ÜLDKOHTU OTSUS (esimene koda)

29. mai 2013(*)

Ühtekuuluvusfond – Määrus (EÜ) nr 1164/94 – Projektid, mis käsitlevad Andévalo piirkonnas asuva Guadiana jõe valgala elanikkonna veega varustamist, Gualdalquiviri jõe valgala saneerimist ja puhastamist ning Granada ja Málaga provintside linnadevaheliste süsteemide veega varustamist – Rahalise abi osaline tühistamine – Ehitustööde ja teenuste riigihanked – Mõiste „ehitustöö” – Hangete osadeks jagamine – Finantskorrektsioonide määramine – Määruse nr 1164/94 II lisa artikli H lõige 2 – Proportsionaalsus

Kohtuasjas T‑384/10,

Hispaania Kuningriik, esindajad: abogado del Estado J. M. Rodríguez Cárcamo ning hiljem abogado del Estado A. Rubio González,

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: A. Steiblytė, D. Kukovec ja B. Conte, keda abistasid advokaadid J. Rivas Andrés ja X. García García ning solicitor M. Vilarasau Slade ja hiljem J. Rivas Andrés ja X. García García,

kostja,

mille ese on nõue tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4147, millega vähendatakse Ühtekuuluvusfondist järgmistele projekti(gruppi)dele antud rahalist abi: 2000.ES.16.C.PE.133 „Andévalo maakonnas asuva Guadiana jõe valgala elanikkonna veega varustamine”, 2000.ES.16.C.PE.066: „Gualdalquiviri jõe valgala saneerimine ja puhastamine Guadaira, Aljarafe ja Guadalquiviri EE NN PP piirkondades” ning 2002.ES.16.C.PE.061: „Granada ja Málaga provintside linnadevaheliste süsteemide veega varustamine”,

ÜLDKOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees J. Azizi, kohtunikud S. Frimodt Nielsen ja M. Kancheva (ettekandja),

kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,

arvestades kirjalikus menetluses ja 12. novembri 2012. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Õiguslik raamistik

 Ühtekuuluvusfondi käsitlevad sätted

1        EÜ artikkel 158 (muudetuna ELTL artikkel 174) sätestab järgmist:

„Selleks et edendada oma igakülgset harmoonilist arengut, töötab ühendus välja ja rakendab meetmeid majandusliku ja sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks.

Iseäranis taotleb ühendus eri regioonide arengutaseme ühtlustamist ning mahajäämuse vähendamist kõige ebasoodsamates piirkondades ja saartel, kaasa arvatud maapiirkonnad”.

2        EÜ artikli 161 teise lõigu (muudetuna ELTL artikli 177 teine lõik) kohaselt:

„[…] nõukogu asutatud Ühtekuuluvusfond annab rahalist abi keskkonnaprojektidele ning üleeuroopaliste võrkude projektidele transpordi infrastruktuuri valdkonnas”.

3        Ühtekuuluvusfond asutati nõukogu 16. mai 1994. aasta määrusega (EÜ) nr 1164/94, millega asutatakse ühtekuuluvusfond (EÜT L 130, lk 1; ELT eriväljaanne 14/01, lk 9).

4        Määruse nr 1164/94 muudetud redaktsiooni artikkel 4 määrab finantsvahendite summad, mis ajavahemikul 2000–2006 võib eraldada Ühtekuuluvusfondilt abi saamiseks kõlblikele projektidele.

5        Määruse nr 1164/1994 muudetud redaktsiooni artikli 7 lõige 1 sätestab, et Ühtekuuluvusfondi antava ühenduse abi määr on 80–85% riiklikest või samaväärsetest kulutustest.

6        Määruse nr 1164/1994 muudetud redaktsiooni artikli 8 lõikes 1 on ette nähtud, et:

„Fondi poolt rahastatavad projektid on kooskõlas asutamislepingutega, nendega kooskõlas vastuvõetud õigusaktidega ja ühenduse poliitikaga, sealhulgas keskkonnakaitset, transporti, üleeuroopalisi võrke, konkurentsi ja riigihankelepingute sõlmimist puudutava poliitikaga”.

7        Määruse nr 1164/94 muudetud redaktsiooni artikli 12 lõike 1 punkt c näeb ette järgmist:

„Ilma et see piiraks komisjoni vastutust ühenduse eelarve rakendamise eest, vastutavad projektide finantskontrolli eest eelkõige liikmesriigid. Sel eesmärgil tuleb eelkõige võtta järgmisi meetmeid:

[…]

c)      tagada, et projekte juhitakse kooskõlas kõikide kohaldatavate ühenduse eeskirjadega ja liikmesriikide käsutuses olevaid vahendeid kasutatakse kooskõlas usaldusväärse finantsjuhtimise põhimõtetega;

[…]ˮ.

8        Ühtekuuluvusfondi haldamise eeskirjad on täpsustatud määruse nr 1164/94 muudetud redaktsiooni II lisas.

9        Määruse nr 1164/94 muudetud redaktsiooni II lisa artikkel H sätestab järgmist:

„Finantskorrektsioonid

1.      Kui komisjon otsustab pärast vajalikku kontrolli, et

a)      projekti rakendamise puhul ei ole abi tervikuna või osaliselt õigustatud, sealhulgas on jäetud täitmata mõni abi andmise otsuses sätestatud tingimus või eelkõige tehtud mis tahes oluline muudatus, mis avaldab mõju projekti rakendamise laadile või tingimustele ja millele ei ole taotletud komisjoni heakskiitu, või

b)      fondi abiga on seotud eeskirjade eiramine ning asjaomane liikmesriik ei ole võtnud vajalikke parandusmeetmeid,

peatab komisjon asjaomasele projektile antava abi ja, esitades oma põhjendused, nõuab liikmesriigilt märkuste esitamist kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

Kui liikmesriik vaidlustab komisjoni märkused, kutsub komisjon liikmesriigi ärakuulamisele, kus pooled püüavad jõuda kokkuleppele märkuste ja nendest tehtavate järelduste suhtes.

2.      Kui kolme kuu jooksul ei ole kokkuleppele jõutud, teeb komisjon tema poolt määratud tähtaja lõppedes asjakohase menetluse kohaselt ja liikmesriigi tehtud märkusi arvesse võttes otsuse:

a)      vähendada artikli D lõikes 2 nimetatud ettemakset, või

b)      teha nõutavad finantskorrektsioonid. See tähendab projektile antud abi täielikku või osalist tühistamist.

Nende otsuste tegemisel võetakse arvesse proportsionaalsuse põhimõte. Paranduse ulatuse üle otsustades võtab komisjon arvesse eeskirjade eiramise või muudatuse liigi ning juhtimis- ja kontrollisüsteemides leitud puuduste võimaliku finantsmõju ulatust. Abi vähendamine või tühistamine toob kaasa makstud summade sissenõudmise.

3.      Iga alusetult makstud ja sissenõudmisele kuuluv summa makstakse komisjonile tagasi. Hilinenud tagasimaksetele lisatakse viivis vastavalt komisjoni poolt vastu võetud eeskirjadele.

4.      Komisjon sätestab lõigete 1–3 üksikasjalikud rakendamiseeskirjad ning teatab nendest liikmesriikidele ja Euroopa Parlamendile.ˮ

10      Komisjoni 29. juuli 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1386/2002, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1164/94 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses Ühtekuuluvusfondist antava abi suhtes kohaldatavate juhtimis- ja kontrollisüsteemidega ning finantskorrektsioonide tegemise korraga (EÜT L 201, lk 5; ELT eriväljaanne 14/01, lk 162) artiklid 17–21 täpsustavad selle määruse eseme ja kohaldamisala ning sisaldavad üksikasjalikke sätteid menetluse kohta, mida tuleb järgida finantskorrektsioonide tegemisel alates 1. jaanuarist 2000 Ühtekuuluvusfondist saadud abi suhtes.

11      Määruse nr 1386/2002 artikli 17 lõiked 1 ja 2 sätestavad, et:

„1.      Nende finantskorrektsioonide summat, mis komisjon on teinud [määruse nr 1164/94] ΙΙ lisa artikli H punkti 2 kohaselt üksikute või süstemaatiliste eiramiste puhul, hinnatakse võimaluse korral üksikute toimikute põhjal ja need võrduvad fondilt valesti sisse nõutud kulutustega, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet.

2.      Kui alusetult makstud summade suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata või kui kõnealuste kulutuste tühistamine täies ulatuses oleks ebaproportsionaalne ja kui komisjon seetõttu võtab oma finantskorrektsioonide aluseks ekstrapolatsiooni või standardmäära, toimib ta järgmiselt:

a)      ekstrapolatsiooni puhul kasutab ta samalaadsete tunnustega tehingute representatiivset valimit;

b)      standardmäära puhul hindab ta eeskirjade eiramise tõsidust ja avastatud eiramise põhjustanud juhtimis- ja kontrollisüsteemi puuduste ulatust ja rahalisi tagajärgi.

[…]”.

12      Suunised põhimõtete, kriteeriumide ja suunavate skaalade kohta, mida komisjoni talitused rakendavad finantskorrektsioonide kindlaksmääramisel vastavalt määruse nr 1164/94, millega asutatakse Ühtekuuluvusfond, II lisa artikli H lõikele 2 (K(2002) 2871) (edaspidi „2002. aasta suunised”) käsitlevad kriteeriume ja üldpõhimõtteid, mida Euroopa Komisjon kasutab nimetatud finantskorrektsioonide tegemisel. Suunised struktuurifondidest või ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavates kuludes riigihanke eeskirjadest mittekinnipidamise puhul tehtavate finantskorrektsioonide kohta (edaspidi „2007. aasta suunised”) näevad lisaks ette summad ja suunavad skaalad, mida tuleb kohaldada konkreetselt neil juhtudel, kus on tuvastatud rikkumised Ühtekuuluvusfondist kaasrahastatavate riigihangete menetlusi käsitlevate Euroopa Liidu õigusnormide kohaldamisel.

 Riigihankeid käsitlevad asjakohased sätted

13      Määruse nr 1164/94 artikli 8 lõikes 1 viidatud asjakohased riigihankeid puudutavad eeskirjad (vt eespool punkt 6) sisalduvad eelkõige nõukogu 14. juuni 1993. aasta direktiivis 93/37/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord (EÜT L 199, lk 54; ELT eriväljaanne 06/02, lk 163) ja nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivis 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322).

 Direktiiv 93/37

14      Vastavalt direktiivi 93/37 preambulis ja selle põhjenduses 2 kirjapandule on selle direktiivi eesmärk kaotada asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse piirangud riigihangete valdkonnas, et avada asjaomased lepingud tõhusale konkurentsile. Direktiivi põhjenduses 10 on märgitud, et tõhusa konkurentsi tagamiseks on vaja, et „liikmesriikide tellijate koostatud hanketeated lepingute sõlmimise kohta avaldatakse kogu ühenduses”.

15      Direktiivi 93/37 artikli 1 punktide c, e, f ja g kohaselt:

„Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

[…]

c)      ehitustöö – ehituse või tsiviilehituse tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke ja tehnilisi ülesandeid;

[…]

e)      avatud menetlus – siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus kõik huvitatud tööettevõtjad saavad esitada pakkumisi;

f)      piiratud menetlus – siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus pakkumise saavad esitada üksnes tellija kutsutud tööettevõtjad;

g)      läbirääkimistega menetlus – siseriiklik pakkumismenetlus, mille käigus tellija konsulteerib enda valitud tööettevõtjatega ning peab ühe või mitmega neist läbirääkimisi lepingutingimuste suhtes;

[…]”.

16      Direktiivi 93/37 artikli 2 lõige 1 sätestab:

„Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et tellijad järgivad käesolevat direktiivi või tagavad selle järgimise juhul, kui nad rahastavad vahetult rohkem kui 50% ulatuses ehitustöölepingut, mille on sõlminud mõni muu üksus.”

17      Direktiivi 93/37 artikli 6 lõigetes 1, 4 ja 6 on ette nähtud:

„1.      Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

a)      riiklike ehitustöölepingute suhtes, mille eeldatav maksumus käibemaksuta ei ole väiksem kui 5 000 000 Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikut (SDR) väljendatuna [eurodes].

b)      artikli 2 lõikes 1 nimetatud riiklike ehitustöölepingute suhtes, mille eeldatav maksumus käibemaksuta ei ole väiksem kui 5 000 000 [eurot].

[…]

4.      Ühtegi ehitustööd ega lepingut ei või osadeks jaotada eesmärgiga vältida käesoleva direktiivi kohaldamist.

[…]

6.      Tellijad tagavad, et ei esineks vahetegemist tööettevõtjate vahel.”

18      Direktiivi 93/37 artikli 7 näeb ette, et ehitustööde riigihankelepingute sõlmimisel kasutavad hankijad avatud ja piiratud menetlusi, välja arvatud lõigetes 2 ja 3 ette nähtud juhtudel, kus on võimalik kasutada läbirääkimistega menetlust. Täpsemalt sätestab kõnealuse direktiivi artikli 7 lõike 3 punkt d:

„Tellijad võivad riiklikke ehitustöölepinguid sõlmida läbirääkimistega menetluse alusel hanketeadet avaldamata:

[…]

d)      täiendavate ehitustööde puhul, mida algselt kavandatud projekt või algselt sõlmitud leping ei sisaldanud, kuid mis ettenägematu asjaolu tõttu osutusid projektis või lepingus kirjeldatud tööde teostamisel vajalikuks, tingimusel et leping sõlmitakse tööettevõtjaga, kes kõnealust tööd teostab:

–        kui sellist täiendavat ehitustööd ei saa tehnilistel või majanduslikel põhjustel põhilepingust eraldada ilma, et see tooks tellijatele kaasa suuri ebamugavusi,

või

–        kui kõnealused tööd on hoolimata sellest, et neid on võimalik põhilepingust eraldada, selle edaspidistes järkudes vältimatult vajalikud.

Täiendavate ehitustööde kohta sõlmitud lepingute kogumaksumus ei tohi siiski ületada 50% põhilepingu maksumusest.”

19      Direktiivi 93/37 artikli 11 lõikes 1 on ette nähtud:

„Tellijad teevad eelteatega teatavaks kavandatavate ehitustöölepingute põhiomadused ja eeldatava kogumaksumuse, mis ei ole väiksem artikli 6 lõikes 1 sätestatud piirmäärast.”

20      Direktiivi 93/37 artikkel 30 määratleb selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate ehitustööde teostamise lepingu sõlmimise kriteeriumid. Täpsemalt näevad selle sätte lõiked 1, 2 ja 4 ette:

„1.      Lepingu sõlmimisel võib tellija tugineda järgmistele kriteeriumidele:

a)      üksnes madalaim hind;

b)      või kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, mitmesugused lepinguga seotud kriteeriumid nagu näiteks hind, täitmise tähtaeg, jooksvad kulud, tasuvus, tehniline väärtus.

2.      Lõike 1 punktis b märgitud juhul nimetab tellija lepingudokumentides või hanketeates võimaluse korral tähtsuse järjekorras lepingu sõlmimise kriteeriumid, millele kavatsetakse tugineda.

[…]

4.      Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad teostatavate töödega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab tellija enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta asjakohaseks peab, ning kontrollib neid, esitatud selgitusi arvesse võttes.”

 Direktiiv 92/50

21      Direktiivi 92/50 artikli 3 lõiked 2 ja 3 näevad ette:

„2.      Tellijad tagavad, et ei esineks vahetegemist eri teenuseosutajate vahel.

3.      Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, millega tagada, et tellijad järgivad käesolevat direktiivi või tagavad selle järgimise juhul, kui nad rahastavad vahetult rohkem kui 50% ulatuses teenuslepingut, mille on sõlminud mõni muu üksus seoses ehitustöölepinguga direktiivi 71/305/EMÜ artikli 1a lõike 2 tähenduses.”

22      Direktiivi 92/50 artikli 7 lõiked 1 ja 3 näevad ette:

„1. a) Käesolevat direktiivi kohaldatakse:

–        artikli 3 lõikes 3 nimetatud riiklike teenuslepingute suhtes ja riiklike teenuslepingute suhtes, mis käsitlevad I lisa B osas nimetatud teenuseid, I lisa A osas liigi 8 all nimetatud teenuseid ja I lisa A osas liigi 5 all nimetatud telekommunikatsiooniteenuseid, mille CPC viitenumbrid on 7524, 7525 ja 7526, mille on sõlminud artikli 1 punktis b nimetatud tellijad ja mille eeldatav maksumus käibemaksuta on vähemalt 200 000 [eurot],

[…]

3.      Lepingu maksumuse arvestamise meetodit ei tohi valida kavatsusega käesoleva direktiivi kohaldamist vältida, samuti ei või teatavat hulka teenuseid hõlmavat riigihankeobjekti osadeks jagada, selleks et vältida käesoleva artikli kohaldamist.”

23      Direktiivi 92/50 artikli 15 lõige 2 näeb ette:

„Tellijad, kes soovivad sõlmida riikliku teenuslepingu, kasutades avatud, piiratud või vastavalt artiklis 11 sätestatud tingimustele läbirääkimistega menetlust, teatavad sellest asjakohase teatega.”

24      Direktiivi 92/50 artikli 17 lõige 4 sätestab:

„Artikli 15 lõigetes 2 ja 3 nimetatud teade avaldatakse algkeeles tervikuna Euroopa Ühenduste Teatajas ja TED-andmepangas. Igas teates sisalduvatest olulistest andmetest avaldatakse kokkuvõte ühenduse ametlikes keeltes, kusjuures autentne on üksnes algkeelne tekst”.

25      Vastavalt direktiivi 92/50 artikli 18 lõikele 1:

„Avatud menetluse puhul määrab tellija pakkumiste laekumise tähtajaks mitte vähem kui 52 päeva pärast teate lähetamise päeva”.

26      Direktiivi 92/50 3. peatükk määratleb selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate teenuste hankelepingute sõlmimise kriteeriumid. Selle direktiivi artikli 36 kohaselt:

„1.      Ilma et see piiraks teatavate teenuste tasustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, võib tellija lepingu sõlmimisel tugineda järgmistele kriteeriumidele:

a)      kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, mitmesugused lepinguga seotud kriteeriumid nagu näiteks kvaliteet, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, tehniline abi, müügijärgne hooldus, tarnekuupäev, tarne- või pakkumise täitmise tähtaeg, hind; või

b)      üksnes madalaim hind.

2.      Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumise esitajaga, nimetab tellija lepingudokumentides või pakkumisteates võimaluse korral tähtsuse järjekorras lepingu sõlmimise kriteeriumid, millele kavatsetakse tugineda.”

27      Direktiivi 92/50 artikli 37 sõnastuse kohaselt:

„Kui teatava lepingu puhul tunduvad pakkumiste hinnad osutatava teenusega võrreldes ebaharilikult madalad, nõuab tellija enne, kui võib sellised pakkumised tagasi lükata, kirjalikke täpsustusi pakkumise koostisosade kohta, mida ta asjakohaseks peab, ning kontrollib neid esitatud selgitusi arvesse võttes.

Tellija võib arvesse võtta objektiivselt põhjendatud selgitusi seoses teenuse osutamise meetodi säästlikkusega, valitud tehniliste lahendustega, erandlikult soodsate tingimustega, mis pakkujal teenuse osutamiseks on, või pakutava teenuse originaalsusega.

Kui lepinguga seotud dokumentides nähakse ette lepingu sõlmimine madalaima hinna pakkujaga, peab tellija komisjonile edastama tema arvates liiga madala hinnaga pakkumiste tagasilükkamise otsuse.”

 Vaidluse taust

 Asjaomane projekt ja asjaomased projektigrupid

 Andévalo projekt

28      Komisjon andis 18. detsembri 2001. aasta otsusega K(2001) 4113, mida hiljem muudeti 21. augusti 2006. aasta otsusega K(2006) 3835 Ühtekuuluvusfondist toetust projektile viitega 2000.ES.16.C.PE.133 ja pealkirjaga „Andévalo piirkonnas asuva Guadiana jõe valgala elanikkonna veega varustamine” (edaspidi „Andévalo projekt”). Selle projekti eesmärk oli parandada selle jõe kallastel olevate asulate veega varustamise ja neile vee tarnimise tingimusi. Sellele projektile tehtavate avaliku sektori kulude kogusummaks või sellega võrduvaks lubatud summaks oli määratud 11 419 216 eurot ja Ühtekuuluvusfondi toetuse suuruseks 9 135 373 eurot.

29      Hispaania ametiasutused teostasid Andévalo projekti kolme alljärgmise ehitustööde hanke abil:

–        hange nr 1 ehk Lääne-Andévalot puudutav ehitustööde hange C6, mille teade avaldati Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 5. detsembril 2000 leping maksumusega 6 729 606,04 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 6 393 693,58 eurot;

–        hange nr 2 ehk Ida‑Andévalot puudutava ehitustööde hanke C7 osad I, IV ja VI, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 2. veebruaril 2000 leping maksumusega 2 286 142,95 eurot koos käibemaksuga;

–        hange nr 3 ehk Ida‑Andévalot puudutava ehitustööde hanke C8 osad II, III, V ja VII, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 1. detsembril 2000 leping maksumusega 2 461 997 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 2 491 978,77 eurot. Seda lepingut muudeti edukaks tunnistatud pakkujaga otse sõlmitud kokkuleppega 172 867,02 euro (koos käibemaksuga) suuruse summa võrra.

30      Andévalo projekti teostamise eest vastutavaks asutuseks oli Dirección General de Obras Hidráulicas de la Junta de Andalucía (Andaluusia valitsuse vesiehitustööde peadirektoraat). Nimetatud asutus delegeeris selle ülesande äriühingule GIASA.

 Guadalquiviri projektigrupp

31      Komisjon andis 29. detsembri 2000. aasta otsusega K(2000) 4316, mida hiljem muudeti 1. detsembri 2006. aasta otsusega K(2006) 3417, Ühtekuuluvusfondist abi projektigrupile viitega 2000.16.C.PE.066 ja pealkirjaga „Gualdalquiviri jõe valgala saneerimine ja puhastamine Guadaira, Aljarafe ja Guadalquiviri EE NN PP piirkondades”. Selle projektigrupi eesmärk oli reovee puhastamise parandamine Guadalquiviri jõe kaldaaladel vastavalt nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivile 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, lk 40; ELT eriväljaanne 15/02, lk 26). Sellele projektigrupile tehtavate avaliku sektori kulude kogusummaks või sellega võrduvaks lubatud summaks oli määratud 40 430 000 eurot ja Ühtekuuluvusfondi toetuse suuruseks 32 079 293 eurot.

32      Guadalquiviri projektigrupp hõlmas kuut projekti, millest projekt nr 1 oli ette nähtud reovee puhastamise tehaste ja kanalisatsiooni ehitamiseks Morón de la Frontera (Hispaania), Arahali (Hispaania) ja Mairena-El Viso del Alcori (Hispaania) kommuunidesse ja projekt nr 2 kollektori rajamiseks piki Guadalquiviri jõge El Aljarafe piirkonnas.

33      Hispaania ametiasutused teostasid projekti nr 1 järgmiste ehitustööde hangete abil:

–        hange nr 1 ehk ehitustööde hange C9 Arahali reoveepuhastusjaama ehitustööde teostamiseks, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 30. jaanuaril 2001 leping maksumusega 2 695 754,97 eurot koos käibemaksuga;

–        hange nr 2 ehk ehitustööde hange C10 Arahali reoveepuhastusjaama ehitustööde lõpuleviimiseks, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 5. juulil 2002 leping maksumusega 1 489 645,75 eurot koos käibemaksuga;

–        hange nr 3 ehk ehitustööde hange C11 Morón de la Frontera reoveepuhastusjaama ehitustööde teostamiseks, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 15. detsembril 2000 leping maksumusega 4 223 345,28 eurot koos käibemaksuga;

–        hange nr 4 ehk ehitustööde hange C12 Morón de la Frontera kollektorite ehitustööde teostamiseks, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 15. detsembril 2000 leping maksumusega 1 731 763,63 eurot koos käibemaksuga;

–        hange nr 5 ehk ehitustööde hange C13 Mairena ja El Viso del Alcori kollektorite ehitustööde teostamiseks, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 18. detsembril 2000 leping maksumusega 1 839 563,07 eurot koos käibemaksuga.

34      Hispaania ametiasutused teostasid projekti nr 2 järgmiste ehitustööde hangete abil:

–        hange nr 6 ehk ehitustööde hange C14 El Aljarafe reovee puhastamiseks ja kollektorite ehitamiseks Guadalquiviri vasakkaldale, osa I, mille kohta avaldati teade Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 10. detsembril 2001 leping maksumusega 9 406 625,91 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 8 118 902,97 eurot;

–        hange nr 7 ehk ehitustööde hange C15 El Aljarafe reovee puhastamiseks ja kollektorite ehitamiseks Guadalquiviri paremkaldale, osa III, mille kohta avaldati teade Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 25. oktoobril 2002 leping maksumusega 8 759 174,44 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 7 360 382,98 eurot;

–        hange nr 8 ehk ehitustööde hange C16 El Aljarafe reovee puhastamiseks ja kollektorite ehitamiseks Guadalquiviri paremkaldale, osa IV, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 20. novembril 2002 leping maksumusega 3 091 893,55 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 2 273 420,82 eurot.

35      Guadalquiviri projektigrupi teostamise eest vastutavaks asutuseks oli Agencia Andaluza del Agua de la Consejería de Medio Ambiente de la Junta de Andalucía (Andaluusia keskkonnaosakonna Andaluusia büroo). Nimetatud asutus delegeeris selle ülesande äriühingule GIASA.

 Granada ja Málaga projektigrupp

36      Komisjon andis 24. detsembri 2002. aasta otsusega K(2001) 4689, mida hiljem muudeti 16. augusti 2006. aasta otsusega K(2006) 3784 Ühekuuluvusfondist toetust projektigrupile viitega 2002.ES.16.C.PE.061 ja pealkirjaga „Granada ja Málaga provintside linnadevaheliste süsteemide veega varustamine” (edaspidi „Granada ja Málaga projektigrupp”). Kõnealuse projektigrupi eesmärk oli parandada Granada ja Málaga provintsides olevate asulate veevarustuse ja neile vee tarnimise tingimusi. Sellele projektile tehtavate avaliku sektori kulude kogusummaks või sellega võrduvaks lubatud summaks oli määratud 22 406 817 eurot ja Ühtekuuluvusfondi toetuse suuruseks 17 925 453 eurot.

37      Granada ja Málaga projektigrupp hõlmas kuut projekti, millest projektid nr 3 ja nr 4 olid ette nähtud vastavalt piirkonda ümbritseva ringikujulise veetrassi ja reguleerimisreservuaari ehitamiseks Antequera (Hispaania) asula veevarustuse tarbeks, ning projekt nr 5 oli ette nähtud reguleerimisreservuaari ja võretatud piirde ehitamiseks Axarquía maakonna veevarustuse tarbeks.

38      Hispaania ametiasutused teostasid projektid nr 3 ja 4 järgmiste ehitustööde ja teenuste hangete abil:

–        hange nr 1 ehk hange C1 ringikujulise veetrassi ehitustööde teostamiseks Antequera veevarustuse tarbeks, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 26. detsembril 2002 leping maksumusega 5 100 083,94 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 4 922 173,86 eurot;

–        hange nr 2 ehk teenuste hange C2 Antequera veevarustuse tarbeks ringikujulise veetrassi ja regulatsioonireservuaari projekti koostamiseks ja ehitustööde juhtimiseks, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 1. juulil 2002 leping maksumusega 349 708,28 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 347 136,30 eurot;

–        hankeleping nr 3 ehk ehitustööde hange C3 regulatsioonireservuaari ehitustööde teostamiseks Antequera veevarustuse tarbeks, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 19. mail 2003 leping maksumusega 3 632 124,71 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 3 514 731,79 eurot.

39      Hispaania ametiasutused teostasid projekti nr 5 järgmiste ehitustööde ja teenuste hangete abil:

–        hange nr 4 ehk ehitustööde hange C4 Axarquía veevarustussüsteemi reservuaariga nr 1 seotud projekti kohaste ehitustööde teostamiseks ja võretatud piirde väljaehitamiseks Velez-Málagas (Hispaania), mille kohta avaldati teade Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 20. novembril 2003 leping maksumusega 10 959 270 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 9 605 655,66 eurot;

–        hange nr 5 ehk teenuste hange C5 Axarquía veevarustussüsteemi reservuaariga nr 1 seotud projekti kohaste ehitustööde ja Velez-Málagasse võretatud piirde ehitusprojekti koostamiseks ja nimetatud ehitustööde juhtimiseks, mille kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas ja mille osas sõlmiti 18. novembril 2003 leping maksumusega 341 043,97 eurot koos käibemaksuga. Selle hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli 383 922,38 eurot, sealhulgas 180 821,74 eurot projekti koostamise eest ja 203 100,64 eurot töödejuhtimise eest.

40      Kõikide sellesse projektigruppi kuuluvate tööde teostamise eest vastutavaks asutuseks oli Dirección General de Obras Hidráulicas de la Junta de Andalucía. Nimetatud asutus delegeeris need ülesanded äriühingule GIASA.

 Haldusmenetlus

41      Komisjon viis 13.–17. septembril 2004, 13.–17. detsembril 2004 ning 25.–29. aprillil 2005 Hispaanias läbi auditi, mis puudutas vastavalt Andévalo projekti, Guadalquiviri projektigruppi ning Granada ja Málaga projektigruppi.

42      Komisjon saatis 13. mai 2005. aasta, 15. detsembri 2005. aasta ja 20. jaanuari 2006. aasta kirjadega Hispaania ametiasutustele kolm aruannet, milles tõi kontrollitud projekti ja projektigruppide osas välja teatud õigusrikkumised seoses riigihankelepingute sõlmimist reguleerivate eeskirjadega. Hispaania ametiasutused vastasid nendele aruannetele 26. juuli 2005. aasta, 3. märtsi 2006. aasta ja 19. aprilli 2006. aasta kirjadega.

43      Komisjon teavitas 9. veebruari 2009. aasta kirjaga Hispaania ametiasutusi, et tuvastatud rikkumised loetakse asetleidnuks, ning andis teada oma kavatsusest alustada vahemaksete peatamise ja finantskorrektsioonide kohaldamise menetlust vastavalt määruse nr 1164/94 II lisa artiklile H. Hispaania ametiasutused vastasid komisjonile 11. mai ja 18. mai ning 29. oktoobri 2009. aasta kirjadega.

44      Komisjon korraldas 10. novembril 2009 Hispaania ametiasutustele ärakuulamise eesmärgiga jõuda vaidlusalustes küsimustes kokkuleppele. Hispaania ametiasutused palusid sellel ärakuulamisel täiendavat 15‑päevalist ajavahemikku täiendava tõendusmaterjali esitamiseks toimiku kohta. Hispaania ametiasutused edastasid kõnealused dokumendid 2. detsembril 2009.

45      Komisjon edastas 11. veebruari 2010. aasta kirjaga Hispaania ametiasutustele ärakuulamisprotokolli lõpliku versiooni.

 Vaidlustatud otsus

46      Komisjon võttis 30. juunil 2010 vastu otsuse K(2010) 4147 vähendada Ühtekuuluvusfondi abi järgmistele projekti(gruppi)dele: 2000.ES.16.C.PE.133 „Andévalo maakonnas asuva Guadiana jõe valgala elanikkonna veega varustamine”, 2000.ES.16.C.PE.066: „Gualdalquiviri jõe valgala saneerimine ja puhastamine Guadaira, Aljarafe ja Guadalquiviri EE NN PP piirkondades” ja 2002.ES.16.C.PE.061: „Granada ja Málaga provintside linnadevaheliste süsteemide veega varustamine”, millest teatati Hispaania Kuningriigile 1. juulil 2010.

47      Vaidlustatud otsuses kinnitas komisjon, et oli Hispaanias läbiviidud kohapealsete auditite käigus tuvastanud teatavad õigusrikkumised Hispaania ametiasutuste tegevuses seoses riigihankelepingute sõlmimist reguleerivate eeskirjadega. Täpsemalt leidis komisjon, et äriühingu GIASA avaldatud teatavate hangete osas, mis käsitlesid nii Andévalo projekti kui ka Guadalquiviri projektigruppi ning Granada ja Málaga projektigruppe, sõlmiti lepingud direktiivi 93/37 artikleid 6, 7, 11 ja 30, direktiivi 92/50 artikleid 7, 15, 18, 36 ja 37 ning võrdse kohtlemise ja riikkondsuse alusel diskrimineerimise keeldu rikkudes.

48      Esiteks märkis komisjon, et Hispaania ametiasutused jagasid teatavad ühele ainsale ehitustööle vastavad hanked osadeks, selleks et need jääksid välja direktiivi 93/37 kohaldamisalast ning nõnda ei peaks nende kohta avaldama hanketeadet Euroopa Liidu Teatajas. Komisjoni väitel puudutas see rikkumine täpsemalt Andévalo projektiga seotud hankeid nr 1 ja 3, Guadalquiviri projektigrupiga seotud hankeid nr 6, 7 ja 8 ning Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hankeid nr 1 ja 3. Komisjon tõdes ka, et Granada ja Málaga projektigrupi hangete nr 2 ja 5 maksumust arvestades oleks mõlema hanke kohta tulnud avaldada teade Euroopa Liidu Teatajas.

49      Teiseks märkis komisjon, et lepingut sõlmiv asutus oli kõikide asjaomaste hangete puhul lisanud lepingu sõlmimise kriteeriumide hulka kriteeriumi varasema kogemuse omamise kohta Hispaanias Andaluusias ja koos äriühinguga GIASA. Komisjon leidis, et ühest küljest ei ole see kriteerium kooskõlas liidu õigusnormidega, kuna see puudutas pakkujate suutlikkust, mitte hanke eset, ning seetõttu võis see rikkuda võrdse kohtlemise põhimõtet. Teisest küljest leidis ta, et nõue varasema kogemuse omamise kohta Hispaanias, Andaluusias ja koos äriühinguga GIASA oli vastuolus riikkondsuse alusel diskrimineerimise keeluga. Lisaks vaidlustas ta nn „keskmise hinna” meetodi, mida enamiku vaidlusaluste hangete puhul kasutati punktide andmisel pakkumuste hindamise etapis läbiviidud majandusliku hindamise käigus. Komisjon leidis, et see meetod ei olnud kooskõlas liidu õigusnormidega, kuna selle kasutamine võis juhul, kui teiste kriteeriumide puhul olid tingimused võrdsed, soodustada kallimaid pakkumusi, mis võrreldes teiste odavamate pakkumustega on „keskmise hinna” piirile lähemal.

50      Kolmandaks heitis komisjon Hispaania ametiasutustele ette, et viimased kasutasid direktiivis 93/37 ette nähtud läbirääkimistega menetlust niisuguse riigihankega seotud täiendavate tööde puhul, mille osas oli hankeleping juba sõlmitud, ning ei avaldanud seega eelnevalt hanketeadet. Tema väitel ei suutnud Hispaania ametiasutused ka tõendada niisuguste ettenägematute asjaolude esinemist, mis vastavalt liidu õigusaktides selleks puhuks ette nähtud eranditele võimaldaks neil kasutada sellist menetlust, mistõttu nad oleks pidanud kasutama avatud menetlust. Ta piiras selle rikkumise lepingu muutmise kokkuleppega, mille Hispaania ametiasutused lisasid Andévalo projektiga seotud hankele pärast selle hanke osas lepingu sõlmimist.

51      Neljandaks heitis komisjon Hispaania ametiasutustele ette, et nad olid nende hangete hankedokumentides, mille osas sõlmiti lepingud Granada ja Málaga projektigruppide raames, näinud ette „lepingu sõlmimise eelse” menetluse, mis seisnes võimaluses rääkida eduka pakkujaga hankelepingu tingimuste üle läbi veel pärast hankemenetluse toimumist. Komisjoni väitel oli see menetlus vastuolus liidu õigusnormidega ning see võis muuta nende lepingute sõlmimisele viinud hankemenetluse ebatõhusaks.

52      Viiendaks leidis komisjon, et Hispaania ametiasutused nägid direktiivi 92/50 nõudeid eirates Granada ja Málaga projektigrupi hangete nr 2 ja 5 puhul ette ebapiisava tähtaja pakkumuste esitamiseks.

53      Tuvastatud rikkumisi arvestades leidis komisjon, et käesoleval juhul tuleb kohaldada finantskorrektsiooni. Samas leidis ta, et antud juhul oleks tuvastatud rikkumiste raskust arvestades ebaproportsionaalne kohaldada korrektsiooni, mis seisneks kõigi asjaomastele projektidele tehtud kulutuste tühistamises. Lisaks märkis ta, et kuna õigusvastaste kulutuste summa täpne väljaarvutamine ei ole võimalik või teostatav, tuleb kohaldada standardmääraga korrektsioone.

54      Täpsemalt otsustas komisjon seoses Andévalo projektiga vähendada abi kogusummat 1 642 572,60 euro võrra vastavalt järgmistele korrektsiooniprotsentidele:

–        25% Ühtekuuluvusfondi toetusest hanke nr 3 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, põhjusel et vastav hange jagati põhjendamatult osadeks ja selle kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas;

–        25% Ühtekuuluvusfondi toetusest hangete nr 1 ja 3 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, põhjusel et kasutati õigusvastaseid ja diskrimineerivaid kriteeriume; hanke nr 3 osas oli see korrektsioon siiski hõlmatud eelmises taandes nimetatud korrektsiooniga;

–        10% Ühtekuuluvusfondi toetusest hanke nr 2 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, mille summa jääb allapoole direktiivi 93/37 kohaldamise künnist, põhjusel et kasutati õigusvastaseid ja diskrimineerivaid kriteeriume;

–        25% hanke nr 3 osas sõlmitud lepingu muutmise kokkuleppe tõendatud maksumusest, põhjusel et selle kokkuleppe otse sõlmimine oli õigusvastane.

55      Seoses Guadalquiviri projektigrupiga otsustas komisjon vähendada abi kogusummat 3 837 074,52 euro võrra vastavalt järgmistele korrektsiooniprotsentidele:

–        25% Ühtekuuluvusfondi toetusest hanke nr 8 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, põhjusel et see hange jagati põhjendamatult osadeks ja selle kohta ei avaldatud teadet Euroopa Ühenduste Teatajas;

–        25% Ühtekuuluvusfondi toetusest hangete nr 6, 7 ja 8 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, põhjusel et kasutati õigusvastaseid ja diskrimineerivaid kriteeriume; hanke nr 8 osas oli see korrektsioon siiski hõlmatud eelmises taandes nimetatud korrektsiooniga;

–        10% Ühtekuuluvusfondi toetusest hangete nr 1, 2, 4 ja 5 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, mille summa jääb allapoole direktiivi 93/37 kohaldamise künnist, põhjusel et kasutati õigusvastaseid ja diskrimineerivaid kriteeriume.

56      Seoses Granada ja Málaga projektigrupiga otsustas komisjon vähendada abi kogusummat 2 295 581,47 euro võrra vastavalt järgmistele korrektsiooniprotsentidele:

–        25% Ühtekuuluvusfondi toetusest hangete nr 1 ja 3 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, põhjusel et need hanked jagati põhjendamatult osadeks ja nende kohta ei avaldatud teadet Euroopa Liidu Teatajas;

–        10 % Ühtekuuluvusfondi toetusest hangete nr 1, 3 ja 4 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, põhjusel et kasutati õigusvastaseid ja diskrimineerivaid kriteeriume, võttes arvesse, et kuigi vastavate hangete puhul kasutati õigusvastast keskmise hinna kriteeriumi, ei kasutatud õigusvastast ja diskrimineerivat kogemuse omamise kriteeriumi; hangete nr 1 ja 3 osas oli see korrektsioon siiski hõlmatud eelmises taandes nimetatud korrektsiooniga;

–        10% Ühtekuuluvusfondi toetusest hangete nr 1, 3 ja 4 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, põhjusel et vastavates hankedokumentides nähti ette õigusvastase „lepingu sõlmimise eelse” menetluse kasutamine; see korrektsioon oli siiski hõlmatud eelmistes taanetes nimetatud korrektsioonidega;

–        25% Ühtekuuluvusfondi toetusest hangete nr 2 ja 5 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, põhjusel et kasutati õigusvastaseid ja diskrimineerivaid kriteeriume;

–        25% Ühtekuuluvusfondi toetusest teenuste hangete nr 2 ja 5 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, põhjusel et vastavate hangete kohta ei avaldatud teadet Euroopa Liidu Teatajas ning et asjaomastes hankedokumentides nähti ette õigusvastase „lepingu sõlmimise eelse” menetluse kasutamine; see korrektsioon oli siiski hõlmatud eelmistes taanetes nimetatud korrektsioonidega;

–        10% Ühtekuuluvusfondi toetusest teenuste hangete nr 2 ja 5 osas deklareeritud tõendatud kulutustele, põhjusel et pakkumuste esitamiseks oli ette nähtud ebapiisav tähtaeg; see korrektsioon oli siiski hõlmatud eelmistes taanetes nimetatud korrektsioonidega.

57      Ühtekuuluvusfondist Andévalo projektile, Guadalquiviri projektigrupile ning Granada ja Málaga projektigrupile eraldatava toetuse maksimumsummaks määrati vastavalt 7 260 394,79 eurot, 28 242 218,48 eurot ja 15 629 871,53 eurot.

 Menetlus ja poolte nõuded

58      Hispaania Kuningriik esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 8. septembril 2010.

59      Üldkohus palus 21. septembri 2012. aasta kirjaga Hispaania Kuningriigil esitada Üldkohtu kodukorra artikli 64 lõikes 3 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames loetelu, milles oleks iga vaidlusaluse riigihanke kohta ära toodud selle eeldatav maksumus ilma käibemaksuta, sõlmitud hankelepingu järgne summa koos käibemaksuga ja sõlmitud hankelepingu järgne summa ilma käibemaksuta. Hispaania Kuningriik täitis selle nõude ettenähtud tähtaja jooksul.

60      Hispaania Kuningriik palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

61      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

 Õiguslik käsitlus

 Tühistamisväidete kokkuvõte

62      Hagi põhjenduseks esitab Hispaania Kuningriik kolm väidet, millest viimane on esitatud täiendava võimalusena.

63      Esimese väitega rõhutab Hispaania Kuningriik sisuliselt, et komisjon kohaldab vaidlustatud otsuses finantskorrektsioone direktiivi 93/37 rikkumise tõttu ekslikult, sest ükski asjaomastest hangetest ei kuulu nimetatud direktiivi kohaldamisalasse. Teise väitega eitab ta, et teatavad Ühtekuuluvusfondist rahastatud projektidega seotud hanked jagati nimetatud direktiivi artikli 6 lõike 4 vastaselt osadeks, eesmärgiga jätta need selle direktiivi kohaldamisalast välja. Kolmanda väitega heidab ta komisjonile ette läbipaistvuse puudumist finantskorrektsioonide määramisel ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist.

64      Tuleb märkida, et esimese väite raames heidab Hispaania Kuningriik komisjonile sisuliselt ette, et viimane tegi järelduse, et teatavad vaidlustatud otsuses käsitletud projektide elluviimiseks ette nähtud hankelepingud sõlmiti direktiivi 93/37 sätete vastaselt. Hispaania Kuningriigi väitel ei kuulu need hanked sõlmitavate lepingute maksumuse tõttu selle direktiivi kohaldamisalasse. Komisjon vaidleb vastu, väites et Hispaania ametiasutused jagasid need hanked osadeks kunstlikult, selleks et liidu õigusnormidega ette nähtud nõuded ei oleks neile kohaldatavad. Kuna vastus viimati nimetatud küsimusele käib Hispaania Kuningriigi teise väite kohta ning kuna sellest sõltub esimesele küsimusele antav hinnang, tuleb kõigepealt analüüsida teist väidet, seejärel esimest ja lõpuks kolmandat väidet.

 Teine väide, et riigihankeid ei jagatud osadeks

65      Hispaania Kuningriik vaidlustab komisjoni väite, et Hispaania ametiasutused jagasid Andévalo projektiga seotud hanked nr 1 ja 3, Guadalquiviri projektigrupiga seotud hanked nr 6, 7 ja 8 ning Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hanked nr 1 ja 3 kunstlikult osadeks, rikkudes seeläbi direktiivi 93/37 artikli 6 lõiget 4. Lisaks väidavad nad, et selle sätte rikkumise tuvastamiseks oleks komisjon pidanud tõendama Hispaania ametiasutuste tahet hoida osadeks jagamise teel kõrvale selle direktiivi kohaldamisest asjaomastele riigihangetele.

66      Sissejuhatuseks olgu meelde tuletatud, et direktiivi 93/37 artikli 6 lõike 4 sõnastuse kohaselt ei või ühtegi ehitustööd ega lepingut osadeks jaotada eesmärgiga vältida käesoleva direktiivi kohaldamist. Lisaks määratleb selle direktiivi artikli 1 punkt c mõiste „ehitustöö” kui ehituse või tsiviilehituse tulemused tervikuna, mis võimaldavad täita majanduslikke ja tehnilisi ülesandeid. Seetõttu, tegemaks kindlaks, kas Hispaania Kuningriik on rikkunud selle direktiivi artikli 6 lõiget 4, tuleb kontrollida, kas vaidlusaluste riigihangete ese oli üks ja sama ehitustöö sama direktiivi artikli 1 punkti c tähenduses.

67      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb seda, kas tegemist on ehitustööga direktiivi 93/37 artikli 1 punkti c tähenduses, hinnata lähtuvalt asjaomaste riigihangete esemeks olevate tööde tulemuse majanduslikust ja tehnilisest ülesandest (Euroopa Kohtu 5. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑16/98: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2000, lk I‑8315, punktid 36, 38 ja 47; 27. oktoobri 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑187/04 ja C‑188/04: komisjon vs. Itaalia, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 27; 18. jaanuari 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑220/05: Auroux jt, EKL 2007, lk I‑385, punkt 41, ja 15. märtsi 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑574/10: komisjon vs. Saksamaa, punkt 37).

68      Lisaks tuleb märkida, et Euroopa Kohus on täpsustanud, et selleks, et erinevate tööde tulemuse saaks kvalifitseerida ehitustööks direktiivi 93/37 artikli 1 punkti c tähenduses, piisab, kui need tööd täidavad sama majanduslikku või tehnilist ülesannet (eespool punktis 67 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 29). Majandusliku ja tehnilise identsuse tuvastamine on seega alternatiivne, mitte kumulatiivne, nagu väidab Hispaania Kuningriik.

69      Lõpuks olgu meelde tuletatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on vaidlusaluste riigihangete üheaegne alustamine, hanketeadete sarnasus, hangete toimumise geograafilise koha ühtsus ja üheainsa hankija olemasolu täiendavad viited, mis räägivad selle kasuks, et erinevad ehitustööde riigihanked vastavad tegelikkuses ühele ainsale ehitustööle (vt selle kohta eespool punktis 67 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, punkt 65).

70      Käesolevas asjas leidis komisjon vaidlustatud otsuses, et Andévalo projektiga seotud hanked ja Guadalquiviri ning Granada ja Málaga projektigruppidega seotud hanked täidavad ühte ja sama identset tehnilist või majanduslikku ülesannet ning seetõttu on tegemist üheainsa ehitustööga, mida ei oleks pidanud jagama erinevateks riigihangeteks (vaidlustatud otsuse põhjendused 66, 97 ja 122). Lisaks leidis komisjon, et kõigil kolmel juhul annavad hanketeadete avaldamise ajaline lähedus, nende sarnasus ning üheainsa hankija olemasolu täiendavat tõendust selle järelduse paikapidavuse kohta, mille kohaselt vaidlusaluste hangete esemed vastasid ühele ainsale ehitustööle (vaidlustatud otsuse põhjendused 67, 98, 123 ja 124).

71      Hispaania Kuningriigi vastuväited ei sea komisjoni hinnangut kahtluse alla.

72      Esiteks väidab Hispaania Kuningriik seoses Andévalo projektiga, et nimetatud projekt koosneb erinevatest, üksteisest sõltumatutest „lõikudest”, mis on ette nähtud erinevate geograafiliste piirkondade veega varustamiseks. Seetõttu ei saa selle projekti elluviimiseks korraldatud kolme riigihanke esemeks olevaid töid pidada ühte ja sedasama tehnilist või majanduslikku üksust moodustavaks.

73      Hispaania Kuningriigi selle argumendiga ei saa nõustuda.

74      Nimelt tuleb esiteks märkida, et kuigi Andévalo projekt koosnes erinevatest „lõikudest”, ilmneb selle projekti kohta otsuses K(2001) 4113 toodud kirjeldusest – mida Hispaania Kuningriik ei ole vaidlustanud –, ühest küljest, et nimetatud projekt nägi ette üheainsa kanalisatsioonivõrgustiku ehitamise, ja teisest küljest, et see tuli ühendada ühe ja sama, „Nudo Norte” nimelise keskhoidlaga. Niisiis olid projekti erinevad „lõigud” üheskoos mõeldud täitma ühte ja sama majanduslikku ja tehnilist ülesannet ehk varustama joogiveega ühte ja sama elupiirkonda ühest ja samast varustuspunktist. Seda järeldust kinnitab veel ka asjaolu, et kolme Andévalo projekti teostamiseks korraldatud riigihanke (vt eespool punkt 29) eesmärk oli üheainsa kanalisatsioonivõrgu ehitamine.

75      Teiseks tuleb tagasi lükata Hispaania Kuningriigi argument, mis on tuletatud eespool punktis 67 viidatud kohtuotsusest komisjon vs. Prantsusmaa. Euroopa Kohus asus selles kohtuotsuses nimelt seisukohale, et Prantsusmaa Vendée departemangus asuv elektri jaotusvõrk täitis tervikuna käsitatuna ühte ja sama majanduslikku ja tehnilist ülesannet, ehk elektrienergia tarbijateni viimist ja müüki. Euroopa Kohus leidis sel alusel, et selles kohtuasjas vaidluse all olnud riigihangete esemeks olnud tööd olid osaks ühest ainsast ehitustööst (eespool punktis 67 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Prantsusmaa, punktid 64 ja 66).

76      See arutluskäik on ülekantav ka niisugusele veekanalisatsiooni võrgu juhtumile, nagu on kõne all käesolevas asjas. Sarnaselt eespool punktis 67 viidatud kohtuotsusega on käesolevas asjas vaadeldavate riigihangete esemeks olevate tööde ülesanne avaliku hüve loomine teataval geograafilisel alal, ning olgugi et see jaotusvõrk on mõeldud vee tarnimiseks paljudesse asulatesse, ei takista see järeldamast, et tervikuna võetuna täidab see ühte ja sama majanduslikku ja tehnilist ülesannet. Pealegi järgis Euroopa Kohus analoogset arutluskäiku eespool punktis 67 viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Itaalia seoses kahe kiirteede ühendustee ehitamisega. Euroopa Kohus leidis, et kõiki selle ehitamisega seotud tsiviilehitustöid tuleb pidada osaks ühest ja samast ehitustööst, kuna need tervikuna on mõeldud ühendama erinevaid teedeprobleemidega asulaid (eespool punktis 67 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punkt 27).

77      Kolmandaks tuleb kõigepealt märkida, nagu tõdes ka komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 67, et Andévalo projektiga seotud hange nr 1 ja sama projektiga seotud hange nr 3 toimusid ajaliselt ilmselgelt lähestikku, kuna neid lahutas ainult neli päeva. Järgmiseks viitasid need hanked samale piirkonnale, nimelt Andévalole, nii et selle jagamist kaheks osaks ehk Ida-Andévaloks ja Lääne-Andévaloks ei saa pidada piisavaks, selleks et järeldada, et tegemist on kahe erineva geograafilise alaga. Viimaseks tuleb tõdeda, et nimetatud hanked viis läbi sama hankija ehk äriühing GIASA. Olgugi et viimati nimetatud asjaolud eraldi võetuna ei ole otsustavad üheainsa ehitustöö olemasolu kindlakstegemisel, on vastavalt eespool punktis 69 viidatud kohtupraktikale nende puhul tegemist täiendavate viidetega, mis õigustavad üheainsa ehitustöö olemasolu tuvastamist praeguses asjas.

78      Seetõttu tuleb teha järeldus, et Andévalo projektiga seotud hangete nr 1 ja 3 esemeks olevad tööd olid ühe ja sama ehitustöö osad direktiivi 93/37 artikli 1 punkti c tähenduses.

79      Mis puudutab teiseks Guadalquiviri projektigruppi, siis Hispaania Kuningriik rõhutab eelkõige, et selle projektigrupiga seotud hangete nr 6, 7 ja 8 esemeks olevad tööd ei kujutanud endast ehitustööd liidu õigusnormide tähenduses, kuna neid haldasid erinevad üksused ja need puudutasid üksteisest geograafiliselt kaugel asuvaid elanikegruppe.

80      Sellega seoses tuleb sarnaselt Andévalo projektiga esile toodule esiteks märkida, et otsuses K(2000) 4316 selle projekti kohta koostatud kirjeldusest ilmneb, et see projekt käsitles ühe ja sama reoveevõrgu erinevate „lõikude” ehitamist, kusjuures need lõigud olid ühendatud ühe ja sama puhastusjaama või kollektoriga. Selle projektiga seotud ehitustööde hangetes viidati niisiis ühele ja samale võrgule, mille „lõigud” ei olnud üksteisest sõltumatud. Seetõttu tuleb sarnaselt komisjoni tõdetule (vaidlustatud otsuse põhjendus 97) asuda seisukohale, et kõnealused „lõigud” üheskoos olid ette nähtud sama tehnilise või majandusliku ülesande täitmiseks, mis seisnes reovee käitlemises ja puhastamises ühes ja samas puhastusjaamas, selleks et selle saaks hiljem juhtida Guadalquiviri jõkke.

81      Teiseks, kuigi Hispaania Kuningriik rõhutab, et asjaomased riigihanked puudutasid erinevaid elanikegruppe, tuleb siiski tõdeda, et nende hangete esemeks olnud tööd pidi teostatama ühes ja samas geograafilises piirkonnas, El Aljarafes. Sellega seoses tuleb nentida, et kuigi nendes hangetes võidakse viidata erinevates kohtades teostatud töödele, ei välista see võimalust, et neid saab pidada üheks ja samaks ehitustööks. Nii on see juhul, kui need tööd teostatakse samas geograafilises piirkonnas (vt selle kohta kohtujurist Jacobsi ettepanek eespool punktis 67 viidatud kohtuasjas komisjon vs. Prantsusmaa, ettepaneku punkt 72).

82      Kolmandaks, sarnaselt eespool punktis 77 Andévalo projekti kohta öeldule on Guadalquiviri projektigrupiga seotud hangete nr 6, 7 ja 8 ajalise läheduse ja kõigil nendel hangetel ühe ja sama hankija olemasolu puhul tegemist täiendavate viidetega, mis räägivad selle kasuks, et need hanked vastavalt ühele ainsale ehitustööle.

83      Seetõttu tuleb teha järeldus, et Guadalquiviri projektigrupiga seotud hangete nr 6, 7 ja 8 esemeks olnud tööd olid ühe ja sama ehitustöö osad direktiivi 93/37 artikli 1 punkti c tähenduses.

84      Mis puudutab kolmandaks Granada ja Málaga projektigruppi, siis väidab Hispaania Kuningriik, et selle projektigrupiga seotud hanked nr 1 ja 3 vastavad erinevatele projektidele, nagu ilmneb Ühtekuuluvusfondist toetuse andmise heakskiitmise otsusest.

85      Esiteks tuleb märkida, et Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hanked nr 1 ja 3 puudutavad ringikujulise veetrassi ehitamist Antequera veega varustamiseks ja seda trassi varustava reservuaari ehitamist. Hispaania Kuningriigi argumendiga, et need tööd on eraldiseisvad, ei saa nõustuda. Vastupidi, need täidavad ühtainust majanduslikku ja tehnilist ülesannet, milleks on ühe ja sama geograafilise piirkonna joogiveega varustamine.

86      Teiseks tuleb rõhutada, et nagu komisjon tõdes vaidlustatud otsuse põhjenduses 123, täiendati Granada ja Málaga projektigrupiga seotud ehitustööde hankeid nr 1 ja 3 hankega nr 2, mille ese oli nii projekti koostamise ja töödejuhtimise teenused ringikujulise veetrassi kui ka reguleerimisreservuaari ehitamiseks Antequera veevarustuse tarbeks (vt eespool punkt 38), mis annab tõendust sellest, et need kaks hanget olid osa ühest ja samast ehitustööde hulgast.

87      Kolmandaks on lühikese ajavahemiku näol, mis jäi hangete nr 1 ja 3 hanketeadete esitamise vahele – esimene neist avaldati 29. juunil 2002 ja teine 16. juulil 2002, ning üheainsa hankija olemasolu näol tegemist täiendavate viidetega, mis kinnitavad asjaolu, et nende hangete esemeks olnud tööd vastavad ühele ainsale ehitustööle.

88      Seetõttu tuleb teha järeldus, et Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hangete nr 1 ja 3 esemeks olevad tööd olid ühe ja sama ehitustöö osad direktiivi 93/37 artikli 1 punkti c tähenduses.

89      Lisaks tuleb mainida, et peale eespool punktides 72–88 käsitletud argumentide rõhutab Hispaania Kuningriik, et hagiavaldusele lisatud tehnilises aruandes esitatud hinnangud näitavad, et vaidlusaluste hangete esemeks ei olnud ehitustöö osaks olevad tööd direktiivi 93/37 artikli 1 punkti c tähenduses.

90      Selles aruandes toodud järeldused ei väära aga eespool punktides 78, 83 ja 88 tehtud järeldusi.

91      Esiteks tuleb nimelt märkida, et selles aruandes analüüsitakse üksnes tehnilisi külgi, kuid ei käsitleta põhjalikumalt muid näitajaid, mis on samuti olulised ehitustöö olemasolu kindlakstegemisel. Nagu osutab komisjon, puudutab see aruanne üksnes tehnilisi ülesandeid ja ei võta arvesse asjaomaste hangete majanduslikku ülesannet.

92      Teiseks tuleb tõdeda, et tehniline aruanne piirdub kõigi eraldi käsitletud ehitustööde iga osa tehniliste erinevuste kirjeldamisega, tehes järelduse, et neil on erinevad ülesanded. See aga ei võimalda seada kahtluse alla eespool punktides 72–88 tehtud järeldusi, mille kohaselt on asjaomaste riigihangete erinevad osad üksteisega seotud ning et üheskoos võetuna täidavad nad sama tehnilist ja majanduslikku ülesannet.

93      Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et tehniline aruanne ei tõenda, et vaidlusaluste hangete esemeks olevad tööd vastasid erinevatele ehitustöödele.

94      Viimaseks rõhutab Hispaania Kuningriik, et komisjon oleks direktiivi 93/37 artikli 6 lõike 4 rikkumise tuvastamiseks pidanud tõendama subjektiivse külje olemasolu ehk seda, et esines Hispaania ametiasutuste tahtlus jagada vaidlusalused hanked osadeks, nii et nad ei peaks täitma selles direktiivis ette nähtud kohustusi. Selle argumendiga ei saa nõustuda.

95      Sellega seoses piisab märkimisest, et selleks, et tuvastada hanke liidu hankemenetlust käsitlevate õigusnormide vastane osadeks jagamine, ei ole tarvis tõendada subjektiivse tahtluse olemasolu nimetatud õigusnormides sisalduvatest sätetest möödahiilimiseks (vt selle kohta eespool punktis 67 viidatud kohtuotsus komisjon vs. Saksamaa, punkt 49). Kui selline asjaolu on tuvastatud – nagu käesolevas kohtuasjas –, siis ei oma tähtsust, kas liikmesriigi kohustuste rikkumine tuleneb vastutava liikmesriigi tahtlikust tegevusest, hooletusest või hoopis tal esinenud tehnilistest probleemidest (vt selle kohta Euroopa Kohtu 1. oktoobri 1998. aasta otsus kohtuasjas C‑71/97: komisjon vs. Hispaania, EKL 1998, lk I‑5991, punkt 15). Lisaks tuleb meelde tuletada, et nii eespool punktis 67 viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Prantsusmaa kui ka kohtuotsuses Auroux jt ei pidanud Euroopa Kohus direktiivi 93/37 artikli 6 lõike 4 rikkumise tuvastamiseks vajalikuks, et komisjon tõendaks eelnevalt asjaomase liikmesriigi kavatsust hiilida hanke osadeks jagamise teel kõrvale selles direktiivis ette nähtud kohustustest.

96      Sellest järeldub, et komisjon ei teinud hindamisviga, leides vaidlustatud otsuses, et Andévalo projektiga seotud hangete nr 1 ja 3 esemeks olevad tööd, Guadalquiviri projektigrupiga seotud hangete nr 6, 7 ja 8 esemeks olevad tööd ning Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hangete nr 1 ja 3 esemeks olevad tööd moodustasid vastavalt üheainsa ehitustöö, nii et asjaolu, et need hanked korraldati eraldi, kujutab endast direktiivi 93/37 artikli 6 lõike 4 rikkumist.

97      Seega tuleb teine väide tagasi lükata.

 Esimene väide, mis käsitleb finantskorrektsioonide kohaldamist direktiivi 93/37 rikkumiste eest hangetele, mis ei kuulu selle direktiivi kohaldamisalasse, ning kohaldamisele kuuluvate põhimõtete ja sätete järgimist

98      Hispaania Kuningriik väidab, et komisjon leidis vääralt, et vaidlusalused riigihanked rikkusid direktiivi 93/37 sätteid, kuna sellest direktiivist tulenevad kohustused ei laiene neile hangetele. Täpsemalt puudutab see Andévalo projektiga seotud hanget nr 3, Guadalquiviri projektigrupiga seotud hankeid nr 1, 2, 4, 5 ja 8 ning Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hankeid nr 1 ja 3. Veel lisab ta, et vastupidi sellele, mida komisjon vaidlustatud otsuses tuvastas, järgiti riigihangete puhul, millele direktiiv 93/37 ei laiene, riigihangete suhtes kehtivaid üldpõhimõtteid.

99      Sissejuhatuseks tuleb märkida, et direktiivi 93/37 artikli 6 lõike 1 punkt b näeb ette, et seda direktiivi kohaldatakse ehitustööde riigihangetele, mille eeldatav maksumus käibemaksuta ei ole väiksem kui 5 miljonile Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikule vastav summa eurodes. Niisiis kuuluvad selle direktiivi kohaldamisalasse üksnes niisugused ehitustööde riigihanked, mille eeldatav maksumus käibemaksuta ei ole sellest summast väiksem.

100    Käesolevas asjas tuleb esmalt välja selgitada, kas vaidlusaluste riigihangete eeldatav maksumus käibemaksuta ületab direktiivis 93/37 ette nähtud künnise.

101    Esiteks tuleb märkida, et nagu nähtub eespool punktist 96, ei teinud komisjon hindamisviga, asudes seisukohale, et Hispaania ametiasutused eraldasid kunstlikult Andévalo projekti raames hanke nr 3 hankest nr 1, Guadalquiviri projektigrupi raames hanke nr 8 hangetest 6 ja 7 ning Granada ja Málaga projektigrupi raames hanked nr 1 ja 3. Sellest järeldub, et need hanked moodustasid vastavalt ühe ja sama ehitustöö, nii et selleks, et teha kindlaks, kas need kuuluvad direktiivi 93/37 kohaldamisalasse, tuleb vastavalt selle direktiivi artikli 6 lõikele 1 ja Hispaania Kuningriigi poolt menetlust korraldavate meetmete raames (vt eespool punkt 59) esitatud andmete põhjal kõigi nende hangete eeldatav maksumus ilma käibemaksuta kokku liita ja seeläbi kontrollida, kas lõplikud summad võrduvad 5 miljoni euroga või on sellest summast suuremad.

102    Seoses esiteks ehitustööde riigihankega, mis Andévalo projekti raames jagati kaheks eraldi osaks ehk hangeteks nr 1 ja 3, tuleb tõdeda, et nende kahe hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ehk vastavalt 6 393 639,58 eurot ja 2 491 978,77 eurot, on 8 885 618,35 eurot. Kuna läbiviidud ehitustööde riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli suurem kui 5 miljonit eurot, kuulus asjaomane riigihange direktiivi 93/37 kohaldamisalasse.

103    Seoses teiseks ehitustööde riigihankega, mis Guadalquiviri projektigrupi raames jagati kolmeks eraldi osaks ehk hangeteks nr 6, 7 ja 8, tuleb tõdeda, et nende kolme hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ehk vastavalt 8 118 902,97 eurot, 7 360 382,98 eurot ja 2 273 420,82 eurot, on 17 752 706,77 eurot. Kuna läbiviidud ehitustööde riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli suurem kui 5 miljonit eurot, kuulus asjaomane riigihange direktiivi 93/37.

104    Seoses kolmandaks ehitustööde riigihankega, mis Granada ja Málaga projektigrupi raames jagati kaheks eraldi osaks ehk hangeteks nr 1 ja 3, tuleb tõdeda, et nende kahe hanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta ehk vastavalt 4 922 173,86 eurot ja 3 514 731,79 eurot, on 8 436 905,65 eurot. Kuna läbiviidud ehitustööde riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta oli suurem kui 5 miljonit eurot, kuulus asjaomane riigihange direktiivi 93/37 kohaldamisalasse.

105    Sellest järeldub, et paika ei pea Hispaania Kuningriigi argumendid, mille kohaselt Andévalo projektiga seotud hange nr 3, Guadalquiviri projektigrupiga seotud hange nr 8 ning Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hanked nr 1 ja 3 ei ületanud direktiivis 93/37 ette nähtud künnist ning ei kuulunud seetõttu selle direktiivi kohaldamisalasse.

106    Järelikult tuleb esimene väide tagasi lükata osas, milles see käsitleb Andévalo projektiga seotud hanget nr 3, Guadalquiviri projektigrupiga seotud hanget nr 8 ning Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hankeid nr 1 ja 3.

107    Mis teiseks puudutab direktiivi 93/37 kohaldamisalast välja jäävaid hankeid ehk Andévalo projektiga seotud hanget nr 2 ja Guadalquiviri projektigrupiga seotud hankeid nr 1, 2, 4 ja 5, siis tuleb sissejuhatuseks meenutada, et vastavalt määruse nr 1164/94 II lisa artikli H lõike 1 punktile b võib komisjon kohaldada finantskorrektsiooni meetmeid, kui ta tuvastab, et Ühekuuluvusfondi abiga on seotud eeskirjade eiramine ning asjaomane liikmesriik ei ole võtnud vajalikke parandusmeetmeid.

108    Lisaks täpsustab määruse nr 1164/94 artikli 8 lõige 1 sisuliselt, et Ühtekuuluvusfondi poolt rahastatavad projektid peavad olema kooskõlas aluslepingute ja nendega kooskõlas vastuvõetud õigusaktidega.

109    Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et riigihankemenetlusi kooskõlastavates ühenduse direktiivides ette nähtud rangeid erimeetmeid kohaldatakse üksnes lepingutele, mille maksumus ületab igas nimetatud direktiivis sõnaselgelt väljendatud künnise (Euroopa Kohtu 3. detsembri 2001. aasta määrus kohtuasjas C‑59/00: Vestergaard, EKL 2001, lk I‑9505, punkt 19). Niisiis ei kohaldata nende direktiivide eeskirju lepingutele, mille maksumus ei ületa seal kindlaksmääratud künnist (vt selle kohta Euroopa Kohtu 21. veebruari 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑412/04: komisjon vs. Itaalia, EKL 2008, lk I‑619, punkt 65).

110    See ei tähenda siiski, et viimati nimetatud lepingud oleksid liidu õiguse kohaldamisalast välja jäetud (eespool punktis 109 viidatud kohtumäärus Vestergaard, punkt 19). Vastavalt Euroopa Kohtu väljakujunenud praktikale seoses hangetega, mis oma maksumuse osas ei allu liidu riigihankemenetlusi käsitlevates eeskirjades sätestatud menetlusele, peavad hankijad siiski kinni pidama aluslepingute alusnormidest ja üldpõhimõtetest ja eelkõige riik- või kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttest (Euroopa Kohtu 7. detsembri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑324/98: Telaustria ja Telefonadress, EKL 2000, lk I‑10745, punkt 60; eespool punktis 109 viidatud kohtumäärus Vestergaard, punktid 20 ja 21; Euroopa Kohtu 20. oktoobri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑264/03: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2005, lk I‑8831, punkt 32, ja 14. juuni 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑6/05: Medipac-Kazantzidis, EKL 2007, lk I‑4557, punkt 33).

111    Siiski on Euroopa Kohtu praktika kohaselt direktiivide kohaldamise künnisest väiksema maksumusega hankemenetlustele aluslepingu alusnormide ja üldpõhimõtete kohaldamise eelduseks see, et kõnealuste hankelepingutega seondub teatav piiriülene huvi (vt selle kohta Euroopa Kohtu 13. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas C‑507/03: komisjon vs. Iirimaa, EKL 2007, lk I‑9777, punkt 29, ja eespool viidatud 21. veebruari 2008. Aasta kohtuotsus komisjon vs. Itaalia, punktid 66 ja 67).

112    Käesolevas asjas tuleb kõigepealt kontrollida, kas asjaomaste projektidega seondus teatav piiriülene huvi, ning jaatava vastuse korral tuleb kontrollida, kas hanked, mille abil need projektid teostati, järgisid aluslepingute üldpõhimõtteid.

113    Mis puudutab esiteks küsimust, kas asjaomaste projektidega seondus piiriülene huvi, siis tuleb tõdeda, et Hispaania Kuningriik ei ole esitanud ühtegi sellekohast argumenti.

114    Igal juhul tuleb märkida, et nii Andévalo projektiga seotud hanke nr 2 ja Guadalquiviri projektigrupiga seotud hangete nr 1, 2, 4 ja 5 puhul esineb teatav piiriülene huvi. Sellega seoses olgu meelde tuletatud, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võivad sellise huvi olemasolule viidata objektiivsed kriteeriumid, nagu näiteks kõnealuse hanke märkimisväärne maksumus koostoimes tööde teostamise asukohaga. Seevastu saab niisuguse huvi olemasolu välistada näiteks juhul, kui asjaomase hankega seondub väga tagasihoidlik majanduslik huvi (vt selle kohta 21. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑231/03: Coname, EKL 2005, lk I‑7287, punkt 20, ja 15. mai 2008. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑147/06 ja C‑148/06: SECAP ja Santorso, EKL 2008, lk I‑3565).

115    Kui aga käesoleval juhul pidada silmas nii Andévalo projektiga seotud hanke nr 2 kui ka igaühte Guadalquiviri projektigrupiga seotud hangetest, so hangete nr 1, 2, 4 ja 5 eeldatavat väärtust käibemaksuta, ning samuti tööde lähedust Portugali piirile, võisid kõik need hanked tööde teostamise asukohta arvestades pakkuda huvi ettevõtjatele üle kogu liidu, eriti aga Portugalis asuvatele ettevõtjatele, ning mitte ainult kohalikele ettevõtjatele.

116    Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et eespool punktis 115 mainitud hangete läbiviimise menetlus oleks vastavalt eespool punktis 110 viidatud kohtupraktikale pidanud järgima aluslepingute üldpõhimõtteid, et tagada kõigile nendest hangetest huvitatud ettevõtjatele võrdsed konkurentsitingimused.

117    Teiseks tuleb seoses küsimusega, kas Hispaania ametiasutused täitsid seoses eespool punktis 115 mainitud hangetega neil lasunud kohustusi, märkida, et komisjon leidis vaidlustatud otsuses, et Hispaania ametiasutused eirasid eelkõige diskrimineerimiskeelu põhimõtet, kasutades lepingu sõlmimise kriteeriumina varasema kogemuse olemasolu Hispaanias Andaluusias ja koos äriühinguga GIASA. Hispaania Kuningriik omalt poolt väidab, et niisugune hinnang on väär.

118    Kõigepealt tuleb märkida, et nagu ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendustest 40 ja 94, on kriteeriumid, mille seaduslikkus käesoleval juhul küsimärgi alla seati, Andévalo projektiga seotud hanke nr 2 puhul kriteerium „varasema kogemuse olemasolu Hispaanias Andaluusias ja koos äriühinguga GIASA”, Guadalquiviri projektigrupiga seotud hangete nr 1, 2, 4 ja 5 puhul kriteerium „tööde teostamise kvaliteet ja tähtajad viie viimase aasta jooksul Hispaanias Andaluusias ja koos äriühinguga GIASA”. Kuna nende kahe kriteeriumi sisu on identne, siis võib neid analüüsida koos.

119    Lisaks ei nõua EL toimimise lepingust tulenev diskrimineerimiskeelu põhimõte ja ka põhivabadused väljakujunenud kohtupraktika kohaselt mitte ainult igasuguse riik- või kodakondsusel põhineva diskrimineerimise kaotamist ehitustööde teostaja või teenuseosutaja suhtes, vaid ka kõigi piirangute kaotamist isegi juhul, kui need laienevad nii selle riigi kui ka teiste liikmesriikide teenuseosutajatele, kui need võivad keelata, takistada või muuta vähem soodsaks selle teenuseosutaja tegevuse, kelle asukoht on mõnes teises liikmesriigis, kus ta samalaadseid teenuseid seaduslikult osutab (vt selle kohta Euroopa Kohtu 25. juuli 1991. aasta otsus kohtuasjas C‑76/90: Säger, EKL 1991, lk I‑4221, punkt 12).

120    Käesolevas asjas võivad lepingu sõlmimiseks Andévalo projektiga seotud hanke nr 2 puhul ja Guadalquiviri projektigrupiga seotud hangete nr 1, 2, 4 ja 5 puhul kasutatud kriteeriumid, mis võtavad arvesse üksnes asjaomase pakkuja kogemust Hispaanias, Andaluusias või koos äriühinguga GIASA, anda ühtedele pakkujatele eeliseid võrreldes teiste pakkujatega, ning seetõttu rikuvad need diskrimineerimiskeelu põhimõtet. Tuleb nimelt tõdeda, et kui ettevõtja ei ole töötanud Hispaanias või Andaluusias või ei ole teinud koostööd Hispaania ametiasutuste määratletud äriühinguga, siis ei võeta tema pakkumuse hindamisel arvesse tema kogemust asjaomastes riigihangetes käsitletavates valdkondades. Neil tingimustel soodustavad sellised lepingu sõlmimise kriteeriumid kohalike pakkujate pakkumisi teistes liikmesriikides asuvate ettevõtjate pakkumiste kahjuks, kuna neil ettevõtjatel on raskem tõendada nõutava kogemuse olemasolu, kuigi tegemist ei ole otsese diskrimineerimisega, nagu rõhutab ka Hispaania Kuningriik.

121    Seetõttu tuleb teha järeldus, et kuna Hispaania ametiasutused kohaldasid Andévalo projektiga seotud hanke nr 2 ja Guadalquiviri projektigrupiga seotud hangete nr 1, 2, 4 ja 5 osas lepingu sõlmimiseks kriteeriumi, mis nõudis kogemuse olemasolu Hispaanias, Andaluusias ja koos äriühinguga GIASA, siis rikkusid nad diskrimineerimiskeelu põhimõtet, ning seetõttu leidis komisjon õigesti, et Hispaania ametiasutused ei järginud riigihankemenetluste läbiviimisele kohaldatavaid Euroopa üldpõhimõtteid.

122    Esimene väide tuleb seega tagasi lükata.

 Kolmas väide, mis käsitleb läbipaistvuse puudumist finantskorrektsioonide määramisel ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist

123    Hispaania Kuningriik heidab komisjonile ette, et viimane ei määranud iga finantskorrektsiooni summat kindlaks läbipaistvalt ja rikkus korrektsioonide määramisel määruse nr 1164/94 II lisa artikli H lõikes 2 ette nähtud proportsionaalsuse põhimõtet. Täpsemalt väidab ta seoses proportsionaalsuse põhimõttega, et komisjon ei võtnud arvesse 2002. aasta suuniseid, kuna ta kumuleeris mõned kohaldatud korrektsioonid. Lisaks leiab ta, et komisjon oleks pidanud arvesse võtma asjaolu, et Hispaania ametiasutused kõrvaldasid vaidlusalused kriteeriumid hilisematest riigihangetest kohe, kui nad said teada nende õigusvastasusest.

124    Sissejuhatuseks tuleb esiteks märkida, et nagu tuleneb eespool punktist 96, ei teinud komisjon hindamisviga, leides, et Hispaania ametiasutused jagasid Andévalo projektiga seotud hanked nr 1 ja 3, Guadalquiviri projektigrupiga seotud hanked nr 6, 7 ja 8 ning Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hanked nr 1 ja 3 kunstlikult osadeks. Hispaania Kuningriigi poolt käesoleva väite raames esitatud argument, mille kohaselt on ta suutnud tõendada vastupidist, tuleb seega tagasi lükata. Pealegi oleks Andévalo projektiga seotud hanke nr 3, Guadalquiviri projektigrupiga seotud hanke nr 8 ning Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hangete nr 1 ja 3 kohta tulnud avaldada teade Euroopa Liidu Teatajas, sest need kuulusid direktiivi 93/37 kohaldamisalasse.

125    Teiseks, nagu ilmneb eespool punktist 121, järeldas komisjon õigesti, et Hispaanias Andaluusias ja äriühinguga GIASA omandatud kogemust nõudev kriteerium oli lepingu sõlmimise kriteeriumina Andévalo projektiga seotud hanke nr 2 ja Guadalquiviri projektigrupiga seotud hangete nr 1, 2, 4 ja 5 puhul õigusvastane ja diskrimineeriv.

126    Kolmandaks ei vaidle Hispaania Kuningriik vastu vaidlustatud otsuses sisalduvatele komisjoni järeldustele, mille kohaselt kogemuse omamist ja keskmist hinda käsitlevad kriteeriumid on õigusvastased ja diskrimineerivad, muutes vaidlusalused riigihankemenetlused õigusvastaseks. See õigusvastasus puudutab Andévalo projektiga seotud hankeid nr 1 ja3, Guadalquiviri projektigrupiga seotud hankeid nr 6, 7 ja 8 ning Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hankeid nr 1, 3 ja 4.

127    Neljandaks tuleb märkida, et Hispaania Kuningriik ei ole käesolevas kohtuasjas vaidlustanud vaidlustatud otsuse õiguspärasust osas, mis puudutab komisjoni tuvastatud muid liidu õigusnormide rikkumisi. Täpsemalt ei ole Hispaania Kuningriik Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hangete nr 2 ja 5 puhul vaidlustanud etteheiteid, mis käsitlevad hangete põhjendamatut osadeks jagamist, Euroopa Liidu Teatajas teate avaldamata jätmist ning ebapiisava tähtaja andmist pakkumuste esitamiseks. Lisaks ei ole Hispaania Kuningriik Granada ja Málaga projektigrupiga seotud hangete nr 1, 3 ja 4 puhul vaidlustanud etteheiteid, mis käsitlevad õigusvastase „lepingu sõlmimise eelse” menetluse ettenägemist hankemenetlustes.

128    Sellest järeldub, et selleks, et kontrollida, kas komisjon rikkus finantskorrektsioonide määramisel läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõtteid, tuleb arvesse võtta kõiki vaidlustatud otsuses tuvastatud rikkumisi (vaidlustatud otsuse põhjendused 33, 34 ja 36). Täpsemalt on tegu järgmiste rikkumisega.

129    Andévalo projekti puhul tuvastas komisjon järgmised rikkumised:

–        direktiivi 93/37 artikli 6 lõike 6 ja artikli 30 rikkumine nimetatud projektiga seotud hanke nr 1 läbiviimisel, põhjusel et see hange nägi ette diskrimineerivad ja õigusvastased kriteeriumid;

–        võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtete rikkumine selle projektiga seotud hanke nr 2 läbiviimisel, põhjusel et see hange, mis asus allpool direktiivis 93/37 ette nähtud künnist, nägi ette diskrimineerivad ja õigusvastased kriteeriumid;

–        direktiivi 93/37 artikli 6 lõike 4, artikli 11 lõike 1, artikli 7 lõike 3 punkti d, artikli 6 lõike 6 ja artikli 30 rikkumine sama projektiga seotud hanke nr 3 läbiviimisel, põhjusel et see hange eraldati põhjendamatult hankest nr 1, selle kohta ei avaldatud teadet Euroopa Liidu Teatajas, seda muudeti läbirääkimistega menetluse kasutamise teel ning see nägi ette diskrimineerivad ja õigusvastased kriteeriumid.

130    Guadalquiviri projektigrupi puhul tuvastas komisjon järgmised rikkumised:

–        võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtete rikkumine selle projektiga seotud hangete nr 1, 2, 4 ja 5 läbiviimisel, põhjusel et need hanked, mis asusid allpool direktiivis 93/37 ette nähtud künnist, nägid ette diskrimineerivad ja õigusvastased kriteeriumid;

–        direktiivi 93/37 artikli 6 lõike 6 ja artikli 30 rikkumine sama projektiga seotud hangete nr 6 ja 7 läbiviimisel, põhjusel et need hanked nägid ette diskrimineerivad ja õigusvastased kriteeriumid;

–        direktiivi 93/37 artikli 6 lõike 4, artikli 11 lõike 1, artikli 6 lõike 6 ja artikli 30 rikkumine sama projektigrupiga seotud hanke nr 8 läbiviimisel, põhjusel et see hange eraldati põhjendamatult hangetest nr 6 ja 7, selle kohta ei avaldatud teadet Euroopa Liidu Teatajas ning see nägi ette diskrimineerivad ja õigusvastased kriteeriumid.

131    Granada ja Málaga projektigrupi puhul tuvastas komisjon järgmised rikkumised:

–        direktiivi 93/37 artikli 6 lõike 4, artikli 11 lõike 1, artikli 7 lõike 4, artikli 6 lõike 6 ja artikli 30 rikkumine sama projektigrupiga seotud hangete nr 1 ja 3 läbiviimisel, põhjusel et need hanked on põhjendamatult jagatud riigihanke osad, nende kohta ei avaldatud teadet Euroopa Liidu Teatajas, need nägid ette õigusvastase „lepingu sõlmimise eelse” menetluse ning diskrimineerivad ja õigusvastased kriteeriumid;

–        direktiivi 93/37 artikli 7 lõike 4, artikli 6 lõike 6 ja artikli 30 rikkumine sama projektigrupiga seotud hanke nr 4 läbiviimisel, põhjusel et see hange nägi ette õigusvastase „lepingu sõlmimise eelse” menetluse ning diskrimineerivad ja õigusvastased kriteeriumid;

–        direktiivi 92/50 artikli 7 lõike 3, artikli 15 lõike 2, artikli 18 lõike 1, artikli 36 ja artikli 37 rikkumine sama projektigrupiga seotud hangete nr 2 ja 5 läbiviimisel, põhjusel et nende hangete kohta ei avaldatud teadet Euroopa Liidu Teatajas ning need nägid ette diskrimineerivad ja õigusvastased kriteeriumid.

132    Määruse nr 1164/94 II lisa artikli H lõike 2 punkti b teise lõigu ja lõike 3 sõnastuse kohaselt peavad finantskorrektsioone määravad komisjoni otsused arvestama proportsionaalsuse põhimõttega. Korrektsiooni summa üle otsustades võtab komisjon arvesse eeskirjade eiramise või muudatuse liigi ning juhtimis- ja kontrollisüsteemides leitud puuduste võimaliku finantsmõju ulatust.

133    Sellega seoses olgu meelde tuletatud, et proportsionaalsuse põhimõte on liidu õiguse üldpõhimõte. See põhimõte nõuab, et liidu institutsioonide aktid ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, ning juhul kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet, ning tekitatud ebamugavused peavad olema seatud eesmärkidega vastavuses (vt selle kohta Üldkohtu 12. detsembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑308/05: Itaalia vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑5089, punkt 153 ja seal viidatud kohtupraktika).

134    Seoses proportsionaalsuse põhimõttega tuleb meenutada, et nimetatud põhimõtte puhul võib kohustuste rikkumise eest, mille täitmine on liidu süsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast olulise tähtsusega, karistada sellise liidu õiguses ette nähtud õiguse kaotamisega, nagu seda on õigus saada finantsabi (vt selle kohta Üldkohtu 26. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas T‑199/99: Sgaravatti Mediterranea vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑3731 punktid 134 ja 135, ning 19. novembri 2008. aasta otsus kohtuasjas T‑404/05: Kreeka vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 89 ja seal viidatud kohtupraktika).

135    Seoses Ühtekuuluvusfondiga tuleb meelde tuletada, et määruse nr 1164/94 artikli 12 lõigete 1 ja 2 kohaldamisel vastutavad projektide finantskontrolli eest eelkõige liikmesriigid, kes peavad eelkõige võtma vajalikud meetmed hoolitsemaks selle eest, et projekte juhitakse kooskõlas kõikide kohaldatavate liidu eeskirjadega ja et liikmesriikides oleks olemas toimivad haldus- ja kontrollsüsteemid, mis tagaksid Euroopa vahendite nõuetekohase ja tõhusa kasutamise.

136    Lisaks võib tulenevalt määruse nr 1164/94 artikli 8 lõikes 1 sätestatud põhimõttest, et rahastatavad projektid peavad olema kooskõlas aluslepingute sätetega, nende sätete alusel vastu võetud aktidega ja liidu poliitikaga, liidu eelarvest rahastada üksnes kulutusi, mis on tehtud kooskõlas liidu õigusnormide ning nende normide alusel vastu võetud aktidega. Seetõttu, kuna komisjon on tuvastanud liidu õigusnormide rikkumise maksete teostamisel liikmeriigi poolt, siis peab ta tegema parandused talle esitatud arvestusdokumentidesse (vt selle kohta Üldkohtu 13. juuli 2011. aasta otsus kohtuasjas T‑81/09: Kreeka vs komisjon, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 63 ja seal viidatud kohtupraktika).

137    Määruse nr 1386/2002 artikli 17 lõikes 1 hinnatakse finantskorrektsioonide summat, mida komisjon kohaldab määruse nr 1164/94 ΙΙ lisa artikli H punkti 2 kohaselt üksikute või süstemaatiliste eiramiste puhul, võimaluse korral individuaaltoimikute põhjal ja need võrduvad fondilt valesti sisse nõutud kulutustega, võttes arvesse proportsionaalsuse põhimõtet. Sama artikli lõike 2 kohaselt võib komisjon, juhul kui alusetult makstud summade suurust ei ole võimalik täpselt kindlaks määrata või kui kõnealuste kulutuste tühistamine täies ulatuses oleks ebaproportsionaalne, võtta finantskorrektsioonide aluseks ekstrapolatsiooni või standardmäära.

138    Sellega seoses tuleb ka meelde tuletada, et 2002. aasta suuniste (vt eespool punkt 12) punktist 1 tuleneb, et finantskorrektsioonide eesmärk on taastada olukord, kus kõik Ühtekuuluvusfondist kaasrahastamiseks deklareeritud kulutused oleksid kooskõlas selles valdkonnas kohaldamisele kuuluvate liidu õigusnormidega.

139    Käesolevas asjas asuti esimese väite analüüsimisel seisukohale, et komisjon tuvastas ilma vigu tegemata õigesti teatavad rikkumised Hispaania ametiasutuste tegevuses seoses riigihankemenetluste läbiviimist käsitlevate eeskirjadega käesolevas asjas vaidluse all olevate Andévalo projekti ning Guadalquiviri ja Granada ning Málaga projektigruppidega seotud hangete läbiviimisel (vt eespool punktid 98 ja 121). Tuleb aga tõdeda, et nendel rikkumistel oli otsustav mõju selle projekti ja nende projektigruppidega seotud hankemenetlustele.

140    Kuna komisjon oli kindlaks teinud riigihankemenetluste läbiviimist reguleerivate liidu õigusnormide rikkumised, siis pidi ta neil asjaoludel ja proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes kohaldama finantskorrektsioone, mis olid vajalikud niisuguse olukorra taastamiseks, kus kõik Ühtekuuluvusfondist kaasrahastamiseks deklareeritud kulutused oleksid kooskõlas riigihangete valdkonnas kohaldamisele kuuluvate liidu õigusnormidega.

141    Seoses finantskorrektsioonide arvutamise meetodiga ilmneb vaidlustatud otsuse põhjendusest 137, et komisjon leidis käesoleva asja asjaolusid arvestades esiteks, et niisuguse korrektsiooni kohaldamine, mis tühistaks kõik asjaomaste projektidega seotud kulutused, kujutaks endast tuvastatud rikkumiste raskusega võrreldes ebaproportsionaalset karistust. Seejärel asus ta seisukohale, et kuna õigusvastaste kulutuste summa täpne väljaarvutamine ei olnud võimalik või teostatav, siis oli kohane kohaldada standardmääraga korrektsioone.

142    Sellega seoses tuleb kõigepealt märkida, et 2007. aasta suunistes (vt eespool punkt 12) on Euroopa Liidu direktiivide kohaldamisalasse kuuluvate riigihangete jaoks sõltuvalt rikkumise liigist ette nähtud järgmised konkreetsed määrad:

–        finantskorrektsioon, mis võrdub 25%‑ga niisuguse hanke maksumusest, mille käigus ei ole järgitud avaldamist käsitlevat menetlust;

–        finantskorrektsioon, mis võrdub 25%‑ga niisuguse hanke maksumusest, mille käigus on kasutatud õigusvastaseid lepingu sõlmimise kriteeriume. Seda summat võib vähendada 10 või 5%‑ni sõltuvalt rikkumise raskusest;

–        finantskorrektsioon, mis võrdub 25%‑ga niisuguse hanke maksumusest, mis toimus avatud või piiratud menetlusena, kuid mille käigus hankija pidas pakkujatega hankemenetluse jooksul läbirääkimisi. Seda summat võib vähendada 10 või 5%‑ni sõltuvalt rikkumise raskusest.

143    Järgmiseks on 2007. aasta suunistes Euroopa Liidu direktiivide kohaldamisalasse mittekuuluvate riigihangete jaoks sõltuvalt rikkumise liigist ette nähtud järgmised määrad:

–        finantskorrektsioon, mis võrdub 25%‑ga niisuguse hanke maksumusest, mille käigus ei järgitud avaldamise ja läbipaistvuse nõudeid piisaval määral;

–        finantskorrektsioon, mis võrdub 25%‑ga niisuguse hanke maksumusest, mille puhul ei järgitud piisavalt hanke konkurentsile avamise nõudeid;

–        finantskorrektsioon, mis võrdub 10%‑ga niisuguse hanke maksumusest, mille käigus kohaldati õigusvastaseid lepingu sõlmimise kriteeriume. Seda summat võib vähendada 5%‑ni sõltuvalt rikkumise raskusest;

–        finantskorrektsioon, mis võrdub 10%‑ga niisuguse hanke maksumusest, mille käigus rikuti võrdse kohtlemise põhimõtet. Seda summat võib vähendada 5%‑ni sõltuvalt rikkumise raskusest.

144    Olgu meelde tuletatud, et välist mõju omavaid administratiivseid käitumisreegleid vastu võttes ja nende avaldamisel teada andes, et ta kohaldab neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele, piirab asjaomane institutsioon ise oma kaalutlusõigust ja ei saa neist normidest kõrvale kalduda ilma, et teda sel juhul karistataks niisuguste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine, õiguskindlus või õiguspärase ootuse kaitse. Seega ei saa välistada, et teatavatel tingimustel ja nende sisust olenevalt võivad sellised üldise ulatusega käitumisreeglid omada õiguslikke tagajärgi ja et haldusasutus ei või nendest üksikjuhtumi puhul kõrvale kalduda, esitamata põhjendusi, mis oleksid kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega nagu võrdse kohtlemise põhimõte või õiguspärase ootuse põhimõte, tingimusel et see lähenemine ei ole vastuolus muude liidu õiguse kõrgemalseisvate normidega (vt selle kohta analoogia alusel Euroopa Kohtu 28. juuni 2005. aasta otsus liidetud kohtuasjas C‑189/02 P, C‑202/02 P, C‑205/02 P–C‑208/02 P ja C‑213/02 P: Dansk Rørindustri jt vs. komisjon, EKL 2005, lk I‑5425, punktid 209–211; ja Üldkohtu 7. novembri 2007. aasta otsus kohtuasjas T‑374/04: Saksamaa vs. komisjon, EKL 2007, lk II‑4431, punkt 111 ja seal viidatud kohtupraktika).

145    Praegusel juhul tuleb tõdeda, et komisjoni kohaldatud finantskorrektsioonide määrad (vt eespool punktid 54–56) vastavad 2007. aasta suunistes kohaldatud määradele ning seetõttu ei saa erinevalt Hispaania Kuningriigi väidetest komisjonile ette heita läbipaistvuse nõuete rikkumist, sest ta järgis enda kehtestatud määrasid.

146    Lisaks tuleb tagasi lükata Hispaania Kuningriigi väide, et komisjon on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kohaldades kumuleeruvaid finantskorrektsioone vastuolus 2002. aasta suunistes ettenähtuga.

147    Selles osas tuleb esmalt meelde tuletada, et nagu Hispaania Kuningriik on õigesti osundanud, näeb 2002. aasta suuniste punkti 2.5 kolmas lõik ette, et kui kohaldatakse mitut standardmääraga finantskorrektsiooni, ei tohi neid omavahel kumuleerida. See punkt näeb sisuliselt ette, et asjaomase riigihankega seotud kõige raskema rikkumise eest kohaldatav finantskorrektsioon on ainus, mida tohib kohaldada, kui see rikkumine on tunnuslik selle hankega tervikuna seotud ohtudele.

148    Tuleb aga tõdeda, et nagu ilmneb vaidlustatud otsuse ainsast lisast „Projektigruppe puudutavate finantskorrektsioonide/tagasimaksete kokkuvõte” (vt ka eespool punktid 54–56), ei ole komisjon kumuleerinud ühe ja sama riigihanke puhul esinevate erinevate rikkumiste eest kohaldatud finantskorrektsioone. Vastupidi, ta on iga riigihanke puhul võtnud aluseks kõige suurema finantskorrektsiooni ja hõlmanud sellega teised seda hanget puudutavad finantskorrektsioonid. See tõi kaasa asjaomastele riigihangetele kohaldatavate finantskorrektsioonide lõppsumma vähendamise, olles niisiis soodne Hispaania ametiasutustele. Neil asjaoludel ei pea paika Hispaania Kuningriigi argument, et komisjon on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kohaldades kumuleeruvaid finantskorrektsioone vastuolus 2002. aasta suunistes ettenähtuga.

149    Viimaks rõhutab Hispaania Kuningriik, et komisjon on rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, kuna ta erinevalt 2002. aasta suuniste punktis 2.4 ette nähtust ei võtnud arvesse asjaolu, et kui Hispaania ametiasutused said teate tuvastatud rikkumiste kohta, siis nad muutsid hilisemates hangetes oma praktikat. Sellega seoses tuleb esmalt märkida, et Hispaania Kuningriik ei ole oma argumendi põhjenduseks esitanud ühtegi tõendit. Järgmiseks, isegi kui oletada, et see praktika muutmine on tõendatud, ei muuda see kuidagi tõsiasja, et asjaomaste hangete osas on lepingud juba sõlmitud riigihankemenetlusi käsitlevate eeskirjade rikkumise teel, nii et selle õigusvastase olukorra parandamiseks tuleb kohaldada finantskorrektsioone. Seetõttu ei saanud see hilisem praktika muutmine avaldada mõju vaidlusalustele hangetele, mille jaoks on taotletud Ühtekuuluvusfondi toetust.

150    Eelnevat arvestades tuleb kolmas väide tagasi lükata ning hagi tervikuna rahuldamata jätta.

 Kohtukulud

151    Kodukorra artikli 87 lõike 2 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

152    Kuna Hispaania Kuningriik on kohtuvaidluse kaotanud, mõistetakse kohtukulud vastavalt komisjoni nõudele välja Hispaania Kuningriigilt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (esimene koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja Hispaania Kuningriigilt.

Azizi Frimodt Nielsen Kancheva

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 29. mail 2013 Luxembourgis.

Allkirjad

* Kohtumenetluse keel: hispaania.