24. novembril 2009 esitatud hagi - JSK International Architekten und Ingenieure versus EKP

(Kohtuasi T-468/09)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: JSK International Architekten und Ingenieure GmbH (Frankfurt, Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwalt J. Steiff ja Rechtsanwalt K. Heuvels)

Kostja: Euroopa Keskpank

Hageja nõuded

Tühistada EKP 6. augusti 2009. aasta otsus hankelepingu sõlmimise kohta ning EKP läbivaatamisasutuse 14. septembri 2009. aasta otsus kaebuse rahuldamata jätmise kohta;

tuvastada, et tühistatud hankeotsuse asemel tuleb leping sõlmida hagejaga, teise võimalusena jätkata hankemenetlust kutsete saatmisega pakkujatele, sealhulgas JSK-le, kolmanda võimalusena alustada uuesti hankemenetlust;

viimase võimalusena - üksnes juhul, kui nõuded 1 ja 2 jäetakse rahuldamata - mõista hageja kasuks välja kahjuhüvitis positiivse intressi ulatuses (saamatajäänud tulu) - esmasel hinnangul 900 000 eurot, veel ühe võimalusena negatiivse intressi ulatuses (pakkumise esitamise kulud) esmasel hinnangul 80 000 eurot;

mõista hageja kohtukulud ning need kohtuvälised kulud, mis on vajalikud tema õiguste kaitseks, (advokaaditasu ja kulutused) välja kostjalt;

täielikult tagada hagejale toimikuga tutvumise õigus, mis tal seni puudus.

Väited ja peamised argumendid

Lähtuvalt hageja nõuetest vaidlustab hageja esiteks EKP 6. augusti 2009. aasta hankeotsuse, millega lükati tagasi hageja esitatud pakkumine hankemenetluses, mis puudutab EKP Frankfurdi uue hoone projektijuhtimist ja ehitusjärelevalvet (ehitusjärelevalve T109), ning teiseks EKP läbivaatamisasutuse 14. septembri 2009. aasta otsuse, millega jäeti selle otsuse peale esitatud kaebus rahuldamata. Teise võimalusena palub hageja hüvitada talle tekitatud kahju.

Oma hagi toetuseks väidab hageja esiteks, et hankemenetluses tehtud otsuses on huvide konflikti tõttu rikutud õigusnormi. Sellega seoses viitab ta Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 tähenduses hea halduse põhimõtte rikkumisele.

Teiseks leiab hageja, et tema pakkumise arvesse võtmata jätmisega on rikutud õigusnormi, ning ta vaidleb vastu asjaolule, et see pakkumine välistati puudulikkuse ning madala kvaliteedi tõttu.

Viimaks leiab hageja, et rikutud on läbipaistvust ja õiguskaitset puudutavaid menetlusnorme, samuti õigust tutvuda toimikuga.

____________