ÜLDKOHTU OTSUS (neljas koda)
9. aprill 2019(*)
Teenuste hanked – Hankemenetlus – Infotehnoloogiateenuste osutamine parlamendile ning teistele liidu institutsioonidele ja asutustele – Hankemenetlustest kõrvaldamine – Võimalik huvide konflikt – Hankija nõutud teabe esitamata jätmine – Finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkt b – Läbipaistvus – Proportsionaalsus – Võrdne kohtlemine – Finantsmääruse artikli 102 lõige 1
Kohtuasjas T‑182/15,
Sopra Steria Group SA, asukoht Annecy-le-Vieux (Prantsusmaa), esindajad: advokaadid A. Verlinden, R. Martens ja J. Joossen,
hageja,
versus
Euroopa Parlament, esindajad: B. Simon ja L. Tapper Brandberg,
kostja,
keda toetavad
CGI Luxembourg SA, asukoht Bertrange (Luksemburg),
ja
Intrasoft International SA, asukoht Luxembourg (Luksemburg),
esindaja: advokaat N. Korogiannakis,
menetlusse astujad,
ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada Euroopa Parlamendi otsused, mis on tehtud hankemenetluses PE/ITEC/ITS14 (infotehnoloogiateenuste osutamine parlamendile ning teistele liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele) ja millega lükatakse tagasi konsortsiumide IBI IUS ja STEEL, mille liige hageja oli, pakkumused hankeosadele nr 2 ja 3,
ÜLDKOHUS (neljas koda),
koosseisus: president H. Kanninen, kohtunikud L. Calvo-Sotelo Ibáñez-Martín ja I. Reine (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik C. Heeren,
arvestades menetluse kirjalikku osa ja 3. oktoobri 2017. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
Vaidluse taust
1 3. aprillil 2014 kuulutas Euroopa Parlament, tegutsedes enda ja teiste Euroopa Liidu institutsioonide ja asutuste nimel, välja hankemenetluse PE/ITEC‑ITS14, mis puudutas sisseostetavaid infotehnoloogiateenuseid (edaspidi „hankemenetlus“).
2 Hange oli jaotatud kaheksaks osaks. Osad nr 2–4 olid määratletud järgmiselt:
– osa nr 2: Infoedastussüsteemide väljatöötamine ja haldamine;
– osa nr 3: Infoloomesüsteemide väljatöötamine ja haldamine;
– osa nr 4: Arenduste testimine.
3 Hanke alusdokumentides (edaspidi „hankedokumendid“) oli ette nähtud iga osa kohta mitme raamlepingu sõlmimine ja paremusjärjestusmehhanism kõnealuste raamlepingute täitmiseks.
4 Hankedokumentide artikkel I.3 nägi ette:
„Pakkujad võivad esitada pakkumuse ühe või mitme hankeosa kohta, välja arvatud nõuetekohaselt märgitud vastuolud iga osa kirjelduses. Pakkumused, mis on esitatud üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele, mis on asetatud paremusjärjetusse, lükatakse tagasi.“
5 Hankedokumentide artikkel I.4 nägi ette:
„Ettevõtjad ei tohi kuuluda rohkem kui ühte pakkumust esitavasse konsortsiumi ega olla samade hankeosade või erandlike osade puhul alltöövõtjana välja pakkunud rohkem kui ühe pakkuja.“
6 Hankedokumentide II lisa nägi ette, et kui pakkuja esitab pakkumuse osale nr 2 või osale nr 3, siis on tal keelatud üksikpakkujana, konsortsiumi liikmena või alltöövõtjana osale nr 4 või osale nr 6 pakkumust esitada. Mis puutub osasse nr 4, siis sama keeld oli ette nähtud osade nr 2, 3 ja 6 kohta.
7 8. aprilli 2014. aasta pressiteates tehti teatavaks, et Sopra Group SA plaanis omandada osaluse Groupe Steria SA‑s.
8 22. mail 2014 esitasid konsortsiumid IBI IUS ja STEEL, millesse mõlemasse kuulus Sopra Group, pakkumused vastavalt hankeosale nr 2 ja hankeosale nr 3. Samal päeval esitas konsortsium TEPting, millesse kuulus Groupe Steria tütarettevõtja Steria Benelux SA, pakkumuse hankeosale nr 4.
9 22. mail 2014 esitas konsortsium CGI-Intrasoft International, millesse kuulusid CGI Luxembourg SA ja Intrasoft International SA, samuti pakkumuse hankeosale nr 3.
10 Nagu toimikust nähtub, loodi hageja Sopra Steria Group SA nii, et Sopra Group ühines teiste ettevõtjatega, kelleks on Groupe Steria, tema tütarettevõtja Steria SA ja viimase tütarettevõtja Steria Benelux. Nimetatud ühinemise tulemusel sai Steria Beneluxist Sopra Steria Groupi kaudne tütarettevõtja.
11 26. juunil 2014 kuulutas Sopra Group välja Groupe Steria omandamise.
12 14. juulil 2014 otsustas Euroopa Komisjon mitte esitada vastuväidet Sopra Groupi ja Groupe Steria avalikule aktsiate vahetamisele.
13 6. augustil 2014 teatas Sopra Group, et vahetatud aktsiate osakaalu kriteerium oli täidetud ning 79,69% aktsiatest, mille kohta tehing kehtis, oli omandatud.
14 5. septembril 2014 omandas Sopra Group 90,52% Groupe Steria kapitalist ja 89,41% hääleõigusest. Samal päeval muudeti Sopra Groupi nimi Sopra Steria Groupiks.
15 Parlament teatas 18. septembri 2014. aasta kirjas konsortsiumile STEEL, et tema esitatud pakkumus oli osa nr 3 puhul asetatud 1. järjekohale ning et tema on üks selle hanke edukatest pakkujatest.
16 Samal päeval teatas parlament konsortsiumile CGI-Intrasoft International, et tema esitatud pakkumus oli hankeosa nr 3 puhul asetatud 2. järjekohale ning et tema on üks selle hanke edukatest pakkujatest.
17 30. oktoobril 2014 teatas parlament konsortsiumile IBI IUS, et tema esitatud pakkumus oli hankeosa nr 2 puhul asetatud 2. järjekohale ning et tema on üks selle hanke edukatest pakkujatest. Ta teatas konsortsiumile TEPting, et tema esitatud pakkumus oli hankeosa nr 4 puhul asetatud 2. järjekohale ning et tema on üks selle hanke edukatest pakkujatest.
18 10. ja 12. novembril 2014 said konsortsiumid IBI IUS ja TEPting pakkumuste hindamise kohta täiendavat teavet seoses nende osadega, mille kohta nad olid teavet küsinud.
19 Menetlusse astujad teatasid parlamendile 12. novembri 2014. aasta kirjas, et Sopra Steria Group ja Groupe Steria on ühinemas.
20 Hagiavaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 14. novembril 2014 ning mis registreeriti kohtuasjana T‑769/14, esitasid menetlusse astujad, tegutsedes enda ja konsortsiumi CGI-Intrasoft International nimel, hagi, milles nad paluvad tühistada esiteks parlamendi otsus asetada nende pakkumus hankeosale nr 3 teisele järjekohale ja teiseks tühistada parlamendi otsus asetada konsortsiumi STEEL pakkumus hanke sellele osale esimesele järjekohale ning sõlmida hankeleping viimasega kui paremusjärjestuses esimese pakkujaga ning veel paluvad nad mõista parlamendilt välja kahjuhüvitis.
21 Parlamendi 19. novembri 2014. aasta kirjades teatati konsortsiumidele IBI IUS, STEEL ja TEPting hankemenetluse peatamisest osadele nr 2–4. Nimetatud kirjades olid esitatud järgmised peatamise põhjused: „[p]eatamise eesmärk on kontrollida, kas […] parlamendile saadetud täiendav teave on põhjendatud ning kas see võib mõjutada edukaks tunnistamise otsust“.
22 21. novembril 2014 teatasid konsortsiumid IBI IUS ja STEEL parlamendile, et Sopra Steria Group on omandamas osalust Groupe Sterias. Steria Benelux esitas parlamendile sama teabe, pakkudes välja, et ta võtab tagasi oma pakkumuse hankeosale nr 4.
23 15. detsembril 2014 teatas TEPting, millesse kuulus ka Steria Benelux, parlamendile, et ta võtab tagasi pakkumuse, mille ta oli esitanud hankeosale nr 4. Parlament nõustus oma 13. veebruari 2015. aasta kirjas sellega, et nimetatud konsortsium oma pakkumuse sellele hankeosale tagasi võtab.
24 31. detsembriks 2014 oli Sopra Steria Groupi ja Groupe Steria ühinemine toimunud ning Sopra Steria Groupile kuulus 99,99% Steria Beneluxi aktsiatest.
25 Parlament palus 15. ja 20. jaanuari 2015. aasta kirjades konsortsiumidelt IBI IUS, STEEL ja TEPting ning samuti Steria Beneluxilt täiendavat teavet. Ta küsis teavet muu hulgas selle kohta, kas Steria Benelux kuulub majanduslikult Sopra Groupile, võttes arvesse ühinemisprotsessi ja keeldu esitada pakkumusi üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele, mis võis luua huvide konflikti olukorra.
26 Konsortsiumid IBI IUS ja STEEL vastasid sellele päringule 22. jaanuari 2015. aasta kirjas. Sopra Steria Group ja Steria Benelux vastasid 23. jaanuari 2015. aasta kirjades samuti sellele päringule. Nendes kirjades lükkasid need neli üksust tagasi igasuguse huvide konflikti olemasolu ning seega selle, nagu oleks neil takistus üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele pakkumusi esitada. Lisaks väitsid nad, et kogu asjasse puutuv teave oli esitatud õigel ajal.
27 Parlament tegi kahes 13. veebruari 2015. aasta kirjas konsortsiumidele IBI IUS ja STEEL teatavaks oma otsused lükata nende pakkumused vastavalt hankeosale nr 2 ja hankeosale nr 3 tagasi (edaspidi „vaidlustatud otsused“). 16. veebruaril 2015 edastas parlament need otsused hagejale.
28 Vaidlustatud otsused tuginevad mõlemad samadele eraldiseisvatele põhjendustele.
29 Esiteks rikub konsortsiumide IBI IUS, STEEL ja TEPting üheaegne pakkumuste esitamine üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määruse (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT 2012, L 362, lk 1; edaspidi „delegeeritud määrus“), artikli 158 lõike 3 esimest lõiku ja hankedokumentide artiklit I.3. Konkreetsemalt leidis parlament, et Sopra Groupi ja Groupe Steria ühinemise tõttu oli hagejast ja Steria Beneluxist saanud sama ettevõtja. Järelikult olid konsortsiumid IBI IUS ja STEEL, mille liige oli ka hageja, ning TEPting, mille liige oli ka Steria Benelux, esitanud pakkumused üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele, nimelt osadele nr 2 ja 3 ühelt poolt ja osale nr 4 teiselt poolt, vaatamata hankedokumentide artiklis I.3 ette nähtud keelule. Parlament kohaldas tuvastamisel, et hageja ja Steria Benelux moodustasid alates 5. septembrist 2014 sama ettevõtja, ümberlükatavat eeldust, mida hageja ümber ei lükanud, et kui ühele äriühingule kuulub ligi 100% osalus teises äriühingus, nagu käesoleval juhul, siis võimaldab see esimesel äriühingul teostada teise üle otsustavat mõju.
30 Teiseks oli Groupe Steria kapitali omandamine Sopra Groupi poolt loonud olukorra, milles võis tekkida huvide konflikt, millest tuli parlamendile Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määruse (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT 2012, L 298, lk 1; edaspidi „finantsmäärus“), artikli 107 lõike 1 punkti b kohaselt teatada. Parlament on seisukohal, et kuna hankeosa nr 4 puhul edukaks tunnistatav pakkuja pidi hindama hankeosade nr 2 ja 3 raames osutatavaid teenuseid, siis võis see, et hageja, kes on konsortsiumide IBI IUS ja STEEL liige, omandas 5. septembril 2014 kaudselt 90,51% osaluse Steria Beneluxis, kes on konsortsiumi TEPting liige, luua ohu, et ta on hankelepingu osa nr 4 täitmisel erapoolik. See, et konsortsium TEPting võttis oma pakkumuse viimati nimetatud osale 15. detsembril 2014 tagasi, ei sea seda järeldust kahtluse alla. Seetõttu jõudis parlament järeldusele, et hageja pidi talle ühinemisest teatama hiljemalt 5. septembril 2014. Sellest tulenevalt leidis parlament, et hageja oli tema teavitamata jätmisega rikkunud finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti b. Niisiis otsustas ta, et konsortsiumide IBI IUS ja STEEL pakkumusi tuli uuesti analüüsida, võtmata hagejat nende konsortsiumide liikmena arvesse. Neil tingimustel leidis ta, et nende konsortsiumide pakkumused ei vastanud enam hankedokumentides ette nähtud tehnilise pädevuse nõuetele.
31 Parlament saatis ka 13. veebruaril 2015 konsortsiumile CGI‑Intrasoft International kirja, teatades, et tema otsus asetada selle konsortsiumi pakkumus hankeosale nr 3 teisele järjekohale ja tema otsus sõlmida selle osa kohta leping konsortsiumiga STEEL, kes oli eduka pakkujana asetatud esimesele järjekohale, on tühistatud ja asendatud uue otsusega, milles asetatakse konsortsiumi CGI‑Intrasoft International pakkumus sellele hankeosale esimesele järjekohale. Viimati nimetatud konsortsium allkirjastas 6. märtsil 2015 kõnealuse hankeosa puhul esimesele järjekohale asetatud eduka pakkujana raamlepingu.
32 Üldkohus leidis 7. juuli 2015. aasta määruses CGI Luxembourg ja Intrasoft International vs. parlament (T‑769/14, ei avaldata, EU:T:2015:540), et kohtuasjas, milles tehti nimetatud kohtumäärus, on otsuse tegemise vajadus ära langenud.
Menetlus ja poolte nõuded
33 Hageja esitas hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 13. aprillil 2015.
34 Parlament esitas kostja vastuse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 7. juulil 2015.
35 Dokumendiga, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 21. septembril 2015, esitasid menetlusse astujad enda ja konsortsiumi CGI‑Intrasoft International nimel taotluse astuda käesolevas asjas parlamendi nõuete toetuseks menetlusse.
36 Hageja esitas repliigi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 30. septembril 2015.
37 Parlament rahuldas 9. novembril 2015 menetlusse astujate menetlusse astumise taotluse.
38 Hageja esitas 10. novembril 2015 menetluse astumise taotluse kohta oma seisukoha, olles sellele vastu. Oma seisukohas palus hageja Üldkohtul anda parlamendile korraldus, et see edastaks talle 20. ja 26. novembri 2014. aasta kirjad, mida on nimetatud menetlusse astumise taotluse lisas 4.D ning mille parlament oli saatnud menetlusse astujatele, ja parlamendi 25. novembri 2014. aasta kirja, mida on nimetatud menetlusse astumise taotluse lisas 4.C.
39 Parlament esitas repliigi, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 2. detsembril 2015.
40 7. märtsi 2016. aasta kohtumäärusega Sopra Steria Group vs. parlament (T‑182/15, ei avaldata, EU:T:2016:165) anti menetlusse astujatele luba astuda käesolevas kohtuasjas menetlusse.
41 Menetlusse astujad esitasid oma seisukoha, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 21. aprillil 2016.
42 Üldkohtu presidendi 15. juuni 2016. aasta otsusega määrati käesolev kohtuasi liikmete osalise asendamise tõttu uue ettekandja-kohtuniku lahendada.
43 Parlament teatas 17. juunil 2016 Üldkohtule, et ta loobub oma õigusest esitada menetlusse astujate seisukohtade kohta oma seisukoht.
44 Hageja esitas 24. juunil 2016 oma seisukoha menetlusse astujate seisukohtade kohta.
45 Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 27 lõikele 5 kuulub ettekandja-kohtunik nüüd neljanda koja koosseisu, mistõttu määrati käesolev kohtuasi sellele kojale.
46 26. juulil 2017 esitas Üldkohus menetlust korraldavate meetmete raames parlamendile kirjalikud küsimused, millele tuli vastata kohtuistungil. Kuna 20. ja 26. novembri 2014. aasta kirjad olid juba menetlusse astumise taotluse lisadena 4.B ja 4.C kohtuasja toimikus, siis palus Üldkohus parlamendil esitada 25. novembri 2014. aasta kirja. Parlament vastas määratud tähtaja jooksul.
47 Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu küsimustele kuulati ära 3. oktoobri 2017. aasta kohtuistungil.
48 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsused;
– tuvastada, et vaidlustatud otsuste alusel teiste pakkujatega sõlmitud hankeleping(ud) on tühine (tühised);
– mõista kohtukulud, kaasa arvatud hageja kulud, välja parlamendilt.
49 Parlament palub Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
50 Menetlusse astujad paluvad Üldkohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– otsustada kohtukulude üle kooskõlas kodukorraga.
Õiguslik käsitlus
Hageja teise nõude vastuvõetavus
51 Oma teises nõudes palub hageja Üldkohtul tuvastada, et vaidlustatud otsuste alusel teiste pakkujatega sõlmitud hankeleping(ud) on tühine (tühised).
52 Tuleb märkida, et paludes Üldkohtul otsustada vaidlustatud otsuste tühistamise tagajärgede üle, väites, et teiste pakkujatega sõlmitud lepingud on tühised, soovib hageja saada kinnitust käesoleva kohtuotsuse mõju kohta, mis ühtlasi tähendaks korraldust parlamendile seda täita. Üldkohus ei ole aga kohustatud ELTL artiklis 263 ette nähtud õiguspärasuse kontrolli raames andma õiguslikke hinnanguid (vt analoogia alusel 5. juuli 2017. aasta kohtumäärus EEB vs. komisjon, T‑448/15, ei avaldata, EU:T:2017:503, punkt 40). Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et Üldkohus ei saa ELTL artiklil 263 põhineva õiguspärasuse kontrolli käigus anda institutsioonidele korraldusi või tegutseda nende asemel. Kõnealuse õiguspärasuse kontrolli piiritlus on kohaldatav kõikides kohtuvaidluse valdkondades, mida Üldkohus käsitleb (vt 15. juuni 2017. aasta kohtuotsus Bay vs. parlament, T‑302/16, ei avaldata, EU:T:2017:390, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta samuti 12. novembri 1996. aasta kohtumäärus SDDDA vs. komisjon, T‑47/96, EU:T:1996:164, punkt 45, ja 6. mai 2013. aasta kohtuotsus Ethniko kai Kapodistriako Panepistimio Athinon vs. ECDC, T‑577/11, ei avaldata, EU:T:2013:229, punkt 12). Nimelt on Üldkohtul vastavalt ELTL artiklile 264 võimalik üksnes vaidlustatud akt tühistada. Seejärel on asjasse puutuva institutsiooni ülesanne võtta ELTL artikli 266 kohaselt vajalikke meetmeid, et täita Üldkohtu otsus (vt selle kohta 12. märtsi 2008. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑345/03, EU:T:2008:67, punkt 46).
53 Hageja teine nõue tuleb seega tunnistada vastuvõetamatuks.
Sisulised küsimused
54 Hagi põhjenduseks esitab hageja ühe ainsa väite, mis on jagatud kaheks osaks. Esimese väiteosa kohaselt on parlament rikkunud finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud välistamiskriteeriume, delegeeritud määruse artikli 158 lõiget 3 ja hankedokumente. Teise väiteosa kohaselt on rikutud finantsmääruse artikli 102 lõikes 1 viidatud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid.
Esimese väite osa, mille kohaselt on parlament rikkunud finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud välistamiskriteeriume, delegeeritud määruse artikli 158 lõiget 3 ja hankedokumente
55 Hageja väidab, et vaidlustatud otsused on tehtud parlamendi väära järelduse pinnalt, mille kohaselt tuli Steria Beneluxi ja teda hankedokumentides ette nähtud kokkusobimatuse klausli kohaselt pidada samaks ettevõtjaks või sama ettevõtja osadeks, mis lõi nende ettevõtjate vahel võimaliku huvide konflikti ning mille kohaselt rikkusid konsortsiumid IBI IUS ja STEEL, millesse hageja kuulus, järelikult keeldu esitada pakkumusi üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele.
56 Eeskätt väidab hageja ühelt poolt, et võimalikku huvide konflikti ei olnud ei hankemenetluse väljakuulutamise ega ka pakkumuste esitamise ajal.
57 Hageja sõnul olid Steria Benelux konsortsiumi TEPting liikmena ja Sopra Group konsortsiumide STEEL ja IBI IUS liikmena pakkumuste esitamise ajal, see tähendab 22. mail 2014, eraldiseisvad juriidilised isikud, kelle vahel ei olnud mingisugust ärilist seost. Ta väidab, et sel hetkel polnud ühinemisprotsessi tulemuse osas mingisugust kindlust, ning tuletab meelde, et komisjon otsustas alles 14. juulil 2014 mitte esitada vastuväidet Sopra Groupi poolt Groupe Steria aktsiate osas välja kuulutatud avalikule aktsiate vahetamisele.
58 Mis puutub 22. maile 2014 järgnenud ajavahemikku, siis hageja väidab, et parlament tõlgendas finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud välistamiskriteeriume, delegeeritud määruse artikli 158 lõiget 3 ja hankedokumente valesti, kohaldades üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele pakkumuste esitamise keeldu kogu hankemenetluse kestel.
59 Hageja märgib, et igal juhul polnud pakkumuste hindamise etapis ega edukaks tunnistamise otsuste tegemise ajal – vastavalt hankeosa nr 3 puhul 18. septembril 2014 ja hankeosade nr 2 ja 4 puhul 30. oktoobril 2014 – võimalikku huvide konflikti. Ühinemise etapid, mis ei olnud edukaks tunnistamine otsuse tegemise ajal veel lõppenud, ei oleks saanud mingil moel mõjutada pakkumuste esitamist, nende paremusjärjestusse asetamist või edukaks tunnistamise otsust ega oleks järelikult saanud mingil moel luua huvide konflikti. Mingisugust teabevahetust äriühingute vahel ei olnud, kuna nad jäid otsesteks konkurentideks kuni ühinemise lõpuleviimiseni, millest annavad tunnistust juhiseid, mille Sopra Group ja Groupe Steria oma töötajatele 23. aprillil 2014 saatsid.
60 Hageja lisab, et arvesse tuleb võtta seda, et konsortsium TEPting võttis tagasi oma hankeosale nr 4 15. detsembril 2014 esitatud pakkumuse ja parlament nõustus sellega tagasivõtmisega 13. veebruaril 2015. Tema arvates näitab see tagasivõtmine selgelt, et konsortsiumid, millesse kuulusid ka hageja ja Steria Benelux, ei kavatsenud sugugi konkurentsi kahjustada ega rikkuda hankedokumentides ette nähtud nõudeid, ning see toetab tema argumente huvide konflikti puudumise kohta, tuletades samas meelde, et võimalik huvide konflikt ei oleks kunagi saanud muutuda tegelikuks huvide konfliktiks, kuna oli selge, et TEPtingust ei saa selles hankeosas lepingu täitja.
61 Hageja sõnul tuleb ühinemist arvestada alates 1. jaanuarist 2015, ilma et enne seda kuupäeva oleks olnud selle õnnestumise osas mingisugust kindlust.
62 Hageja leiab, et huvide konflikti puudumist tõendab ka see, et parlament kuulutas 27. jaanuaril 2015 välja läbirääkimisega hankemenetluse PE/ITEC‑NPE‑15.8. Selle menetluse eesmärk langeb ilmselget kokku hankeosas nr 3 nimetatud teenustega. Nimetatud menetluses ei ole ette nähtud ühtegi kokkusobimatuse klauslit. Lisaks kutsus parlament kõnealuses menetluses osalema pakkujad, kes juba osutavad neid teenuseid, mis seonduvad teise hankemenetluse osadega, nimelt hange PE/ITEC-ITS08, milles on leping juba sõlmitud. Nimetatud teenuste osutamine on aga vaidlustatud otsuste loogikat arvestades kokkusobimatu sellise lepingu täitmisega, mis sõlmitakse läbirääkimistega menetluses.
63 Hageja heidab parlamendile ette, et see oli jõudnud järeldusele – mõistet „ettevõtja“ määratlemata ning tõendamata, et rakendatakse ühist juhtimist –, et 6. augustil 2014 või hiljemalt 5. septembril 2014 moodustab ta Steria Beneluxiga ühe ettevõtja.
64 Hageja väidab sellega seoses, et mõistet „ettevõtja“ ei saa tõlgendada nii, nagu seda kasutatakse konkurentsiõiguses, kuna sellel mõistel on konkurentsiõiguses riigihankeõiguses viidatud mõistetest erinevad eesmärgid.
65 Hageja leiab, et kuna käesolevas asjas pole selle kohaldatavus tõendatud, ei saa parlament tugineda konkurentsiõiguse ümberlükatavale eeldusele, mille kohaselt avaldab emaettevõtja oma tütarettevõtjale otsustavat mõju. Seega ei ole ta täitnud oma kohustust viia läbi uurimine, et teha kindlaks, kas emaettevõtja avaldas tütarettevõtjale sellist mõju.
66 Igal juhul ei ole tegemist ühe majandusüksusega ja Steria Benelux tegutses iseseisvalt, ilma et nende käitumine oleks olnud ühtne. Lisaks ei ole tõendatud ühist juhtimist. Sellega seoses ei tõenda ühe ja sama isiku kuulumine Steria Beneluxi ja Sopra Steria Groupi nõukogudesse, et oleks tegemist otsustava mõjuga või et automaatselt oleks avaldatud mingit mõju või et seda võis eeldada. Järelikult tuleks hagejat ja Steria Beneluxi pidada eraldiseisvateks juriidilisteks isikuteks ja eraldiseisvateks ettevõtjateks.
67 Teisest küljest väidab hageja, et ei olnud mingisugust võimalikku huvide konflikti ning et igal juhul teavitati parlamenti ühinemisprotsessist nõuetekohaselt. Ta täpsustab, et ettepanek esitada hankemenetluses pakkumus keelas ära igasuguse ühenduse võtmise parlamendiga menetluse ajal, välja arvatud erandlikel juhtudel ja teatavatel loetletud asjaoludel. Tema sõnul aga ei kuulunud nende hulka teavitamine kavatsusest ühineda või kohesest ühinemisest. Lisaks väidab ta, et alles oktoobris ja novembris 2014 sai ta teada, et Steria Benelux oli osalenud hankeosa nr 4 puudutavas menetluses. Konsortsiumid IBI IUS ja STEEL teavitasid 21. novembri 2014. aasta kirjades parlamenti nõuetekohaselt peatselt asetleidvast ühinemisest pärast seda, kui viimane oli 19. novembril 2014 hankemenetluse katkestamise küsimuses nende poole pöördunud. Lõpuks oli esimene mõte ühinemisest tema sõnul teatavaks tehtud 8. aprilli 2014. aasta pressiteates. Järelikult pidi parlamendile, lähtudes tema kohustusest pakkumusi ja pakkujaid hinnata, olema teada, et Sopra Group ja Groupe Steria on ühinemas.
68 Parlament ja menetlusse astujad vaidlevad hageja argumentidele vastu.
– Sissejuhatavad märkused
69 Käesoleval juhul, nagu on märgitud eespool punktides 28–30, põhinevad vaidlustatud otsused kahel erineval põhjendusel.
70 Nagu on märgitud eespool punktis 29, leidis parlament vaidlustatud otsuste esimeses põhjenduses, et konsortsiumid IBI IUS ja STEEL, mille liige oli ka hageja, ning TEPting, mille liige oli ka Steria Benelux, olid esitanud pakkumused üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele, rikkudes sellega delegeeritud määruse artikli 158 lõike 3 esimest lõiku ja hankedokumentide artiklit I.3. Kuid nii nagu tuleneb viimati nimetatud sätte sõnastusest, toob selle rikkumine kaasa pakkumuste tagasilükkamise, ilma et oleks vaja samal ajal tuvastada mõni muu rikkumine. Järelikult on see esimene põhjendus, kui see on tõendatud, piisav, et lükata tagasi konsortsiumide IBI IUS ja STEEL, mille liige oli ka hageja, pakkumused hankeosadele nr 2 ja 3.
71 Mis puutub vaidlustatud otsuste teise põhjendusse, nagu seda on kirjeldatud eespool punktis 30, mis tugineb sellele, et on jäetud esitamata finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punktis b nõutud teave, siis tuleb märkida, et selle sätte sõnastuse kohaselt viib selline põhjendus iseenesest hanke-eeskirju rikkunud pakkuja menetlusest kõrvaldamiseni, ilma et oleks vaja tõendada muid rikkumisi. Nagu on märgitud eespool punktis 30, leidis parlament, et hageja tuli hankemenetlusest kõrvaldada seetõttu, et ta oli rikkunud finantsmääruse nimetatud sätet, ning teda mitte enam arvesse võtta konsortsiumide IBI IUS ja STEEL pakkumuste hindamisel, mis seega enam ei vastanud hankedokumentides ette nähtud tehnilise pädevuse nõuetele, ja järelikult tuli need tagasi lükata.
72 Niisiis olid mõlemad parlamendi põhjendused vaidlustatud otsustes piisavad, et lükata tagasi konsortsiumide IBI IUS ja STEEL, mille liige oli ka hageja, pakkumused hankeosadele nr 2 ja 3.
73 Kuna hageja ei vaidlusta järeldusi, millele parlament jõudis teises põhjenduses seoses tehnilise pädevusega, siis piisab esimese väite esimese osa tagasilükkamiseks sellest, kui parlament kohaldas delegeeritud määruse artikli 158 lõike 3 esimest lõiku või alternatiivselt finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti b veatult.
74 Üldkohtu hinnangul on sellega seoses otstarbekas analüüsida kõigepealt teist põhjendust, millele tuginevad vaidlustatud otsused, nimelt finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti b rikkumine.
75 Siinkohal tuleb meenutada, et vaidlustatud otsuste teises põhjenduses ei väida parlament, et oli tegemist tegeliku huvide konfliktiga või finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti a rikkumisega. Nagu nähtub nimetatud otsuste punktidest 31–34, heidab ta hagejale ette üksnes seda, et see ei teatanud olukorrast, mis võis luua huvide konflikti, mis tähendab finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti b rikkumist.
76 Selles kontekstis tuleb märkida, et finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti b kohaselt kõrvaldatakse hankemenetlusest taotlejad või pakkujad, kes kõnealuse menetluse käigus ei ole esitanud hankija nõutud teavet.
77 Seega selleks, et hinnata vaidlustatud otsuste teise põhjenduse õiguspärasust, tuleb esiteks kindlaks teha, kas käesolevas asjas on tegureid, mis võivad luua olukorra, mis võib põhjustada huvide konflikti, võttes arvesse ka hankedokumentides ette nähtud keeldu mitte esitada pakkumusi üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele. Jaatava vastuse korral on teiseks vaja analüüsida, kas ja kui jah, siis millisest ajahetkest alates oli hageja kohustatud parlamenti finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti b kohaselt teavitama.
– Selliste tegurite olemasolu, mis võivad luua olukorra, mis võib põhjustada huvide konflikti
78 Kohtupraktikast tuleneb, et kuna finantsmääruse artikliga 107 püütakse vältida huvide konflikte, siis on selle eesmärgiks tagada pakkujate teistest võimalikest menetlusosalisest sõltumatus laiemas tähenduses nii struktuurilises kui ka funktsionaalses plaanis (vt selle kohta analoogia alusel 14. veebruari 2006. aasta kohtuotsus TEA-CEGOS jt vs. komisjon, T‑376/05 ja T‑383/05, EU:T:2006:47, punktid 53, 58 ja 59).
79 Samuti tuleb märkida, et keeld, mille kohaselt sama ettevõtja ei tohi kas otseselt või kaudselt esitada pakkumusi üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele, seab eesmärgiks vältida konkurentsimoonutusi ja konkretiseerida mõistet „huvide konflikti olukord“ finantsmääruse artikli 107 tähenduses (vt selle kohta 20. aprilli 2007. aasta kohtumäärus, TEA-CEGOS ja STG vs. komisjon, C‑189/06 P, ei avaldata, EU:C:2007:242, punkt 28).
80 Sellega seoses tuleb tõdeda, et hankedokumentidele lisatud vormi nr 4 punkti g kohaselt võib huvide konflikt tekkida majanduslikest või asjasse puutuvatest sidemetest või jagatud huvidest. Veel tuleb märkida, et selle jao kohaselt, mis käsitles hankedokumentides artikli I.13.1 välistamiskriteeriumidega seotud tõendeid, oli iga pakkuja kohustatud nimetatud vormi allkirjastama ja esitama.
81 Siinkohal tuleb meenutada, et lepingu täitjal hankeosas nr 4 lasuvad kohustused seisnevad hankeosade nr 2 ja 3 täitmisel osutatud teenuste hindamises. Keeld esitada pakkumusi üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele – nimelt ühelt poolt osadele nr 2 ja 3 ning teiselt poolt osale nr 4 –, mis tuleneb hankedokumentide artiklist I.3, koosmõjus hankedokumentide II lisaga, asetub sellesse konteksti.
82 Lisaks tuleb meenutada, et 5. septembril 2014 kuulus hagejale 90,52% Groupe Steria kapitalist ja 89,41% hääleõigusest ning et sel hetkel kuulus Steria Beneluxi kapital 99,99% ulatuses Steriale, kelle kapital omakorda kuulus 100% ulatuses Groupe Steriale.
83 Seega juhul, kui Steria Beneluxil oleks tulnud hankeossa nr 4 kuuluvate teenuste osutamisel konsortsiumi TEPting liikmena hinnata teenuseid, mida hageja oleks osutanud hankeosades nr 2 ja 3 lepingu täitmisel, oleks nende ülesannete täitmine olnud ohtu seatud, sest Steria Beneluxil oleks võinud nende struktuuriliste sidemete ja jagatud huvide tõttu olla huvi hinnata hageja osutatud teenuseid erapoolikult.
84 Lisaks kinnitavad muud tegurid hageja ja Steria Beneluxi emaettevõtja vahelisi asjasse puutuvaid seoseid või jagatud huvisid hankedokumentide vormi nr 4 punkti g tähenduses.
85 Esiteks, nagu märgib parlament, avaldati 8. aprilli ja 6. augusti 2014. aasta pressiteated Sopra Groupi ja Groupe Steria nimede all, märkides kaks eraldi kontaktaadressi, samas kui 5. septembri 2014. aasta pressiteates oli märgitud vaid üks kontaktaadress ja 3. detsembri 2014. aasta pressiteade oli koostatud vaid Sopra Steria nimel ning selles oli toodud vaid üks kontaktaadress.
86 Teiseks nimetati Sopra Group 5. septembril 2014 ümber Sopra Steria Groupiks nende kohustuste alusel, mis olid võetud hageja 27. juuni 2014. aasta üldkoosolekul, mis väljendab ühinemisprotsessi ja kahe ettevõtja vaheliste ühiste huvide loomist.
87 Kolmandaks jõustus 5. septembril 2014 Steria Beneluxi peadirektori volitus asuda hageja üldkoosolekul võetud kohustuste alusel Sopra Steria Groupi tegevjuhiks, mis näitab seda, et hageja ja Steria Beneluxi vahel on asjasse puutuvad sidemed või jagatud huvid.
88 Eeltoodust tuleneb, et oli piisavalt tegureid, mis võisid luua huvide konfliktini viiva olukorra hankedokumentide vormi nr 4 punkti g ja eespool punktis 78 viidatud kohtupraktika tähenduses, mida parlamendil tuli hankemenetluses arvesse võtta, isegi kui see oht ei realiseerunud, kuna konsortsium TEPting võttis hankeosale nr 4 esitatud pakkumuse tagasi (vt selle kohta 18. aprilli 2007. aasta kohtuotsus Deloitte Business Advisory vs. komisjon, T‑195/05, EU:T:2007:107, punktid 67 ja 75).
89 Seda järeldust ei sea kahtluse alla ka hageja argument, mille kohaselt keeld esitada pakkumusi üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele on kehtiv vaid pakkumuste esitamise ajal.
90 Selles osas piisab, kui märkida nii nagu parlament, et eespool punktis 89 viidatud keelu, mille põhjenduse üheks aluseks on soov vältida huvide konflikti olukordi, eesmärk on takistada seda, et pakkuja seda keeldu eirates saab lepingupartneriks või konsortsiumi liikmeks, kes on lepingupartner ühelt poolt hankeosade nr 2 ja 3 ning teiselt poolt hankeosa nr 4 puhul.
91 Sellega seoses tuleb märkida, et eespool punktis 89 osutatud keelu kohaldamisala piiritlemine üksnes pakkumuste esitamise ajaga võtaks sellelt kasuliku mõju, kuna sellest eesmärgist võidaks kõrvale hoida ning kahjustada hankelepingu nõuetekohast täitmist (vt selle kohta 28. novembri 2002. aasta kohtuotsus Scan Office Design vs. komisjon, T‑40/01, EU:T:2002:288, punkt 87, ja 26. septembri 2014. aasta kohtuotsus B&S Europe vs. komisjon, T‑222/13, ei avaldata, EU:T:2014:837, punkt 85). Selle keelu kasulik mõju on tagatud vaid siis, kui seda kohaldatakse kogu menetluse jooksul, et ennetada mis tahes sündmusi, isegi pakkumuste esitamise järel, mis võiksid viia selleni, et mõne ettevõtjaga sõlmitakse lepingud üksteisega vastuolus olevatele hankeosadele.
92 Seega saab kokkuvõtteks öelda, et eespool punktis 89 viidatud keeld kehtib kogu hankemenetluse jooksul.
93 Järelikult ei ole tähtis, et hageja ja Steria Beneluxi vahelised struktuurilised sidemed või jagatud huvid tekkisid pärast pakkumuste esitamise hetke. Sama kehtib seoses asjaoluga, et Sopra Groupi ja Groupe Steria ühinemine lõppes alles 1. jaanuaril 2015, kuna on tõendatud, et nende ettevõtjate vahelised asjasse puutuvad sidemed, mis võisid luua huvide konfliktini viiva olukorra, olid olemas juba varem.
94 Veel tuleb märkida, et hageja ei ole tõendanud, et juhised, mille Sopra Group ja Groupe Steria oma töötajatele 23. aprillil 2014 saatsid, kehtisid ka pärast seda, kui 90,52% viimase osalusest oli 5. septembril 2014 võõrandatud.
95 Järelikult tuleb eeltoodust lähtudes tõdeda, et parlament ei eksinud, kui ta leidis, et alates 5. septembrist 2014 olid olemas tegureid, mis võisid luua olukorra, milles võis tekkida huvide konflikt.
96 Seega tuleb kontrollida, kas, ja kui jah, siis millisest ajahetkest alates oli hageja kohustatud parlamenti finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti b kohaselt teavitama.
– Kohustus esitada hankija nõutud teave
97 Nagu eespool punktis 76 märgitud, tuleneb finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punktist b, et hankemenetlusest kõrvaldatakse taotlejad või pakkujad, kes kõnealuse menetluse käigus ei ole esitanud hankija nõutud teavet.
98 Sellega seoses tuleb täheldada, et hankedokumentidele lisatud vormi nr 4 punkti h kohaselt oli pakkujatel kohustus teavitada hankijat aegsasti kõigist huvide konflikti olukordadest või olukordadest, milles see võis tekkida. Nagu on märgitud eespool punktis 80, oli pakkujatel kohustus nimetatud vorm allkirjastada ja esitada.
99 Sellest nähtub, et kõnealune pakkujatel hankemenetluses lasuv teavitamiskohustus puudutab eelkõige ohtu, et mõni nende liikmetest satub olukorda, kus võib tekkida huvide konflikt.
100 Järelikult tuleb eespool punktis 95 tehtud järeldust arvestades tõdeda, et käesoleval juhul tuleb teavet hageja ja Groupe Steria, mille üks tütarettevõtjatest oli Sopra Benelux, ühinemisprotsessi kohta pidada osaks „hankemenetluses osalemiseks vajalikest, hankija nõutavatest andmetest“ finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti b tähenduses.
101 Eeltoodud kaalutlusi arvestades saab järeldada, et finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti b kohaselt, ja nagu see tuleneb ka hankedokumentidele lisatud vormi nr 4 punktist h, pidi hageja kas otse või nende konsortsiumide kaudu, millesse ta kuulus, täitma hoolsuskohustust ja teatama parlamendile omal algatusel ja viivitamata sellest, et Sopra Group omandas 5. septembril 2014 osaluse Groupe Sterias, mille üks tütarettevõtjatest oli Steria Benelux, et anda parlamendile kõik vajalikud tegurid selleks, et ta saaks hinnata hageja olukorda ja võtta vajaduse korral sobivad meetmed. Parlamenti aga teavitasid sellest, et Sopra Group omandas osaluse Groupe Sterias, konsortsiumid IBI IUS ja STEEL, millesse kuulus ka hageja, esimest korda alles 21. novembril 2014 pärast seda, kui parlament oli 19. novembril 2014 avaldanud teate hankemenetluse peatamise kohta. Hilinemist, millega need tegurid parlamendile esitati – ilma igasuguse piisava põhjenduseta –, ei saa vaatamata Üldkohtus esitatud argumentidele lubada.
102 Esiteks ei saa seda järeldust kahtluse alla seada sellega, et konsortsium TEPting tegi 15. detsembril 2014 ettepaneku võtta tagasi oma pakkumus hankeosale nr 4, kuna hageja pidi nõutud teabe hankijale esitama hiljemalt 5. septembril 2014, mil talle kuulus 90,52% Groupe Steria kapitalist ja 89,41% hääleõigusest. Sellega seoses on oluline märkida, et mis puutub mõne konsortsiumi liikmega seonduvatesse teguritesse, mis võivad luua huvide konfliktini viiva olukorra ning mida ei ole teatavaks tehtud, kuigi hankija on neid nõudnud, siis on hankijal kohustus selline konsortsiumi liige hankemenetlusest kõrvaldada niipea, kui ta nende andmete teatamata jätmisest teada saab (vt selle kohta 26. septembri 2014. aasta kohtuotsus Flying Holding jt vs. komisjon, T‑91/12 ja T‑280/12, EU:T:2014:832, punkt 75).
103 Mis teiseks puutub pakkumuste esitamise ettepanekus sisalduvasse keeldu pöörduda parlamendi poole menetluse ajal, siis on tõsi, et pakkujate ja parlamendi vaheline suhtlemine on keelatud, välja arvatud nimetatud ettepanekus loetletud erandjuhud. Seda keeldu tuleb siiski tõlgendada mõistlikult. Selle peamine eesmärk on vältida mis tahes mõju pakkumuste hindamisel ja muutmisel. See järeldus tuleb sellest, et mis tahes kontaktid pakkujate initsiatiivil on pakkumuste avamise etapil keelatud, kuid samas ei ole see nii juhul, kui ühendust võtab parlament omal initsiatiivil.
104 Käesolevas asjas kirjeldatud asjaolud aga – nimelt hageja poolt sellises äriühingus osaluse omandamine, kes oli sellise konsortsiumi liige, kes oli esitanud pakkumuse hankeosale, mis oli vastuolus teiste hankeosadega, millele konsortsiumid, millesse ta kuulus, olid samuti pakkumused esitanud – on ilmselgelt selliste erandlike asjaolude hulgas, mis ei kuulu parlamendiga menetluse ajal ühenduse võtmise keelu kohaldamisalasse seda enam, et need asjaolud puudutavad hankedokumentides ette nähtud põhitingimusi. Nagu eespool punktis 98 märgitud, oli hankedokumentide vormis nr 4 selgelt ette nähtud, et igast olukorrast, mis võib tekitada huvide konflikti, tuleb pakkujatel viivitamatult teatada.
105 Seega, kuna ühenduse võtmine parlamendiga selleks, et teatada talle teguritest, mis puudutavad mõne konsortsiumi liikmega seonduvat olukorda, mis võib tekitada huvide konflikti, ei oleks tähendanud seda, et need konsortsiumid oleksid muutnud oma pakkumusi enda kasuks või et nad oleksid mõjutanud parlamenti pakkumuste konkreetsel hindamisel. Vastupidi, need andmed olekski just võimaldanud parlamendil teadlikult hinnata, kas pakkumused vastasid hankedokumentides toodud nõuetele. Sellest järeldub, et hagejal ei ole alust väita, et parlamendiga oli võimatu ühendust võtta, sest menetluse käigus oli ühenduse võtmine keelatud.
106 Mis kolmandaks puutub hageja argumenti, et konsortsiumid IBI IUS ja STEEL, millesse ta kuulus, teavitasid parlamenti sellest olukorrast õigel ajal, siis tuleb märkida, et parlamenti teavitati Sopra Groupi ja Groupe Steria ühinemisprotsessist konsortsiumide IBI IUS ja STEEL ning Steria Beneluxi 21. novembri 2014. aasta kirjadega alles vastuseks parlamendi 19. novembri 2014. aasta kirjadele, milles ta teatas hankemenetluse peatamisest. Veelgi enam, 21. novembri 2014. aasta kirjades oli täpsustatud, et see teave on esitatud seetõttu, et konsortsiumidele IBI IUS ja STEEL ning Steria Beneluxile oli mitteametlikult teatatud, et kõnealune ühinemine võis olla peatamisotsuse põhjus.
107 Selles kontekstis ei olnud hagejal alust väita, et konsortsiumid, millesse ta kuulus, on tegutsenud õigel ajal ja nende endi initsiatiivil, et heastada see, et nad olid parlamendile nõutud teabe esitanud siis, kui seda tuli teha.
108 Neljandaks, hageja väidab, et alles oktoobris ja novembris sai ta teada, et Steria Benelux oli osalenud hankeosa nr 4 puudutavas menetluses. Selles osas piisab, kui märkida, et hageja ei saa hankija nõutud teabe esitamata jätmist põhjendada sellega, et ta ei olnud nõuetekohaselt hoolikas. Selle teabe esitamata jätmine hõlmab nii tahtlikke tegusid kui ka selliseid, mis on toime pandud ettevaatamatusest (vt analoogia alusel 26. septembri 2014. aasta kohtuotsus Flying Holding jt vs. komisjon, T‑91/12 ja T‑280/12, EU:T:2014:832, punkt 75).
109 Viiendaks, mis puutub 8. aprilli 2014. aasta pressiteatesse Sopra Groupi ja Groupe Steria võimaliku ühinemise kohta ning selle kohta, et parlament väidetavalt eiras oma kohustust hinnata pakkumusi ja pakkujaid üksikasjalikult, siis nähtub hankedokumentidele lisatud vormi nr 4 punktist h ja finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punktist b selgelt, et hagejal oli kohustus parlamenti Sopra Groupi ja Groupe Steria ühinemisprotsessist teavitada. Nimetatud pressiteade ei olnud aga parlamendile adresseeritud ega hageja või nende konsortsiumide poolt, millesse hageja kuulus, talle teatavaks tehtud. Lisaks, nagu nähtub eespool punktist 106, teavitasid need konsortsiumid parlamenti ühinemisprotsessist alles 21. novembril 2014, vastates parlamendi 19. novembri 2014. aasta kirjadele.
110 Seetõttu tuleb see hageja argument tagasi lükata.
111 Kuuendaks, hageja väidab, et huvide konflikti ohu puudumist, mida ei olnud vaja parlamendile teatavaks teha, tõendab ka see, et parlament algatas läbirääkimistega hankemenetluse PE/ITEC‑NPE-15.8. Sellega seoses tuleb märkida, et nimetatud menetluse ese oli osaliselt sama, mis hankeosas nr 3 nimetatud teenuste hankel. Hageja sõnul aga ei olnud selles läbirääkimistega menetluses ette nähtud ühtegi kokkusobimatuse klauslit.
112 Selles kontekstis tuleneb kohtupraktikast, et isegi kui hankija võib läbirääkimistega hankemenetluse algatada vaid konkreetsetel juhtudel – nt kui lõppenud avatud hankemenetluses on esitatud õigusvastaseid või vastuvõetamatuid pakkumusi –, mis on ette nähtud delegeeritud määruse artikli 135 lõike 1 punktis a, on selle puhul siiski tegemist autonoomse menetlusega, mis erineb kõigist teistest hankemenetlustest (29. oktoobri 2015. aasta kohtuotsus Direct Way ja Direct Way Worldwide vs. komisjon, T-126/13, EU:T:2015:819, punkt 67 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega eespool viidatud kohtupraktika kohaselt ei ole hankemenetlus ja läbirääkimistega menetlus PE/ITEC-NPE‑15.8 omavahel seotud. Sellest järeldub, et nimetatud menetluses ette nähtud tingimused ei saa hankemenetlust mõjutada. Järelikult ei ole hagejal alust sellele menetlusele tugineda väitmaks, et antud juhul ei olnud huvide konflikti ning sellest ei olnud vaja hankijale teatada.
113 Seega oli parlamendil õigus, kui ta kõrvaldas hageja hankemenetlusest ning lükkas sellest tulenevalt konsortsiumide IBI IUS ja STEEL pakkumused tagasi põhjusel, et need ei olnud täitnud finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punktis b ette nähtud kohustust esitada talle andmed nende tegurite kohta, mis võisid hageja puhul luua olukorra, milles võis tekkida huvide konflikt.
114 Seetõttu tuleb esimese väite esimene osa tagasi lükata, ilma et oleks vaja analüüsida vaidlustatud otsustes esitatud esimest põhjendust.
Teine väiteosa, mille kohaselt on rikutud finantsmääruse artikli 102 lõikes 1 viidatud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid
115 Hageja väitel rikkus parlament finantsmääruse artikli 102 lõiget 1, mis ilmneb teatavatest järeldustest.
116 Esiteks leiab hageja, et üksikasjalik põhjendus ja põhjalikum uurimine oli käesoleval juhul vajalik, sest ei hankedokumentides ega finantsmääruses ei ole ette nähtud automaatset kõrvaldamist juhul, kui on tegemist potentsiaalse huvide konfliktiga. Lisaks oleks parlament delegeeritud määruse artikli 142 kohaselt pidanud olukorda hindama proportsionaalsuse põhimõtet järgides.
117 Teiseks märgib hageja, et konsortsiumid IBI IUS ja STEEL leidsid nende kirjade lisast, mille parlament neile vastavalt 18. septembril 2014 ja 30. oktoobril 2014 oli saatnud, kahe lepingu ärakirjad, mis oli vaja allkirjastada ja talle tagasi saata. Ta leiab, et nad käitusid teadmisega, et parlament oli pakkumusi üksikasjalikult hinnanud. Järelikult rikkus parlament tema hinnangul proportsionaalsuse ja hea usu põhimõtet.
118 Hageja lisab, et hankedokumentide artikli I.13 ja finantsmääruse artikli 107 lõike 2 kohaselt oli parlament kohustatud hindama, kas mõni pakkuja tuli kõrvaldada. Seega, sõlmides hankelepingud konsortsiumidega IBI IUS ja STEEL kinnitas parlament – kui arvestada tema kohustust olukorda üksikasjalikult analüüsida –, et huvide konflikti ei olnud. Niisiis rikkus parlament proportsionaalsuse põhimõtet sellega, et ta alguses kinnitas, et polnud ühtegi kõrvaldamise põhjust.
119 Kolmandaks rõhutab hageja, et 15. detsembril 2014 tegi konsortsium TEPting ettepaneku võtta tagasi oma pakkumus hankeosale nr 4 ning et parlament palus temalt 9. veebruari 2015. aasta kirjas, et ta pikendaks pakkumuse kehtivust kuni 18. veebruarini 2015. Samas nõustus parlament 13. veebruaril 2015 siiski selle tagasivõtmisega.
120 Niisiis, parlament mitte ainult ei nõustunud konsortsiumi TEPting pakkumuse tagasivõtmisega pärast ülemäära pikka ajavahemikku, vaid võttis ka vaidlustatud otsused vastu, lastes pärast 19. novembri 2014. aasta peatamisotsuste teatavaks tegemist mööduda ülemäära pikal ajavahemikul. Järelikult rikkus ta proportsionaalsuse põhimõtet.
121 Lisaks, juhul kui oleks rikutud hankedokumentides ette nähtud nõudeid, oleks parlament pidanud – nagu ka hankeosi nr 2 ja 3 puudutavate otsuste puhul – tegema otsuse kõrvaldada konsortsium TEPting hankeosa nr 4 puhul menetlusest selle asemel, et nõustuda tema ettepanekuga võtta sellele hankeosale esitatud pakkumus tagasi. Hageja sõnul on tegemist vastuoluliste otsustega, mis rikub läbipaistvuse põhimõtet.
122 Neljandaks väidab hageja, et läbirääkimistega menetlust PE/ITEC‑NPE‑15.8 alustades lõi parlament võimaliku huvide konflikti, kuigi samal ajal kõrvaldas ta konsortsiumid IBI IUS ja STEEL hankemenetlusest sarnase huvide konflikti tõttu, mis kujutab endast finantsmääruse artikli 102 lõike 1 ilmselget rikkumist.
123 Parlament ja menetlusse astujad vaidlevad hageja argumentidele vastu.
124 Siinkohal tuleb märkida, et finantsmääruse artikli 102 lõike 1 kohaselt tuleb kõigi hankelepingute puhul, mida rahastatakse täielikult või osaliselt eelarvest, järgida läbipaistvuse, proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja mittediskrimineerimise põhimõtteid, ning läbipaistvuse põhimõte – mille peamine eesmärk on tagada, et puuduks oht, et hankija eelistab soosikuid või on erapoolik – eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja viisid sõnastatakse hanketeates või hankedokumentides selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt (vt 26. septembri 2014. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑498/11, ei avaldata, EU:T:2014:831, punkt 119 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka 22. septembri 2011. aasta kohtuotsus Evropaïki Dynamiki vs. komisjon, T‑86/09, ei avaldata, EU:T:2011:515, punkt 63).
125 Lisaks tuleb esiteks märkida, et hageja esitab käesoleva väiteosa raames mitu argumenti, millele on väite esimese osa raames juba tuginetud – eeskätt argumendid, mis tuginevad potentsiaalse huvide konflikti puudumisele, parlamendi kohustusele hinnata pakkumusi ja pakkujaid üksikasjalikult ning sellele, et huvide konflikt puudub, kuna parlament korraldas läbirääkimistega menetluse PE/ITEC-NPE‑15.8 – ning mis lükati eespool punktides 95, 109 ja 112 tagasi kui põhjendamatud. Need argumendid tuleb samadel põhjustel tagasi lükata.
126 Teiseks, mis puutub hageja automaatselt menetlusest kõrvaldamisse selle tõttu, et ta ei esitanud hankija nõutud teavet, siis tuleb tõdeda, nagu seda on juba mainitud eespool punktis 102, et parlamendil ei olnud muud valikut, kui kohaldada finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punkti b ja kõrvaldada rikkumise toime pannud konsortsiumi liige hankemenetlusest niipea, kui ta avastas, et nimetatud andmeid ei olnud esitatud (vt selle kohta 26. septembri 2014. aasta otsus Flying Holding jt vs. komisjon, T‑91/12 ja T‑280/12, EU:T:2014:832, punkt 75). Kui parlament ei oleks seda meedet kohaldanud, oleks talle võidud mõistlikult ette heita nende konsortsiumide eelistamist, millesse kuulus ka hageja.
127 Kolmandaks ei ole hagejal alust väita, et parlament kinnitas sellega, et sõlmis hankeosa nr 2 suhtes lepingu konsortsiumiga IBI IUS ja hankeosa nr 3 suhtes lepingu konsortsiumiga STEEL, et ühtegi rikkumist ei ole toime pandud. Nimelt toimis parlament talle esitatud puuduliku teabe alusel ning muutis oma otsust alles hiljem saadud täiendava teabe alusel, mille hageja oleks pidanud esitama, nagu on märgitud eespool punktis 101.
128 Neljandaks, mis puutub sellesse, et ei tehtud otsust kõrvaldada konsortsium TEPting hankemenetlusest ja et väidetavalt rikuti proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtteid, siis piisab, kui märkida, et TEPting tegi ettepaneku võtta hankeosale nr 4 esitatud pakkumus tagasi, millega parlament ka nõustus. See argument ei saa järelikult olla edukas.
129 Viiendaks, parlament märkis oma 19. novembri 2014. aasta kirjas sõnaselgelt, et hankemenetlus on peatatud, et saada täiendavat teavet. Järelikult ei ole hagejal alust väita, et talle oli jäänud mulje, et hankemenetlus pidi tavapäraselt jätkuma.
130 Kuuendaks, parlamendile ei saa ette heita, et ta lasi enne peatamisotsuste tegemist mööduda ülemäära pikal ajavahemikul. Selles osas tuleb märkida, et parlament sai asjakohase teabe menetlusse astujatelt 12. novembril 2014 ja peatas menetluse seitse päeva hiljem. Vähem kui kolme kuuga alates menetluse peatamisest tegeles parlament uurimisega, mis puudutas teatavaid ettevõtjaid, ja võttis vastu nimetatud otsused. Lisaks raskendas parlamendi ülesannet asjaolu, et antud juhul ei esitanud hageja ega konsortsiumid IBI IUS ja STEEL, millesse ta kuulus, õigel ajal vajalikku teavet. Seega ei saa hageja argumendiga nõustuda.
131 Eeltoodud kaalutluste põhjal tuleb ainsa väite teine osa tagasi lükata ja seega jätta hagi tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
132 Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuivõrd hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb jätta tema kanda tema enda kohtukulud ja mõista temalt välja parlamendi kohtukulud vastavalt viimase nõudele.
133 Lisaks võib kodukorra artikli 138 lõike 3 alusel Üldkohus otsustada, et menetlusse astuja, keda ei ole selle artikli lõigetes 1 ja 2 nimetatud, kannab ise oma kohtukulud. Käesolevas asjas tuleb otsustada, et menetlusse astujad kannavad ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (neljas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Jätta Sopra Steria Group SA kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt lisaks välja Euroopa Parlamendi kohtukulud.
3. Jätta CGI Luxembourg SA ja Intrasoft International SA kohtukulud nende endi kanda.
Kanninen | Calvo-Sotelo Ibáñez-Martín | Reine |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 9. aprillil 2019 Luxembourgis.
Allkirjad
Sisukord
Vaidluse taust
Menetlus ja poolte nõuded
Õiguslik käsitlus
Hageja teise nõude vastuvõetavus
Sisulised küsimused
Esimese väite osa, mille kohaselt on parlament rikkunud finantsmääruse artikli 107 lõike 1 punktides a ja b ette nähtud välistamiskriteeriume, delegeeritud määruse artikli 158 lõiget 3 ja hankedokumente
– Sissejuhatavad märkused
– Selliste tegurite olemasolu, mis võivad luua olukorra, mis võib põhjustada huvide konflikti
– Kohustus esitada hankija nõutud teave
Teine väiteosa, mille kohaselt on rikutud finantsmääruse artikli 102 lõikes 1 viidatud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid
Kohtukulud