Kohtuasi T‑384/10

Hispaania Kuningriik

versus

Euroopa Komisjon

Ühtekuuluvusfond – Määrus (EÜ) nr 1164/94 – Projektid, mis käsitlevad Andévalo piirkonnas asuva Guadiana jõe valgala elanikkonna veega varustamist, Gualdalquiviri jõe valgala saneerimist ja puhastamist ning Granada ja Málaga provintside linnadevaheliste süsteemide veega varustamist – Rahalise abi osaline tühistamine – Ehitustööde ja teenuste riigihanked – Mõiste „ehitustöö” – Hangete osadeks jagamine – Finantskorrektsioonide määramine – Määruse nr 1164/94 II lisa artikli H lõige 2 – Proportsionaalsus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (esimene koda), 29. mai 2013

1.      Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde riigihankemenetlused – Direktiiv 93/37 – Ehitustöö – Mõiste – Kriteeriumid – Tööde tulemuse majanduslik ja tehniline ülesanne – Ühe ja sama keskhoidlaga ühendatud kanalisatsioonivõrgustiku ehitamine, mille erinevad lõigud on mõeldud varustama joogiveega ühte sama elupiirkonda ühest ja samast varustuspunktist – Kvalifitseerimine üheksainsaks ehitustööks

(Nõukogu direktiiv 93/37, artikli 1 punkt c ja artikli 6 lõige 4)

2.      Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde riigihankemenetlused – Direktiiv 93/37 – Ehitustöö – Üheainsa ehitustöö kunstlik osadeks jagamine – Tuvastus, mille eeltingimuseks ei ole vaja tõendada, et esines subjektiivne tahtlus liidu õigusnormides sisalduvatest sätetest möödahiilimiseks

(Nõukogu direktiiv 93/37, artikli 6 lõige 4)

3.      Õigusaktide ühtlustamine – Ehitustööde riigihankemenetlused – Hanked, mis ei kuulu liidu riigihankedirektiivide kohaldamisalasse, kuid millega seondub teatav piiriülene huvi – Kohustus pidada kinni pidama aluslepingu alusnormidest

(ELTL artiklid 49, 56 ja 114)

4.      Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus – Struktuuriabi – Liidupoolne rahastamine – Rahalise abi peatamine või lõpetamine eeskirjade rikkumise tõttu – Proportsionaalsuse põhimõtte järgimine

(ELL artikli 5 lõige 4; nõukogu määrus nr 1164/94, artikli 8 lõige 1; komisjoni määrus nr 1386/2002, artikli 17 lõige 1)

5.      Institutsioonide aktid – Üldkohaldatavad administratiivsed käitumisreeglid – Välist mõju omav akt – Akti andjaks oleva institutsiooni poolt tema enda kaalutlusõiguse piiramine – Kohustus järgida võrdse kohtlemise, õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtteid ning liidu õiguse kõrgemalseisvaid norme

1.      Seda, kas ehitustööde riigihangete valdkonnas on tegemist on ehitustööga direktiivi 93/37, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord, artikli 1 punkti c tähenduses, tuleb hinnata lähtuvalt asjaomaste riigihangete esemeks olevate tööde tulemuse majanduslikust ja tehnilisest ülesandest. Selleks, et erinevate tööde tulemuse saaks kvalifitseerida ehitustööks nimetatud sätte tähenduses, piisab, kui need tööd täidavad sama majanduslikku või tehnilist ülesannet. Majandusliku ja tehnilise identsuse tuvastamine on seega alternatiivne, mitte kumulatiivne. Riigihangete üheaegne alustamine, hanketeadete sarnasus, hangete toimumise geograafilise koha ühtsus ja üheainsa hankija olemasolu on viited, mis räägivad selle kasuks, et erinevad ehitustööde riigihanked vastavad tegelikkuses ühele ainsale ehitustööle.

Seetõttu on projekti puhul, mis näeb ette üheainsa kanalisatsioonivõrgustiku ehitamise, mis on ühendatud ühe ja sama keskhoidlaga, nii et selle projekti erinevad lõigud üheskoos on mõeldud täitma ühte ja sama majanduslikku ja tehnilist ülesannet ehk varustama joogiveega ühte ja sama elupiirkonda ühest ja samast varustuspunktist, tegemist üheainsa ehitustööga. Tööde puhul, mille ülesanne on avaliku hüve loomine teataval geograafilisel alal, ei takista asjaolu, et asjassepuutuv kanalisatsioonivõrk on mõeldud vee tarnimiseks paljudesse asulatesse, samuti järeldamast, et tervikuna võetuna täidab see ühte ja sama majanduslikku ja tehnilist ülesannet. Viimaseks on ka niisugused asjaolud nagu kahe hanke ilmselge ajaline lähedus, samale piirkonnale viitamine mõlemas hankes ja nende hangete läbiviimine sama hankija poolt täiendavad, kuigi mitte määravad viited, mis õigustavad üheainsa ehitustöö olemasolu tuvastamist.

(vt punktid 67–69, 74, 76, 77, 80 ja 81)

2.      Hanke direktiivi 93/37, millega kooskõlastatakse riiklike ehitustöölepingute sõlmimise kord, artikli 6 lõike 4 vastase osadeks jagamise tuvastamiseks ei ole tarvis tõendada subjektiivse tahtluse olemasolu nimetatud õigusnormides sisalduvatest sätetest möödahiilimiseks. Kui selline asjaolu on tuvastatud, siis ei oma tähtsust, kas liikmesriigi kohustuste rikkumine tuleneb vastutava liikmesriigi tahtlikust tegevusest, hooletusest või hoopis tal esinenud tehnilistest probleemidest.

(vt punkt 95)

3.      Kuigi on tõsi, et riigihankemenetlusi kooskõlastavates direktiivides ette nähtud rangeid erimeetmeid ei kohaldata lepingutele, mille maksumus ei ületa nimetatud direktiivides sõnaselgelt väljendatud künnist, ei tähenda see siiski, et viimati nimetatud lepingud oleksid liidu õiguse kohaldamisalast välja jäetud. Nimelt peavad hankijad hangete puhul, mis oma maksumuse osas ei allu liidu riigihankemenetlusi käsitlevates eeskirjades sätestatud menetlusele, siiski kinni pidama aluslepingute alusnormidest ja üldpõhimõtetest ja eelkõige riik- või kodakondsuse alusel diskrimineerimise keelu põhimõttest.

Küll aga on direktiivide kohaldamise künnisest madalama maksumusega hankemenetlustele aluslepingu üldpõhimõtete kohaldamise eelduseks see, et kõnealuste hankelepingutega seondub teatav piiriülene huvi. Niisuguse huvi olemasolule võivad viidata objektiivsed kriteeriumid, nagu näiteks kõnealuse hanke märkimisväärne maksumus koostoimes tööde teostamise asukohaga, eriti juhul, kui see asukoht paikneb piirialal, võides pakkuda huvi teises liikmesriigis asuvatele ettevõtjatele. Seevastu saab niisuguse huvi olemasolu välistada näiteks juhul, kui asjaomase hankega seondub väga tagasihoidlik majanduslik huvi.

Lisaks ei nõua EL toimimise lepingust tulenev diskrimineerimiskeelu põhimõte ja ka põhivabadused mitte ainult igasuguse riik- või kodakondsusel põhineva diskrimineerimise kaotamist ehitustööde teostaja või teenuseosutaja suhtes, vaid ka kõigi piirangute kaotamist isegi juhul, kui need laienevad nii selle riigi kui ka teiste liikmesriikide teenuseosutajatele, kui need võivad keelata, takistada või muuta vähem soodsaks selle teenuseosutaja tegevuse, kelle asukoht on mõnes teises liikmesriigis, kus ta samalaadseid teenuseid seaduslikult osutab. Seetõttu tuleb teha järeldus, et kuna asjassepuutuvad ametiasutused kohaldasid hankelepingu sõlmimiseks kriteeriumi, mis nõudis kogemuse olemasolu nende enda liikmesriigis, siis rikkusid nad diskrimineerimiskeelu põhimõtet.

(vt punktid 109–111, 114, 115, 119–121)

4.      Mis puudutab proportsionaalsuse põhimõtet, siis nimetatud põhimõtte puhul võib kohustuste rikkumise eest, mille täitmine on liidu süsteemi nõuetekohase toimimise seisukohast olulise tähtsusega, karistada sellise liidu õiguses ette nähtud õiguse kaotamisega, nagu seda on õigus saada finantsabi. Lisaks võib tulenevalt määruse nr 1164/94, millega asutatakse ühtekuuluvusfond, artikli 8 lõikes 1 sätestatud põhimõttest, et rahastatavad projektid peavad olema kooskõlas aluslepingute sätetega, nende sätete alusel vastu võetud aktidega ja liidu poliitikaga, liidu eelarvest rahastada üksnes kulutusi, mis on tehtud kooskõlas liidu õigusnormide ning nende normide alusel vastu võetud aktidega. Seetõttu peab komisjon juhul, kui ta on tuvastanud liidu õigusnormide rikkumise maksete teostamisel liikmeriigi poolt, tegema parandused talle esitatud arvestusdokumentidesse ja kohaldama proportsionaalsuse põhimõtet arvesse võttes finantskorrektsioone, mis on vajalikud niisuguse olukorra taastamiseks, kus kõik Ühtekuuluvusfondist kaasrahastamiseks deklareeritud kulutused oleksid kooskõlas riigihangete valdkonnas kohaldamisele kuuluvate liidu õigusnormidega. Kui seoses finantskorrektsioonide arvutamise meetodiga ilmneb konkreetse asja asjaolusid arvestades, et niisuguse korrektsiooni kohaldamine, mis tühistaks kõik asjaomaste projektidega seotud kulutused, kujutaks endast tuvastatud rikkumiste raskusega võrreldes ebaproportsionaalset karistust, ja kui õigusvastaste kulutuste summa täpne väljaarvutamine ei ole võimalik või teostatav, siis on kohane kohaldada standardmääraga korrektsioone.

(vt punktid 134, 136, 137, 140 ja 141)

5.      Kui asjaomane institutsioon võtab vastu välist mõju omavaid administratiivseid käitumisreegleid ja annab nende avaldamisel teada, et ta kohaldab neid edaspidi nendega hõlmatud juhtumitele, piirab ta ise oma kaalutlusõigust ja ei saa neist normidest kõrvale kalduda ilma, et teda sel juhul karistataks niisuguste õiguse üldpõhimõtete rikkumise eest nagu võrdne kohtlemine, õiguskindlus või õiguspärase ootuse kaitse. Seega ei saa välistada, et teatavatel tingimustel ja nende sisust olenevalt võivad sellised üldise ulatusega käitumisreeglid omada õiguslikke tagajärgi ja et haldusasutus ei või nendest üksikjuhtumi puhul kõrvale kalduda, esitamata põhjendusi, mis oleksid nende õiguse üldpõhimõtetega kooskõlas, tingimusel et see lähenemine ei ole vastuolus muude liidu õiguse kõrgemalseisvate normidega.

(vt punkt 144)