Kohtuasi T‑609/19
(avaldamine väljavõtetena)
Canon Inc.
versus
Euroopa Komisjon
Üldkohtu (kuues koda) 18. mai 2022. aasta otsus
Konkurents – Koondumised – Meditsiiniseadmete tootmise sektor – Otsus, millega määratakse trahvid koondumise läbiviimise eest enne sellest teatamist ja selleks loa saamist – Määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 4 lõige 1, artikli 7 lõige 1 ja artikkel 14 – Vahetehing ja lõplik tehing – Aktsiate ladustamise struktuur – Üks koondumine – Kaitseõigused – Õiguspärane ootus – Seaduslikkuse põhimõte – Proportsionaalsus – Trahvide summa – Kergendavad asjaolud
1. Ettevõtjate koondumine – Komisjonipoolne läbivaatamine – Teatamis- ja peatamiskohustused – Koondumine – Mõiste – Koondumise läbiviimine – Kontrolli omandamine ettevõtja üle kahe eraldiseisva õigusliku tehinguga, millel on otsene funktsionaalne seos – Aktsiate ladustamise tehing – Hõlmamine – Tingimused
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 4 lõige 1 ja artikli 7 lõige 1)
(vt punktid 61–70, 73–80, 99, 105, 108–115, 216–224, 228–235, 306 ja 312)
2. Konkurents – Liidu eeskirjad – Rikkumised – Rikkumise toimepanemine tahtlikult või hooletusest – Mõiste – Ettevõtja, kes ei saa olla teadmatuses oma tegevuse konkurentsivastasest laadist – Sarnase rikkumise kohta komisjoni varasema otsuse puudumine – Mõju puudumine
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 4 lõige 1, artikli 7 lõige 1 ja artikli 14 lõige 2)
(vt punktid 366, 367 ja 370–374)
3. Euroopa Liidu õigus – Õiguse üldpõhimõtted – Karistuste seaduses sätestatuse põhimõte – Ulatus
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 49 lõige 1; nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 4 lõige 1, artikli 7 lõige 1 ja artikli 14 lõige 2)
(vt punktid 382–391)
4. Euroopa Liidu õigus – Põhimõtted – Õiguspärase ootuse kaitse – Tingimused – Komisjoni varasem otsustuspraktika – Asjakohasuse puudumine
(Nõukogu määrus nr 139/2004)
(vt punktid 392–396, 398 ja 399)
5. Ettevõtjate koondumine – Teatis – Kohustus – Rikkumine – Tagajärjed – Vastavate keeldude automaatne rikkumine – Sanktsioonid
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 4 lõige 1, artikli 7 lõige 1 ning artikli 14 lõike 2 punktid a ja b)
(vt punktid 403–407)
6. Konkurents – Trahvid – Komisjoni otsus, millega määratakse sama teo eest mitu karistust – Rikkumiste kogumit reguleerivad põhimõtted – Rikkumine – Puudumine
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 14 lõige 2)
(vt punktid 409–411 ja 418)
7. Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Võrdse kohtlemise põhimõte – Komisjoni otsustuspraktika – Soovituslik laad
(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 14)
(vt punktid 425, 426 ja 428)
8. Ettevõtjate koondumine – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Suuniste puudumine – Trahvi määramise otsuse põhjendamise kohustus – Ulatus
(ELTL artikli 296 teine lõik; nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 14)
(vt punktid 436 ja 437)
9. Konkurents – Haldusmenetlus – Vastuväiteteatis – Vajalik sisu – Kaitseõiguste tagamine – Ulatus – Komisjoni kohustus teavitada huvitatud isikuid täiendavate vastuväidetega – Tingimused
(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikli 48 lõige 2; nõukogu määrus nr 139/2004, artikkel 18)
(vt punktid 469–472)
Kokkuvõte
Üldkohus jättis rahuldamata hagi, mille esitas Canon, kellele komisjon oli määranud 28 miljoni euro suuruse trahvi, kuna Canon oli eiranud koondumiste kontrolli eeskirju Toshiba Medical Systems Corporationi ostmisel
Jaapani hargmaine äriühing Canon Inc. (edaspidi „hageja“), mis on spetsialiseerunud optika- ja pilditöötlusseadmete tootmisele, võttis 2016. aastal üle Toshiba Medical Systems Corporationi (edaspidi „TMSC“), mis on Toshiba Corporationi (edaspidi „Toshiba“) 100% osalusega tütarettevõtja.
Omandamine toimus kahes etapis, kasutades just selleks otstarbeks asutatud väärtpaberistamise üksust (MS Holding). Kõigepealt omandas MS Holding 17. märtsil 2016 teatud TMSC hääleõigusega aktsiad ligikaudu 800 euro eest, samas kui hageja omandas TMSC ostuks kokku lepitud koguhinna eest (umbes 5 280 000 000 eurot) ostuoptsioonid TMSC kõigi ülejäänud hääleõigusega aktsiate suhtes. Lisaks omandas hageja TMSC ainsa hääleõiguseta aktsia ligikaudu 40 euro eest (edaspidi „vahetehing“).
Teise etapina, kui hageja oli saanud komisjonilt koondumiseks loa, kasutas ta 19. detsembril 2016 oma optsioone, et omandada TMSC aluseks olevad hääleõigusega aktsiad, samas kui TMSC ostis oma hääleõigusega aktsiad, mis olid kuulunud MS Holdingule, ning hagejale kuulunud hääleõiguseta aktsia (edaspidi „lõplik tehing“). Nende kahe tehinguga sai TMSC hageja 100% tütarettevõtjaks.
Sellise järkjärgulise omandamise põhjus oli see, et TMSC müüki tunnistataks hiljemalt 31. märtsiks 2016 kui kapitalisüsti Toshiba arvetele, ilma et hageja oleks ametlikult tema üle kontrolli omandanud enne pädevatelt konkurentsiasutustelt vajalike lubade saamist.
Pärast seda, kui hageja saatis eelteatise 2016. aasta märtsis, teatati koondumisest komisjonile augustis ja viimane andis selleks loa sama aasta septembris.
Siiski algatas komisjon samal ajal uurimise ühinemismääruses(1) sätestatud teatamis- ja peatamiskohustuste võimaliku rikkumise tõttu. Nende kohustuste alusel peavad liidu seisukohalt olulise koondumise pooled edastama komisjonile oma plaanid hindamiseks enne nende plaanide elluviimist („teatamiskohustus“)(2) ega tohi teatatud tehinguid läbi viia enne komisjoni loa saamist („peatamiskohustus“)(3).
Komisjon tuvastas 27. juuni 2019. aasta otsuses(4), et hageja oli neid kohustusi rikkunud, kuna ta oli TMSC omandamise enneaegu ellu viinud. Sisuliselt leidis komisjon, et vahetehingu tegemisega viis hageja osaliselt ellu ühe koondumise, mis seisnes TMSC omandamises, ning rikkus sellega teatamis- ja peatamiskohustusi. Seetõttu määras komisjon talle kaks trahvi kogusummas 28 miljonit eurot.
Hageja esitas selle otsuse peale tühistamishagi, mille Üldkohtu kuues koda tervikuna rahuldamata jättis.
Üldkohtu hinnang
Üldkohus lükkas kõigepealt tagasi hageja argumendi, et vahetehing ei viinud TMSC üle kontrolli omandamiseni ega kujutanud seega endast ühinemismääruses ette nähtud teatamis- ja peatamiskohustuse rikkumist.
Viidates Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale(5), meenutas Üldkohus sellega seoses, et koondumine leiab aset siis, kui koondumise pooled teevad tehinguid, mille tagajärjel toimub ühineva ettevõtja üle teostatava kontrolli püsiv üleminek. Koondumise osaline elluviimine kuulub seega peatamiskohustuse kohaldamisalasse, mis vastab nõudele tagada koondumiste tõhus kontroll. Just seda silmas pidades käsitleb ühinemismäärus omavahel tihedalt seotud tehinguid ühe koondumisena, välja arvatud juhul, kui sellised tehingud ei ole vajalikud ühineva ettevõtja üle teostatava kontrolli üleminekuks ja neil ei ole seega otsest funktsionaalset seost koondumise elluviimisega.
Seega märkis komisjon õigesti, et Euroopa Kohtu praktikas eristatakse mõisteid „koondumine“ ja „koondumise elluviimine“. Nimelt, kuigi „koondumine“ loetakse toimunuks alles siis, kui toimub kontrolli püsiv üleminek, võib koondumise „elluviimine“ toimuda niipea, kui koondumise pooled teevad tehinguid, mis aitavad püsivalt muuta kontrolli ühineva ettevõtja üle, st võimaluse korral enne sellise ettevõtja üle kontrolli omandamist.
Määramaks kindlaks, kas hageja on rikkunud teatamis- ja peatamiskohustusi, ei ole niisiis määrav mitte see, kas enne koondumise heakskiitmist omandati kontroll TMSC üle, vaid see, kas vaidlusalused toimingud aitasid täielikult või osaliselt, faktiliselt või õiguslikult kaasa ühineva ettevõtja suhtes teostatava kontrolli üleminekule enne seda kuupäeva.
Selles kontekstis lükkas Üldkohus tagasi ka hageja argumendi, mis puudutab asjaolu, et komisjoni kontrolli koondumise üle ei olnud ühelgi hetkel ega mingil viisil takistatud, kuna hageja omandas kontrolli TMSC üle alles pärast seda, kui ta oli saanud asjaomastelt konkurentsiasutustelt kõik load. Hageja leidis, et seni, kuni kontrolli ei ole omandatud, ei ole tegemist koondumise enneaegse läbiviimisega. Koondumise osaline elluviimine nõuab seega osalise kontrolli omandamist. Üldkohus leidis siiski, et kontroll kas on omandatud, kui üksusel on võimalus avaldada ühinevale äriühingule otsustavat mõju, või see ei ole nii. Järelikult ei saa väidetav „osaline kontroll“ olla koondumise osalise elluviimise tingimus. Üldkohus meenutas lisaks, et selleks, et komisjoni kontroll oleks tõhus, peab see olema läbi viidud enne, kui koondumine oleks isegi osaliselt ellu viidud.
Viidates omaenda kohtupraktikale(6), lükkas Üldkohus ühtlasi tagasi hageja argumendid, et vahetehing ei kujutanud endast koondumise osalist elluviimist.
Selles osas märkis Üldkohus, et koondumine võib toimuda mitme vormiliselt eraldiseisva õigusliku tehingu korral ning et sellisel juhul peab komisjon hindama, kas need tehingud moodustavad ühe koondumise, kuna need on üks tervik. Seega, kui on tegu mitme õiguslikult eraldiseisva tehinguga, peab komisjon igale juhtumile omaste faktiliste ja õiguslike asjaolude põhjal kindlaks tegema poolte taotletava majandusliku eesmärgi, kontrollides, kas asjaomased ettevõtjad oleksid olnud valmis tegema iga tehingut eraldi, või vastupidi, kas iga tehing on vaid mitmeosalise tehingu element, ilma milleta pooled seda ei oleks teinud.
Selles kontekstis ei teinud komisjon viga, kui ta kvalifitseeris vahetehingu koondumise osaliseks elluviimiseks. Nimelt tuvastas ta õigesti, et alates vahetehingu kuupäevast ja sõltumata koondumise heakskiitmise tulemustest oli hageja saanud võimaluse avaldada teatavat mõju TMSC-le, kuna pärast selle tehingu tegemist oli tal ainupädevus määrata kindlaks TMSC lõplik ostja.
Üldkohus ei nõustunud ka hageja argumendiga, et vahetehingul ei ole otsest funktsionaalset seost TMSC kontrolli muutmisega ning see tehing ei aidanud järelikult kaasa nimetatud kontrolli muutmisele. Üldkohus leidis, et ilma hageja pakutud kaheetapilise tehingustruktuurita oleks Toshibal olnud võimatu TMSC kontrollist loobuda ja saada pöördumatult TMSC makset enne 2016. aasta märtsi lõppu. Lisaks oli selle kaheetapilise struktuuri raames vahetehing vajalik etapp TMSC kontrolli muutmiseks. Nimelt oli selle kaheetapilise struktuuri eesmärk, et vahetehing võimaldaks esiteks vaheostjal osta kõik TMSC hääleõigusega aktsiad ja teiseks hagejal maksta Toshibale pöördumatult TMSC hinna, saades samas veelgi enam kindlust, et ta omandab lõpuks kontrolli TMSC üle.
Üldkohus jättis hagi tervikuna rahuldamata ja mõistis kohtukulud välja hagejalt.