ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)

4. september 2012

Kohtuasi T‑642/11 P

Harald Mische

versus

Euroopa Parlament ja

Euroopa Liidu Nõukogu

Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus– Ametnikud – Ametisse nimetamine – Palgaastme määramine– Enne uute personalieeskirjade jõustumist avaldatud konkursiteade – Faktide moonutamine – Ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus

Ese:      Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 29. septembri 2011. aasta otsuse peale kohtuasjas F‑93/05: Mische vs. parlament (EU:F:2011:168) selle kohtuotsuse tühistamise nõudes.

Otsus:      Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Harald Mische kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Parlamendi kohtukulud käesolevas kohtuastmes. Jätta Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

1.      Apellatsioonkaebus – Väited – Faktiliste asjaolude ebaõige hindamine – Vastuvõetamatus – Asjaolude ja tõendite hindamise kontroll Üldkohtus – Välistamine, v.a tõendite moonutamise korral

(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1)

2.      Apellatsioonkaebus – Väited – Esimest korda apellatsioonkaebuse raames esitatud väide – Vastuvõetamatus

(Üldkohtu kodukord, artikli 48 lõige 2 ja artikkel 144)

3.      Apellatsioonkaebus – Väited – Täiendava põhjenduse vastu suunatud väide – Tulemusetu väide – Rahuldamata jätmine

4.      Apellatsioonkaebus – Väited – Põhjendamise ebapiisavus – Avaliku Teenistuse Kohtu tuletatav põhjendus – Lubatavus – Tingimused

(ELTL artikkel 257; Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 36 ja artikli 53 esimene lõik)

5.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisnõudega seotud kahju hüvitamise nõue – Tühistamisnõude rahuldamata jätmine, mis toob kaasa kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

6.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Autonoomsus tühistamishagi suhtes – Vastuvõetavus vaatamata personalieeskirjade kohase kohtueelse menetluse puudumisele – Tingimus – Tühistamishagiga seotud kahju hüvitamise nõue

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

1.      ELTL artiklist 257 ja Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 11 lõikest 1 tuleneb, et apellatsioonkaebus Üldkohtus peab piirduma õiguslike küsimustega. Seega on esimese astme kohus ainsana pädev faktilisi asjaolusid tuvastama, välja arvatud juhul, kui tema järelduste sisuline ebaõigsus tuleneb talle esitatud toimiku materjalidest, ja neid fakte hindama, välja arvatud juhul, kui temale esitatud tõendeid on moonutatud, võttes arvesse, et selline tõendite moonutamine peab olema toimiku materjalidest tulenevalt ilmne, ilma et oleks vaja faktilisi asjaolusid ja tõendeid uuesti hinnata või isegi uusi tõendeid uurida.

(vt punkt 24)

Viited:

Üldkohus: 9. detsember 2009, kohtuasi T‑377/08 P: komisjon vs. Birkhoff (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑133 ja II‑B‑1‑807, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika); 10. veebruar 2012, kohtuasi T‑98/11 P: AG vs. parlament (punktid 45 ja 46).

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 37)

Viide:

Euroopa Kohus: 25. märts 2010, kohtuasi C‑414/08 P: Sviluppo Italia Basilicata vs. komisjon (EKL 2010, lk I‑2559, punkt 114 ja seal viidatud kohtupraktika).

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 39)

Viide:

Euroopa Kohus: 29. aprill 2004, kohtuasi C‑496/99 P: komisjon vs. CAS Succhi di Frutta (EKL 2004, lk I‑3801, punkt 68 ja seal viidatud kohtupraktika).

4.      Kuigi Avaliku Teenistuse Kohus peab oma kohtuotsuseid põhjendama vastavalt Euroopa Kohtu põhikirja artiklile 36, mida talle kohaldatakse Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 7 lõike 1 alusel, ei nõua see põhjendamiskohustus, et ta esitaks ammendava ning üksikasjaliku ülevaate menetluspoolte kõikidest arutluskäikudest. Põhjendus võib olla tuletatav tingimusel, et huvitatud isikud teavad põhjusi, miks esimese astme kohus nende argumentidega ei nõustunud, ning et apellatsioonikohtul on piisavalt tõendeid oma kontrolli teostamiseks.

(vt punkt 46)

Viited:

Euroopa Kohus: 9. september 2008, liidetud kohtuasjad C‑120/06 P ja C‑121/06 P: FIAMM jt vs. nõukogu ja komisjon (EKL 2008, lk I‑6513, punkt 96); 2. aprill 2009, kohtuasi C‑431/07 P: Bouygues ja Bouygues Télécom vs. komisjon (EKL 2009, lk I‑2665, punkt 42).

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 50 ja 51)

Viited:

Üldkohus: 8. juuni 1993, kohtuasi T‑50/92: Fiorani vs. parlament (EKL 1993, lk II‑555, punkt 46); 17. mai 2006, kohtuasi T‑241/03: Marcuccio vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑111 ja II‑A‑2‑517, punkt 52); 11. jaanuar 2012, kohtuasi T‑301/11: Ben Ali vs. nõukogu (punkt 72).

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 54)

Viited:

Üldkohus: 6. november 1997, kohtuasi T‑15/96: Liao vs. nõukogu (EKL AT 1997, lk I‑A‑329 ja II‑897, punktid 57 ja 58); 12. detsember 2002, kohtuasi T‑378/00: Morello vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑311 ja II‑1497, punkt 102); 11. mai 2005, kohtuasi T‑25/03: de Stefano vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑125 ja II‑573, punkt 78).