13. septembril 2010 esitatud hagi - ArcelorMittal Wire France jt versus komisjon

(kohtuasi T-385/10)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hagejad: ArcelorMittal Wire France (Bourg-en-Bresse, Prantsusmaa), ArcelorMittal Fontaine (Fontaine-L'Evêque, Belgia), ArcelorMittal Verderio Srl (Verderio Inferiore, Itaalia) (esindajad: advokaadid H. Calvet, O. Billard ja M. Pittie)

Kostja: Euroopa Komisjon

Hagejate nõuded

esimese võimalusena tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus (asi COMP/38.344 - Pingestusteras), kuna i) otsuse artiklis 1 tuvastas komisjon, et AMWF, AM Fontaine ja AM Verderio osalesid ühes ja jätkuvas rikkumises ja/või kooskõlastatud tegevuses pingestusterase sektoris vastavalt 1. jaanuarist 1984 19. septembrini 2002, 20. detsembrist 1984 19. septembrini 2002 ning 3. aprillist 1995 19. septembrini 2002, rikkudes ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53; ii) selle tulemusel määras komisjon otsuse artiklis 2 AMWF-ile trahvi summas 276,48 miljonit eurot, millest 268,8 miljonit eurot ühiselt ja solidaarselt AM Fontaine'iga ning 72 miljonit eurot ühiselt ja solidaarselt AM Verderioga; iii) otsuse artiklis 3 kohustas komisjon neid viivitamata lõpetama kõnealune rikkumine, kui nad ei ole seda veel teinud, ning edaspidi hoiduma punktis i) kirjeldatud igasugusest tegevusest või käitumisest, samuti tegevusest või käitumisest, mille ese või tagajärg on identne või sarnane; ning iv) otsuse artiklis 4 käsitleb neid kui otsuse adressaate;

teise võimalusena oma täieliku õiguspädevuse raames muuta otsust, vähendades väga oluliselt igale hagejale määratud trahvi summat, mis on toodud artiklis 2; ning

mõista kõik menetlusega seotud kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Esiteks paluvad hagejad tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 lõplik ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (asi COMP/38.344 - Pingestusteras), mis puudutab kartellikokkulepet Euroopa pingestusterase turul ning mis on seotud hindade kindlaksmääramise, turu jagamise ja tundliku äriteabe vahetamisega.

Oma hagi toetuseks esitavad hagejad järgmised väited:

-    rikutud on hagejate põhiõigust - õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 47, kuna komisjon täitis nii menetleja kui kohtu ülesandeid;

-    rikutud on määruse nr 1/2003¹ artikli 23 lõiget 2 ning karistuste individuaalsuse, proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtet, kuna komisjon määras hagejate trahvid summas, mis ilmselgelt ületavad õiguslikku ülempiiri, nimelt 10% kogukäibest, mille hagejad said möödunud majandusaastal;

-    ebapiisavalt on tõendatud ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumist ajavahemikus 1. jaanuarist 1984 novembrini 1992 või vähemalt on põhjendused puudulikud;

-    põhjendused on puudulikud ning rikutud on suuniseid trahvide arvutamise meetodi kohta² ning õiguspärase ootuse ja hea halduse põhimõtet, kuna vaidlustatud otsuses olid lüngad, mis muudavad komisjoni kohaldatud trahvide arvutamise metodoloogia arusaamatuks;

-    puudulikult on põhjendatud AMWF-ile ja AM Fontaine'ile määratud trahvide korduvuse alusel 60% võrra suurendamist ning seejuures on tehtud olulisi õigus- ja faktivigu, ning

-    puudulikult on põhjendatud hoiatava mõju alusel üksnes hagejate trahvisummade 20% võrra suurendamist, kuigi teised kartellikokkuleppe pooled olid identses olukorras, ning seejuures on rikutud võrdsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101] ja [102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

² - Suunised määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2).