Kohtuasi T‑360/13
Veerin zur Wahrung von Einsatz und Nutzung von Chromtrioxid und anderen Chrom‑VI‑verbindungen in der Oberflächentechnik eV (VECCO) jt
versus
Euroopa Komisjon
REACH – Kroomtrioksiidi kandmine autoriseerimist vajavate ainete nimekirja – Kasutusalad või kasutuskategooriad, mis on vabastatud autoriseerimise nõudest – Mõiste „ühenduse olemasolevad konkreetsed õigusaktid, millega kehtestatakse aine kasutamisele miinimumnõuded seoses inimeste tervise või keskkonna kaitsega“ – Ilmne hindamisviga – Proportsionaalsus – Kaitseõigused – Hea halduse põhimõte
Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 25. septembri 2015. aasta otsus
1. Kohtumenetlus – Menetlusse astumine – Menetlusse astumise avaldus, milles ei toetata ühe poole nõudeid – Vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 neljas lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord (2015), artikli 142 lõige 1)
2. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH määrus – Kasutusalad või kasutuskategooriad, mis on vabastatud autoriseerimise nõudest – Tingimused – Ühenduse olemasolevad konkreetsed õigusaktid, millega kehtestatakse aine kasutamisele miinimumnõuded seoses inimeste tervise või keskkonna kaitsega – Mõiste
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikkel 57 ja artikli 58 lõige 2 ning XIV lisa; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 2004/37, 2010/75 ja 2012/18; nõukogu direktiiv 98/24)
3. Kohtumenetlus – Hagimenetluse algatusdokument – Vorminõuded – Ülevaade fakti- ja õigusväidetest – Hagiavalduses esitamata õigusväited – Üldine viide muudele hagile lisatud dokumentidele – Vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikkel 21; Üldkohtu kodukord (2015), artikli 76 punkt d)
4. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH määrus – Kasutusalad või kasutuskategooriad, mis on vabastatud autoriseerimise nõudest – Tingimused – Kumulatiivne iseloom
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 58 lõige 2)
5. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH määrus – Kasutusalad või kasutuskategooriad, mis on vabastatud autoriseerimise nõudest – Tingimused – Vabastuse taotluse rahuldamata jätmine, kui mõni tingimus ei ole täidetud – Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1907/2006, artikli 58 lõige 2)
6. Kohtumenetlus – Menetlusse astumine – Avaldus, mille ese on toetada või vastustada ühe poole nõudeid – Avaldus, mis sisaldab täiendavaid argumente, mis muudavad vaidluse eset – Argumentide vastuvõetamatus
(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 40 neljas lõik ja artikli 53 esimene lõik; Üldkohtu kodukord (2015), artikli 142 lõige 1)
7. Kohtumenetlus – Tõend – Tõendid, mida pooled ei ole esitanud – Liidu kohtu kohustus neid hankida – Väljajätmine
(Üldkohtu kodukord (2015), artikli 76 punkt f ja artikli 81 punkt e)
8. Õigusaktide ühtlustamine – Kemikaalide registreerimine, hindamine ja autoriseerimine – REACH määrus – Väga ohtlikud ained – XIV lisasse kandmise menetlus – Avalik konsulteerimine – Huvitatud isikute õigus tutvuda Euroopa Kemikaaliametile või komisjonile esitatud dokumentidega – Puudumine
(Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus nr 1049/2001 ja määrus nr 1907/2006, artikli 58 lõige 4 ning XIV lisa)
9. Kohtumenetlus – Suuline menetlus – Menetluse taasavamine – Tingimused
(Üldkohtu kodukord (2015), artikli 113 lõike 2 punkt c)
1. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 21)
2. Seoses määruse nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) artikli 58 lõikes 2 kehtestatud esimese tingimusega selleks, et vabastada kasutusalad või kasutuskategooriad autoriseerimise nõudest, s.o ühenduse olemasolevate konkreetsete õigusaktide olemasolu, millega kehtestatakse aine kasutamisele miinimumnõuded seoses inimeste tervise või keskkonna kaitsega, on ühenduse õigusaktid selle sätte tähenduses õigusnormid, mis on vastu võetud liidusisese organi poolt ja mille eesmärk on tekitada siduvaid tagajärgi. Sellest tuleneb, et eeskirjad ja vabatahtlik praktika, mis tulenevad paljude liikmesriikide siseriiklikust õigusest, ei vasta selles sättes ette nähtud esimesele tingimusele. Mis puutub komisjoni teatisse, mis puudutab riskide hindamist ja nende vähendamise strateegiaid, siis seda ei saa lugeda ühenduse õigusaktiks, kuna selle sisu ei ole mingil moel siduv ning kuna sellel puudub igasugune õigustloov sisu.
Lisaks, mis puutub mõistesse „miinimumnõuded“, siis sellest tuleb aru saada nii, et ühest küljest kujutab see endast miinimumstandardit töötajate või teiste puudutatud isikute huvides ja teisest küljest lubab see kehtestada riigi tasandil veel rangemaid meetmeid õigusnormides, mis on veel nõudlikumad kui need, millega liidu tasandil kehtestatakse miinimumnõuded. Nõuda ainult ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas ei tähenda seega maksimaalse kohustuse kohaldamist, vaid see kujutab endast võimalikku miinimumnõuet määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 2 tähenduses.
Neil asjaoludel, kuna direktiiv 98/24 (töötajate tervise ja ohutuse kaitse kohta keemiliste mõjuritega seotud ohtude eest tööl) ei viita konkreetsele ainele, nagu see teeb nimetatud direktiivi I lisas mainitud ainete puhul, ei saa seda lugeda ei konkreetseks, kuna see on kohaldatav üldiselt kõikidele keemilistele ainetele, ega miinimumnõudeid kehtestavaks, kuna see kehtestab ainult üldise raamistiku kohustuste jaoks, mis on tööandjatel, kes seavad oma töötajad keemiliste ainete kasutamisest tingitud ohtu. Sama moodi, kuna direktiiv 2004/37 (töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) ei viita ühelegi muule ainele kui benseenile, vinüülkloriidile ja lehtpuidutolmudele, ei saa seda lugeda kroomtrioksiidi suhtes ei konkreetseks ega miinimumnõudeid kehtestavaks.
Sama kehtib ka direktiivi 2012/18 (ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise kohta) suhtes, mis ei käsitle ei konkreetsete ohtlike ainete kasutamist kui sellist ettevõtja tavapärase tööstustegevuse käigus ega inimeste kaitset ohtlike ainetega liiga ulatusliku kokkupuute eest töökohal. Sama moodi, mis puutub direktiivi 2010/75 (tööstusheidete kohta), siis kuigi ei ole mingit kahtlust, et see direktiiv võib olla üldiselt kohaldatav kroomtrioksiidi kasutamisest tulenevate tööstusheidete suhtes, ei sisalda see ühtegi konkreetset sätet, mis seda ainet puudutaks.
(vt punktid 31, 33, 34, 40, 44, 45, 47, 59, 62 ja 63)
3. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 55)
4. Mis puutub määruse nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) artikli 58 lõikes 2 ette nähtud teise tingimusse selleks, et vabastada kasutusalad või kasutuskategooriad autoriseerimise nõudest, s.o et risk on nõuetekohaselt ohjatud ühenduse olemasolevate konkreetsete õigusaktide alusel, siis arvestades seda, et vabastus võidakse anda ainult siis, kui kõik selles sättes esitatud tingimused on täidetud, ei ole juhul, kui ei ole täidetud esimene tingimus, et on olemas ühenduse olemasolevad konkreetsed õigusaktid, millega kehtestatakse aine kasutamisele miinimumnõuded seoses inimeste tervise või keskkonna kaitsega, nimetatud teist tingimust vaja kontrollida. Lisaks tuleb märkida seoses väljendiga compte tenu, mida on kasutatud nimetatud sätte prantsuskeelses sõnastuses, ja teistes selle sätte keeleversioonides kasutatud väljendite kohta, et riski ohjamine peab toimuma mainitud ühenduse olemasoleva konkreetse õigusakti alusel. Sellise õigusakti puudumisel on aga võimatu, et sellest võiks tuleneda mingigi ohu – eeldusel, et see on olemas – ohjamise viis, mis on iseenesest juba piisav põhjus leidmaks, et teine tingimus ei ole täidetud.
(vt punkt 64)
5. Kuna komisjonil ei olnud käesolevas asjas kaalutlusõigust selles osas, mis puudutab vabastuse andmist autoreseerimise kohustusest määruse nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) artikli 58 lõike 2 alusel, kuna ei olnud täidetud kõik nimetatud artiklis ette nähtud tingimused, ei saanud ta ka rikkuda proportsionaalsuse põhimõtet, kohaldades seda artiklit nii, nagu see teda kohustas tegema. Komisjon oli seega kohustatud võtma vastu otsust mitte anda vabastust ja ta ei saanud seetõttu rikkuda proportsionaalsuse põhimõtet.
(vt punkt 73)
6. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 75)
7. Üldkohtul ei ole kohustust hankida tõendeid, mida pooled ei ole esitanud.
(vt punkt 75)
8. Määruse nr 1907/2006 (mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH)) artikli 58 lõikes 4 ette nähtud avalik konsulteerimine ei anna huvitatud isikutele konkreetseid menetluslikke õigusi, nagu õigus tutvuda dokumentidega, mis on esitatud Euroopa Kemikaaliametile (ECHA) või komisjonile menetluses ainete kandmiseks selle määruse XIV lisasse. Seda järeldust ei sea kahtluse alla kaitseõiguste austamise põhimõte kõikides isiku vastu alustatud menetlustes, kuna menetlust aine määruse nr 1907/2006 XIV lisasse kandmiseks ei saa lugeda nimetatud huvitatud isikute vastu alustatud menetluseks. Asjaolu, et nimetatud määruse artikkel 58 näeb ette avaliku konsulteerimise, ei lükka lisaks ümber seda, et ei ECHA ega komisjon ei ole selle artikli kohaselt kohustatud ära kuulama isikut, kes võib olla puudutatud määrusest, millega muudetakse XIV lisa. Viimaks, mis puutub määrusesse nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele), siis see ei tohi muuta määruse nr 1907/2006 artikli 58 lõike 4 sisu ega või järelikult kehtestada menetluslikke õigusi, mida viimati nimetatud määruses ei ole ette nähtud.
(vt punktid 81 ja 82)
9. Vt otsuse tekst.
(vt punkt 88)