WS, WT, WY, WZ, YA ja YB 14. novembril 2023 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kuues koda) 6. septembri 2023. aasta otsuse peale kohtuasjas T-600/21: WS jt versus Frontex
(kohtuasi C-679/23 P)
Kohtumenetluse keel: inglise
Pooled
Apellandid: WS, WT, WY, WZ, YA ja YB (esindajad: advocaten A.M. van Erik, L.-M. Komp ja Barrister-at-Law E. Sharpston)
Teine menetlusosaline: Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex)
Apellantide nõuded
Apellandid paluvad Euroopa Kohtul:
tühistada vaidlustatud kohtuotsus tervikuna;
saata kohtuasi tagasi Üldkohtule, kui Euroopa Kohus seda vajalikuks peab, et Üldkohus saaks tuvastada kõik asjasse puutuvad asjaolud ning otsustada apellantide esimese kuni kaheksanda väite üle, võttes arvesse käesoleva apellatsioonkaebuse kohta tehtud Euroopa Kohtu otsust;
teise võimalusena, kui Euroopa Kohus seda võimalikuks peab, teha apellatsioonkaebuse esemeks olevates küsimustes lõplik kohtuotsus ja tunnistada põhjendatuks esimene kuni kaheksas väide, mille apellandid esitasid esimeses kohtuastmes;
igal juhul mõista Frontexilt välja apellantide kohtukulud, mis on seotud käesoleva apellatsioonimenetlusega ja Üldkohtus menetletud kohtuasjaga ning millele lisandub intress.
Väited ja peamised argumendid
Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta ekslikult kvalifitseeris apellantide hagi neile rahvusvahelise kaitse andmisest keeldumise otsuse ja/või nende tagasisaatmise kohta (vaikimisi) tehtud otsuse vaidlustamiseks. Seetõttu väidavad apellandid, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta (kaudselt) otsustas, et Frontex ei ole kohustatud vähemalt kontrollima, kas tagasisaatmisoperatsioon puudutab tegelikult tagasisaadetud isikuid, kellest igaühele on pädevad riigiasutused teinud lahkumisettekirjutuse. Peale selle ei kontrollinud Üldkohus, kas Frontex jättis korrektselt menetlemata kaebused, mille apellandid esitasid Frontexi-sisese kaebuste lahendamise mehhanismi kaudu.
Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et Frontexi tegevuse ja tegevusetuse ning apellantidele tekkinud kahju vahel puudub põhjuslik seos. Apellandid väidavad, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tõlgendas Frontexi määrust nii, et Frontexil puudub sõltumatu kohustus tagada põhiliste inimõiguste järgimine tagasisaatmislendudel. Sellist seisukohta võttes rikkus Üldkohus õigusnormi nii seoses Frontexi enda pädevusega kui ka seoses kontrolliülesannetega, mida Frontex täidab, kui ta abistab liikmesriike tagasisaatmislendude läbiviimisel. Frontexi määruse niisugune tõlgendus on vastuolus hartaga ning muudab Frontexi määruse vastavad sätted ebatõhusaks ja sisutühjaks. Samuti takistab Üldkohtu tõlgendus direktiivi 2008/115/EÜ1 õiget kohaldamist.
Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et Frontexi tegevuse ja tegevusetuse ning apellantidele tekkinud kahju vaheline põhjuslik seos oli katkenud apellantide „omal valikul“. Apellandid väidavad, et neile kahju tekkimine oli ettenähtav tagajärg, mille tõi kaasa see, et Frontex ei täitnud kohustust tagada põhiõiguste järgimine tagasisaatmisoperatsioonide ajal ning takistada kellegi toimetamist riiki, mis rikub välja- või tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet. Lisaks ei võtnud Üldkohus arvesse (mida nõuab EIÕK artikkel 3 ja sellele vastav harta artikkel 4), et apellandid olid varjupaigataotlejad ja seetõttu haavatavad isikud. Üldkohus rikkus õigusnormi veel siis, kui ta leidis, et puudub põhjuslik seos Frontexi õigusvastase käitumise ja apellantidele kaebuste sisemenetluses tekkinud kulude vahel.
Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta tunnistas lisad C.1, C.3–C.6 ja E.1 vastuvõetamatuks, sest tegemist on uute tõenditega või selliste tõendite laiendamisega, mis esitati vastuseks kostja vastuses toodud argumentidele.
____________
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta direktiiv 2008/115/EÜ ühiste nõuete ja korra kohta liikmesriikides ebaseaduslikult viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmisel (ELT L 348, 24.12.2008, lk 98).