Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Symvoulio tis Epikrateias (Kreeka) 22. jaanuaril 2024 – Emporiki Serron AE – Emporias kai Diathesis Agrotikon Proionton versus Ypourgos Anaptyxis kai Ependyseon, Ypourgos Agrotikis Anaptyxis kai Trofimon
(kohtuasi C-42/24, Emporiki serron – emporias kai diathesis agrotikon proionton)
Kohtumenetluse keel: kreeka
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Symvoulio tis Epikrateias
Põhikohtuasja pooled
Kaebaja: Emporiki Serron AE – Emporias kai Diathesis Agrotikon Proionton
Vastustajad: Ypourgos Anaptyxis kai Ependyseon, Ypourgos Agrotikis Anaptyxis kai Trofimon
Eelotsuse küsimused
1. Kas määruse nr 2988/951 artikliga 3 ja õiguskindluse üldpõhimõttega on kooskõlas selline riigisisene õigusnorm nagu seaduse nr 2362/1995 artikkel 103, mis mitte ainult ei näe ette viieaastast aegumistähtaega ettevõtjatele põhjendamatult makstud maksete tagasinõudmiseks pärast nende tegevust või tegevusetust, mis kahjustab või võib kahjustada ühenduste üldeelarvet või nende hallatavaid eelarveid, vaid määrab ka selle tähtaja alguseks selle aja, mil tehakse kindlaks, et abi on makstud põhjendamatult või ebaseaduslikult ja tuleb tagasi nõuda, mitte aga selle rikkumise toimepaneku aja?
2. Kui riigisisesed õigusnormid näevad määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 3 kohaselt ette aegumistähtaja, mis on pikem kui selle määruse artikli 3 lõikes 1 sätestatud nelja-aastane aegumistähtaeg, siis kas artikli 3 lõike 1 viimast lõiku tuleb tõlgendada nii, et see näeb ette maksimaalse kaheksa-aastase aegumistähtaja põhjendamatult või ebaseaduslikult makstud abi tagasinõudmiseks alates rikkumise toimepanemisest, või selles mõttes, et nad kehtestavad maksimaalse aegumistähtaja, mis on kaks korda pikem kui riigisiseses õiguses sätestatud pikim aegumistähtaeg?
3. Kui vastus esimesele küsimusele on jaatav ja teisele küsimusele samuti jaatav, nii et määruse nr 2988/95 artikli 3 lõike 1 viimase lõigu sätteid tuleb tõlgendada nii, et need näevad ette maksimaalse aegumistähtaja, mis on kaks korda pikem kui riigisiseses õiguses sätestatud pikim aegumistähtaeg, siis tekib taas küsimus, et juhul, kui riigisisestes õigusaktides on ette nähtud pikem aegumistähtaeg kui määruse nr 2988/95 artikli 3 lõikes 1 sätestatud aegumistähtaeg ja samal ajal määratakse selle tähtaja arvutamise alguspunktiks eeskirjade rikkumise tuvastamise hetk, siis kas maksimaalset aegumistähtaega hakatakse arvestama alates eeskirjade eiramise toimepanekust või tuvastamisest?
____________
1 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (ΕÜT 1995, L 312, lk 1; ELT eriväljaanne 01/01, lk 340).