Language of document : ECLI:EU:T:2015:687

Kohtuasi T‑125/12

Viasat Broadcasting UK Ltd

versus

Euroopa Komisjon

Riigiabi – Avalik-õiguslik ringhääling – Otsus, millega tunnistatakse abi siseturuga kokkusobimatuks – Abi, mille Taani ametiasutused nägid ette Taani avalik-õiguslikule ringhäälinguorganisatsioonile TV2/Danmark – Riiklik rahastamine hüvitamaks avaliku teenuse osutamisega kaasnevaid kulusid – Abi mõiste – Kohtuotsus Altmark

Kokkuvõte – Üldkohtu (kaheksas koda) 24. septembri 2015. aasta otsus

1.      Tühistamishagi – Füüsilised või juriidilised isikud – Neid otseselt ja isiklikult puudutavad aktid – Komisjoni otsus, millega lõpetatakse menetlus riigiabi valdkonnas – Abisaaja ettevõtja konkurendist ettevõtja – Kaebeõigus – Tingimused

(ELTL artikli 108 lõiked 2 ja 3 ning ELTL artikli 263 neljas lõik)

2.      Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Välistamine – Kohtuotsuses Altmark kehtestatud tingimused

(ELTL artikli 107 lõige 1)

3.      Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Avaliku teenuse ülesande täitmisega seotud kulude hüvitamine – Siseturuga kokkusobivuse hindamine – Kriteeriumid

(ELTL artikli 106 lõige 2)

4.      Riigiabi – Mõiste – Meetmed, millega hüvitatakse ettevõtjale avaliku teenuse pakkumisega tekkivad kulutused – Altmarki tingimuse, millega tehakse abi olemasolu kindlaks, ja ELTL artikli 106 lõikes 2 sätestatud tingimuse eristamine, mis võimaldab tuvastada abi kokkusobivuse siseturuga

(ELTL artikli 106 lõige 2 ja ELTL artikli 107 lõige 1)

5.      Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Avaliku teenuse ülesande täitmisega seotud kulude hüvitamine – Siseturuga kokkusobivuse hindamine – Kriteeriumid – Kohtuotsuses Altmark kehtestatud tingimuste asjassepuutumatus abi proportsionaalsuse hindamisel

(ELTL artikli 106 lõige 2)

6.      Riigiabi – Keeld – Erandid – Komisjoni kaalutlusõigus – Võimalus võtta vastu suuniseid – Siduv mõju – Kohtulik kontroll

(ELTL artikli 106 lõige 2; komisjoni teatis 2001/C 320/05)

7.      Konkurents – Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Ettevõtjale niisuguse kohustuse panemiseks riigihanke korraldamise vajaduse puudumine

(ELTL artikli 106 lõige 2)

8.      Institutsioonide aktid – Põhjendamine– Kohustus – Ulatus – Komisjoni otsus, mis käsitleb abi kokkusobivust siseturuga

(ELTL artikli 106 lõige 2 ja ELTL artikkel 296)

9.      Kohtumenetlus – Uute väidete esitamine menetluse käigus – Tingimused – Olemasoleva väite laiendamine – Piirid

(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 34–36)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 55–59 ja 80–83)

3.      Selleks, et riigiabi ELTL artikli 107 mõttes saaks pidada ELTL artikli 106 lõike 2 alusel siseturuga kokkusobivaks, peavad olema täidetud järgmised tingimused. Esimene tingimus, mis puudutab avaliku teenuse määratlemist, nõuab, et kõnealune teenus oleks ka tegelikult üldist majandushuvi pakkuv teenus ning olema sellisena liikmesriikides selgelt määratletud. Teine tingimus, mis puudutab avaliku teenuse osutamise ülesannet, nõuab, et abi saajaks olev ettevõtja oleks liikmesriigi poolt sõnaselgelt määratud kõnealust teenust osutama. Lõpuks, kolmas tingimus põhineb proportsionaalsuse mõistel. Selle tingimuse kohaselt tuleb avaliku teenuse osutamise kohustuse eest vastutava ettevõtja rahastamine lugeda siseturuga kokkusobivaks osas, milles ELTL konkurentsieeskirjade – antud juhul riigiabi andmise keeldu puudutavate – kohaldamine takistaks sellele ettevõtjale antud ülesande täitmist ning konkurentsieeskirjade kohaldamata jätmine ei kahjusta kaubavahetust määral, mis on vastuolus liidu huvidega.

(vt punkt 61)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 63 ja 77)

5.      ELTL artikli 106 lõike 2 kohaldamisega riigiabi valdkonnas on tõesti nii, et kolmas Altmarki tingimus, mille kohaselt ei või hüvitis ületada summat, mis on vajalik, et katta täielikult või osaliselt avaliku teenuse ülesannete täitmisest tulenevad kulud, võttes arvesse nii sellega seotud tulusid kui ka mõistlikku kasumit ülesannete täitmise eest, langeb suures osas kokku selle sätte kohaldamise raames kohtupraktikas välja töötatud proportsionaalsuse kriteeriumiga.

Samas, kuigi neil kahel juhul kohaldatakse sisuliselt sama kriteeriumi, on kohaldamise kontekst ja eesmärk igal üksikul juhtumil erinev. ELTL artikli 106 lõike 2 kohaldamise korral ei ole enam küsimus selle kindlaks määramises, kas üldist majandushuvi pakkuvat teenust osutatakse tavapärastel turutingimustel, vaid abi proportsionaalsuse hindamise eesmärk on vältida seda, et üldist majandushuvi pakkuva teenuse osutamise eest vastutavale ettevõtjale võimaldataks rahastamist, mis ületab avaliku teenuse puhaskulud. Sellest tuleneb, et küsimus, kas üldist majandushuvi pakkuva ringhäälinguteenuse eest vastutav ettevõtja võiks täita neid ülesandeid väiksema kuluga, ei oma tähtsust siis, kui hinnatakse riigi poolt selle teenuse rahastamise kokkusobivust liidu riigiabi käsitlevate eeskirjadega.

Teisisõnu, üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise kulud, mida tuleb ELTL artikli 106 lõike 2 kohaldamiseks arvesse võtta, on sellise teenusega tegelikult kaasnevad kulud kui sellised, ja mitte need, mis oleksid võinud või pidanud olema objektiivsete ja läbipaistvate arvutamiskriteeriumide põhjal, põhinedes keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja sobivate vahenditega varustatud ettevõtja näitel. Sellisel juhul võetakse proportsionaalsuse kriteeriumi arvesse selleks, et hinnata üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise tegelikke kulusid, kui – eeldusel, et komisjoni valduses ei ole tõendusmaterjali, mis võimaldab neid kulusid täpselt arvutada – viimasel on vaja sellist hinnangut anda. Veelgi üldisemalt tuleb proportsionaalsuse põhimõttest lähtudes teha järeldus, et üldist majandushuvi pakkuvate teenuste osutamise kulude katmiseks mõeldud abi ei ole siseturuga kokkusobiv, kui selle summa ületab teenuse osutamiseks tegelikult kantud kulusid. Just seetõttu ei ole teine Altmarki tingimus, mille kohaselt peavad hüvitise suuruse arvutamise parameetrid olema eelnevalt objektiivselt ja läbipaistvalt kehtestatud, ja neljas Altmarki tingimus, mis näeb ette, et kui avaliku teenindamise kohustust täitvat ettevõtjat ei valitud konkreetsel juhul avalikus hankemenetluses, mis võimaldab välja valida kandidaadi, kes suudab üldsusele asjassepuutuvaid teenuseid osutada kõige odavamalt, peab sobiva hüvitise tase olema kindlaks määratud selliste kulude analüüsi alusel, mida keskmise suurusega, hästi korraldatud juhtimise ja asjassepuutuva avaliku teenindamise nõudluse rahuldamiseks sobivate vahenditega varustatud ettevõtja oleks nende kohustuste täitmiseks kandnud, arvestades nende kohustuste täitmisega seotud tulusid ja mõistlikku kasumit – olgugi et need on olulised küsimuse analüüsimisel, kas sellist teenust osutati tavapärastel turutingimustel –, asjakohased kõnealuse abi proportsionaalsuse hindamisel ELTL artikli 106 lõike 2 kohaldamisel.

(vt punktid 84–90)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 95–98)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 99)

8.      Riigiabi valdkonnas ei ole asjaolu, et vaidlustatud otsuses ei ole märgitud teise ja neljanda Altmarki tingimuse rolli asjaomaste meetmete siseturuga kokkusobivuse hindamisel, põhjustatud mitte komisjoni väärast arutluskäigust või vaidlustatud otsuse põhjenduse puudumisest, vaid sellest, et otsus kohaldab teistsugust analüütilist raamistikku, mis ei ole hageja suhtes soosiv.

Lisaks ei saa võtta seisukohta, et põhjendamiskohustust on rikutud, kui komisjon andis nimetatud otsuses üksikasjaliku selgituse, millega õigustada asjaomaste meetmete siseturuga kokkusobivust, lähtudes teatisest riigiabi käsitlevate reeglite kohaldamise kohta avalik-õiguslikele ringhäälinguteenustele ning kui hageja ei esita nimetatud selgituse kohta ühtki vastuväidet.

(vt punktid 103 ja 104)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 113–116)