Crédit agricole SA ja Crédit agricole Corporate and Investment Banki 8. märtsil 2024 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kümnes koda laiendatud koosseisus) 20. detsembri 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-113/17: Crédit agricole SA ja Crédit agricole Corporate and Investment Bank vs. Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-191/24 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Apellandid: Crédit agricole SA, Crédit agricole Corporate and Investment Bank (esindajad: advokaadid J.-P. Tran Thiet, M. Powell, Y. Utzschneider, A. Martin, J.-J. Lemonnier)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellantide nõuded

Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:

tuvastada, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et konkurentsivolinik ei rikkunud oma subjektiivse erapooletuse kohustust, et komisjon ei rikkunud oma objektiivse erapooletuse kohustust ning et komisjoni väidetav objektiivne erapooletus võib kõrvaldada tema konkurentsivoliniku subjektiivse erapooletuse puudumise;

tuvastada, et Üldkohus moonutas tõendeid, mis tal olid apellantidele etteheidetava teabevahetuse kohta, ja järeldas ekslikult, et need tuleb kvalifitseerida eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks;

tuvastada, et Üldkohus rikkus mitut õigusnormi, kui ta tuvastas ühe eesmärgiga tervikplaani olemasolu;

esimese võimalusena tuvastada, et Üldkohus kasutas oma täielikku pädevust vääralt; teise võimalusena tuvastada, et Üldkohus leidis vääralt, et komisjon ei rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet apellantide müügiväärtuse kindlaksmääramisel, mis määrab kindlaks trahvi suuruse; kolmanda võimalusena tuvastada, et Üldkohus ei võtnud trahvisumma üle otsustamisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid;

sellest tulenevalt rahuldada käesolev apellatsioonkaebus ja tühistada Üldkohtu 20. detsembri 2023. aasta otsus kohtuasjas T-113/17: Crédit agricole ja Crédit agricole Corporate and Investment Bank vs. komisjon;

saata kohtuasi tagasi Üldkohtusse, et viimane vaataks uues koosseisus läbi hagiavalduse, mille apellandid esitasid 24. mail 2017 kohtuasjas T-113/17;

mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjendamiseks esitavad apellandid neli väidet.

Esimese väite kohaselt rikkus Üldkohus konkurentsivoliniku väidete kvalifitseerimisel ja komisjoni erapooletuse kohustuse tõlgendamisel õigusnormi.

Teise väite kohaselt moonutas Üldkohus väidetavalt 13. detsembri 2006. aasta ja 11. jaanuari 2007. aasta teabevahetust, mille tulemusel kvalifitseeris selle teabevahetuse vääralt eesmärgil põhinevaks konkurentsipiiranguks.

Kolmandas väites heidetakse Üldkohtule ette õigusnormi rikkumist põhjendamiskohustuse täitmisel seoses ühe või mitme tervikplaani ja ühe eesmärgiga, mis on seotud ühe ja vältava rikkumisega.

Neljanda väite kohaselt on Üldkohus rikkunud õigusnorme seoses apellantidele määratud trahvi õiguspärasuse ja proportsionaalsusega. Kõigepealt väidavad apellandid esimese võimalusena, et Üldkohus tegi otsuse ultra petita, kui ta kasutas oma täielikku pädevust. Seejärel väidavad nad teise võimalusena, et Üldkohus pööras tõendamiskoormise ümber, rikkus võistlevuse põhimõtet ja oma põhjendamiskohustust. Lõpuks väidavad nad kolmanda võimalusena, et Üldkohus ei võtnud trahvisumma üle otsustamisel arvesse kõiki asjakohaseid asjaolusid.

____________