12. aprillil 2011 esitatud hagi - ADEDY jt versus Euroopa Liidu Nõukogu

(Kohtuasi T-215/11)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Hagejad: Anotati Dioikisi Enoseon Dimosion Ypallilon (ADEDY) (Ateena, Kreeka) Sp. Papaspyros (Ateena, Kreeka), Il. Iliopoulos (Ateena, Kreeka) (esindaja: advokaat M. Tsipra)

Kostja: Euroopa Liidu Nõukogu

Nõuded

Hagejad paluvad Üldkohtul:

tühistada nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsus 2011/57/EL, millega muudetakse otsust 2010/320/EL, mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 29. jaanuaril 2011 (ELT 2011, L 26, lk 15) numbri all 2011/57/EL;

mõista kohtukulud välja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Käesoleva hagiga taotlevad hagejad, et tühistataks Euroopa Liidu Nõukogu 20. detsembri 2010. aasta otsus 2011/57/EL, millega muudetakse otsust 2010/320/EL, mis on adresseeritud Kreekale eesmärgiga tugevdada ja tõhustada eelarve järelevalvet ning millega teatatakse Kreekale, et ta peab ülemäärase eelarvepuudujäägi kõrvaldamiseks võtma puudujääki vähendavaid meetmeid, mis on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas 29. jaanuaril 2011 (ELT 2011, L 26, lk 15) numbri all 2010/57/EL.

Hagi põhjenduseks esitavad hagejad järgmised väited.

Esiteks ületati vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel Euroopa Komisjonile ja nõukogule aluslepingutega antud pädevust. Täpsemalt, aluslepingute artiklites 4 ja 5 on sätestatud subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõte. Lisaks on aluslepingute artikli 5 lõikes 2 sõnaselgelt sätestatud, et pädevus, mida aluslepingutega ei ole Euroopa Liidule antud, kuulub liikmesriikidele. Vastavalt aluslepingute artiklitele 126 jj ei saa meetmed, mida nõukogu ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluses võib otsustada võtta ja mis võivad tema otsuses sisalduda, olla spetsiifilised, selged ja erandeid mittelubavad ettekirjutused, sest nende tegemise pädevust aluslepingud nõukogule ei anna.

Teiseks väidavad hagejad, et vaidlustatud otsuse vastuvõtmise õigusliku alusena on tuginetud aluslepingu artikli 126 lõikele 9 ja artiklile 136. Kuid vaidlustatud meede võeti vastu viisil, millega ületati nende artiklitega Euroopa Komisjonile ja nõukogule antud pädevust, lihtsalt nagu meede, millega rakendatakse kahepoolset kokkulepet euroala 15 liikmesriigi, kes otsustasid anda kahepoolseid laene, ja Kreeka vahel. Nõukogu poolt selle meetme võtmise pädevust ei ole aluslepingutes tunnustatud ega seda kirjeldatud.

Kolmandaks väidavad hagejad, et peretoetuste vähendamise ja neid õigustatud isikutele kriteeriumite kehtestamisega kahjustab vaidlustatud otsus hagejate olemasolevaid asjaõigusi ja seetõttu võeti see otsus vastu Euroopa inimõiguste kaitse konventsiooni esimese protokolli artiklit 1 rikkudes.

____________