Kohtuasi T‑450/09

Simba Toys GmbH & Co. KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse ruumiline kaubamärk – Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubik – Absoluutsed keeldumispõhjused – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 76 lõike 1 esimene lause – Tegemist ei ole tähisega, mis koosneb ainult toote kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii) – Tegemist ei ole tähisega, mis koosneb ainult toote enda loomuomasest kujust – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt i (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt i) – Tegemist ei ole tähisega, mis koosneb ainult kujust, mis annab tootele märkimisväärse väärtuse – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt iii) – Eristusvõime – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt b (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt b) – Eristusvõime puudumine – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punkt c) – Kasutamise käigus omandatud eristusvõime – Määruse nr 40/94 artikli 7 lõige 3 (nüüd määruse nr 207/2009 artikli 7 lõige 3) – Põhjendamiskohustus – Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimene lause

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kuues koda), 25. november 2014

1.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Mõiste – Tõlgendamine keeldumispõhjusega seonduva üldise huvi valguses

(nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 puntki e alapunkt ii)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Ruumilise kaubamärgi oluliste omaduste tuvastamine

(nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 puntki e alapunkt ii)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubik

(nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 puntki e alapunkt ii)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Tähised, mis koosnevad ainult kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse – Tingimused

(nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 puntki e alapunkt iii)

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärgid, millel puudub eristusvõime – Kauba kujust koosnev ruumiline kaubamärk – Eristusvõime – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 40/49, artikli 7 artikli 1 punkt b)

6.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärgid, millel puudub eristusvõime – Kauba kujust koosnev ruumiline kaubamärk – Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubik

(nõukogu määrus nr 40/49, artikli 7 artikli 1 punkt b)

7.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba omadusi – Kriteeriumid

(nõukogu määrus nr 40/49, artikli 7 artikli 1 punkt c)

8.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärk, mis koosneb eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba omadusi – Ruumiline kaubamärk – Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubik

(nõukogu määrus nr 40/49, artikli 7 artikli 1 punkt c)

9.      Ühenduse kaubamärk – Menetlusnormid – Otsuste põhjendav osa – Määruse nr 207/2009 artikli 75 esimene lause – EÜ artikliga 253 identne ulatus

(EÜ artikkel 253; nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 75 esimene lause)

1.      Kõiki määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõikes 1 loetletud registreerimisest keeldumise põhjusi tuleb tõlgendada nende aluseks olevast üldisest huvist lähtudes. Selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alus on üldine huvi vältida olukorda, kus kaubamärgiõigus annab ettevõtjale ainuõiguse tehnilisele lahendusele või toote kasulikele omadustele.

Selles osas peegeldavad seadusandja kehtestatud eeskirjad püüet leida tasakaal kahe kaalutluse vahel, millest kumbki aitab kaasa terve ja ausa konkurentsi süsteemi saavutamisele.

Esiteks tagab see, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud keeld registreerida kaubamärgina mis tahes tähist, mis koosneb kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, et ettevõtjad ei saa kasutada kaubamärgiõigust, muutmaks ajalise piiranguta püsivaks ainuõigusi, mis seonduvad tehniliste lahendustega.

Nimelt vähendaks kaubamärgina toote niisuguse kuju kaitsmine, mis sisaldab üksnes toote valmistaja poolt välja arendatud ja tema taotlusel patenteeritud tehnilist lahendust, pärast patendi kehtivuse lõppemist oluliselt ja püsivalt teiste ettevõtjate võimalusi asjaomast tehnilist lahendust kasutada. Euroopa Liidus välja töötatud intellektuaalomandi õiguste süsteemis saab tehnilisi lahendusi kaitsta ainult piiratud aja vältel, nii et kõik ettevõtjad saavad neid hiljem vabalt kasutada.

Lisaks võimaldab toote sellise kuju, mis on üksnes funktsionaalne, kaubamärgina registreerimine kaubamärgi omanikul keelata teistel ettevõtjatel mitte üksnes sama kuju kasutamise, vaid ka sarnaste kujude kasutamise.

Teiseks on seadusandja, sätestades, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii nimetatud keeldumispõhjust tuleb kohaldada üksnes tähistele, mis koosnevad „ainult” kauba kujust, mis on „vajalik” tehnilise tulemuse saavutamiseks, asunud õigustatult seisukohale, et toote iga kuju on teataval määral funktsionaalne ja seetõttu ei oleks kohane keelduda toote kuju kaubamärgina registreerimast lihtsalt sel põhjusel, et sellel on kasulikke omadusi. Sõnade „ainult” ja „vajalik” abil tagab kõnealune säte, et keeldutakse registreerimast üksnes sellist toote kuju, mis seisneb ainuüksi selles, et sisaldab tehnilist lahendust, ja mille registreerimine kaubamärgina takistaks seega tegelikkuses asjaomase tehnilise lahenduse kasutamist teiste ettevõtjate poolt.

(vt punktid 32–37)

2.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii õige kohaldamine eeldab, et tähise kaubamärgina registreerimise taotluse üle otsustav ametiasutus tuvastab nõuetekohaselt asjaomase ruumilise tähise olulised omadused. Väljendit „olulised omadused” tuleb käsitada nii, et see käib tähise kõige tähtsamate elementide kohta.

Sellised olulised omadused tuvastatakse juhtumipõhiselt ja tähises sisalduda võivad eri tüüpi elemendid ei ole süstemaatiliselt üksteisele allutatud. Tähise oluliste omaduste määratlemisel võib pädev asutus tugineda otseselt tähisest jäävale tervikmuljele või siis kõigepealt uurida üksteise järel kõiki tähise elemente.

Eelkõige võib tähise oluliste omaduste tuvastamine eesmärgiga kohaldada vajaduse korral määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud keeldumispõhjust juhtumist sõltuvalt ja eeskätt tähise keerukuse astet arvestades toimuda selle tähise lihtsa visuaalse analüüsi põhjal või rajaneda hoopis üksikasjalikul uurimisel, mille käigus arvestatakse hinnangu andmisel vajalike tõenditega, nagu uuringud ja ekspertarvamused või ka andmed asjaomase tootega seoses varem omandatud intellektuaalomandi õiguste kohta.

Kui tähise olulised omadused on tuvastatud, tuleb Siseturu Ühtlustamise Ametil (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) veel kontrollida, kas kõik need omadused vastavad asjaomase toote tehnilisele funktsioonile. Nimelt ei kohaldu määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii siis, kui kaubamärgina registreerimise taotlus käsitleb toote kuju, milles funktsioonita elemendil ‒ näiteks kaunistus- või loomingulisel elemendil ‒ on oluline tähtsus. Niisugusel juhul saavad konkurentidest ettevõtjad hõlpsasti kasutada samaväärse funktsionaalsusega alternatiivseid kujusid, nii et puudub oht, et piiratakse selle tehnilise lahenduse kasutamise võimalust. Sellisel juhul saavad kaubamärgi omaniku konkurendid seda tehnilist lahendust raskusteta kasutada toote kujude puhul, millel ei ole sama funktsioonita elementi kui mainitud omaniku tootel ja mis seega ei ole sellega identsed ega sarnased.

(vt punktid 38–41)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 44–77)

4.      Vastavalt määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktile iii „[e]i registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult […] kujust, mis annab kaubale märkimisväärse väärtuse”. Selle keeldumispõhjuse kohaldumise eelduseks on, et asjaomane tähis koosneb ainult teatavast kujust, ja selle kuju esteetilised omadused, nimelt selle välimus, peavad väga suurel määral olema otsustavaks teguriks tarbija poolt valiku tegemisel ja seega asjaomase toote kaubandusliku väärtuse puhul. Kui seega kuju peetakse selliseks, et see annab asjaomasele tootele märkimisväärse väärtuse, siis ei oma tähtsust, et selle toote muud omadused, nagu tehnilised omadused, võivad samuti anda asjaomasele kaubale olulise väärtuse.

(vt punktid 86 ja 87)

5.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti b kohaselt ei registreerita „kaubamärke, millel puudub eristusvõime”. Kaubamärgi eristusvõime selle sätte mõttes tähendab seda, et kaubamärk võimaldab identifitseerida kauba, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, konkreetselt ettevõtjalt pärinevana ja seega eristada seda kaupa teiste ettevõtjate kaubast. Seda eristusvõimet tuleb hinnata ühest küljest seoses kaupade ja teenustega, mille jaoks registreerimist taotletakse, ja teisest küljest lähtuvalt sellest, kuidas asjaomane avalikkus seda kaubamärki tajub.

Kauba enda kujust koosnevate ruumiliste kaubamärkide eristusvõime hindamiskriteeriumid ei erine nendest, mida kohaldatakse teiste kaubamärgiliikide suhtes.

Ometi ei pruugi nende kriteeriumide kohaldamisel asjaomane avalikkus tajuda toote enda kujust koosnevat ruumilist kaubamärki samamoodi kui sõna- või kujutismärki, mis koosneb tähisest, mis ei sõltu selle toote välimusest, mida see tähistab. Harilikult ei tee keskmine tarbija mistahes graafilise või sõnalise elemendi puudumise korral järeldusi toote päritolu kohta selle põhjal, mis kuju sellel tootel või selle toote pakendil on, mistõttu võib ruumilise kaubamärgi eristusvõime määratlemine olla raskem kui sõna- või kujutismärgi puhul.

Peale selle on seda tõenäolisem, et kujul puudub eristusvõime määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti b tähenduses, mida enam see kuju, mille registreerimist taotletakse, meenutab kuju, mis on asjaomase toote puhul kõige tõenäolisem. Neil asjaoludel omab selle sätte tähenduses eristusvõimet ainult selline kaubamärk, mis oluliselt erineb asjaomases sektoris keskmiselt normiks ja tavaks olevast ja seega täidab päritolutähisena oma peamise ülesande.

Viimasena tuleb selleks, et hinnata, kas asjaomane avalikkus tajub kuju moodustavate koostisosade kombinatsiooni päritolutähisena, uurida sellest kombinatsioonist jäävat tervikmuljet, mis samas ei takista erinevate kasutatud esituselementide ükshaaval uurimist.

(vt punktid 92–94 ja 96–99)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 103, 104 ja 106–110)

7.      Määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkt c takistab selles sättes käsitletud märkide või tähiste kasutamise ainuõiguse andmist ainult ühele ettevõtjale põhjusel, et need on kaubamärgina registreeritud. Sätte aluseks on üldine huvi, mille kohaselt peavad sellised märgid või tähised olema kõikide jaoks vabalt kasutatavad. Viidatud märgid ja tähised on vaid need, mida võib asjaomase avalikkuse seisukohalt tavapäraselt kasutada kauba või teenuse, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, tähistamiseks otseselt või üht selle olulist omadust mainides. Sellest tuleneb, et tähise kuulumine nimetatud sättes sisalduva keelu kohaldamisalasse eeldab, et tähisel on kõnealuste kaupade või teenustega piisavalt otsene ja konkreetne seos, mis võimaldab asjaomasel avalikkusel kohe ja ilma järele mõtlemata tajuda, et tegemist on kõnealuste kaupade või teenuste või nende mõne omaduse kirjeldusega.

Lõpetuseks saab seda, kas tähis on kirjeldav, hinnata ainult ühelt poolt seoses sellega, kuidas asjaomane avalikkus tähist mõistab ja teiselt poolt seoses asjaomaste kaupade või teenustega. Seda, kas kaubamärk on kirjeldav, tuleb nimelt hinnata lähtuvalt kaupadest või teenustest, mille jaoks kaubamärk on registreeritud, võttes arvesse seda, kuidas asjaomaste kaupade kategooria keskmine tarbija, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas, eeldatavalt seda kaubamärki tajub.

(vt punktid 116–120)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 123–125)

9.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 75 esimese lause kohaselt peavad Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) otsused olema põhjendatud. See kohustus on sama ulatusega kui EÜ artiklis 253 olev kohustus.

Üksikotsuse põhjendamise kohustusel kaks on eesmärki: ühelt poolt teavitada huvitatud isikut võetud meetme põhjendustest, et ta saaks oma õigusi kaitsta, teiselt poolt võimaldada liidu kohtul kontrollida otsuse õiguspärasust.

Siiski ei pea apellatsioonikoda esitama ammendavat ja üksikasjalikku ülevaadet menetluspoolte igast arutluskäigust. Põhjendus võib seega olla kaudne, tingimusel et see võimaldab asjassepuutuvatel isikutel aru saada, miks kõnealune otsus on tehtud, ning kui pädeval kohtul on piisavalt teavet kontrolli teostamiseks.

(vt punktid 135–137)