ÜLDKOHTU MÄÄRUS (apellatsioonikoda)
6. mai 2010
Kohtuasi T‑100/08 P
Georgi Kerelov
versus
Euroopa Komisjon
Apellatsioonkaebus – Avalik teenistus – Töölevõtmine – Avalik konkurss – EPSO direktori otsus jätta kandidaadile edastamata konkursile lubamisega seotud teave ja dokumendid – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt põhjendamatu apellatsioonkaebus
Ese: Apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu (teine koda) 12. detsembri 2007. aasta määruse peale kohtuasjas F‑110/07: Kerelov vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata), milles palutakse see otsus tühistada.
Otsus: Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Jätta Georgi Kerelovi kohtukulud tema enda kanda ja ühtlasi mõista talt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud käesolevas kohtuastmes.
Kokkuvõte
1. Menetlus – Hagiavaldus – Vorminõuded
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 21 esimene lõik ja I lisa artikli 7 lõige 1; Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 44 lõike 1 punkt c)
2. Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Vaidlustamine – Tingimused – Kohustus vaidlustada Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang nende tingimuste kohta
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)
3. Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Võimalus suuline menetlus ära jätta
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)
4. Apellatsioonkaebus – Väited – Viidatud õigusnormi rikkumise tuvastamise puudumine – Vastuvõetamatus
(EÜ artikkel 225 A; Euroopa Kohtu põhikiri, I lisa artikli 11 lõige 1; Üldkohtu kodukord, artikli 138 lõike 1 esimese lõigu punkt c)
1. Hageja esitatud lühike ülevaade fakti- ja õigusväidetest peab olema nii selge ja täpne, et võimaldaks kostjal end kaitsta ja Üldkohtul hagi lahendada, vajadusel ilma täiendavate materjalideta. Õiguskindluse ja hea õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse tekstist.
Kui Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punktis c esitatud tingimused ei ole täidetud, on hagiavaldus vastuvõetamatu. Selle määratluse järgi ei pea Avaliku Teenistuse Kohus selleks, et otsustada, kas hagiavaldus nimetatud tingimustele vastab, läbi vaatama ühtegi muud dokumenti ning võib seega otsustada, et tal on hagiavalduses toodu põhjal piisavalt teavet.
(vt punktid 16 ja 17)
Viited:
Üldkohus: 14. detsember 2005, kohtuasi T‑209/01: Honeywell vs. komisjon (EKL 2005, lk II‑5527, punktid 55 ja 56 ja seal viidatud kohtupraktika); 22. juuni 2009, kohtuotsus T‑371/08 P: Nijs vs. kontrollikoda (EKL AT 2009, lk I‑B‑1‑47 ja II‑B‑1‑271, punkt 22).
2. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikliga 76 ette nähtud menetluse kohaldamine ei kahjusta iseenesest õigust nõuetekohasele ja tõhusale kohtumenetlusele, kuna see säte on kohaldatav ainult juhtudel, kui on selge, et Avaliku Teenistuse Kohus ei ole pädev hagi või mõnda selle nõuet läbi vaatama, või kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu. Seega, kui apellant leiab, et Avaliku Teenistuse Kohus ei ole kõnealust artiklit õigesti kohaldanud, peab ta vaidlustama esimese astme kohtu hinnangu selle sätte kohaldamise tingimustele.
Kui apellant vaidlustab üksnes asjaolu, et Avaliku Teenistuse Kohus lahendas asja põhjendatud määrusega, seadmata kahtluse alla hinnangut, mille Avaliku Teenistuse Kohus kodukorra artikli 76 kohaldamise tingimuste kohta andis, tuleb tema väited ilmselge põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
(vt punktid 25 ja 26)
Viited:
Euroopa Kohus: 3. juuni 2005, kohtuasi C‑396/03 P: Killinger vs. Saksamaa jt (EKL 2005, lk II‑4967, punkt 9); 19. veebruar 2009, kohtuasi C‑308/07 P: Gorostiaga Atxalandabaso vs. parlament (EKL 2009, lk I‑1059, punkt 36).
3. Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 76 sõnastusest endast tuleneb, et kohtuistungi pidamine ei ole mingil juhul hagejate õigus, millest kohus ei või kõrvale kalduda. Menetlusküsimusi käsitlevate Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra sätete, sealhulgas artikli 76 kohaldamine ei taga suulist menetlust, kuna kohus võib asja lahendada üksnes kirjalikus menetluses.
(vt punkt 31)
Viited:
Euroopa Kohus: 8. juuli 1999, kohtuasi C‑199/98 P: Goldstein vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 18).
Üldkohus: 8. september 2008, kohtuasi T‑222/07 P. Kerstens vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑37 ja II‑B‑1‑267, punktid 33 ja 36 ning seal viidatud kohtupraktika).
4. EÜ artiklist 225 A, Euroopa Kohtu põhikirja I lisa artikli 11 lõikest 1 ja Üldkohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 esimese lõigu punktist c tuleneb, et apellatsioonkaebuses näidatakse täpselt otsuse, mille tühistamist taotletakse, kritiseeritavad osad, samuti seda taotlust konkreetselt toetavad õiguslikud argumendid.
Apellatsioonkaebus, mis ei sisalda argumente, mis on konkreetselt suunatud asjaomases kohtuotsuses või kohtumääruses toime pandud õigusnormide rikkumiste selgitamisele, ei vasta sellele nõudele.
Lisaks tuleb pidada ilmselgelt vastuvõetamatuks väiteid, mis on liiga üldised ja ebatäpsed, et anda neile õiguslikku hinnangut.
(vt punktid 38 ja 39)
Viited:
Euroopa Kohus: 17. september 1996, kohtuasi C‑19/95 P: San Marco vs. komisjon (EKL 1996, lk I‑4435, punkt 37); 8. juuli 1999, kohtuasi C‑51/92 P: Hercules Chemicals vs. komisjon (EKL 1999, lk I‑4235, punkt 113); 1. veebruar 2001, liidetud kohtuasjad C‑300/99 P ja C‑388/99 P: Area Cova jt vs. nõukogu (EKL 2001, lk I‑983, punkt 37); 12. detsember 2006, kohtuasi C‑129/06 P: Autosalone Ispra vs. Komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 31 ja 32); 29. november 2007, kohtuasi C‑107/07 P: Weber vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 24).
Üldkohus: 12. märts 2008, kohtuasi T‑107/07 P. Rossi Ferreras vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑B‑1‑5 ja II‑B‑1‑31, punkt 27).