25. septembril 2012. aastal esitatud hagi - LVM versus komisjon
(kohtuasi T-419/12)
Kohtumenetluse keel: saksa
Pooled
Hageja: LVM Landwirtschaftlicher Versicherungsverein Münster a. G. (Münster, Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwalt A. Birnstiel, Rechtsanwalt H. Heinrich ja Rechtsanwalt J.-O. Schrotz)
Kostja: Euroopa Komisjon
Nõuded
Hageja palub Üldkohtul:
tühistada komisjoni 17. juuli 2012. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja määruse (EÜ) nr 1049/2001 alusel esitatud taotlus tutvuda kartellikokkuleppeid puudutava menetluse (COMP/39.125 - Carglass) dokumentidega;
mõista hageja kohtukulud välja kostjalt, kes ise kannab oma kohtukulud.
Väited ja peamised argumendid
Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.
Esimene väide, et ei hinnatud igat taotluses nimetatud dokumenti eraldi
Hageja väidab selle väite raames, et otsus ei põhine iga dokumendi konkreetsel ja individuaalsel hindamisel. Hageja arvates põhineb vaidlustatud otsus ebaõigel seisukohal, et käesolevas asjas esineb üldine eeldus, et kohaldatavad on erandi asjaolud.
Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust
Siinkohal väidab hageja, et komisjon põhjendas oma otsuses hageja taotluse täies ulatuses rahuldamata jätmist üksnes väga üldiste kaalutlustega ja seetõttu ebapiisavalt. Seda peab hageja põhjendamiskohustuse ja seega oluliste menetlusnormide rikkumiseks.
Kolmas väide, et ebaõigesti on tõlgendatud ja kohaldatud määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimest ja kolmandat taanet
Hagi kolmandas väites väidab hageja, et komisjon tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 esimeses ja kolmandas taandes reguleeritud erandeid. Hageja arvates ei võta komisjon arvesse reegli-erandi suhet ning tõlgendab liiga laialt "uurimise [kaitset]" ja mõistet "ärihuvid".
4. Neljas väide, et arvesse ei võetud kartellikokkuleppeid puudutava õiguse eraõiguslikku jõustamist kui üldist huvi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 tähenduses
Hageja väidab neljandas väites, et komisjon eksis, kui eitas ülekaalukat üldist huvi taotletud dokumentide avaldamise suhtes. Hageja arvates oleks komisjon pidanud eelkõige huvide kaalumise käigus arvestama, et ka kartellikokkuleppeid puudutava õiguse eraõiguslik jõustamine kujutab endast üldist huvi määruse nr 1049/2001 artikli 4 lõike 2 tähenduses.
____________1 - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).