Liidetud kohtuasjad T‑309/04, T‑317/04, T‑329/04 ja T‑336/04
TV 2/Danmark A/S jt
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon
Riigiabi – Taani ametiasutuste poolt avalik-õigusliku ringhäälinguettevõtja TV 2 osutatava avaliku teenuse rahastamiseks võetud meetmed – Meetmed, mis on kvalifitseeritud riigiabina, mis on osaliselt ühisturuga kokkusobiv ja osaliselt kokkusobimatu – Tühistamishagi – Vastuvõetavus – Põhjendatud huvi – Kaitseõigused – Avalik ringhäälinguteenus – Määratlus ja rahastamine – Riigi vahendid – Põhjendamiskohustus – Uurimise kohustus
Kohtuotsuse kokkuvõte
1. Tühistamishagi – Põhjendatud huvi – Tekkinud ja olemasoleva huvi tingimus
(EÜ artikkel 230)
2. Konkurents – Üldise majandushuvi teenuste osutamiseks volitatud ettevõtjad – Üldise majandushuvi teenuste määratlemine – Liikmesriikide kaalutlusõigus
(EÜ artikli 86 lõige 2; Amsterdami protokoll)
3. Riigiabi – Komisjoni otsus algatada riigi poolt võetud meetme osas ametlik uurimismenetlus ning ajutine kvalifitseerimine uue abina – Põhjendamiskohustus
(EÜ artikli 88 lõige 2; nõukogu määrus nr 659/1999, artikkel 6)
1. Füüsilise või juriidilise isiku esitatud tühistamishagi on vastuvõetav vaid juhul, kui hagejal on huvi vaidlustatud akti tühistamise suhtes.
Selline huvi eeldab, et akti tühistamine võib iseenesest tekitada õiguslikke tagajärgi või – teisiti öeldes – võib hagi anda tulemuse, millest hagi esitaja saab mingit kasu.
Seega on riigiabi saanud isikul põhjendatud huvi niisuguse komisjoni otsuse tühistamiseks, millega abi on tunnistatud osaliselt ühisturuga kokkusobivaks ja osaliselt kokkusobimatuks, kui komisjoni analüüsist nähtub, et vaidlusaluste meetmete kvalifitseerimine kokkusobiva riigiabina sõltub hinnangust kokkusobimatu abi osas ja on sellega lahutamatult seotud, ning mis ei võimalda uurida hagi vastuvõetavust, kuna vaidlustatud otsus on „lõigatud” kaheks osaks, millest üks määratleb vaidlusalused abimeetmed osaliselt kokkusobimatu ja teine osaliselt kokkusobiva riigiabina.
Pealegi võib põhjendatud huvi, mis peab olema tekkinud ja olemasolev ning mida tuleb hinnata hagi esitamise päevast lähtudes, tuleneda olukorda iseloomustavast „riskist”, et kohtumenetlus võib hagejate õiguslikku olukorda muuta või ka sellest, et ühenduse kohtusse hagi esitamise kuupäeval on kohtumenetlusega kaasnev „risk” tekkinud ja olemasolev.
(vt punktid 67, 68, 72–74, 79)
2. Liikmesriikidel on üldist majandushuvi pakkuvate teenuste mõiste määratlemisel laiaulatuslik kaalutlusõigus. Järelikult saab komisjon liikmesriigi kasutatava määratluse kahtluse alla seada vaid juhul, kui tegemist on ilmselge veaga.
Asjaolu, et avalik-õiguslik ringhäälinguettevõtja tegeleb lisaks kommertstegevusega, nimelt reklaamiaja müügiga, ei välista liikmesriigi võimalust määratleda üldist majandushuvi pakkuvad avalikud ringhäälinguteenused laialt, nimelt nii, et need hõlmavad laiaspektrilise programmiga telekava. Niisugune küsimuseasetus seaks üldist majandushuvi pakkuvate ringhäälinguteenuste määratluse sõltuvusse nende rahastamise viisist. Üldist majandushuvi pakkuvate teenuste määratlemine toimub – eelduslikult – üldise huvi kaudu, mille rahuldamiseks see on mõeldud, mitte niisuguste teenuste osutamist tagavate rahaliste vahendite kaudu.
(vt punktid 101, 107 ja 108)
3. Määruse nr 659/1999 artikkel 6 – „Ametlik uurimismenetlus” – näeb ette, et kui komisjon on otsustanud algatada riigi võetud meetme osas ametliku uurimismenetluse, võib ta algatamisotsuses esitada asjakohased faktid ja õigusküsimused kokkuvõtlikult ning annab „esialgse hinnangu” selle kohta, kas käsitletaval riigi poolt võetud meetmel on abi iseloom, ning esitab põhjused, miks on alust kahelda selle kokkusobivuses ühisturuga. Sama artikli kohaselt peab algatamisotsus võimaldama huvitatud isikutel tõhusalt osaleda ametlikus uurimismenetluses, mille raames neil peab olema võimalus esitada omapoolsed argumendid. Selle jaoks on piisav, kui huvitatud isikutele on teada põhjendused, millest lähtudes komisjon asus algul seisukohale, et kõnesolev meede võib kujutada endast ühisturuga kokkusobimatut riigiabi.
(vt punktid 138 ja 139)