KOHTUJURISTI ETTEPANEK
ANTHONY COLLINS
esitatud 28. septembril 2023(1)
Kohtuasi C‑509/22
Agenzia delle Dogane e dei Monopoli
versus
Girelli Alcool Srl
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Corte suprema di cassazione (Itaalia kassatsioonikohus))
Eelotsusetaotlus – Maksustamine – Aktsiis – Direktiiv 2008/118/EÜ – Artikli 7 lõige 4 – Aktsiisi sissenõutavus – Kauba tarbimisse lubamine – Maksuvabastus aktsiisi peatamise korra all oleva aktsiisikauba täieliku hävimise või pöördumatu kahjustumise korral – Ettenägematud asjaolud – Liikmesriigi pädevate asutuste luba – Pöördumatu kahjustumine, mis on tekkinud volitatud laopidaja töötaja mitteraske süü tõttu
Sissejuhatus
1. Käesolev Corte suprema di cassazione (Itaalia kassatsioonikohus) eelotsusetaotlus esitati seoses sellega, et Agenzia delle Dogane e dei Monopoli (tolli- ja monopoliamet, Itaalia) (edaspidi „tolliamet“) keeldus andmast Girelli Alcool Srl‑ile (edaspidi „Girelli“), kes on heakskiidetud etüülalkoholi maksuladu ning denatureerimis- ja pakendamisettevõtet omav Itaalia äriühing, vabastust aktsiisist puhta etüülalkoholi teatava koguse suhtes, mis kahjustus pöördumatult ühe Girelli töötaja eksimuse tõttu.
2. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub juhiseid direktiivi 2008/118/EÜ(2) artikli 7 lõike 4 tõlgendamiseks. Ta küsib, kas mõistet „ettenägematud asjaolud“ tuleb tõlgendada samamoodi nagu mõistet „vääramatu jõud“ ja kas see hõlmab olukorda, kus aktsiisikauba pöördumatu kahjustumine on tingitud volitatud laopidaja töötaja hooletusest või mitteraskest süüst. Ta kahtleb ka, kas nimetatud sättega on kooskõlas riigisisesed õigusnormid, mis aktsiisivabastuse saamiseks võrdsustavad mitteraske süü ettenägematute asjaolude ja vääramatu jõuga. Lõpuks küsib eelotsusetaotluse esitanud kohus, mida võib hõlmata luba, mille liikmesriikide pädevad asutused võivad nimetatud sätte alusel anda.
Õiguslik raamistik
Euroopa Liidu õigus
3. Direktiivi 2008/118 põhjendustes 8 ja 9 on märgitud:
„(8) Kuna siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on jätkuvalt vajalik, et aktsiisi sissenõutavuse mõiste ja tingimused oleksid samad kõikides liikmesriikides, tuleb ühenduse tasandil selgitada, millal toimub aktsiisikauba tarbimisse lubamine ja kes on aktsiisi maksukohustuslane.
(9) Kuna aktsiis on teatud kaupade tarbimise pealt makstav maks, ei tohiks maksustada neid aktsiisikaupu, mis on teatud asjaoludel hävinud või pöördumatult kahjustunud.“
4. Direktiivi artikli 1 lõikes 1 on sätestatud:
„Käesoleva direktiiviga kehtestatakse üldine kord aktsiisile, millega maksustatakse otseselt või kaudselt järgmise kauba (edaspidi „aktsiisikaup“) tarbimist:
[…]
b) [nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivis 92/83/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimaksude struktuuri ühtlustamise kohta (EÜT 1992, L 316, lk 21; ELT eriväljaanne 09/01, lk 206) ja [nõukogu 19. oktoobri 1992. aasta direktiivis 92/84/EMÜ alkoholi ja alkohoolsete jookide aktsiisimäära ühtlustamise kohta (EÜT 1992, L 316, lk 29; ELT eriväljaanne 09/01, lk 213) nimetatud alkohol ja alkohoolsed joogid;
[…]“.
5. Direktiivi 2008/118 artiklis 2 on sätestatud:
„Aktsiisikaup maksustatakse aktsiisiga:
a) aktsiisikauba tootmisel [Euroopa Liidu] territooriumil;
b) aktsiisikauba impordil [Euroopa Liidu] territooriumile.“
6. Direktiivi II peatüki „Aktsiisi sissenõutavus, tagastamine ja aktsiisist vabastamine“ 1. jaos „Aktsiisi sissenõutavuse aeg ja koht“ on sätestatud:
„1. Aktsiis muutub sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest tarbimisse lubamise liikmesriigis.
2. Käesoleva direktiivi tähenduses on „tarbimisse lubamine“:
a) aktsiisikauba väljumine, sealhulgas eeskirjadevastane väljumine, aktsiisi peatamise korra alt;
b) aktsiisikauba valdamine väljaspool aktsiisi peatamise korda, kui aktsiisikaupa ei ole kohaldatava ühenduse ega siseriikliku õiguse kohaselt aktsiisiga maksustatud;
c) aktsiisikauba tootmine, sealhulgas eeskirjadevastane tootmine, väljaspool aktsiisi peatamise korda;
d) aktsiisikauba import, sealhulgas eeskirjadevastane import, välja arvatud juhul, kui aktsiisikauba suhtes kohaldatakse kohe pärast importi aktsiisi peatamise korda.
[…]
4. Aktsiisi peatamise korra all oleva aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist kauba laadi, ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tõttu või pädevate asutuste antud loa tagajärjel, ei käsitata tarbimisse lubamisena.
Käesoleva direktiivi tähenduses loetakse kaup täielikult hävinuks või pöördumatult kahjustunuks, kui seda ei saa enam aktsiisikaubana kasutada.
Kõnealuse aktsiisikauba täielikku hävimist või kahjustumist tuleb tõendada viisil, mis rahuldaks pädevat asutust liikmesriigis, kus aktsiisikaup täielikult hävines või pöördumatult kahjustus, või kui ei ole võimalik kindlaks teha, kus kahjustus tekkis, siis selle liikmesriigi pädevat asutust, kus see avastati.
5. Iga liikmesriik kehtestab oma eeskirjad ja tingimused, mille alusel määratakse kindlaks lõikes 4 nimetatud kahjustumine.“
Liikmesriigi õigus
7. 26. oktoobri 1995. aasta seadusandliku dekreedi nr 504 tootmis‑ ja tarbimismakse käsitlevate õigusnormide ning vastavate kriminaal‑ ja halduskaristuste konsolideeritud redaktsiooni (decreto legislativo n. 504 – Testo unico delle disposizioni legislative concernenti le imposte sulla produzione e sui consumi e relative sanzioni penali e amministrative),(3) mida on muudetud 29. märtsi 2010. aasta seadusandliku dekreediga nr 48, millega rakendatakse direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ (decreto legislativo n. 48 – Attuazione della direttiva 2008/118/CE relativa al regime generale delle accise e che abroga la direttiva 92/12/CEE),(4) artikli 2 lõikes 2 on sätestatud, et „aktsiis muutub sissenõutavaks riigi territooriumil tarbimisse lubamise hetkest“.
8. Dekreedi nr 504/1995 artikli 4 lõige 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Kauba, millele kohaldatakse aktsiisi peatamise korda, pöördumatu kahjustumise või täieliku hävimise korral maksust vabastamine on lubatud, kui kohustatud isik tõendab maksuhalduri hinnangul piisavalt, et kauba kahjustumine või hävimine toimus ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu tõttu. Kolmandate isikute või maksukohustuslase mitteraske süü tõttu tekkinud asjaolud võrdsustatakse ettenägematute asjaolude ja vääramatu jõuga, välja arvatud tubakatoodete korral.“
9. Dekreedi nr 504/1995 artikli 4 lõikes 5 on sätestatud, et „kaup loetakse täielikult hävinuks või pöördumatult kahjustunuks, kui seda ei saa enam aktsiisikaubana kasutada“.
Põhikohtuasja asjaolud, eelotsuse küsimused ja menetlus Euroopa Kohtus
10. 26. märtsil 2014, mil tolliametniku juuresolekul täideti Girelli etüülalkoholi denatureerimiskäitises paaki, lekkis selle ventiili kaudu, mille üks Girelli töötajatest oli kogemata lahti jätnud, puhast etüülalkoholi, mis voolas põrandale. Osa tootest koguti kokku, ülejäänu kahjustus pöördumatult.
11. Girelli taotles 31. märtsil 2014 tolliametilt dekreedi nr 504/1995 artikli 4 lõike 1 alusel aktsiisivabastust juhuslikult kahjustunud puhta etüülalkoholi koguselt.
12. Tolliamet jättis selle taotluse 5. juunil 2014 rahuldamata põhjendusel, et kahju tekkis Girelli töötaja hooletusest ja tema süül, mitte ettenägematute asjaolude ega vääramatu jõu tõttu.
13. Girelli esitas 25. juulil 2014 tolliametile oma seisukohad, milles ta vaidlustas aktsiisi sissenõutavuse kahjustunud puhta etüülalkoholi koguselt.
14. Tolliamet lükkas need seisukohad 3. oktoobril 2014 tagasi. Ta väljastas makseteatise summas 17 476,24 eurot, mille peale Girelli esitas Commissione tributaria provinciale di Milanole (Milano provintsi maksukohus, Itaalia) kaebuse. Girelli väitis muu hulgas, et puudub aktsiisi maksustatav teokoosseis, sest kuna puhas etüülalkohol on pöördumatult kahjustunud, ei ole seda tarbimisse lubatud. Lisaks väitis ta, et kahju tekitanud sündmus on tingitud ettenägematutest asjaoludest või teise võimalusena „mitteraskest süüst“, kuna selle põhjustas ühe töötaja tähelepanematus.
15. Commissione tributaria provinciale di Milano (Milano provintsi maksukohus) rahuldas kaebuse. Ta asus seisukohale, et kahjustumise põhjustas „vaieldamatult hoolsuse puudumine, mida ei saa aga pidada „raskeks““.
16. Tolliamet esitas selle otsuse peale apellatsioonkaebuse Commissione tributaria regionale della Lombardiale (Lombardia maakonna maksukohus, Itaalia), kes otsustas, et kõnealune vabastus on kohaldatav, kuna puhta etüülalkoholi kahjustumine oli pöördumatu ja tekkinud ettenägematute asjaolude tõttu.
17. Tolliamet esitas viimati nimetatud otsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule kassatsioonkaebuse, väites sisuliselt, et Commissione tributaria regionale della Lombardia (Lombardia maakonna maksukohus) rikkus dekreedi nr 504/1995 artiklit 4, kui ta leidis, et Girelli töötaja hooletu käitumine kuulub mõiste „ettenägematud asjaolud“ alla ja et igal juhul oli selle töötaja süü „mitteraske“.
18. Eelotsusetaotluse esitanud kohus märgib, et tema kohtupraktikas kasutatakse seoses mõistega „ettenägematud asjaolud“ kahte erinevat lähenemisviisi. Esimese lähenemisviisi kohaselt, mis on oma olemuselt subjektiivne, peab kohustatud isik tõendama, et ta ei ole toime pannud süülist tegu ja et kahju tekkis juhtumi konkreetseid asjaolusid arvestades viisil, mida ei olnud võimalik nõuetekohase hoolsusega ette näha või vältida. Teise, oma loomult objektiivse lähenemisviisi kohaselt ei ole oluline, kas isik tegutses hoolega või hooletult.
19. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et Euroopa Kohtu otsustest Société Pipeline Méditerranée et Rhône(5) ja Latvijas Dzelzceļš(6) võib järeldada, et aktsiisi valdkonnas hõlmavad mõisted „vääramatu jõud“ ja „ettenägematud asjaolud“ nii objektiivset elementi, mis on seotud ettevõtja jaoks tavapäratute ja temast sõltumatute asjaoludega, kui ka subjektiivset elementi, mis kohustab teda ära hoidma tavapäratu sündmuse tagajärgi, võttes tarvitusele asjakohased meetmed ilma seejuures ülemäärast kahju kandmata. Neil kahel mõistel on samad tunnused. Isegi ettenägematute asjaolude puhul peavad esinema „volitatud laopidajast sõltumat[ud] ebatavalis[ed] ja ettenägemat[ud] asjaol[ud], mille tagajärgi ei oleks kogu rakendatud hoolsusele vaatamata olnud võimalik ära hoida“, ning „[t]ingimus, mille kohaselt asjaolud peavad olema volitatud laopidajast sõltumatud, ei piirdu asjaoludega, mis materiaalses või füüsilises mõttes on väljaspool volitatud laopidaja mõjupiirkonda, vaid sellega peetakse silmas ka asjaolusid, mis objektiivselt näivad volitatud laopidaja kontrolli alt või vastutusalast välja jäävat“.(7)
20. Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib, kas direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikes 4 ette nähtud maksuvabastust võib kohaldada juhul, kui aktsiisikauba pöördumatu kahjustumise põhjustanud sündmus tuleneb laopidaja või tema töötaja hoolsuse, heaperemehelikkuse või oskusteabe puudumisest. Võttes arvesse mõistete „vääramatu jõud“ ja „ettenägematud asjaolud“ objektiivseid ja subjektiivseid elemente, ei ole need kohaldatavad käitumisele, mida iseloomustab süülisus, eelkõige hooletusest tehtud viga, mis oma olemuselt oleks ennetatav ja välditav.
21. Samuti soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas mõiste „ettenägematud asjaolud“ erineb mõistest „vääramatu jõud“ hoolsuse ulatuse poolest, mida isik peab järgima, kui ta rakendab ettevaatusabinõusid kahjustava sündmuse vältimiseks.
22. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kuna dekreedi nr 504/1995 artikli 4 lõige 1 võrdsustab mitteraske süü „vääramatu jõuga“ ja „ettenägematute asjaoludega“, siis näeb dekreedi nr 504/1995 artikli 4 lõige 1 ette täiendava aluse aktsiisist vabastamiseks, viidates asjaomase isiku hoolsuse subjektiivsele elemendile.
23. Lõpuks soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 4 esimeses lõigus sisalduvat väljendit „liikmesriigi pädevate asutuste antud loa tagajärjel“ saab tõlgendada nii, et see võimaldab liikmesriikidel määratleda muid üldisi kategooriaid, mis annavad alust aktsiisivabastuseks. Ta leiab, et loogika selles sättes, milles mainitakse ka „kauba laadi“, „ettenägematuid asjaolusid“ ja „vääramatut jõudu“, võib viidata sellele, et see väljend on oma loomult piirav ja erandlik. Seega viitab see muudele erilistele sündmustele, mis ei ole a priori tuvastatavad, vaid on seotud konkreetsete asjaoludega, mis võivad juhul, kui pädevad asutused on neid enne konkreetselt hinnanud, põhjendada toote hävitamise otsuse tegemist. Seda seisukohta kinnitab asjaolu, et maksuvabastuse aluseid, mis kalduvad kõrvale tavapärasest maksustamiskorrast, tuleb tõlgendada kitsalt, ning tõsiasi, et direktiivi 2008/118 põhjenduses 9 on kasutatud sõna „asjaolud“.
24. Seetõttu otsustas Corte suprema di cassazione (Itaalia kassatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Esiteks – kas mõistet „ettenägematud asjaolud“, mis põhjustavad aktsiisi peatamise korra all oleva aktsiisikauba kahjustumise [direktiivi 2008/118] artikli 7 lõike 4 tähenduses, tuleb sarnaselt vääramatu jõuga tõlgendada nii, et need on volitatud laopidajast sõltumatud, tavapäratud ja ettenägematud ning kogu tema rakendatud hoolsusele vaatamata vältimatud asjaolud, mis objektiivselt väljuvad selle laopidaja igasuguse kontrolli alt?
2. Lisaks – kas ja millistel tingimustel on ettenägematute asjaolude korral vastutuse välistamisel oluline hoolsus, mida osutati kahju tekkimise vältimiseks vajalike abinõude võtmisel?
3. Teise võimalusena kahele esimesele küsimusele – kas selline säte nagu [dekreedi nr 504/1995] artikli 4 lõik 1, milles ettenägematute asjaolude ja vääramatu jõuga võrdsustatakse (sama isiku või kolmandate isikute) mitteraske süü, on kooskõlas [direktiivi 2008/118] artikli 7 lõikes 4 sätestatud korraga, milles ei ole viidatud lisatingimustele, eelkõige teo toimepanija või teos osaleja „süüga“ seotud tingimustele?
4. Lõpuks – kas artikli 7 lõikes 4 sisalduvat väljendit „või pädevate asutuste antud loa tagajärjel“ võib mõista kui liikmesriigi võimalust sätestada üldine lisakategooria (kerge süü), mis võib mõjutada tarbimisse lubamise määratlust kauba hävimise või kahjustumise korral, või kas see väljend ei võimalda taolist sätet kehtestada, sest seda tuleb mõista hoopis kui viidet konkreetsetele juhtudele, millele antakse luba individuaalselt või mis on muul viisil ette nähtud pretsedentidena, milles on määratletud asjaomased objektiivsed elemendid?“
25. Kirjalikud seisukohad esitasid Girelli, Itaalia valitsus ja Euroopa Komisjon. Euroopa Kohus saatis Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile küsimused kirjalikult vastamiseks. Nimetatud institutsioonid vastasid määratud tähtaja jooksul. Girelli ja komisjoni suulised seisukohad ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 7. juuni 2023. aasta kohtuistungil.
Õiguslik hinnang
Vastuvõetavus
26. Girelli väidab, formaalselt eelotsusetaotluse vastuvõetamatuse vastuväidet esitamata, et esitatud küsimused ei ole seotud põhikohtuasja vaidluse esemega. Direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 1 ja dekreedi nr 504/1995 artikli 2 lõike 2 kohaselt muutub aktsiis sissenõutavaks tarbimisse lubamise hetkest. Pärast seda, kui puhas etüülalkohol denatureerimiskäitises põrandale lekkis, ei saanud seda „enam aktsiisikaubana kasutada“ ning see oli seega pöördumatult kahjustunud,(8) mistõttu ei saa mingil juhul väita, et see kaup oleks olnud tarbimisse lubatud.
27. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on ainult liikmesriigi kohtul, kelle lahendada on vaidlus ja kes peab asjas otsuse tegema, pädevus kohtuasja erisusi arvestades hinnata nii eelotsuse vajalikkust oma otsuse tegemiseks kui ka Euroopa Kohtule esitatavate küsimuste asjakohasust. Seega, kui esitatud küsimused puudutavad liidu õiguse tõlgendamist, on Euroopa Kohus üldjuhul kohustatud otsuse tegema. Liidu õigust puudutavate küsimuste puhul eeldatakse seega, et need on asjakohased. Euroopa Kohus võib keelduda liikmesriigi kohtu esitatud eelotsuse küsimusele vastamast vaid siis, kui on ilmne, et taotletud liidu õiguse tõlgendusel ei ole mingit seost põhikohtuasja faktiliste asjaolude või esemega, kui Euroopa Kohtule ei ole teada vajalikke õiguslikke või faktilisi asjaolusid, et anda tarvilik vastus talle esitatud küsimustele, või kui probleem on hüpoteetiline.(9)
28. Käesoleva eelotsusetaotluse puhul tuleb otsustada, kas selles kirjeldatud asjaoludel võib aktsiisikauba pöördumatut kahjustumist pidada tarbimiseks ringlusse lubamiseks direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 2 tähenduses. Vastupidi sellele, mida väidab Girelli, ei ole asjaolu, et aktsiisikaup on täielikult hävinud või pöördumatult kahjustunud, ilmtingimata vastuolus selle tarbimisse lubamisega. Nagu nähtub direktiivi 2008/118 põhjendusest 9, ei saa sellelt kaubalt tollimaksu sisse nõuda üksnes „teatud asjaoludel“, mis on määratletud selle direktiivi artikli 7 lõikes 4, st kui kaup on täielikult hävitatud või pöördumatult kahjustunud. Eelotsusetaotluse esitanud kohus palub Euroopa Kohtul selgitada, kas selline olukord, nagu on kõne all põhikohtuasjas, kuulub nende asjaolude hulka.
29. Sellest järeldub, et esitatud küsimused on eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses oleva vaidluse lahendamiseks tarvilikud ja asjakohased. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku neile vastata.
Sisu
Esimene küsimus
30. Esimese küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikes 4 kasutatud mõistet „ettenägematud asjaolud“ tuleb sarnaselt mõistega „vääramatu jõud“ mõista kui volitatud laopidajast sõltumatuid ning kogu tema rakendatud hoolsusele vaatamata vältimatuid asjaolusid, mis objektiivselt jäävad välja selle laopidaja kontrolli alt või vastutusalast.(10)
31. Direktiivis 2008/118 ei ole määratletud mõisteid „ettenägematud asjaolud“ ja „vääramatu jõud“ ega viidatud liikmesriikide õigusele.(11)
32. Girelli kirjalikes seisukohtades tuginetakse direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikele 5 ja väidetakse, et liikmesriikidel on aktsiisivabastuse andmisel teatav kaalutlusruum. Itaalia valitsus ja komisjon märgivad minu arvates õigesti, et selles sättes sisalduv viide riigisisestele eeskirjadele ja tingimustele ei muuda direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikes 4 kasutatud mõistete „ettenägematud asjaolud“ ja „vääramatu jõud“ tähendust.(12) Nagu komisjon kohtuistungil selgitas, on direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikega 5 liikmesriikidele jäetud kaalutlusõigus piiratud kõrvalküsimustega. Need hõlmavad täidetavaid formaalsusi ja tähtaegu, mille jooksul deklareeritakse aktsiisikauba hävimine või kahjustumine või taotletakse pädevatelt asutustelt luba sellise kauba hävitamiseks, või tõendeid, mis tuleb esitada sellise hävimise või kahjustumise või ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu tõendamiseks.
33. Täpsustades, et siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vajalik, et aktsiisi sissenõutavuse mõiste ja tingimused oleksid kõikides liikmesriikides ühesugused, kinnitab direktiivi 2008/118 põhjendus 8 lähenemisviisi, millele Itaalia valitsus ja komisjon tuginevad. See põhjendus selgitab ka, miks on direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikes 2 täpselt määratletud, millal tuleb aktsiisikaupa käsitada tarbimisse lubatud kaubana ja seega millal muutub aktsiis sellelt kaubalt sissenõutavaks vastavalt artikli 7 lõikele 1. Kuna mõistete „ettenägematud asjaolud“ ja „vääramatu jõud“ tähendus ja ulatus on asjakohased tegurid aktsiisi sissenõutavuse kindlaksmääramisel,(13) on need tingimata autonoomsed ja neid tuleb kohaldada ühetaoliselt kogu Euroopa Liidus.(14)
34. Sellest järeldub, et kuigi direktiivi 2008/118 artikli 7 lõige 5 annab liikmesriikidele kaalutlusruumi aktsiisivabastuse andmisel, ei mõjuta see kaalutlusruumi direktiivi artikli 7 lõikes 4 sisalduvate mõistete „ettenägematud asjaolud“ ja „vääramatu jõud“ määratlusi.
35. Euroopa Kohus ei ole veel tõlgendanud direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikes 4 sisalduvaid mõisteid „ettenägematud asjaolud“ ja „vääramatu jõud“. Kohtuotsuses SPMR, milles tõlgendati direktiivi 2008/118 eelkäija, direktiivi 92/12 artikli 14 lõike 1 esimest lauset, käsitles Euroopa Kohus mõistet „vääramatu jõud“ aktsiisi kontekstis.(15) Ta leidis, et direktiivi 92/12 ülesehitus ja eesmärk ei nõua, et „vääramatu jõu“ moodustavaid tegureid, nagu need tulenevad Euroopa Kohtu praktikast liidu õiguse muudes valdkondades,(16) tõlgendataks ja kohaldataks konkreetsel viisil.(17) Euroopa Kohus otsustas seetõttu, et mõiste „vääramatu jõud“ määratlus, mida ta oli kohaldanud nendes muudes liidu õiguse valdkondades, on kohaldatav ka direktiivi 92/12 artikli 14 lõike 1 esimesele lausele.(18) Selle määratluse kohaselt, mida võib kvalifitseerida „tavapäraseks“, ei nõua mõiste „vääramatu jõud“ täielikku võimatust, vaid seda tuleb mõista ettevõtjast sõltumatute ebatavaliste ja ettenägematute asjaoludena, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik vältida kogu rakendatud hoolsusele vaatamata.(19) Vääramatu jõud koosneb seega kahest elemendist: objektiivne element, mis on seotud ebatavaliste ja ettevõtjast sõltumatute asjaoludega, ning subjektiivne element, mis on seotud asjasse puutuva ettevõtja kohustusega kaitsta ennast ebatavalise sündmuse tagajärgede eest, võttes asjakohased meetmed ülemäärast kahju kandmata.(20)
36. Sellest tulenevalt otsustas Euroopa Kohus, et volitatud laopidaja võib saada direktiivi 92/12 artikli 14 lõike 1 esimeses lauses ette nähtud maksuvabastuse „vaid juhul, kui ta tõendab, et esinesid temast sõltumatud ebatavalised ja ettenägematud asjaolud, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik vältida kogu rakendatud hoolsusele vaatamata“. Nende tingimuste kohaldamine selle sätte kontekstis ei tohi viia selleni, et kehtestatakse volitatud laopidaja absoluutne vastutus aktsiisi peatamise korraga hõlmatud kaubaga seotud kahju eest. Tingimus, et asjaolud on volitatud laopidajast sõltumatud, ei piirdu asjaoludega, mis materiaalses või füüsilises mõttes on väljaspool tema mõjupiirkonda, vaid sellega peetakse silmas asjaolusid, „mis objektiivselt näivad volitatud laopidaja kontrolli alt või vastutusalast välja jäävat“.(21)
37. Minu arvates on need põhjenduse sammud, mida mööda Euroopa Kohus nendele järeldustele jõudis, üle kantavad mõiste „vääramatu jõud“ määratlusele direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 4 esimese lõigu tähenduses.
38. Esiteks nähtub direktiivi 2008/118 põhjenduste 2 ja 8 ning artikli 1 lõike 1 koostoimest, et direktiivi eesmärk on tagada aktsiisikauba siseturu nõuetekohane toimimine. Selleks sisaldab see üldist korda, mille kohaselt aktsiisi mõiste ja sissenõutavuse tingimused peavad olema kõikides liikmesriikides identsed.(22)
39. Järgmisena tuleb märkida, et direktiivi 2008/118 artikli 2 kohaselt maksustatakse aktsiisikaup(23) aktsiisiga ajal, mil see liidu territooriumil toodetakse või imporditakse liidu territooriumile. Direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 1 kohaselt muutub aktsiis sissenõutavaks alles tarbimisse lubamise hetkest. Artikli 7 lõike 2 punkti a kohaselt hõlmab tarbimisse lubamine aktsiisikauba väljumist, sealhulgas selle eeskirjadevastast väljumist aktsiisi peatamise korra alt.(24)
40. Lõpuks tuleneb direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 4 esimesest lõigu tõlgendusest a contrario, et aktsiisi peatamise korra all oleva aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist tuleb käsitada tarbimisse lubamisena, välja arvatud selles sättes ammendavalt ette nähtud juhtudel, mis hõlmavad ettenägematuid asjaolusid või vääramatut jõudu.(25)
41. Sellest järeldub, et direktiivi 2008/118 raames tuleb aktsiis üldjuhul tasuda ka täielikult hävinud või pöördumatult kahjustunud aktsiisikaubalt, mille suhtes kohaldatakse aktsiisi peatamise korda. Nagu komisjon oma kirjalikes seisukohtades ja vastuses ühele Euroopa Kohtu kirjalikule küsimusele õigesti märgib, on direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikes 4 aktsiisikauba hävimise või kahjustumise puhuks ette nähtud erand sellest üldreeglist ja seda tuleb seega tõlgendada kitsalt.(26)
42. Seetõttu teen ettepaneku, et mõiste „vääramatu jõud“ „tavapärane“ määratlus, mille Euroopa Kohus võttis kasutusele kohtuotsuses SPMR seoses direktiivi 92/12 artikli 14 lõike 1 esimese lausega, sealhulgas selle kohtuotsuse punktides 32 ja 33 esitatud täpsustused,(27) on samavõrd kohaldatav ka direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 4 esimese lõigu kontekstis. Seda seisukohta näib kinnitavat Euroopa Kohtu tõdemus kohtuasjas IMPERIAL TOBACCO BULGARIA, et kuna direktiivi 92/12 asjakohased sätted on sisuliselt identsed direktiivi 2008/118 sätetega, on tema kohtupraktika, mis puudutab esimesena nimetatud direktiivi, kohaldatav ka teisena nimetatud direktiivi suhtes.(28)
43. Mis puudutab direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 4 esimeses lõigus kasutatud mõiste „ettenägematud asjaolud“ tähendust ja ulatust, siis on eriti asjakohased eelotsusetaotluse esitanud kohtu, Itaalia valitsuse ja komisjoni viited kohtuotsusele Latvijas Dzelzceļš. Selles kohtuasjas oli küsimus selles, kas lahustitaolise vedeliku leket tsisternist selle tõttu, et tsisternvaguni all olev tühjendusseade oli valesti suletud või vigastatud, saab lugeda ettenägematuks asjaoluks või vääramatuks jõuks määruse (EMÜ) nr 2913/92(29) artikli 206 lõike 1 tähenduses. Euroopa Kohus leidis oma otsuses, et tollialaste õigusaktide kontekstis iseloomustab nii vääramatu jõu kui ka ettenägematu asjaolu mõistet nii objektiivne kui ka subjektiivne element, mida on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktis 35.(30) Seega leidis Euroopa Kohus, et mõlemal mõistel on sama sisu, ja kordas oma „tavapärast“ mõiste „vääramatu jõud“ määratlust.(31) Näib, et ei ole mingit põhjust, miks ei peaks mõistete „vääramatu jõud“ ja „ettenägematud asjaolud“ samastamine tolliseadustiku artikli 206 lõike 1 tähenduses kohtuotsuses Latvijas Dzelzceļš kehtima ka direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 4 esimese lõigu suhtes.(32)
44. Selle järelduse toetuseks märgin kõigepealt, et mõlemad sätted on sisult sarnased.
45. Teiseks märkis Euroopa Kohus kohtuotsuses Latvijas Dzelzceļš, et tolliseadustiku artikli 206 lõige 1 kujutab endast erandit tolliseadustiku artikli 204 lõike 1 punktist a, mis määratleb tollivõla tekkimise asjaolud impordil, ning et järelikult tuleb mõisteid „vääramatu jõud“ ja „ettenägematud asjaolud“ esimesena nimetatud sätte tähenduses tõlgendada kitsalt.(33) Mõlemad mõisted võivad mõjutada aktsiisi sissenõutavust direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikes 4 ette nähtud aktsiisivabastuse raames. Seega tuleb neid kui erandeid üldreeglist tõlgendada kitsalt.(34)
46. Nagu Itaalia valitsus oma kirjalikes seisukohtades märgib, rõhutas Euroopa Kohus kohtuotsuses Dansk Transport og Logistik(35) „seda, et tollimaks ja aktsiis on sarnased, kuna mõlema tasumise kohustus tekib kaupade ühendusse importimisel ja seejärel liikmesriikides tarbimiseks ringlusse lubamisel“. Neid sarnasusi arvesse võttes ja kohaldatavate liidu õigusnormide ühetaoliseks tõlgendamiseks otsustas Euroopa Kohus, et aktsiisi tasumise kohustus tuleb lugeda lõppenuks samamoodi nagu tollimaksu tasumise kohustus.
47. Viimaks nähtub Euroopa Kohtu praktikast liidu õiguse muudes valdkondades, et ta ei tee selget vahet mõistetel „ettenägematud asjaolud“ ja „vääramatu jõud“, vaid käsitleb neid tegelikult ühe ja samana.(36) Nagu märkis kohtujurist Kokott oma ettepanekus kohtuasjas SPMR,(37) analüüsib Euroopa Kohus neid mõisteid sageli koos, viidates samadele kriteeriumidele ja selgitamata nendevahelisi erinevusi. Näiteks kohtuotsuses RF vs. komisjon,(38) mis käsitles Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 45 sätestatud menetlustähtaegu, leidis Euroopa Kohus, et „mõisted „ettenägematud asjaolud“ ja „vääramatu jõud“ sisaldavad samu elemente ja neil on samad õiguslikud tagajärjed“. Samamoodi võib märkida, et väga vähestel juhtudel, mil Euroopa Kohus on määratlenud mõiste „ettenägematud asjaolud“ eraldi, on ta kasutanud täpselt sama sõnastust kui mõiste „vääramatu jõud“ määratlemisel.(39)
48. Mis puudutab esimese küsimuse lõpuosa viidet sellele, et asjaomased asjaolud peavad olema „objektiivselt väljaspool laopidaja kontrolli“, siis see puudutab mõiste „ettenägematud asjaolud“ objektiivset tingimust ja seda tuleb tõlgendada kohtuotsuse SPMR punktide 32 ja 33 valguses, nagu on selgitatud käesoleva ettepaneku punktis 36. Jällegi ei näe ma põhjust, miks nendes punktides esitatud järeldused, mis on välja töötatud mõiste „vääramatu jõud“ kohta, ei peaks kehtima mõiste „ettenägematud asjaolud“ puhul.
49. Eeltoodut arvesse võttes nõustun Itaalia valitsuse ja komisjoniga, et direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikes 4 sisalduvat mõistet „ettenägematud asjaolud“ tuleb sarnaselt selles sättes kasutatud mõistega „vääramatu jõud“ tõlgendada nii, et see viitab volitatud laopidajast sõltumatutele ebatavalistele ja ettenägematutele asjaoludele, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik kogu tema poolt rakendatud hoolsusele vaatamata ära hoida.(40) Nõue, et asjaolud peavad olema volitatud laopidajast sõltumatud, ei piirdu nende asjaoludega, mis ei ole tema kontrolli all materiaalses või füüsilises mõttes, vaid hõlmavad ka neid, mis objektiivselt ei allu tema kontrollile või jäävad välja tema vastutusalast.
Teine küsimus
50. Teise küsimusega soovitakse sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 4 tähenduses ettenägematute asjaolude olemasolu tuvastamine eeldab, et volitatud laopidaja on rakendanud kogu nõuetekohast hoolsust, et vältida kahjustava sündmuse toimumist.
51. Itaalia valitsus ja komisjon tõlgendavad seda küsimust nii, et see käsitleb mõiste „ettenägematud asjaolud“ subjektiivset elementi. Seetõttu leiab komisjon, et eelotsusetaotluse esitanud kohus soovib teada, kas nõuetekohane hoolsus võib olla asjakohane seoses volitatud laopidaja kohustusega kaitsta ennast ebatavalise sündmuse tagajärgede eest, võttes asjakohased meetmed seejuures ülemääraseid kulutusi tegemata.
52. Sellest vaatepunktist vaadatuna jagan komisjoni seisukohta, et Euroopa Kohtu järeldusi kohtuotsuses SPMR(41) võib kohaldada analoogia alusel, et teha kindlaks, kas subjektiivne element käesoleva juhtumi asjaoludel esineb. Selle kohtuotsuse punktist 37 nähtub, et kuigi asjaomase tegevusega seotud tehniliste nõuete järgimist võib pidada vajalikuks tingimuseks, et saaks tuvastada hoolika käitumise, nõuab piisav hoolsus lisaks pidevat tegevust, mis on suunatud võimalike ohtude tuvastamisele ja hindamisele, ning võimet võtta selliste ohtude realiseerumise ennetamiseks kohaseid ja tõhusaid meetmeid.
53. Neid kaalutlusi arvestades tuleb eelotsusetaotluse esitanud kohtul kontrollida, et põhikohtuasjas järgis volitatud laopidaja mitte ainult tehnilisi nõudeid, mis puudutasid etüülalkoholi mahutisse laadimist, vaid et ta oli ka tuvastanud ja hinnanud võimalikku lekkeohtu, võttes arvesse mahuti laadimiseks kasutatavaid mehaanilisi seadmeid, ning võtnud kõik vajalikud meetmed nende ohtude vältimiseks. Mis puudutab viimast punkti, siis nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus ise märgib, võib ta kontrollida, kas volitatud laopidaja oli paigaldanud turvaseadmed ventiilide avamise blokeerimiseks paagi laadimise ajal. Nõustun Itaalia valitsusega, et selline ennetav meede ei oleks toonud kaasa ülemääraseid kulutusi.
54. Teise eelotsuse küsimuse sõnastusest ja eelotsusetaotluse põhjendustest nähtub siiski, et eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib Euroopa Kohtult, millise hoolsusega peaks volitatud laopidaja tavaliselt tegutsema mitte niivõrd selleks, et kaitsta ennast ebatavalise sündmuse tagajärgede eest, vaid pigem kohe taolise sündmuse vältimiseks.
55. Sel viisil mõistetuna puudutab teine küsimus nii subjektiivseid kui ka objektiivseid elemente, mis koos kujutavad endast ettenägematuid asjaolusid.
56. Sellega seoses võib tõmmata paralleeli faktiliste asjaoludega, millest tulenevalt tehti kohtuotsus Latvijas Dzelzceļš, milles käsitleti eelkõige küsimust, kas lahusti lekkimist tsisternist tuleb pidada ettenägematuks asjaoluks või vääramatuks jõuks. Lähtudes eeldusest, et lekke põhjustas tühjendusseadme ebaõige sulgemine, otsustas Euroopa Kohus, et seda ei saa lugeda vedelike transpordi valdkonnas tegutseva ettevõtja seisukohalt ebatavaliseks ja temast sõltumatuks asjaoluks, vaid pigem sellise ettevõtja tegevuse käigus tavaliselt nõutava hoolsuse puudumise tagajärjeks. Sellest tulenevalt leidis ta, et ei ole tõendatud mõistete „vääramatu jõud“ ja „ettenägematud asjaolud“ subjektiivse ega ka objektiivse elemendi esinemine.(42)
57. Käesolevas asjas leian, et kui aktsiisikauba pöördumatu kahjustumine on tingitud volitatud laopidaja töötaja hooletusest tema kohustuste täitmisel, mida peab kontrollima eelotsusetaotluse esitanud kohus, siis puudub ettenägematute asjaolude objektiivne element. Taoline käitumine ei kujuta endast kõnealuse ettevõtja jaoks ebatavalist asjaolu, mis kuulub ilmselgelt tema kontrolli või vastutuse alla.
58. Mis puudutab subjektiivset elementi, mis eeldab asjaomase isiku käitumise hindamist, siis olen seisukohal, et süü puudumine, olenemata sellest, kas tegemist on „mitteraske“ süüga või hooletusega, on ettenägematute asjaolude esinemise vältimatu tingimus. Selliseid asjaolusid ei esine, kui isik ei tegutse äritegevusega tegelevalt isikult tavaliselt nõutava hoolsusega.
59. Neid kaalutlusi arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata teisele küsimusele, et direktiivi 2008/118 artikli 7 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et ettenägematute asjaolude olemasolu jaatamine eeldab, et volitatud laopidaja on rakendanud kogu nõuetekohast hoolsust vältimaks kahjustava sündmuse toimumist.
Kolmas küsimus
60. Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas direktiivi 2008/118 artikli 7 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt võrdsustatakse mitteraske süü faktilised asjaolud ettenägematute asjaolude ja vääramatu jõuga, olenemata sellest, kas see on omistatav maksukohustuslasele või kolmandale isikule.
61. Minu analüüsist esimese ja teise küsimuse kohta nähtub, et hooletu käitumine või süü, mida võib pidada asjaomase ettevõtja või tema töötaja „mitteraskeks“ süüks, ei kujuta endast ettenägematut asjaolu või vääramatut jõudu direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 4 tähenduses. Kolmanda isiku, mitte aktsiisikohustuslase või tema töötaja poolt toime pandud mitteraske süüline tegu võib kujutada endast ettenägematut asjaolu või vääramatut jõudu selle sätte tähenduses üksnes siis, kui esinesid neid kahte mõistet iseloomustavad objektiivsed ja subjektiivsed elemendid.
62. Selles suhtes sisaldab direktiivi 2008/118 artikli 7 lõige 4 ammendavat loetelu juhtudest, mil aktsiisi peatamise korra all oleva aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist ei saa pidada tarbimiseks ringlusse lubamiseks ja seega ei muuda see aktsiisi sissenõutavaks. See säte ei viita mitteraskele süüle. Nagu komisjon oma vastuses Euroopa Kohtu kirjalikule küsimusele märgib, selgitab aktsiisivabastuse piiramist selles kirjeldatud kolme asjaoluga see, et direktiivi 2008/118 eesmärk on muu hulgas ära hoida pettusi ja kuritarvitusi. Liidu seadusandja leidis, et selles sättes esitatud asjaolud põhinevad eeldusel, et on välistatud igasugune pettuse või kuritarvitamise oht. See eeldus ei saa kehtida juhul, kui tegemist on mitteraske süüga, olenemata sellest, kas see on omistatav aktsiisikohustuslasele või kolmandale isikule.
63. Kuna direktiivi 2008/118 artikli 7 lõige 4 kaldub kõrvale üldreeglist, mille kohaselt aktsiisiga maksustatakse ka aktsiisi peatamise korra all olev kaup, mis on täielikult hävinud või pöördumatult kahjustunud,(43) tuleb seda tõlgendada kitsalt. Sellest järeldub, et liikmesriigid ei saa lisada aktsiisivabastuse aluseid, mida selles sättes ei ole. Nagu Itaalia valitsus oma kirjalikes seisukohtades möönab, kahjustaks liikmesriikidele selle lubamine direktiivi 2008/118 põhjenduse 8 eesmärki, mille kohaselt on siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalik, et aktsiisi sissenõutavuse mõiste ja tingimused oleksid kõikides liikmesriikides ühesugused.
64. Seetõttu teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata kolmandale küsimusele, et direktiivi 2008/118 artikli 7 lõiget 4 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt mitteraske süü võrdsustatakse ettenägematute asjaolude ja vääramatu jõuga.
Neljas küsimus
65. Neljanda küsimusega soovitakse teada, kas direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikes 4 sisalduvat väljendit „pädevate asutuste antud loa tagajärjel“ tuleb mõista nii, et see lubab liikmesriikidel juhul, kui aktsiisikauba täielik hävimine või pöördumatu kahjustumine ei kujuta endast tarbimisse lubamist, lisada selles sättes ette nähtud asjaoludele üldise asjaolu, mis põhineb mitteraskel süül.
66. Jagan Itaalia valitsuse ja komisjoni seisukohta, et kõnealust väljendit tuleb mõista nii, et see viitab võimalusele, et liikmesriigi pädevad asutused võivad anda juhtumipõhiselt loa aktsiisikauba hävitamiseks, kui konkreetsed tingimused või nõuded õigustavad aktsiisist vabastamist. Eelkõige viitab mõiste „luba“ selles kontekstis nende asutuste õigusele anda üksikjuhtudel lube. See ei anna liikmesriikidele valikut lisada õigusaktidega direktiivi 2008/118 artikli 7 lõikes 4 ette nähtud asjaoludele täiendavaid asjaolusid.
67. Asjaolu, et kõne all olev väljend lõpeb sõnaga „tagajärjel“, näitab samuti, nagu komisjon õigesti väidab, et luba peab eelnema sündmusele, mille jaoks see luba antakse. Ettenägematud sündmused, nagu aktsiisikauba pöördumatu kahjustumine, ei saa oma olemuse tõttu saada eelnevat luba.
68. Nagu käesoleva ettepaneku punktis 63 selgitatakse, kui liikmesriikidel oleks lubatud võimaldada direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 4 alusel antud lubadega lisada täiendavaid üldisi asjaolusid, mille puhul aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist ei peeta tarbimiseks ringlusse lubamiseks, võiksid nad kindlaks määrata aktsiisi sissenõutavuse tingimused, kahjustades seeläbi direktiivi 2008/118 põhjenduses 8 esitatud ühtlustamise eesmärki. See võimalus oleks vastuolus ka põhimõttega, mille kohaselt tuleb sellist erandit nagu direktiivi 2008/118 artikli 7 lõige 4 tõlgendada kitsalt.
69. Eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb direktiivi 2008/118 artikli 7 lõiget 4 tõlgendada nii, et väljend „pädevate asutuste antud loa tagajärjel“ ei luba liikmesriikidel lisada mitteraskel süül põhinevat üldist asjaolu nendele asjaoludele, mille puhul aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist ei loeta tarbimiseks ringlusse lubamiseks.
Lõppmärkused
70. Girelli rõhutab oma kirjalikes seisukohtades, et käesoleval juhul on vaieldamatu, et etüülalkohol, mis voolas ühe töötaja eksimuse tõttu denatureerimiskäitise põrandale, kahjustus pöördumatult ja seda ei olnud enam võimalik tarbimisse lubada. Kuna tolliametnik viibis selle sündmuse juures ja registreeris intsidendi aruandes, puudus pettuse või kuritarvitamise oht.
71. Võib tekkida kiusatus küsida, kas proportsionaalsuse põhimõttega on kooskõlas asjaolu, et direktiiv 2008/118 ei näe taolises olukorras ette mingit erandit aktsiisi sissenõutavusest, nagu nähtub minu pakutud vastustest neljale eelotsuse küsimusele.
72. Minu arvates ei ole see küsimus käesolevas asjas Euroopa Kohtu lahendada.
73. Eelotsusetaotluses palutakse Euroopa Kohtult juhiseid direktiivi 2008/118 artikli 7 lõike 4 tõlgendamise, mitte kehtivuse kohta. Liikmesriigi kohtute ja Euroopa Kohtu ülesannete vahelise ülesannete jaotuse raames on liikmesriikide kohtute ülesanne otsustada, kas esitatud küsimused on asjakohased. Euroopa Kohtule jääb siiski ülesanne tuletada liikmesriigi kohtu esitatud aspektide kogumist need liidu õiguse aspektid, mida on vaidluse eset silmas pidades vaja tõlgendada või mille kehtivust on vaja hinnata.(44) Eelotsusetaotluse esitanud kohtu mis tahes kahtlused liidu õigusakti kehtivuse osas või asjaolu, et taoline küsimus on põhikohtuasjas kahtluse alla seatud, on need tegurid, mida Euroopa Kohus võtab arvesse oma hinnangus selle kohta, kas tuleks omal algatusel käsitleda sellise õigusakti kehtivuse küsimust, mille puhul on eelotsusetaotluse esitanud kohus formaalselt taotlenud vaid selle tõlgendamist.(45)
74. Eelotsusetaotlusest ei nähtu, et kohtuasja pooled sooviksid vaidlustada direktiivi 2008/118 kehtivust. Samuti ei ole eelotsusetaotluse esitanud kohus selles küsimuses seisukohta võtnud. Neil asjaoludel teen ettepaneku, et Euroopa Kohtul ei ole vaja seda küsimust analüüsida.
75. Igal juhul nõustun komisjoniga, et proportsionaalsuse põhimõttega ei ole vastuolus asjaolu, et direktiiv 2008/118 ei näe ette sellises olukorras, nagu on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktis 70, ühtegi erandit aktsiisi sissenõutavusest.
76. Olen seisukohal, et aktsiisi peatamise korra all olnud aktsiisikauba pöördumatu kahjustumise, mille põhjustas volitatud laopidaja või tema töötaja hooletus, käsitamine igal juhul tarbimiseks ringlusse lubamisena on põhjendatud õiguspärase eesmärgiga kehtestada liidu tasandil kõik aktsiisi sissenõutavuse tingimused, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine. Samuti leian, et selline kohtlemine ei lähe kaugemale sellest, mis on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik. Nagu komisjon märkis nii vastuses Euroopa Kohtu kirjalikule küsimusele kui ka kohtuistungil, võib aktsiisi sisse nõudmata jätmine sellistel asjaoludel kahjustada kogu maksustamissüsteemi ja aktsiisi kogumist, võimaldades nende maksmisest kõrvale hoida.
77. Arvesse tuleb võtta asjaolu, et direktiivi 2008/118 artikli 7 lõige 4 näeb ühtlasi ette selge piiri aktsiisi sissenõutavuse aluseks oleva pöördumatu kahjustumise ja erandkorras maksuvabastuse aluseks oleva kahjustumise vahel. Samamoodi määratleb ja piirab see riske, mida aktsiisi peatamise korra kohaldamise eest vastutavad ettevõtjad vabatahtlikult võtavad. Olen seisukohal, et õigusnormid on piisavalt selged, et võimaldada volitatud laopidajatel kindlaks teha nende riskide laad ja ulatus – sealhulgas hooletusest tingitud mis tahes kahju –, mida nad võtavad kõnealuse, neile võimaldatud erirežiimi alusel ja mille vastu neil on seega võimalik end kindlustada.(46)
78. Lõpuks viitas komisjon ühele Euroopa Kohtu kirjalikule küsimusele antud vastuses ja kohtuistungil võimalusele, et sellises väga eripärases olukorras, nagu on kirjeldatud käesoleva ettepaneku punktis 70, võivad liikmesriigi pädevad asutused pärast pöördumatu kahju tekkimist anda haldusotsusega aktsiisivabastuse. Minu arvates puudub sellise maksuvabastuse andmiseks õiguslik alus. Komisjon, kellele kohtuistungil selle kohta küsimusi esitati, ei suutnud selle lähenemisviisi õiguslikku alust määratleda.(47) Selline võimalus oleks igal juhul ilmselgelt vastuolus direktiiviga 2008/118 taotletava ühtlustamise eesmärgiga ja sellest tuleneva nõudega anda direktiivi artikli 7 lõikele 4 kitsendav tõlgendus.
Ettepanek
79. Esitatud põhjendustest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Corte suprema di cassazione (Itaalia kassatsioonikohus) eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1. Nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiivi 2008/118/EÜ, mis käsitleb aktsiisi üldist korda ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 92/12/EMÜ, artikli 7 lõiget 4
tuleb tõlgendada nii, et selles sättes kasutatud mõiste „ettenägematud asjaolud“ viitab samamoodi nagu mõiste „vääramatu jõud“ volitatud laopidajast sõltumatutele ebatavalistele ja ettenägematutele asjaoludele, mille tagajärgi ei oleks olnud võimalik ära hoida kogu tema poolt rakendatud hoolsusele vaatamata. Nõue, et asjaolud peavad olema volitatud laopidajast sõltumatud, ei piirdu nendega, mis ei ole tema kontrolli all materiaalses või füüsilises mõttes, vaid hõlmavad ka neid, mis objektiivselt ei allu tema kontrollile või jäävad välja tema vastutusalast.
2. Direktiivi 2008/118 artikli 7 lõiget 4
tuleb tõlgendada nii, et ettenägematute asjaolude olemasolu arvessevõtmine eeldab, et volitatud laopidaja on rakendanud kogu nõuetekohast hoolsust vältimaks kahjustava sündmuse toimumist.
3. Direktiivi 2008/118 artikli 7 lõiget 4
tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mille kohaselt mitteraske süü võrdsustatakse ettenägematute asjaolude ja vääramatu jõuga.
4. Direktiivi 2008/118 artikli 7 lõiget 4
tuleb tõlgendada nii, et selles sättes kasutatud väljend „pädevate asutuste antud loa tagajärjel“ ei luba liikmesriikidel lisada mitteraskel süül põhinevat üldist asjaolu nendele asjaoludele, mille puhul aktsiisikauba täielikku hävimist või pöördumatut kahjustumist ei loeta tarbimiseks ringlusse lubamiseks.