ÜLDKOHTU MÄÄRUS (üheksas koda)
19. september 2018(*)
Tühistamishagi ja kahju hüvitamise nõue – Vahekohtuklausel – Ühine välis- ja julgeolekupoliitika – Euroopa Liidu rahvusvaheliste missioonide töötajad – Järjestikused tähtajalised töölepingud – Sisekonkurss – Valikukomisjoni erapooletus – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Hagi osaline ümberkvalifitseerimine – Lepinguline vastutus – Lepinguväline vastutus – Varaline ja mittevaraline kahju – Osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatu ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu hagi
Kohtuasjas T‑242/17,
SC, esindajad: avocat L. Moro ja avocat A. Kunst,
hageja,
versus
Eulex Kosovo, asukoht Pristina (Kosovo), esindaja: avocat E. Raoult,
kostja,
mille ese on esiteks ELTL artikli 263 alusel esitatud nõue tühistada otsus, millega lükati tagasi hageja kandidatuur Eulex Kosovo poolt 2016. aastal korraldatud sisekonkursil prokuröri ametikohale (konkurss EK30077), ning selle missiooni otsus jätta hageja tähtajaline tööleping pikendamata; teiseks ELTL artikli 268 alusel esitatud nõue saada hüvitist varalise ja mittevaralise kahju eest, mida hageja väidetavalt kandis seetõttu, et Eulex Kosovo rikkus oma lepinguväliseid kohustusi, ning kolmandaks ELTL artikli 272 alusel esitatud nõue mõista Eulex Kosovolt välja hüvitis oma lepinguliste kohustuste rikkumise eest,
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
koosseisus: koja president S. Gervasoni, kohtunikud L. Madise ja R. da Silva Passos (ettekandja),
kohtusekretär: E. Coulon,
on teinud järgmise
määruse
Vaidluse taust
1 Eulex Kosovo missioon loodi nõukogu 4. veebruari 2008. aasta ühismeetmega 2008/124/ÜVJP Euroopa Liidu õigusriigimissiooni kohta Kosovos EULEX KOSOVO (ELT 2008, L 42, lk 92; edaspidi „Eulex Kosovo“). Ühismeedet 2008/124 pikendati mitu korda. Käesolevas kohtuasja asjaoludele kohaldatava nõukogu 12. juuni 2014. aasta otsusega 2014/349/ÜVJP, millega muudetakse ühismeedet 2008/124 (ELT 2014, L 174, lk 42), pikendati seda meedet kuni 14. juunini 2016.
2 Hageja, SC, oli Eulex Kosovo poolt prokurörina tööle võetud viie järjestikuse tähtajalise lepingu alusel ajavahemikul 4. jaanuarist 2014 kuni 14. novembrini 2016. Kaks esimest tähtajalist lepingut sisaldasid vahekohtuklauslit, mis määras lepingust tulenevate vaidluste lahendamiseks pädevaks Brüsseli (Belgia) kohtud. Kolme viimase tähtajalise lepingu punktis 21 oli ette nähtud, et lepinguga seotud vaidlusi on „[ELTL] artikli 272 alusel pädev lahendama Euroopa Liidu Kohus“.
3 Hagejal oli 14. aprillil 2014 tema hindamisaruande koostamise raames vestlus järgmise kolme isikuga: oma otsese ülemusega, kes oli Eulex Kosovo peaprokurör, oma otsese juhendajaga, kes oli prokuratuuri rühmajuht, ja personaliosakonna juhatuse liikmega. Sellel koosolekul anti hagejale koopia tema hindamisaruandest. Hageja mainis eespool nimetatud isikutele, et ta kavatseb hindamisaruande vaidlustada, kuna ta ei olnud selle sisuga nõus.
4 Hageja esitas 28. aprillil 2014 hindamisaruande peale kaebuse personaliosakonna juhatuse esimehele. Esitatud kaebuses ei nõustunud ta kõnealuses aruandes sisalduvate hinnangutega ja vaidles üldiselt vastu hindamismenetluses toime pandud rikkumistele. Eulex Kosovo juhi (edaspidi „missiooni juht“) 12. augusti 2014. aasta otsusega teatati hagejale, et nimetatud kaebus võeti vastu ja tema 14. aprilli 2014. aasta hindamisaruanne tühistati.
5 Hageja sai 1. juulil 2014 oma otseselt ülemuselt teatise sisekonkursi korraldamise kohta prokuröri ametikohale, sest operatsiooniplaani (edaspidi „OPLAN“) kohaselt tuli prokuröride arvu vähendada ning ümberkorraldamist käsitleva standardse tegevuskava artikkel 4.3 nägi niisugustel asjaoludel ette konkursi korraldamise. Sisekonkurss toimus suvel 2014 ning hiljem see tühistati.
6 Eulex Kosovo palus hagejal 2014. aasta jooksul sooritada sõidueksam. Hageja kukkus selle eksami nimetatud ajavahemikul kolm korda läbi, viimane kord 22. oktoobril 2014. Oktoobris 2014 esitas hageja Eulex Kosovo personaliosakonnale oma puuet kinnitavad dokumendid. Novembris 2015 ja veebruaris 2016 nõuti hagejalt uuesti nimetatud eksami sooritamist.
7 Hagejale teatati 24. juunil 2016 Eulex Kosovo personaliosakonna kirjas, et uus sisekonkurss prokuröri ametikohale on kavandatud juuliks 2016, nimelt konkurss EK30077 (edaspidi „2016. aasta sisekonkurss“), seoses vabade ametikohtade arvu vähendamisega. Kirjas oli märgitud, et sellel konkursil osalemata jätmine või ebapiisavate tulemuste saavutamine tähendab, et tema 14. novembril 2016 lõppevat töölepingut ei pikendata.
8 Hageja kirjutas 5. juulil 2016 Eulex Kosovo personaliosakonnale, et saada teada 2016. aasta sisekonkursi valikukomisjoni koosseis.
9 Hagejal oli 19. juulil 2016 vestlus valikukomisjoniga. Nii enne vestlust kui ka selle käigus ei olnud hageja nõus valikukomisjoni koosseisuga, võttes arvesse tema ja komisjoni esimehe vahelisi varasemaid suhteid. Komisjoni esimees, kes tegutses Eulex Kosovo peaprokurörina, oli nimelt ajavahemikul 4. jaanuarist kuni augusti lõpuni 2014 olnud hageja otsene ülemus.
10 Sellel ajavahemikul oli hageja esitanud oma otsese ülemuse koostatud ja allkirjastatud hindamisaruande peale kaebuse, mille tulemusel see aruanne tühistati (vt eespool punkt 4). Lisaks oli hageja sama ajavahemiku jooksul 25. augustil 2014 esitanud kaebuse sisekonkursi, milles ta 2014. aastal osales, tulemuse peale. Eelkõige ei olnud ta nõus sellega, et tema otsene ülemus oli nimetatud komisjoni koosseisus, arvestades viimase osalemist hageja hindamisaruande peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses – seda kaebust sel ajal veel menetleti – ja tema eelarvamusi hageja suhtes. Missiooni juht võttis selle kaebuse vastu muul põhjusel, tulenevalt asjaolust, et valikukomisjoni kahel liikmel oli sama kodakondsus. Seega puudus tema arvates vajadus uurida hageja väidet, mis puudutas tema otsese ülemuse osalemist vaikukomisjonis.
11 Niisiis veidi aega enne vestlust 2016. aasta sisekonkursi valikukomisjoniga väitis hageja, et nimetatud komisjoni koosseis ei vasta standardse tegevuskava ja OPLANi sätetes ette nähtud erapooletuse nõuetele.
12 Personaliosakonna juhi 30. septembri 2016. aasta kirjas teatati hagejale, et ta ei olnud 2016. aasta sisekonkurssi läbinud (edaspidi „otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta“). Samas kirjas kinnitas personaliosakonna juht hagejale, et tema leping lõpeb 14. novembril 2016, teavitas teda oma otsusest seda lepingut mitte pikendada ning sellest, et talle edastatakse lepingu lõpetamisega seotud üksikasjad (edaspidi „otsus töölepingu pikendamata jätmise kohta“).
13 Hageja esitas 10. oktoobri 2016. aasta kirjas missiooni juhile kaebuse 2016. aasta sisekonkurssi puudutava otsuse ja tema töölepingu pikendamata jätmise otsuse peale.
14 Missiooni juht jättis 31. oktoobri 2016. aasta kirjas nimetatud kaebuse rahuldamata, leides, et personalivaliku põhimõtteid ei olnud rikutud. Missiooni juht rõhutas, et ühtegi huvide konflikti juhtumit ei olnud võimalik tuvastada ning et enne 2016. aasta konkurssi ei olnud hageja esitanud ühtegi kaebust võimaliku ahistamise või hirmutamise kohta oma otsese ülemuse poolt. Missiooni juht leidis, et oma alluvate ümberhindamist ei saa pidada huvide konfliktiks. Ta lisas, et OPLANi lisast 13 ilmneb, et Eulex Kosovo planeerimisosakonna juht ja peaprokurör peavad kuuluma valikukomisjoni liikmete hulka ning et kõigi kandidaatide jaoks peab olema sama komisjon.
15 Hageja saatis 1. novembril 2016 missiooni juhile e-kirja, taotledes vahekohtumenetlust, mis on ette nähtud teda Eulex Kosovoga siduva lepingu punkti 20 lõikes 2. See taotlus jäeti rahuldamata 14. novembril 2016: samal päeval, lõppes kui tema tööleping.
Menetlus ja poolte nõuded
16 Hagiavaldusega, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 25. aprillil 2017, esitas hageja käesoleva hagi. Lisaks esitas hageja anonüümsustaotluse, mis rahuldati Üldkohtu 19. septembri 2017. aasta otsusega.
17 Hageja palub oma hagiavalduses Üldkohtul sisuliselt:
– tuvastada, et Eulex Kosovo on esiteks jätnud täitmata oma lepingulised kohustused lepingu täitmisel ning OPLANi, operatsioonide kontseptsiooni (CONOPS) ning ümberkorraldamist ja personalivalikut puudutavate standardsete tegevuskavade kohaldamisel, teiseks on ta rikkunud „õigluse ja hea usu lepingupõhimõtteid“, ning mõista Eulex Kosovolt välja kahjuhüvitis;
– tuvastada, et Eulex Kosovo on jätnud täitmata oma lepinguvälised kohustused, ja mõista Eulex Kosovolt välja kahjuhüvitis;
– tühistada otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta ja otsus töölepingu pikendamata jätmise kohta (edaspidi koos „vaidlustatud otsused“);
– mõista Eulex Kosovolt tema kasuks välja esiteks varalise kahju hüvitisena summa, mis vastab saamata jäänud töötasule, mis vastab 19 kuu brutopalgale, millele tuleb lisada päevarahad ja palgatõus, ning teiseks mittevaralise kahju hüvitisena 50 000 eurot Eulex Kosovo „ebaseaduslike otsuste ja aktide“ tõttu;
– mõista Eulex Kosovolt välja kohtukulud, lisades nendele summadele intressid määraga 8%.
18 Üldkohtu kantseleisse 24. augustil 2017 saabunud eraldi dokumendiga esitas Eulex Kosovo Üldkohtu kodukorra artikli 130 lõigete 1 ja 7 alusel vastuvõetamatuse vastuväite.
19 Eulex Kosovo palub esitatud vastuvõetamatuse vastuväites Üldkohtul:
– jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
20 Hageja esitas oma seisukohad vastuvõetamatuse vastuväite kohta 20. oktoobril 2017.
21 Oma seisukohtades vastuvõetamatuse vastuväite kohta palub hageja Üldkohtul tunnistada hagi vastuvõetavaks.
Õiguslik käsitlus
22 Kodukorra artikkel 126 näeb ette, et kui Üldkohus ei ole ilmselgelt pädev hagi läbi vaatama või kui hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu või ilmselgelt õiguslikult põhjendamatu, võib Üldkohus ettekandja-kohtuniku ettepanekul igal ajal ja ilma menetlust jätkamata lõpetada kohtuasja põhistatud määrusega.
23 Käesoleval juhul leiab Üldkohus, et tal on kohtuasja toimikus sisalduvate dokumentide põhjal piisavalt teavet, ja otsustab lahendada kohtuasja ilma menetlust jätkamata.
Vaidluse ese
24 Selles osas tuleb meenutada, et vastavalt Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 esimesele lõigule, mida kohaldatakse Üldkohtu menetluses sama põhikirja artikli 53 esimese lõigu ja kodukorra artikli 76 punktide d ja e alusel, tuleb hagiavalduses märkida vaidluse ese, esitatud väited ja argumendid ning lühike ülevaade nimetatud väidetest ja hageja nõuetest. Need peavad olema piisavalt selged ja täpsed, et kostja saaks ette valmistada kaitse ja Üldkohus lahendada hagi vajaduse korral ilma täiendava informatsioonita. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks on hagi vastuvõetavuseks vaja, et peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud, millele tuginetakse, tuleneksid kas või kokkuvõtlikult, ent siiski järjekindlalt ja arusaadavalt hagiavalduse tekstist endast (vt 27. märtsi 2017. aasta kohtumäärus Frank vs. komisjon, T‑603/15, ei avaldata, EU:T:2017:228, punktid 37 ja 38 ning seal viidatud kohtupraktika).
25 Mis täpsemalt puudutab poolte nõudeid, siis tuleb rõhutada, et need määravad hagi eseme. Seega on oluline, et nendes oleksid poolte nõuded sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt märgitud (vt 27. märtsi 2017. aasta kohtumäärus Frank vs. komisjon, T‑603/15, ei avaldata, EU:T:2017:228, punkt 39 ja seal viidatud kohtupraktika).
26 Lisaks olgu märgitud, et kui hageja ei esita nõude põhjendamiseks ühtegi väidet, ei ole täidetud kodukorra artikli 76 punktis d ette nähtud tingimus, mille kohaselt tuleb esitada ülevaade fakti- ja õigusväidetest (12. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Koda vs. komisjon, T‑425/08, ei avaldata, EU:T:2013:183, punkt 71, ja 16. septembri 2013. aasta kohtuotsus Dornbracht vs. komisjon, T‑386/10, EU:T:2013:450, punkt 44).
27 Lõpuks tuleb sedastada, et mitte liidu kohus ei pea valima asjakohaseimat õiguslikku alust, vaid see on hageja, kes valib hagi õigusliku aluse (vt 9. novembri 2016. aasta kohtuotsus Trivisio Prototyping vs. komisjon, T‑184/15, ei avaldata, EU:T:2016:652, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).
28 Antud juhul tuleb käesoleva hagi põhjenduseks esitatud nõuete kohta märkida, et hagiavalduses esitatakse need kaks korda: hagiavalduse alguses ja lõpus. Need nõuded aga ei ole sõnastatud identselt.
29 Järgmiseks tuleb hagi põhjenduseks esitatud väidete ja argumentide kohta sedastada, et vormiliselt on hagiavaldus üles ehitatud kahes osas: „ELTL artikli 272 alusel“ esitatud nõue ja „ELTL artikli 340 alusel“ esitatud nõue. Esimene osa, mis puudutab „ELTL artikli 272 alusel“ esitatud nõuet, hõlmab viit väidet. Teine osa, mis puudutab „ELTL artikli 340 alusel“ esitatud nõuet, hõlmab kolme alaosa, mis sisuliselt sisaldavad kahte väidet Euroopa Liidu lepingulise ja lepinguvälise vastutuse kohta. Siiski ei ole hagiavalduses märgitud, milline väide millise nõude põhjendamiseks on mõeldud.
30 Seega tuleb sedastada, et vaatamata hagiavalduse väga ebaselgele ülesehitusele ja sõnastusele, on hageja tegelikult esitanud esiteks nõude tühistada vaidlustatud otsused (kolmas nõue), teiseks nõude, et Üldkohus tuvastaks, et Eulex Kosovo on rikkunud oma lepingulisi ja lepinguväliseid kohustusi (esimene nõue), kolmandaks nõude, et Üldkohus tuvastaks, et Eulex Kosovo on rikkunud oma lepinguväliseid kohustusi (teine nõue), ja neljandaks nõude saada hüvitist esiteks varalise ja mittevaralise kahju eest, mida vaidlustatud otsustega põhjustati, ja teiseks mittevaralise kahju eest, mida Eulex Kosovo „ebaseaduslikud otsused ja aktid“ põhjustasid (neljas nõue).
Kolmas nõue, et vaidlustatud otsused tühistataks
31 Kolmandas nõudes palub hageja sisuliselt tühistada vaidlustatud otsused: otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta ja otsus töölepingu pikendamata jätmise kohta.
32 Olgu märgitud, et hageja sõnastas tühistamist puudutava kolmanda nõude „ELTL artikli 272 alusel“. Selle nõude põhjenduseks esitab hageja viis väidet: esiteks rikuti 2016. aasta sisekonkursi raames menetlusnorme; teiseks esines konkursikomisjoni esimehel huvide konflikt, ta jäeti taandamata ja ta kuritarvitas oma võimu; kolmandaks rikuti erapooletuse põhimõtet ja hageja õigust heale haldusele; neljandaks rikuti hageja õigust töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, ning rikuti 2014. aasta konkursikutses sõnastatud nõudeid ja õigust heale haldusele, ja viiendaks rikuti õigust headele ja õiglastele töötingimustele.
33 Neljandat ja viiendat väidet puudutavas osas heidab hageja Eulex Kosovole ette esiteks seda, et sõidukijuhtimisega seotud hindamisel ja hageja puudest tuleneval kohtlemisel pandi toime rikkumisi, ning teiseks seda, et rikuti õigust headele ja õiglastele töötingimustele. Siiski tuleb märkida, et nendel väidetel puudub otsene seos nii vaidlustatud otsuste kui ka kolmanda nõudega, milles vaidlustatakse nende otsuste õiguspärasust. Seega tuleb neid uurida esimese ja teise nõude väidete raames.
34 Esimese, teise ja kolmanda väite puhul soovib hageja seada sisuliselt kahtluse alla otsuse 2016. aasta sisekonkursi kohta ja otsuse töölepingu pikendamata jätmise kohta.
35 Kuigi Eulex Kosovo ei ole oma vastuvõetamatuse vastuväites tuginenud vastavale asja läbivaatamist takistavale asjaolule, tuleb eelnevalt kontrollida, kas kolmanda nõude esemeks olevad otsused kuuluvad nende normide alla, millega reguleeritakse kõnealust lepingulist suhet, millest tulenevalt võiks hagi pidada selles osas ELTL artikli 272 alusel esitatuks.
36 Selle kohta ilmneb kohtupraktikast, et olemuselt lepingulisteks loetakse neid akte, mis on tehtud lepingu raames, mille lahutamatu osa need on (vt selle kohta 31. augusti 2011. aasta kohtumäärus IEM vs. komisjon, T‑435/10, ei avaldata, EU:T:2011:410, punkt 30). Kui aga akti eesmärk on tuua kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis jäävad väljapoole pooli siduvat lepingulist suhet ning mis eeldavad, et lepingupooleks olev institutsioon täidab talle kui haldusorganile antud avaliku võimu volitusi, peab nimetatud akti peale saama esitada tühistamishagi ELTL artikli 263 alusel (vt selle kohta 9. septembri 2015. aasta kohtuotsus Lito Maieftiko Gynaikologiko kai Cheirourgiko Kentro vs. komisjon, C‑506/13 P, EU:C:2015:562, punkt 20).
37 Käesoleval juhul olgu märgitud, et töölepingu punkt 21, mis puudutab 15. oktoobrist 2014 kuni 14. novembrini 2016 kulgenud teiseks lepinguperioodiks sõlmitud kolme viimast lepingut, nägi ette, et „lepinguga seotud vaidlusi on [ELTL] artikli 272 alusel pädev lahendama Euroopa Liidu Kohus“. Järelikult tuleb selleks, et määrata kindlaks, kas vaidlustatud otsused on lepingulised või lepingust eraldatavad, kontrollida, kas need otsused lähtuvad teisel lepinguperioodil kehtinud lepingutingimustest või mitte.
38 Mis puudutab otsust 2016. aasta sisekonkursi kohta, siis esiteks tuleb selle kohta esile tuua, et 30. septembri 2016. aasta kirjas teavitati hagejat sellest, et ta oli selle konkursi läbi kukkunud.
39 Tuleb tõdeda, et niisuguse otsuse aluseks ei ole hagejat Eulex Kosovoga sidunud töölepingu tingimused, vaid selle võttis vastu 2016. aasta sisekonkursi valikukomisjon.
40 Nimelt esiteks korraldas selle konkursi Eulex Kosovo pärast otsust vähendada selle missiooni isikkoosseisu, mis võeti vastu pärast OPLANi heakskiitmist 17. juunil 2016 ja Eulex Kosovo siirmiskava heakskiitmist 20. juunil 2016. Mis puudutab OPLANi, siis ilmneb ühismeetme 2008/124 artikli 4 lõikest 4, et selle määrab kindlaks liidu planeerimisrühm (EPUE Kosovo) ning Euroopa Liidu Nõukogu kiidab selle heaks. Mis puudutab tsiviiloperatsioonide ülema poolt heaks kiidetud Eulex Kosovo siirmiskava, siis ilmneb ühismeetme 2008/124 artikli 7 lõikest 2, et ülem juhib ja kontrollib Eulex Kosovot strateegilisel tasandil, tehes seda poliitika- ja julgeolekukomitee poliitilise kontrolli ja strateegilise juhtimise all ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja üldises alluvuses. Neid tegureid arvesse võttes kujutab 2016. aasta sisekonkursi korraldamise otsus endast haldusakti ning selle vastuvõtmise alus ei ole hagejat Eulex Kosovoga siduv tööleping.
41 Teiseks võttis valikukomisjon 2016. aasta sisekonkurssi puudutava otsuse vastu eespool punktis 40 kirjeldatud korra kontekstis. Seega ei olnud selle vastuvõtmise alus hagejat Eulex Kosovoga siduva töölepingu tingimused.
42 Siit järeldub, et otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta on esiteks sellest lepingust eraldatav ja teiseks kujutab see endast akti, mille peale saab esitada tühistamishagi, kuna selle eesmärk on tuua kaasa siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis jäävad väljapoole pooli siduvat lepingulist suhet ning mis lähtuvad eeldusest, et Eulex Kosovo teostab talle kui haldusorganile antud avaliku võimu volitusi (vt selle kohta 9. septembri 2015. aasta kohtuotsus Lito Maieftiko Gynaikologiko kai Cheirourgiko Kentro vs. komisjon, C‑506/13 P, EU:C:2015:562, punkt 20, ja 29. septembri 2016. aasta kohtuotsus Investigación y Desarrollo en Soluciones y Servicios IT vs. komisjon, C‑102/14 P, ei avaldata, EU:C:2016:737, punktid 55 ja 58).
43 Lisaks tuleb märkida, et kolmanda nõude raames esitatud vaidlustatud otsuste tühistamisnõude põhjenduseks ei esita hageja ühtki väidet, etteheidet või argumenti, mis tuleneks teda Eulex Kosovoga siduva lepingu tingimustest. Hageja esitab hoopis tühistamisväited, mis tulenevad liidu õigusnormide rikkumisest ja millega tahetakse tuvastada, et vaidlustatud otsused sisaldavad haldusaktidele omaseid vigu, nagu eelkõige menetlusnormide rikkumine sisekonkursi kontekstis, selle konkursi valikukomisjoni koosseisu õigusvastasus, nimetatud komisjoni erapooletuse puudumine ning hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtete rikkumine (vt selle kohta analoogia alusel 31. augusti 2011. aasta kohtumäärus IEM vs. komisjon, T‑435/10, ei avaldata, EU:T:2011:410, punkt 39).
44 Teiseks, mis puudutab otsust töölepingu pikendamata jätmise kohta, siis vaidleb hageja vastu Eulex Kosovo otsusele talle uut lepingut mitte pakkuda.
45 Selles osas ilmneb toimikust, et hagejale uue lepingu pakkumata jätmine oli põhjendatud sellega, et viimane kukkus 2016. aasta sisekonkursil läbi. Kehtiva tähtajalise lepingu punktis 16.1 oli ette nähtud, et see leping hõlmab ajavahemikku 15. juunist 14. novembrini 2016. Siiski ei sisaldanud see leping sätet pikendamise kohta. Seega tuleb märkida, et otsus hagejale uut lepingut pakkuda või mitte ei tulenenud hagejat Eulex Kosovoga siduva lepingu tingimustest, vaid selle aluseks oli Eulex Kosovo personaliosakonna haldusotsus, mis lähtus 2016. aasta sisekonkursiga seotud otsusest ja asjaolust, et hageja kukkus nimetatud konkursil läbi. Seega ei tegutsenud Eulex Kosovo seda otsust vastu võttes lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste raames. Otsus töölepingu pikendamata jätmise kohta kujutab endast seega haldusotsust, mida ELTL artikli 272 alusel vaidlustada ei saa.
46 Neid asjaolusid arvesse võttes – isegi kui hageja on oma tühistamisnõuded sõnastanud selgelt „ELTL artikli 272 alusel“ – tuleb järeldada, et käesoleva hagi kolmandat nõuet, milles hageja palus vaidlustatud otsused tühistada, tuleb vaadelda kui ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamisnõuet.
47 Siinkohal tuleb märkida, et kui liidu kohtule esitatakse ELTL artikli 263 alusel tühistamishagi, siis peab ta hindama vaidlustatud akti õiguspärasust EL toimimise lepingust või selle rakendusnormist ja seega liidu õigusest lähtudes. Seevastu ELTL artikli 272 alusel esitatud hagi raames saab hageja tema lepingupartneriks olevale institutsioonile ette heita üksnes lepingutingimuste või lepingule kohaldatava õiguse rikkumist (27. septembri 2012. aasta kohtuotsus Applied Microengineering vs. komisjon, T‑387/09, EU:T:2012:501, punkt 40).
48 Isegi kui eeldada, et tühistamishagi võiks esitada Eulex Kosovo vastu ELTL artikli 263 esimese lõigu alusel ning et Üldkohus võiks tühistamishagi kolmanda nõude ümber kvalifitseerida ELTL artikli 263 alusel esitatud nõudeks, tuleb rõhutada, et tühistamishagi peab ELTL artikli 263 kuuenda lõigu kohaselt olema esitatud kahe kuu jooksul vastavalt kas vaidlustatud akti avaldamisest või teatavakstegemisest hagejale või nende puudumisel päevast, mil hageja sellest teada sai. Üldkohtu kodukorra artikli 60 sätete kohaselt peab menetlustähtaegu seoses suurte vahemaadega pikendama veel kümne päeva võrra.
49 Esiteks tehti otsus 2016. aasta sisekonkursi kohta hagejale teatavaks 30. septembril 2016. Missiooni juhi otsus hageja kaebuse rahuldamata jätmise kohta tehti viimasele teatavaks 31. oktoobril 2016. Neil asjaoludel on sisekonkurssi puudutava otsuse peale hagi esitamise tähtaja kulgema hakkamise kuupäev 31. oktoober 2016.
50 Teiseks, mis puudutab otsust töölepingu pikendamata jätmise kohta, siis sai hageja selle kohta teatise 30. septembril 2016. Kuna hageja sai vahekohtumenetluse taotluse rahuldamata jätmise kohta teatise 14. novembril 2016, arvestatakse viimasena nimetatud kuupäevast selle hagi tähtaja kulgema hakkamist.
51 Et hageja esitas käesoleva hagi 25. aprillil 2017, on seega ilmselge, et hageja esitas käesoleva hagi väljaspool vaidlustatud otsuste õiguspärasuse vaidlustamiseks ette nähtud tähtaega.
52 Järelikult tuleb kolmas nõue jätta ilmselge vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata.
Esimene ja teine nõue, et Üldkohus tuvastaks, et Eulex Kosovo rikkus oma lepingulisi ja lepinguväliseid kohustusi
53 Esimeses ja teises nõudes palub hageja Üldkohtul tuvastada lepinguliste ja lepinguväliste kohustuste rikkumine Eulex Kosovo poolt eesmärgiga saada hüvitist talle tekitatud kahju eest.
54 Kuivõrd hageja nõuab hüvitist 2016. aasta konkursil läbikukkumise ning alates 14. novembrist 2016 lepingu pikendamata jätmisega tekitatud kahju eest, siis selles osas esiteks soovib hageja tegelikult saada identset tulemust sellega, mis oleks kaasnenud vaidlustatud otsuste tühistamishagiga.
55 Tasub aga märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on nii, et kui kahju hüvitamise nõuded on vahetult seotud vastuvõetamatuks tunnistatud tühistamisnõuetega, siis on ka kahju hüvitamise nõuded vastuvõetamatud (vt selle kohta analoogia alusel 24. märtsi 1993. aasta kohtumäärus Benzler vs. komisjon, T‑72/92, EU:T:1993:27, punkt 21, ja 9. juuni 2004. aasta kohtumäärus Camós Grau vs. komisjon, T‑96/03, EU:T:2004:172, punkt 44).
56 Kuivõrd hageja tugineb sellele, et rikutud on „õigluse ja hea usu lepingupõhimõtteid“ ning õigust headele ja õiglastele töötingimustele, siis teiseks näib ta viitavat neljandas ja viiendas väites sisalduvatele väidetele, mis esitati kolmanda nõude põhjenduseks ja mida on kirjeldatud eespool punktis 32.
57 Neljandat väidet puudutavas osas väidab hageja, et sõidukijuhtimisega seotud hindamisel ja hageja puudest tuleneval kohtlemisel pandi toime rikkumisi, viidates sellele, et teda on ahistatud. Ta leiab, et temalt sõidueksami sooritamise nõudmine oli vastuolus 2014. aasta konkursikutsega ja missiooni juhi 26. jaanuari 2011. aasta otsuses sisalduva märkusega „juhtimisvõime hindamise ettepaneku“ kohta, et Eulex Kosovo ei olnud võtnud arvesse tema puuet ning et ta oli teda selle eksami teemal ahistanud. Sellest ilmneb, et Eulex Kosovo oli rikkunud hageja õigust töötingimustele, mis on tema tervise, ohutuse ja väärikuse kohased, ning õigust heale haldusele.
58 Siiski tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et liidu lepinguväline vastutus tema institutsioonide õigusvastase tegevuse korral ELTL artikli 340 teise lõigu tähenduses tekib juhul, kui samal ajal on täidetud teatud tingimused: institutsioonidele etteheidetava tegevuse õigusvastasus, kahju tegelik tekkimine ning põhjuslik seos väidetava tegevuse ja viidatud kahju vahel. Kuna need kolm tingimust on kumulatiivsed, siis piisab nendest ühe puudumisest kahju hüvitamise hagi rahuldamata jätmiseks (vt selle kohta 15. jaanuari 2015. aasta kohtuotsus Ziegler ja Ziegler Relocation vs. komisjon, T‑539/12 ja T‑150/13, ei avaldata, EU:T:2015:15, punktid 59 ja 60, ja 1. veebruari 2018. aasta kohtumäärus Collins vs. parlament, T‑919/16, ei avaldata, EU:T:2018:58, punkt 43).
59 Mis puutub kahju tegelikkusse, siis tuleb märkida, et liit on vastutav ainult juhul, kui hagejal on tõepoolest tekkinud „tegelik ja kindel“ kahju. Selles osas on hageja kohustus sellise kahju olemasolu ja ulatuse tuvastamiseks liidu kohtule veenvaid tõendeid esitada (vt 16. juuli 2009. aasta kohtuotsus SELEX Sistemi Integrati vs. komisjon, C‑481/07 P, ei avaldata, EU:C:2009:461, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika, ja 8. novembri 2011. aasta kohtuotsus Idromacchine jt vs. komisjon, T‑88/09, EU:T:2011:641, punkt 25 ja seal viidatud kohtupraktika).
60 Käesoleval juhul olgu märgitud, et hagiavaldus ei sisalda ühtegi tõendit, mis võimaldaks Üldkohtul teha kindlaks selle kahju olemasolu ja ulatust, mida hageja väidetavalt kandis sõidueksami sooritamisega. Nimelt ei ole hageja selgelt ning üheselt mõistetaval, ühtsel ja arusaadaval viisil määratlenud väidetava kahju põhjustanud tegureid.
61 Samuti väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab ELTL artikli 340 teises lõigus nõutud põhjusliku seose tingimus piisavalt otsest põhjuslikku seost institutsioonide tegevuse ja tekkinud kahju vahel (18. märtsi 2010. aasta kohtuotsus Trubowest Handel ja Makarov vs. nõukogu ja komisjon, C‑419/08 P, EU:C:2010:147, punkt 53, ja 14. detsembri 2005. aasta kohtuotsus Beamglow vs. parlament jt, T‑383/00, EU:T:2005:453, punkt 193; vt ka selles osas 4. oktoobri 1979. aasta kohtuotsus Dumortier jt vs. nõukogu, 64/76, 113/76, 167/78, 239/78, 27/79, 28/79 ja 45/79, EU:C:1979:223, punkt 21). Hageja peab tõendama põhjusliku seose olemasolu etteheidetava tegevuse ja väidetava kahju vahel (vt 30. septembri 1998. aasta kohtuotsus Coldiretti jt vs. nõukogu ja komisjon, T‑149/96, EU:T:1998:228, punkt 101 ja seal viidatud kohtupraktika).
62 Tuleb sedastada, et hagiavaldus ja eriti selle neljandat väidet sisaldav punkt VIII, D ei sisalda selles osas ühtegi viidet. Lepinguvälise vastutuse tekkimise tingimusi puudutavas osas piirdub hageja kinnitusega, et „nende õigusvastaste otsuste ja aktide ning tekitatud kahju vahel on otsene põhjuslik seos“, jättes siiski täpsustamata, milles see seos seisneb ja esitamata ühtegi tõendit.
63 Neil asjaoludel tuleb järeldada, et põhjuslik seos etteheidetava tegevuse ja väidetava kahju vahel ilmselgelt puudub. Seega ei ole neljas väide nõuetekohaselt põhjendatud, kuivõrd selles viidatakse Eulex Kosovo lepinguvälisele vastutusele.
64 Seoses Eulex Kosovo lepingulise vastutusega neljanda nõude puhul, mis puudutab hageja kohustust sooritada sõidueksam, ja sellest tulenevat väidetavat ahistamist, isegi kui tunnistada Üldkohtu pädevust teha otsus esimese lepinguperioodi jooksul esinenud asjaolude kohta, tuleb sedastada, et konkursikutses prokuröri ametikohale, kuhu hageja oma kandidatuuri esitas, oli täpsustatud, et valitud kandidaatidel peab olema kehtiv juhiluba ning nad peavad olema võimelised juhtima neljarattaveoga mootorsõidukit. Seega olid need tingimused osa hageja töölepingust ning ta ei saa väita, et Eulex Kosovo rikkus lepingut seoses nõudega sooritada sõidukijuhtimise eksam.
65 Viiendas väites tugineb hageja sellele, et rikuti tema õigust headele ja õiglastele töötingimustele, millele on viidatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 31. Selle kohta märkis ta järgmist:
„[Kogu Eulex Kosovos töötatud aja jooksul,]
1) [tema kutsealased kogemused] kutsusid esile tema ülemuste ja teiste prokuröride kommentaare ning need seati korduvalt avalikult kahtluse alla teiste prokuröride juuresolekul, kes mõnikord ei olnud kvalifitseeritud;
2) [talle] antud kohtuasjad […] ei vastanud tema töökogemusele;
3) kaalutlusruumi, mis ta teistelt sai, vähendati [tema otsese ülemuse poolt];
4) tööülesandeid, mis ta täitis, ei tunnustatud piisavalt;
5) tegevuse hindamise aruanded ei kajastanud tema sooritusi objektiivselt;
6) [teda] ei määratud direktori missioonilt eemalviibimise ajal kunagi direktori kohusetäitjaks […];
7) [teda] ei määratud kunagi valikukomisjoni liikmeks, samas kui tema kolleegid olid teda esitanud iga kord, kui vabatahtlikke otsiti.“
66 Hageja väidab, et need asjaolud „solvasid“ ja „alandasid“ teda ning „tema õigust headele ja õiglastele töötingimustele koheldi ebavõrdselt“.
67 Olgu märgitud, et hageja ei esita nende väidete põhjenduseks ühtegi tõendit.
68 Seega, isegi kui tunnistada Üldkohtu pädevust teha otsus esimese lepinguperioodi jooksul esinenud asjaolude kohta, ei ole neljas ja viies väide põhjendatud.
69 Seetõttu tuleb esimene ja teine nõue osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatuse ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Neljas nõue, et Eulex Kosovolt mõistetaks hageja kasuks välja hüvitis talle tekitatud kahju eest
70 Esiteks leiab hageja, et Eulex Kosovo poolt 2016. aasta konkursi raames toime pandud rikkumised on põhjustanud talle kahju, tulenevalt otsusest tema töölepingut mitte pikendada. Ta nõuab selles osas, et Üldkohus mõistaks Eulex Kosovolt ELTL artikli 340 alusel välja varalise kahju hüvitise. Lisaks leiab hageja, et 2016. aasta konkurssi puudutav otsus tekitab ka mittevaralist kahju, tulenevalt vestluse käigus tõstatatud ebapiisava tulemuslikkuse põhjendusest.
71 Selles osas tuleb sedastada, et nagu on märgitud ka eespool punktis 55, et kui kahju hüvitamise nõuded on vahetult seotud vastuvõetamatuks tunnistatud tühistamisnõuetega, siis on ka kahju hüvitamise nõuded vastuvõetamatud.
72 Nõudes käesoleval juhul hüvitist 2016. aasta konkursil läbikukkumise ning alates 14. novembrist 2016 lepingu pikendamata jätmisega talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju eest, soovib hageja saada identset tulemust sellega, mis oleks kaasnenud vaidlustatud otsuste tühistamishagiga. Seega on kahju hüvitamise nõuded vahetult seotud tühistamisnõuetega. Nagu aga eespool punktidest 35–51 ilmneb, on kolmas nõue, et vaidlustatud otsused tühistataks, ilmselgelt vastuvõetamatu.
73 Järelikult on kahju hüvitamise nõue, millega soovitakse hüvitist 2016. aasta konkursil läbikukkumise ning alates 14. novembrist 2016 lepingu pikendamata jätmisega talle tekitatud varalise või mittevaralise kahju eest, vastuvõetamatu.
74 Teiseks väidab hageja hagiavalduse selles osas, mis käsitleb lepinguvälist vastutust ELTL artikli 340 teise lõigu alusel, et Eulex Kosovo „õigusvastased otsused ja aktid“ on tekitanud talle mittevaralist kahju. Veelgi täpsemalt kinnitab ta, et „[Eulex Kosovo] õigusvastased otsused ja aktid, eelkõige need, mis olid hagejat objektiivselt solvavad ja alandavad, on kahjustanud tema väärikust, mille eest on tal õigus saada hüvitist“, et „neil on olnud ka tugev mõju hageja tööalasele terviklikkusele ja mainele, ning tema karjääriväljavaadetele“ ning et „mittevaraline kahju tuleneb ka otsusest mitte valida teda prokuröri ametikohale, mida vestlusel põhjendati väidetava ebapiisava sooritusega“.
75 Siiski, nagu on sedastatud ka eespool punktis 67, on oluline märkida, et hageja ei esita nende väidete põhjenduseks ühtegi tõendit. Ta esitab vaid lihtsaid kinnitusi, millel puuduvad lisaks nii täpsed viited väidetavalt rikutud reeglitele kui ka faktilised viited nende väidete põhjenduseks.
76 Seetõttu tuleb neljas nõue ilmselgelt õiguslikult põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
77 Ilma et oleks vaja uurida Eulex Kosovo esitatud vastuvõetamatuse vastuväidet, ilmneb kõigist eeltoodud kaalutlustest, et hagi tuleb osaliselt ilmselgelt vastuvõetamatuse tõttu ja osaliselt ilmselgelt õiguslikult põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.
Kohtukulud
78 Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud on seda nõudnud.
79 Kuna kohtuotsus on tehtud hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud vastavalt Eulex Kosovo nõuetele hageja kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (üheksas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Mõista kohtukulud välja SC‑lt.
Luxembourg, 19. september 2018