Kohtuasjad T‑168/10 ja T‑572/10

Euroopa Komisjon

versus

Société d’économie mixte d’équipement de l’Aveyron (SEMEA) ja

Commune de Millau

Vahekohtuklausel – Sellise kohaliku arengu meetme toetusleping, mis seisneb Millaus (Prantsusmaa) kohalike ettevõtjate Euroopa keskuse loomises ja käivitamises – Tehtud ettemaksetest osa tagastamine – Sellise hagi vastuvõetavus, mis on esitatud Prantsuse õiguse alusel asutatud ning äriregistrist kustutatud äriühingu vastu – Prantsuse õiguse kohaldatavus – Haldusleping – Alusetult saadu tagastamine – Aegumine – Vahekohtuklauslile tuginemise võimalikkus – Võlakohustuse ülevõtmine – Aktsessoorsuse teooria – Leping kolmanda isiku kasuks

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (kolmas koda), 19. september 2012

1.      Kohtumenetlus – Pöördumine Üldkohtusse vahekohtuklausli alusel – Hagi äriregistrist kustutatud äriühingu vastu – Vastuvõetavuse hindamine kohaldatavate siseriiklike õigusnormide alusel

(ELTL artikli 256 lõike 1 esimene lõik ja ELTL artikkel 272)

2.      Siseriiklik õigus – Prantsuse õigus – Äriregistrist kustutatud kohaliku segaosalusega äriühingu võla sissenõudmine

3.      Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Vaidluseseme määratlemine – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)

4.      Lepinguväline vastutus – Tingimused – Õigusvastasus – Kahju – Põhjuslik seos – Ühe tingimuse puudumine – Kahju hüvitamise nõude tervikuna rahuldamata jätmine

(ELTL artikli 340 teine lõik)

5.      Kohtumenetlus – Pöördumine Üldkohtusse vahekohtuklausli alusel – Ainuüksi ELTL artikli 272 ning vahekohtuklausliga määratletud Üldkohtu pädevus – Pädevust reguleerivate siseriiklike õigusnormide kohaldamine – Välistamine

(ELTL artikkel 272)

6.      Kohtumenetlus – Pöördumine Üldkohtusse vahekohtuklausli alusel – Klausli kolmanda isiku suhtes kohaldamine lepingu kolmanda isiku kasuks vahendusel – Lubatavus – Ühepoolse ülesütlemise võimalus – Piirid

(ELTL artikkel 272)

7.      Kohtumenetlus – Pöördumine Üldkohtusse vahekohtuklausli alusel – Hagimenetluse algatusdokument – Klausli suhtes kehtiv vorminõue – Kirjalikult vormistamine

(ELTL artikkel 272; Üldkohtu kodukord, artikli 44 lõige 5a)

1.      ELTL artikli 272 kohase vahekohtuklausli alusel esitatud hagi on vastuvõetamatu juhul, kui kostja äriühingul ei olnud selle esitamise kuupäeval õigusvõimet ega kohtumenetlusõigus‑ ja teovõimet. Selles osas kohaldatakse õigusnorme, mis reguleerivad asjaomase äriühingu asutamist.

Selles osas, juhul kui kohaldatavad siseriiklikud õigusnormid näevad ette võimaluse, et äriühingu õigusvõime säilib pärast likvideerimismenetluse lõpetamist ning kolmas isik esitab äriühingu vastu viimase tegevusest tuleneva võlanõude, on selle võlanõude rahuldamise nõue vastuvõetav vaatamata sellele, et nimetatud äriühing on äriregistrist kustutatud.

(vt punktid 52–55 ja 57)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 52–56, 63–67, 71, 78–83, 85–89, 92–96, 127, 128, 154, 156–158)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 99)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 106 ja 107)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 115–119, 123 ja 148)

6.      Sellise vahekohtuklausli lisamine lepingusse, mis võimaldab liidul esitada tema ja kolmanda isiku vahelise kohtuvaidluse lahendamiseks liidu kohtule, ei ole vastuolus ELTL artiklis 272 sätestatud nõudega, mille kohaselt selline klausel peab sisalduma liidu poolt või nimel sõlmitud lepingus. Nimelt võib lepingut kolmanda isiku kasuks pidada ühelt poolt liidu nimel sõlmitud lepinguks. Teiselt poolt tuleb küll ELTL artiklis 272 kehtestatud nimetatud nõuet tõlgendada nii, et selle kohaselt ei või liidu kohtu pädevus teatud lepinguga seonduva kohtuvaidluse lahendamiseks tekkida liidu tahte vastaselt. Aga sellisele vahekohtuklauslile, milles on kokku lepitud üksnes liidu kasuks, ei ole võimalik tugineda liidu tahte vastaselt.

Lisaks sellele, kuna vahekohtuklausel on lepingulist laadi, ei takista miski sellise klausli olemasolu hindamist liikmesriikide õiguskordades kehtivate lepinguõiguse üldpõhimõtetega arvestades. Nimelt, ja isegi kui üks sellistest põhimõtetest määrab, et leping on siduv üksnes lepingupooltele, ei takista see põhimõte kahel lepingupoolel lepingu kolmanda isiku kasuks vahendusel anda teatud õigust kolmandale isikule. Lepinguõiguse üldpõhimõtetest tuleneb selles osas, et lepingu kolmanda isiku kasuks olemasolu võib tuleneda võlausaldaja ja võlgniku vahelisest sõnaselgest kokkuleppest anda kolmandale isikule teatav õigus. Sellise lepingu kolmanda isiku kasuks olemasolu võib tuletada ka lepingu eesmärgist või kohtuasja asjaoludest.

Pealegi võivad lepingu kolmanda isiku kasuks võlausaldaja ja võlgnik teatud tingimustel tühistada või muuta asjaomast õigust ette nägevat lepingutingimust. Kuid lepinguõiguse üldpõhimõtete kohaselt ei ole see enam võimalik siis, kui kolmas isik, kelle kasuks leping sõlmiti, on võlgnikku või võlausaldajat teavitanud oma soovist asjaomast õigust kasutada.

(vt punktid 134, 135, 138 ja 144)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 145 ja 146)