ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS (neljas koda)

8. veebruar 2007

Kohtuasi T-318/04

Vladimir Boucek

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ametnikud – Avatud konkurss – Kirjalikele katsetele mittelubamine – Taotluse hilinenud esitamine

Ese:      Hagi, mille ese on nõue tühistada avatud konkursi EPSO/A/2/03 komisjoni otsus, millega ei lubatud hagejal osaleda nimetatud konkursi kirjalikel katsetel tema taotlusdokumentide hilinenud esitamise tõttu.

Otsus:         Jätta hagi rahuldamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Konkurss – Korraldamine – Vastuvõtutingimused ja kord

(Personalieeskirjad, III lisa artiklid 2 ja 5)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkursiteade

(Personalieeskirjad, III lisa artikli 1 lõike 1 punkt h ja artikkel 2)

1.      See, et konkursi kandidaatidele ei ole e-posti teel edastatud nende eelvalikutestide tulemusi ja palutud neil oma taotlusi täiendada, ei kujuta endast hea halduse põhimõtet rikkuvat eeskirjade eiramist, kui asjaomased isikud said piisavat teavet nii selle kohta, et nende tulemused ja see palve esitatakse neile Euroopa Personalivaliku (EPSO) Interneti-leheküljel asuva isikliku toimiku kaudu, mida nad peavad pidevalt konsulteerima, kui ka teabe edastamise ajavahemiku kohta.

Sellises kontekstis ei saa EPSO leheküljel asjaomase teabega tutvumiseks ning oma kandideerimistaotluse täiendamiseks ning saatmiseks kandidaatidele antud kolme nädala pikkust tähtaega pidada ebapiisavaks.

(vt punktid 42 ja 46)

2.      Personalieeskirjade III lisa artikli 1 lõike 1 punkt h, mille kohaselt konkursiteade peab sisaldama taotluste vastuvõtmise viimast kuupäeva, ei nõua, et selles teates oleks kindlaks määratud taotluste ja taotlusi täiendavate tõendamisdokumentide saatmise tähtajad, kui tegemist on konkurssidega, mille puhul nende dokumentide saatmise ja vastuvõtutingimuste kontrollimine määratakse kindlaks alles pärast eelvalikut. Nende dokumentide puhul on tegemist registreerimisel esitatud taotlust täiendavate dokumentidega.

(vt punktid 59–61)

Viited: 26. oktoober 2004, kohtuasi T‑207/02: Falcone vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑305 ja II‑1393, punkt 41).