Language of document :

Georgi Kerelovi 12. jaanuaril 2009 esitatud apellatsioonkaebus Avaliku Teenistuse Kohtu 12. detsembri 2007. aasta määruse peale kohtuasjas F-110/07: Kerelov vs. komisjon

(Kohtuasi T-100/08 P)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Pooled

Hageja: Georgi Kerelov (Pazardzhik, Bulgaaria) (esindaja: advokaat A. Kerelov)

Teine menetluspool: Euroopa Ühenduste Komisjon

Hageja nõuded

Tühistada Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohtu 12. detsembri 2007. aasta määrus kohtuasjas F-110/07: Kerelov vs. komisjon;

kiita heaks hageja poolt esimeses astmes esitatud järeldused;

mõista kohtukulud tervikuna välja kostjalt.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Avaliku Teenistuse Kohtu 12. detsembri 2007. aasta määruse kohtuasjas F-110/07: Kerelov vs. komisjon, millega ilmselge vastuvõetamatuse tõttu lükati tagasi hagi, milles hageja palus tühistada Euroopa Ühenduste Personalivaliku Ameti (EPSO) direktoril otsuse jätta talle edastamata avaliku konkursiga EPSO/AD/46/06 seotud teave ja dokumendid.

Oma apellatsioonkaebuse toetuseks esitab hageja rea väiteid, mille aluseks on:

haldusmenetluse põhimõtte rikkumine, kuna Avaliku Teenistuse Kohus leidis, et selles astmes esitatud hagis puudusid õigusväited, jättes sellegipoolest omal algatusel läbi viimast esimeses astmes vaidlustatud otsuse seaduslikkuse uurimist, piirdumata hageja sõnastatud etteheidetega;

"kohtusse pöördumise õiguse" ja kohtu erapooletuse põhimõtte rikkumine, kuna Avaliku Teenistuse Kohus lükkas ilmselge vastuvõetamatuse tõttu tagasi hageja hagi, lubamata tal viia oma hagi nõuetega vastavusse ja tehes seda ajalises staadiumis, kus hageja ei saanud enam esitada uut nõuetekohast hagi, kuna hagi esitamise tähtaeg oli möödunud;

õiguse olla kohtus ära kuulatud ja menetluse avalikkuse põhimõtte rikkumine, kuna istungit ei toimunud;

menetluse võrdsuse põhimõtte rikkumine, kuna Avaliku Teenistuse Kohus ei kuulanud hagejat ära tema hagi vastuvõetamatuse põhjuste osas;

Euroopa Kohtu põhikirja artikli 21 esimese lõige ja Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 44 lõike 1 punkti c rikkumine, kuna Avaliku Teenistuse Kohus ei viinud tegelikkuses sisse "võistleva kohtuvaidluse kristalliseerumise reeglit", leides et hagi ei sisaldanud õigusväiteid;

omal algatusel mistahes muu Avaliku Teenistuse Kohtu poolt kohaldatama pidanud õigusnormide rikkumise uurimine.

____________