AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (teine koda)

20. september 2007

Kohtuasi F‑111/06

Nikos Giannopoulos

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Uue palgaastme ja -järgu määramise taotlus – Võrdne kohtlemine – Töökogemus – Põhjendamiskohustus – Uus asjaolu – Vastuvõetavus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega N. Giannopoulos palub eelkõige tühistada nõukogu ametisse nimetava asutuse 29. novembri 2005. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema personalieeskirjade artikli 90 lõike 1 alusel esitatud kaebus, millega ta taotles uue palgaastme ja -järgu määramist, ning nõuab kahju hüvitamist.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Aegumine – Menetluse uuendamine – Tingimus

(Personalieeskirjad, artiklid 90ja 91)

2.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Kõrgemale palgaastmele määramine

(Personalieeskirjad, artikli 31 lõige 2)

3.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Kõrgemale palgaastmele määramine

(Personalieeskirjad, artikkel 5 ja artikli 31 lõige 2)

4.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik ja artikkel 31)

5.      Ametnikud – Töölevõtmine – Palgaastmele määramine – Kõrgemale palgaastmele määramine

(Personalieeskirjad, artikli 1d lõige 1 ja artikli 31 lõige 2)

1.      Kuigi vastavalt personalieeskirjade artikli 90 lõikele 1 võib iga ametnik taotleda ametisse nimetavalt asutuselt teda puudutava otsuse vastuvõtmist, ei anna see õigus ametnikule siiski võimalust eirata personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 kaebuse või hagi esitamiseks sätestatud tähtaegasid, vaidlustades nõudega kaudselt eelneva otsuse, mida ei olnud tähtaegselt vaidlustatud. Üksnes uute oluliste asjaolude ilmnemine võib õigustada taotlust, mille eesmärk on niisugune otsus uuesti läbi vaadata.

Sellega on tegemist siis, kui ametnik esitab taotluse tema alaliselt ametisse nimetamisel määratud palgaastme ja -järgu uuesti läbivaatamiseks, kui administratsioon on enne taotluse esitamist selleks, et määrata uus palgaaste ja ‑järk, vaadanud uuesti läbi tema toimiku koos selliste teiste ametnike toimikutega, kelle palgaaste ja ‑järk on lõplikult määratud, ilma seda teavet asjaomasele isikule teatavaks tegemata. See asjaolu õigustab kohtusse pöördumise õiguse põhimõttele tuginedes seda, et Avaliku Teenistuse Kohus võiks kontrollida hagejale uue palgaastme ja ‑järgu määramisest keeldumise põhjendatust.

(vt punktid 28 ja 31)

2.      Väljapaistvat kvalifikatsiooni, mis võimaldab kohaldada personalieeskirjade artikli 31 lõiget 2, tuleb hinnata mitte kogu rahvastikust lähtudes, vaid võrreldes konkursi läbinud kandidaatide keskmise tasemega, kes moodustavad personalieeskirjade artikli 27 alusel väga hoolikalt valitud isikute grupi.

Mis puudutab äsja tööle võetud ametniku töökogemuse kestust, siis asjaolu, et isik võib viidata aastatepikkusele töökogemusele, ei anna talle iseenesest õigust kõrgemale palgaastmele määramiseks. Pelgalt asjaolu, et see kogemus on mõnevõrra suurem kui nõutud kogemuse minimaalne kestus, mida nõutakse sellisel konkursil osalemiseks, mille isik edukalt läbis, ei ole piisav tõendamaks väljapaistva kestusega kogemuse olemasolu; viimast tuleb hinnata sarnaste valikumenetluste alusel korraldatud konkursside edukalt läbinud teiste isikute töökogemuse kestusega võrreldes. Isegi kui eeldada, et ametniku töökogemuse kestust tuleb lugeda väljapaistvaks, ei anna see hinnang talle igal juhul siiski kõrgemale palgaastmele määramise õigust. Isegi kui äsja tööle võetud ametnik täidab personalieeskirjade artikli 31 artikli 2 kohaldamise tingimused selleks, et teda võidaks kõrgemale palgaastmele määrata, ei ole tal sellele siiski subjektiivset õigust. Selline hinnang kehtib seda enam ametniku kohta, kes ei täida kõiki kriteeriume, mida ametisse nimetav asutus analüüsib selle hindamise raames, kas väljapaistev kvalifikatsioon on olemas.

Töökogemuse kvaliteedi hindamist ei saa teostada abstraktselt, vaid üksnes vastavalt nõuetele, mis on esitatud ametikohale, millele asjaomane isik teenistusse võtmisel tööle asus.

(vt punktid 57, 60 ja 62–64)

Viited:

29. juuni 1994, kohtuasi C‑298/93 P: Klinke vs. Euroopa Kohus (EKL 1994, lk I‑3009, punkt 30)

5. november 1997, kohtuasi T‑12/97: Barnett vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑313 ja II‑863, punkt 50); 6. juuli 1999, kohtuasi T‑203/97: Forvass vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑129 ja II‑705, punkt 49); 11. juuli 2002, kohtuasi T‑381/00: Wasmeier vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑125 ja II‑677, punktid 56, 57, 65 ja 125); 3. oktoober 2002, kohtuasi T‑6/02: Platte vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑189 ja II‑973, punkt 38); 17. detsember 2003, kohtuasi T‑133/02: Chawdhry vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑329 ja II‑1617, punkt 102); 15. november 2005, kohtuasi T‑145/04: Righini vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑349 ja II‑1547, punkt 92); 15. märts 2006, kohtuasi T‑411/03: Herbillon vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑45 ja II‑A‑2‑193, punkt 62); 15. märts 2006, kohtuasi T‑429/03: Valero Jordana vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑51 ja II‑A‑2‑217, punktid 89 ja 91); 10. mai 2006, kohtuasi T‑331/04: R vs. komisjon (kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punktid 72 ja 74)

26. aprill 2006, kohtuasi F‑16/05: Falcione vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑3 ja II‑A‑1‑7, punktid 55 ja 56)

3.      Võimalus määrata Euroopa ühenduste avalikku teenistusse kandideerija, kellel on erakordne kvalifikatsioon, teenistuse erivajaduste tõttu kõrgemale palgaastmele, peab võimaldama asjaomasel institutsioonil kui tööandjal kindlustada selle isiku teened, kelle puhul on ühenduse jaoks kaotsimineku oht, arvestades seda, et tööturul võivad paljud potentsiaalsed tööandjad pakkumisi teha. Igal juhul nõuab personalieeskirjade artikli 31 lõige 2 asjaomase isiku kvalifikatsiooni võrdlemist sellisele ametikohale esitatavate nõuetega, millele ta ametnikuna tema töölevõtmise ajal ametisse nimetati.

Neil tingimustel saab äsja tööle võetud ametnik tugineda sellele, et tema institutsioon ei ole arvesse võtnud teenistuse erivajadusi, ainult siis, kui sellise konkursi teade, mille ta on edukalt läbinud, tema esimest ametikohta puudutav teade vaba ametikoha kohta või tema poolt selle ametikoha raames tegelikult täidetavad ülesanded viitavad asjaoludele, mis toetavad tema kõrgemale palgaastmele määramist.

Sellega seoses ei saa pelgalt asjaolust, et äsja tööle võetud ametniku erialal on konkreetsel ajahetkel tema institutsioonis varasemast suurem nõudlus sellele erialale spetsialiseerinud ametnike järele, järeldada, et institutsioonil on erilisi raskusi asjaomaste ülesannete täitmiseks sobivate töötajate töölevõtmisega.

(vt punktid 67–69 ja 71)

Viited:

26. oktoober 2004, kohtuasi T‑55/03: Brendel vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑311 ja II‑1437, punkt 112); eespool viidatud kohtuotsus R vs. komisjon, punktid 36 ja 39

4.      Kuigi hea halduse kohustuse osas on kahetsusväärne, et administratsioon ei pidanud vajalikuks teavitada ametnikku sellest, et pädevad teenistused on kõrgemale palgaastmele võimaliku määramise eesmärgil vaadanud uuesti läbi tema palgaastme määramise, ei ole selle puhul tegemist ametisse nimetava asutuse otsuse – millega keelduti asjaomase isiku poolt taotletud uuesti läbivaatamisest – põhjendamise kohustuse rikkumisega, kui selles otsuses sisalduvad selgelt kriteeriumid ja asjaolud, millele nimetatud asutus tugines hageja hariduse ja töökogemuse väljapaistvuse hindamiseks. Arvestades ametisse nimetava asutuse ulatuslikku kaalutlusõigust, annab selline põhjendus hagejale võimaluse saada teada individuaalsest ning asjakohasest põhjendusest, millele nimetatud asutus kõrgemale palgaastmele määramisest keeldudes tugines. Põhjendamiskohustuse täitmiseks ei pea ametisse nimetav asutus lisaks täpsustama hariduse tüüpi ning vajaliku töökogemuse kestust, mis on vajalik hageja poolt taotletud kõrgemale palgaastmele määramiseks, kuna analüüs toimub juhtumipõhiselt.

(vt punkt 84)

5.      Palgaastme määramise jaoks ametniku väljapaistva kvalifikatsiooni hindamist ei saa teostada abstraktselt, vaid seda peab tegema lähtuvalt ametikohast, millele ametnik tööle võeti. Ühenduste kohtus ei saa hinnata võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist käsitlevat väidet, asudes detailselt hindama sarnaste kandidaatide kvalifikatsioone, mis võiks viia selleni, et ühenduste kohus asendab ametisse nimetava asutuse hinnangu oma hinnanguga, eirates nii ametisse nimetava asutuse ulatuslikku kaalutlusõigust. Personalieeskirjade artikli 31 lõike 2 kohaselt on juhtumipõhise hindamise olemusega põhimõtteliselt vastuolus see, kui ametnik võiks tulemuslikult tugineda võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisele.

(vt punktid 94 ja 95)

Viited:

Eespool viidatud kohtuotsus Chawdhry vs. komisjon, punkt 102; eespool viidatud kohtuotsus Brendel vs. komisjon, punkt 129, ja eespool viidatud kohtuotsus R vs. komisjon, punkt 104