ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)

6. detsember 2023(*)

Euroopa Liidu kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Euroopa Liidu ruumiline kaubamärk – Pealael oleva kinnituskärniga mängufiguuri kuju – Absoluutsed kehtetuks tunnistamise põhjused – Tähis, milleks on ainult kauba enda olemusest tulenev kuju – Tähis, milleks on ainult kauba kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktid i ja ii (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktid i ja ii)

Kohtuasjas T‑297/22,

BB Services GmbH, asukoht Flörsheim am Main (Saksamaa), esindaja: advokaat M. Krogmann,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: E. Nicolás Gómez ja D. Hanf,

kostja,

teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses, menetlusse astuja Üldkohtus

Lego Juris A/S, asukoht Billund (Taani), esindajad: advokaadid V. von Bomhard ja J. Fuhrmann,

ÜLDKOHUS (kuues koda),

koosseisus: koja president M. J. Costeira, kohtunikud M. Kancheva (ettekandja) ja E. Tichy‑Fisslberger,

kohtusekretär: ametnik R. Ūkelytė,

arvestades menetluse kirjalikku osa,

arvestades 16. märtsi 2023. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

1        Hageja BB Services GmbH palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada ja muuta Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 16. märtsi 2022. aasta otsus (asi R 1355/2021‑5) (edaspidi „vaidlustatud otsus“).

 Vaidluse taust

2        Hageja esitas 25. juunil 2020 EUIPO‑le taotluse tunnistada kehtetuks ELi kaubamärk, mis registreeriti kasutamise käigus omandatud eristusvõime alusel 18. aprillil 2000 numbriga 50 450, pärast seda, kui Kirkbi A/S, kes on menetlusse astuja Lego Juris A/Si õiguseellane, oli 1. aprillil 1996 esitanud taotluse järgmise ruumilise tähise jaoks:

3        Kaubad, mille kaubamärgi kehtetuks tunnistamist taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (läbivaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 9, 25 ja 28 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:

–        klass 9: „Dekoratiivmagnetid; arvutimängud; allalaaditavad arvutimängud, eelsalvestatud andme- ja infokandjad“;

–        klass 25: „Rõivad, jalatsid, peakatted“;

–        klass 28: „Mängud, mänguasjad“.

4        Kehtetuks tunnistamise taotluse põhjenduseks viidati Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määruse (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1) artikli 59 lõike 1 punktile a koostoimes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktidega i ja ii.

5        Tühistamisosakond lükkas 25. juunil 2021 kehtetuks tunnistamise taotluse tervikuna tagasi.

6        Hageja esitas 3. augustil 2021 EUIPO‑le tühistamisosakonna otsuse peale kaebuse.

7        Apellatsioonikoda jättis vaidlustatud otsusega kaebuse tervikuna rahuldamata. Sisuliselt leidis ta, et ei ole tõendatud, et vaidlusaluse kaubamärgi – pealael oleva kinnituskärniga mängufiguur – puhul esinevad kõik klassidesse 9, 25 ja 28 kuuluvate asjaomaste kaupade puhul määruse 2017/1001 artikli 59 lõike 1 punktis a koostoimes sama määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktidega i ja ii sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjused.

 Poolte nõuded

8        Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        tunnistada vaidlusalune kaubamärk kehtetuks;

–        mõista kohtukulud välja EUIPO-lt.

9        EUIPO ja menetlusse astuja paluvad Üldkohtul sisuliselt:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

10      Arvestades kõnealuse registreerimistaotluse esitamise kuupäeva, nimelt 1. aprilli 1996, mis on kohaldatava materiaalõiguse kindlakstegemisel määrava tähtsusega, reguleerivad käesoleva juhtumi asjaolusid materiaalõigusnormid, mis on sätestatud nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määruses (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) muudetud redaktsioonis (asendatud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1) samuti muudetud redaktsioonis, mis on omakorda asendatud määrusega 2017/1001) (vt selle kohta 5. oktoobri 2004. aasta kohtumäärus Alcon vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑192/03 P, EU:C:2004:587, punktid 39 ja 40, ning 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gugler France vs. Gugler ja EUIPO, C‑736/18 P, ei avaldata, EU:C:2020:308, punkt 3 ning seal viidatud kohtupraktika).

11      Seetõttu tuleb käesoleval juhul materiaalõigusnormide osas mõista vaidlustatud apellatsioonikoja otsuses ja poolte menetlusdokumentides esitatud viiteid määruse 2017/1001 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktidele i ja ii ning artikli 59 lõike 1 punktile a nii, et nendega peetakse silmas vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkte i ja ii ning artikli 51 lõike 1 punkti a, mille sisu on käesoleva kohtuasja puhul sisuliselt identne.

12      Lisaks, kuna väljakujunenud kohtupraktika kohaselt kohaldatakse menetlusnorme üldjuhul alates kuupäevast, mil need jõustuvad (vt 11. detsembri 2012. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, C‑610/10, EU:C:2012:781, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika), siis reguleerivad käesolevat vaidlust määruse 2017/1001 menetlusnormid.

 Vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise nõuded

13      Oma teises nõudes palub hageja Üldkohtul tunnistada vaidlusalune kaubamärk kehtetuks.

14      Sellega seoses tuleb märkida, et paludes Üldkohtul vaidlusalune kaubamärk kehtetuks tunnistada, on hageja esitanud muutmisnõude määruse 2017/1001 artikli 72 lõike 3 tähenduses, mille eesmärk on, et Üldkohus teeks otsuse, mille hageja arvates oleks pidanud tegema apellatsioonikoda (vt selle kohta 21. märtsi 2012. aasta kohtuotsus Feng Shen Technology vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Majtczak (FS), T‑227/09, EU:T:2012:138, punkt 54 ja seal viidatud kohtupraktika).

 Vastuvõetavus

 Hagi vastuvõetavus klassidesse 9 ja 25 kuuluvate kaupade osas

15      EUIPO ja menetlusse astuja väidavad, et asjaomaste klassidesse 9 ja 25 kuuluvate kaupade puhul ei ole hagi vastuvõetav. Täpsemalt leiab EUIPO, et hagiavalduses esitatud seisukohad piirduvad sellega, et vaidlusalune kaubamärk ei ole klassi 28 kuuluvate mängude ja mänguasjade osas kaitstav, kuid samas ei ole hagiavalduses esitatud ühtegi argumenti, mis seaks kahtluse alla vaidlustatud otsuse õiguspärasuse muude selliste kaupade osas, mis kuuluvad klassidesse 9 ja 25.

16      Vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 177 lõike 1 punktile d tuleb igas hagiavalduses märkida hagi ese, esitatud väited ja argumendid. See teave peab olema esitatud piisavalt selgelt ja täpselt, et võimaldada kostjal kaitset ette valmistada ning Üldkohtul teha vajaduse korral asjas otsus täiendavate andmeteta. Õiguskindluse ja korrakohase õigusemõistmise tagamiseks peavad selleks, et hagi oleks vastuvõetav, selle aluseks olevad peamised faktilised ja õiguslikud asjaolud kas või kokkuvõtlikult, ent seostatult ja arusaadavalt tulenema hagiavalduse enda tekstist (vt 7. detsembri 2022. aasta kohtuotsus Borussia VfL 1900 Mönchengladbach vs. EUIPO – Neng (Fohlenelf), T‑747/21, ei avaldata, EU:T:2022:773, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

17      Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et hagiavaldus ei sisalda ühtki konkreetset argumenti klassidesse 9 ja 25 kuuluvate kaupade kohta, nimelt ei ole selles esitatud põhjusi, miks tuleks nende kaupade suhtes kohaldada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkte i või ii. Järelikult ei vasta hagiavaldus nende kaupade osas kodukorra artikli 177 lõike 1 punktis d sätestatud miinimumnõuetele.

18      Sellest tuleneb, et hagi tuleb jätta vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata osas, milles see puudutab klassidesse 9 ja 25 kuuluvaid kaupu.

 Hageja üldine viide dokumentidele, mis ta on esitanud EUIPO-le

19      Hagiavalduse punktides 18, 54 ja 68 on hageja üldiselt viidanud asjaoludele, mis ta on varem tühistamisosakonnas ja apellatsioonikojas esitanud. Ta soovib lisada need asjaolud käsitletava hagi põhjendustele.

20      Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et Euroopa Liidu Kohtu põhikirja artikli 21 esimese lõigu ja Üldkohtu kodukorra artikli 177 lõike 1 punkti d kohaselt peab hagiavaldus sisaldama esitatud väiteid ja argumente ning lühiülevaadet nendest väidetest. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kuigi konkreetsete punktide osas saab hagiavalduse teksti toetada ja täiendada viidetega hagiavaldusele lisatud dokumentide osadele, ei saa üldine viide muudele dokumentidele, isegi kui need on hagiavaldusele lisatud, korvata selliste sisuliste õiguslike argumentide puudumist, mis peavad olema märgitud hagiavalduses endas. Üldkohus ei saa asuda poolte asemele ja otsida ise asjakohaseid lõike dokumentidest, millele nad viitavad (vt 8. juuli 2010. aasta kohtuotsus Engelhorn vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – The Outdoor Group (peerstorm), T‑30/09, EU:T:2010:298, punktid 18 ja 19 ning seal viidatud kohtupraktika, ning 2. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Distintiva Solutions vs. EUIPO – Makeblock (Makeblock), T‑86/21, ei avaldata, EU:T:2022:107, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

21      Sellest järeldub, et hagi on vastuvõetamatu osas, milles viidatakse EUIPO‑le esitatud dokumentidele, kuna hagiavalduses sisalduv üldine viide ei ole hagiavalduses endas esitatud väidete ja argumentidega seostatav.

 Sisulised küsimused

22      Hageja esitab oma hagi põhjenduseks kaks väidet, millest esimese kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i koostoimes sama määruse artikli 51 lõike 1 punktiga a ning teise kohaselt on rikutud selle määruse artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii koostoimes sama määruse artikli 51 lõike 1 punktiga a. Ta väidab esiteks, et vaidlusalune kaubamärk on pelgalt kuju, mis tuleneb kauba enda olemusest, ja teiseks, et see kaubamärk on pelgalt kuju, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.

23      Teiseks tuleb silmas pidada, et määruse nr 40/94 artikli 51 lõike 1 punkti a sõnastuse kohaselt tunnistatakse ELi kaubamärk kehtetuks EUIPO‑le esitatud taotluse põhjal, kui ELi kaubamärk on registreeritud sama määruse artikli 7 sätete vastaselt.

24      Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktide i ja ii kohaselt ei registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult kaupade endi olemusest tulenevast kujust või tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalikust kujust.

25      Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punktis e osutatud kuju registreerimise keelu otsene eesmärk on vältida võimalust, et kaubamärgist tulenevat püsivat ainuõigust kasutatakse selleks, et saavutada teiste õiguste, millele liidu seadusandja on soovinud näha ette kehtivusaja, tähtajatu kehtivus (vt selle kohta analoogia alusel 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 45, ja 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punktid 19 ja 20).

26      Eeldatakse ELi kaubamärgi kehtivust, mistõttu on kehtetuks tunnistamise taotluse esitanud isiku ülesanne esitada EUIPO menetluses konkreetsed tõendid, mis kaubamärgi kehtivuse kahtluse alla seavad (vt selle kohta 13. septembri 2013. aasta kohtuotsus Fürstlich Castell’sches Domänenamt vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Castel Frères (CASTEL), T‑320/10, EU:T:2013:424, punktid 27 ja 28).

27      Tõendamaks, et vaidlusalune kaubamärk kuulub määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktides i ja ii sätestatud kehtetuks tunnistamise põhjuste kohaldamisalasse, esitas hageja käsitletavas asjas EUIPO‑le järgmised tõendid, mis on ära toodud vaidlustatud otsuse punktis 38:

–        BDR 1: väljavõte vaidlusaluse kaubamärgi registreerimise kohta;

–        BDR 2: ülevaade „figuuri“ ajaloost ja kujunemisloost alates 1975. aastast;

–        BDR 3: väljavõte väljaandest Lego Minifigure year by year – A visual History, London, Dorling Kindersley, 2013 (prantsuskeelne väljaanne: Les figurines Lego au fil du temps, London, Dorling Kindersley, 2013);

–        BDR 4: väljavõte väljaandest Das Lego Buch, München, Dorling Kindersley, 2020;

–        BDR 5: väljavõte väljaandest Lego Minifiguren, eine Erfolgsgeschichte von 1978 bis heute, München, Dorling Kindersley, 2010;

–        BDR 6: Ameerika Ühendriikides 24. oktoobril 1961 väljastatud patent US nr 3005282 legoklotsile (Toy Building Brick);

–        BDR 7: Ühendkuningriigis 26. aprillil 1961 ehitusklotsikastide täiustamise kohta väljastatud patendi nr 866557 kirjeldus;

–        BDR 8: väljavõte väljaandest Lego Minifigure year by year – A visual History, London, Dorling Kindersley, 2013;

–        BDR 9: Saksamaal väljastatud patendi DE 28 36 971 C2 kirjeldus, mis käsitleb kokkupandavate koosteosade kujustust, mis teeb võimalikuks asjaomase figuuri jalgade liigutamise.

28      Kõigepealt tuleb märkida, et vaidlusaluse kaubamärgi kohta on juba tehtud 16. juuni 2015. aasta kohtuotsus Best-Lock (Europe) vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Lego Juris (Kinnituskärniga mängufiguuri kuju) (T‑396/14, ei avaldata, EU:T:2015:379), mis jäeti muutmata 14. aprilli 2016. aasta kohtumäärusega Best-Lock (Europe) vs. EUIPO (C‑452/15 P, ei avaldata, EU:C:2016:270). Selles kohtuotsuses lükkas Üldkohus tagasi kehtetuks tunnistamise taotluse, mis tugines samadele põhjendustele kui käesolevas kohtuasjas, kuid mille oli esitanud taotleja, kes ei ole käesolevas kohtuasjas hageja. Kuna pooled ei ole samad, ei ole sellel kohtuotsusel seega käesolevas asjas seadusjõudu.

 Esimene väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i

29      Hageja väidab, et apellatsioonikoda tegi määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis i sätestatud keeldumispõhjuse kohaldamisel hindamisvigu.

30      Esiteks väidab hageja asjaomase kauba olemuse kohta, et tegemist on menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemiga kokkusobiva „ühendatava moodulfiguuriga“. Ta heidab apellatsioonikojale ette, et viimane ei tuginenud oma hinnangus konkreetsele tootele, vaid üldisemalt klassi 28 kuuluvate mängude ja mänguasjade kategooriasse kuuluvale „mängufiguurile“.

31      Teiseks väidab hageja vaidlusaluse kaubamärgi põhiomaduste kohta, et neid tuleb hinnata, lähtudes kujust, milles see kaubamärk seisneb. Tema arvates tuleneb kohtupraktikast, et mõni omadus võib olla põhiomadus isegi siis, kui see ei kuulu kõige olulisemate omaduste hulka. Ta väidab, et nende omaduste hulka ei kuulu mitte ainult pea, keha, käed ja jalad, vaid ka kinnituskärn figuuri pealael, haarats- käelabad ning süvendid jalgade tagaküljel ja talla all, mis võimaldavad seda ühendada menetlusse astuja teiste ehitusklotsidega.

32      Mis kolmandaks puudutab kauba tavaotstarvet, siis leiab hageja, et ta on tõendanud, et vaidlusalune kaubamärk ja selle üksikosad, eelkõige pea, keha, käed ja jalad, on samuti igas vaates kujustatud nii, et asjaomane ühendatav moodulfiguur ja selle üksikosad, milles kõnealune kaubamärk seisneb, on kokkusobivad ja neid on võimalik ühendada menetlusse astuja teiste ühendatavate moodulfiguuride ning muude ehitusklotsidega. Ühelgi selle kaubamärgi omadusel ning ammugi mitte ühelgi selle põhiomadusel ega ka vaidlusalusel kaubamärgil tervikuna ei ole ühtegi kaunistavat või fantaasiat väljendavat üksikosa, mille otstarve oleks kirjeldatud otstarbest laiem. Otsustav asjaolu on see, et kõik selle kaubamärgi nähtavad omadused, st selle peale, kehale, kätele ja jalgadele antud kuju, on mõeldud üksnes selleks, et seda figuuri saaks osadeks lahti võtta, kokku panna või ühendada menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemiga, ning seetõttu on neile antud otstarbekohane kuju. Nii on figuuri pea kuju igati kujustatud nii, et seda saab vahetult ühendada menetlusse astuja teiste ehitusklotsidega ning sama kehtib kõnealuse kaubamärgi kõigi teiste üksikosade, eelkõige keha, käte ja jalgade kohta.

33      Hageja leiab, et kõik vaidlusaluse kaubamärgi tehnilised ja otstarbest tulenevad omadused on ühendatava moodulfiguuri puhul „loomuomased“ määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i tähenduses ja tulenevad kauba olemusest. Ta rõhutab, et selle sätte puhul ei ole oluline, kas kaup võiks olla ka muu kujuga.

34      EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.

35      Vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktile i ei registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult kauba enda loomuomasest kujust.

36      Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i õige kohaldamise eeldus on, et asjaomase tähise põhiomadused, st selle kõige olulisemad üksikosad, tehakse iga juhtumi puhul nõuetekohaselt kindlaks, tuginedes tähisest jäävale üldmuljele või tähise kõiki koostisosi kordamööda uurides (vt selle kohta analoogia alusel 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).

37      Järelikult võib määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis i sätestatud keeldumispõhjuse võimalikuks kohaldamiseks teha ruumilise tähise põhiomadused kindlaks juhtumi – eriti selle keerukuse – põhiselt, analüüsides asjaomast tähist pelgalt visuaalselt või – vastupidi – uurides seda süvitsi, võttes selle käigus arvesse hindamiseks sobivaid andmeid, nagu uuringud ja ekspertiis (vt analoogia alusel 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 71).

38      Seega võib pädev asutus tähise otstarbest tulenevate omaduste analüüsimisel viia läbi põhjaliku kontrolli, milles võetakse lisaks graafilisele kujutisele ja võimalikele registreerimistaotlusega koos esitatud kirjeldustele arvesse ka kõnealuse tähise põhiomaduste nõuetekohaseks tuvastamiseks sobivaid andmeid (vt analoogia alusel 6. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Pi-Design jt vs. Yoshida Metal Industry, C‑337/12 P – C‑340/12 P, ei avaldata, EU:C:2014:129, punkt 54).

39      Sellest tuleneb, et kuigi asjaomase tähise põhiomaduste kindlakstegemist tuleb üldjuhul alustada selle tähise graafilise kujutise analüüsimisest, võib pädev ametiasutus tugineda ka muudele hindamiseks sobivatele andmetele, mille abil on võimalik neid omadusi õigesti kindlaks teha, näiteks sellele, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub (vt analoogia alusel 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gömböc, C‑237/19, EU:C:2020:296, punktid 30, 31 ja 37).

40      Seega tuleneb eespool punktides 37–39 viidatud kohtupraktikast, mis käsitleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii ja mida kohaldatakse mutatis mutandis sama artikli lõike 1 punkti e alapunkti i suhtes, et asjaomase tähise põhiomaduste kindlakstegemiseks võib kasutada ka muud teavet peale graafilise kujutise, näiteks seda, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub.

41      Selleks et analüüsida kauba loomuomast kuju määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i tähenduses, tuleb tähise põhiomadusi nii palju kui võimalik hinnata konkreetse kujutatud kauba olemusest lähtudes. Sellist analüüsi ei saa läbi viia, võtmata vajaduse korral arvesse konkreetse kauba olemusega seotud täiendavaid üksikosi, isegi kui need ei ole graafilisel kujutisel näha (vt analoogia alusel 10. novembri 2016. aasta kohtuotsus Simba Toys vs. EUIPO, C‑30/15 P, EU:C:2016:849, punktid 46 ja 48, ning 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gömböc, C‑237/19, EU:C:2020:296, punkt 33).

42      Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis i ette nähtud keeldumispõhjuse kohaldamisel tuleb võtta arvesse asjaolu, et mõiste „kauba enda loomuomane kuju“ tähendab, et tuleb keelduda sellise kuju registreerimisest, mille põhiomadused tulenevad asjaomase kauba ühest või mitmest tavaotstarbest (vt analoogia alusel 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punkt 25).

43      Lisaks eelnevale olgu märgitud, et tarbija otsib konkurentide kaupade puhul just neid põhiomadusi, kui need kaubad on mõeldud identse või sarnase otstarbe täitmiseks (vt analoogia alusel 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punkt 26).

44      Samas ei saa määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i kohaldada juhul, kui kaubamärgi registreerimise taotlus puudutab kauba kuju, mille puhul on olulise või põhilise tähtsusega muu üksikosa, mis ei ole asjaomase kauba tavaotstarbega seotud, näiteks kaunistav või fantaasiat väljendav osa (vt selle kohta analoogia alusel 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

45      Seetõttu ei saa määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis i sätestatud keeldumispõhjust kohaldada, kui on olemas vähemalt üks põhiomadus, mis ei tulene kauba enda olemusest, mistõttu vaidlusalune kaubamärk ei ole „ainult“ kuju, mis tuleneb kauba enda olemusest.

46      Neist kaalutlustest lähtudes tuleb uurida, kas esimene väide on põhjendatud.

–       Kauba olemuse määratlemine

47      Mis puutub asjaomase kauba olemusse, siis märkis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 41–44, et nii hageja esitatud tõenditest kui ka praktilisest kogemusest nähtub „kahtlemata“, et tegemist on Lego mängufiguuriga, mitte ühendatava moodulfiguuriga, nagu väidab hageja. Apellatsioonikoda leidis, et kuigi vaidlust ei ole küsimuses, et Lego mängufiguur sobib kokku menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemiga (mille „osa“ ta tingimata ei ole erinevalt legoklotsist), on siiski üldteada ka see, et põhimõtteliselt on võimalik mängida selle mängufiguuriga täpselt samamoodi nagu mis tahes muu mängufiguuriga (see tähendab seda hoides, ümber paigutades, osadeks lahti võttes jne), ilma et seda oleks tingimata vaja kombineerida selle modulaarse ehitusklotside süsteemiga. Apellatsioonikoda tuvastas seega, et käimasolev vaidlus puudutab klassi 28 kuuluvate kaupade „Mängud ja mänguasjad“ kategooriasse kuuluvat mängufiguuri.

48      Esimeses väites heidab hageja apellatsioonikojale kõigepealt ette seda, et viimane leidis, et kõnealune kaup on olemuselt „mängufiguur“. Hageja sõnul on selgelt tegemist „ühendatava moodulfiguuriga“, mis sobib kokku menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemiga. Seega tuleb vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadusi hinnata seoses konkreetse kaubaga, milleks on selline ühendatav moodulfiguur. Need põhiomadused ei saa abstraktselt piirduda selle mängufiguuri pea, keha, käte ja jalgadega.

49      Kõigepealt tuleb tõdeda, et kõnealune figuur kujutab endast eelkõige „mängufiguuri“, mida võib tajuda ja mängimiseks kasutada takistuste või piiranguteta, sõltumata muudest kaupadest või mänguasjadest üldiselt, täpsemalt menetlusse astuja modulaarsest ehitusklotside süsteemist. Tõendina viitas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 74 põhjendatult hageja esitatud hagiavalduse lisale BDR 3, mille kohaselt on asjaomane figuur mõeldud „rollimängudeks“ (role-play) ja „lugude jutustamiseks“ (storytelling).

50      Ükski toimiku dokument ei osuta sellele, et kõnealust mängufiguuri saab kasutada üksnes koos menetlusse astuja ehitusklotsidega. Selle puhul ei saa olla määrava tähtsusega kinnituskärni või süvendite olemasolu sellel mängufiguuril. Järelikult ei saa nimetatud figuuri mängimiseks kasutamise otstarve piirduda „ühendatava moodulfiguuri“ otstarbega.

51      Seega leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 44 põhjendatult, et asjaomane figuur on klassi 28 kuuluvate kaupade „Mängud ja mänguasjad“ kategooriasse kuuluv mängufiguur.

52      Samas tuleb tõdeda, et kõnealune figuur on ka „ühendatav moodulfiguur“, mis sobib kokku menetlusse astuja ehitusklotside süsteemiga ja kuulub klassiga 28 hõlmatud „mängude ja mänguasjade“ üldisesse alamkategooriasse.

53      Nimelt tuleb käesoleval juhul vastupidi varasemale kehtetuks tunnistamise menetlusele, milles tehti 16. juuni 2015. aasta kohtuotsus Kinnituskärniga mängufiguuri kuju (T‑396/14, ei avaldata, EU:T:2015:379), käesolevas menetluses hageja esitatud konkreetse selgituse põhjal asuda seisukohale, et vaidlusalusest kaubamärgist nähtub, et vaidlusalune figuur on ühendatav modulaarse ehitusklotside süsteemiga, kui vaadelda selle graafilist kujutist, aga see nähtub ka muudest hindamiseks sobivatest andmetest, eelkõige asjaolust, et avalikkus teab selliseid modulaarseid ehitusklotside süsteeme nagu menetlusse astuja oma, nagu ilmneb hageja poolt toimikusse esitatud dokumentidest (vt eespool punkt 27), mis puudutavad väiteid ja argumente, mille viimati nimetatu esitas Üldkohtus (vt eespool punkt 21).

54      Seega nähtub lisast BDR 3, milleks on väljavõte raamatust Lego Minifigure year by year – A visual History (prantsuskeelne väljaanne: Les figurines Lego au fil du temps), et Lego mängufiguuri „kehal on ühenduskohad, mis sobivad kokku Lego ehitusklotside ja muude koosteosadega“, ning et neid „saab osadeks lahti võtta ja kombineerida teiste figuuride koosteosadega, et luua täiesti uus tegelaskuju“.

55      Lisaks on see, et avalikkus teab selliseid modulaarseid ehitusklotside süsteeme nagu menetlusse astuja oma, üldtuntud asjaolu kohtupraktika tähenduses, see tähendab asjaolu, mida võib teada igaüks või mida võib teada saada üldiselt kättesaadavatest allikatest, ilma et selle kohta oleks vaja tõendeid esitada (vt selle kohta 10. novembri 2011. aasta kohtuotsus LG Electronics vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑88/11 P, ei avaldata, EU:C:2011:727, punktid 27–29 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 24. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus Bayer vs. EUIPO – Uni-Pharma (SALOSPIR), T‑261/17, ei avaldata, EU:T:2018:710, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika). Nii on Euroopa Kohus otsustanud, et ei ole vaja kindlaks teha üldtuntud asjaolude paikapidavust ja et lisaks kujutab Üldkohtu järeldus, k asjaomased asjaolud on üldtuntud või mitte, endast faktiliste asjaolude hindamist (vt selle kohta 17. septembri 2020. aasta kohtuotsus EUIPO vs. Messi Cuccittini, C‑449/18 P ja C‑474/18 P, ei avaldata, EU:C:2020:722, punkt 57 ning seal viidatud kohtupraktika).

56      Seega tuleneb asjaolust, et kõnealust figuuri saab kokku panna ja osadeks lahti võtta, ning selle kokkusobivusest menetlusse astuja ehitusklotsidega, et see figuur kuulub ka „ühendatavate moodulfiguuride“ kategooriasse. Vastupidi menetlusse astuja väidetele ei piirdu see kategooria konkreetselt asjaomase figuuriga, vaid võib sisaldada paljusid muid figuure.

57      Seega eksis apellatsioonikoda, leides vaidlustatud otsuse punktis 43, et võimalus mängida asjaomase mängufiguuriga ilma, et seda oleks tingimata vaja kombineerida menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemiga, takistab selle kvalifitseerimist ühendatavaks moodulfiguuriks. Nimelt ei ole võimalus kasutada asjaomast figuuri menetlusse astuja modulaarsest ehitusklotside süsteemist eraldi mängimiseks vaidlusalusele kaubamärgile antud kuju omadus ning see ei mõjuta seda, kas tegemist on ühendatava moodulfiguuriga või mitte.

58      Samuti eksis apellatsioonikoda, kui ta leidis vaidlustatud otsuse punktis 48, et vaidlusaluse kaubamärgi graafilist kujutist arvestades ei kujuta see kaubamärk selgelt ja ühemõtteliselt „ühendatavat moodulfiguuri“. Nimelt selgub hageja selgitusest ja tema esitatud tõenditest – arvestades seda, et avalikkus teab menetlusse astuja modulaarset ehitusklotside süsteemi –, et asjaomasel kujul on ühendatava moodulfiguuri tavaomadused. Sellest kujust sel viisil arusaamiseks ei ole vaja kaaluda täiendavaid omadusi, mis asjaomasel kaubamärgil puuduvad.

59      Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda tegi vaidlustatud otsuse punktides 41–44 hindamisvea, kui ta piirdus tõdemusega, et vaidlusaluseks kaubamärgiks olev kaup on oma olemuselt üksnes „mängufiguur“, ning jättis seega tuvastamata, et see on olemuselt ka „ühendatav moodulfiguur“.

60      Sellega seoses tuleb lähtuda sellest, et asjaomane kaup on oma olemuselt nii inimese välistunnustega „mängufiguur“ – nagu otsustas apellatsioonikoda tulenevalt 16. juuni 2015. aasta kohtuotsusest Kinnituskärniga mängufiguuri kuju (T‑396/14, ei avaldata, EU:T:2015:379) – kui ka „ühendatav moodulfiguur“, mis võimaldab saavutada tehnilise tulemusena, et see on ühendatav menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemiga, nagu hageja on korduvalt väitnud. Järelikult on see kaup „ühendatav moodulfiguur“, millel on kaks otstarvet: mängimine, mille olemus ei ole tehniline, ja tehniline otstarve, mis võimaldab kokkupanekut või omavahel ühendamist.

61      Seega tuleb järeldada, et kuigi apellatsioonikoda leidis õigesti, et asjaomane kaup kuulub oma olemuselt mängufiguuride kategooriasse, tegi ta seevastu hindamisvea, kui ta jättis tuvastamata, et see kaup kuulub olemuse poolest ka ühendatavate moodulfiguuride kategooriasse.

–       Tähise põhiomaduste kindlaksmääramine

62      Apellatsioonikoda tõdes vaidlustatud otsuse punktides 45–47 vaidlusaluse kaubamärgi põhiomaduste kohta, et see kaubamärk on ruumiline tähis, milleks on inimesekujuline mängufiguur või kujuke, ja see sarnaneb seega inimesele. Tuginedes 16. juuni 2015. aasta kohtuotsusele Kinnituskärniga mängufiguuri kuju (T‑396/14, ei avaldata, EU:T:2015:379, punktid 30 ja 32), leidis apellatsioonikoda, et arvestades kaubamärgi graafilist kujutist ja asjaolu, et asjaomasel figuuril on inimese välimus, kujutavad selle pea, keha, käed ja jalad, mis on vajalikud sellise välimuse saavutamiseks, endast selle kaubamärgi põhiomadusi. Seevastu ei saa apellatsioonikoja sõnul vaidlusaluse mängufiguuri käelabade graafilist kujutist, pealael paiknevat kinnituskärni ning süvendeid selle taldadel ja jalgade tagaküljel pidada vaidlusalusest kaubamärgist jäävat tervikmuljet või selle koostisosade analüüsi tulemust arvestades selle kaubamärgi kõige olulisemateks omadusteks ning seega ei ole nende puhul tegemist asjaomase kuju põhiomadustega.

63      Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktides 48–50, et vaidlusalune kaubamärk ei kujuta selgelt ja ühemõtteliselt „ühendatavat moodulfiguuri“, nagu väidab hageja, vaid selle graafilisest kujutisest, sellest kaubamärgist jäävast tervikmuljest ja selle üksikosade analüüsist nähtub selgelt, et tegemist on inimest kujutava mängufiguuri kujuga. Tema sõnul ei tulene asjaomasest tähisest jäävast tervikmuljest ega nende osade uurimisest ühemõtteliselt, et asjaomase tähise põhiomadused või kõige olulisemad omadused on võimalus see figuur osadeks lahti võtta ja kokku panna või selle kokkusobivus, nagu väidab hageja. Apellatsioonikoja sõnul lisab hageja selle argumendiga vaidlustatud tähise kujule täiendavaid koostisosi, mida sellel tegelikult ei ole, ning selline meelevaldne lisamine on õigusvastane. Apellatsioonikoda märkis, et kuigi tõepoolest on võimalik Lego mängufiguuri osadeks lahti võtta lahti ja see sobib kokku menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemiga, ei ole siiski tõendatud, et need omadused on käesoleval juhul kõige olulisemad, mistõttu neid saaks pidada vaidlustatud tähise põhiomadusteks. Tema sõnul ei ole võimalus see figuur osadeks lahti võtta ja kokku panna või selle kokkusobivus otstarbe seisukohast kõige olulisemad Lego mängufiguuri kui sellise, see tähendab inimesekujulise mängufiguuri puhul, millega on võimalik mängida ka sõltumata viimati nimetatud omadustest.

64      Apellatsioonikoda tõdes vaidlustatud otsuse punktis 51, et vaidlusalune kaubamärk on väike mängufiguur, mis kujutab tegelaskuju, millel on eriline kujundus, kuid sellel ei ole „ainult mängude või mänguasjade tavalised omadused“. Tema sõnul viitab see kaubamärk pigem kauba kujule (mängufiguur), mille puhul on olulised või tähtsad muud kaunistavad ja fantaasiat väljendavad üksikosad, millel ei ole „selle kauba tüüpilist tavaotstarvet“. Käesolevas asjas on need üksikosad need, mille hageja ise on üksikasjalikult välja toonud, nimelt:

–        silindrikujuline pea selle lael asetseva kinnituskärniga (silmade ja suuga; nina ja kõrvadeta);

–        lühike ristkülikukujuline kael;

–        trapetsikujuline keha, mis on külgvaates ettepoole ja tahapoole kalutatav;

–        küünarnukist kergelt painutatud käed, mis lõppevad haaratsikujuliste käelabadega;

–        jalad, mille taldadel on süvendid ja tagaküljel kaks ümarat avaust, ning

–        asjaolu, et nii jalad kui ka keha on proportsionaalselt ligikaudu sama pikad.

65      Hageja väidab, et kõnealuse figuuri põhiomaduste hulka ei kuulu mitte ainult pea, keha, käed ja jalad, vaid ka kinnituskärn figuuri pealael, haaratsikujulised käelabad ning süvendid jalgade tagaküljel ja talla all, mis võimaldavad seda figuuri ühendada menetlusse astuja teiste ehitusklotsidega.

66      Kõigepealt tuleb märkida, et vastupidi hageja väidetele tuleb väljendit „põhiomadused“ mõista nii, et sellega peetakse silmas tähise kõige olulisemaid koostisosi (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 69, ja 30. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Établissement Amra vs. EUIPO – eXpresio, estudio creativo (Vedrusaapa kujutis), T‑264/21, ei avaldata, EU:T:2022:193, punkt 33).

67      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i õigeks kohaldamiseks asjaomase tähise põhiomadused, st selle kõige olulisemad koostisosad, teha iga juhtumi puhul nõuetekohaselt kindlaks, tuginedes tähisest jäävale üldmuljele või tähise kõiki koostisosi kordamööda uurides (vt eespool punkt 36).

68      Lisaks tuleneb hiljutisest kohtupraktikast, mis käsitleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii ja mida kohaldatakse mutatis mutandis sama artikli lõike 1 punkti e alapunkti i suhtes, et asjaomase tähise põhiomaduste kindlakstegemiseks võib kasutada ka muud teavet peale graafilise kujutise, näiteks seda, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub (vt eespool punkt 40).

69      Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 46 tõepoolest põhjendatult, et asjaomase mängufiguuri põhiomadusteks on omadused, mis annavad sellele inimese välimuse, nimelt pea, keha, käed ja jalad.

70      Selles osas tuleb rõhutada, et apellatsioonikoda pidas vaidlustatud otsuse punktis 51 samuti põhjendatult oluliseks asjaomase figuuri kaunistavaid ja fantaasiat väljendavaid üksikosi, nimelt silindrilist pead ja lühikest ja ristkülikukujulist kaela ning trapetsi kujuga keha. Nurgeline ja kompaktne kujustus ning üldised proportsioonid on samuti selle figuuri olulised graafilised üksikosad.

71      Siiski eksis apellatsioonikoda, kui ta inimese välistunnustega mängufiguuri graafilise kujutise põhjal luges vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadusteks ainult eespool punktides 69 ja 70 nimetatud omadused ning sisuliselt tuvastas, et kinnituskärn selle mängufiguuri pealael, haaratsikujulised käelabad, süvendid taldadel ja avaused jalgade tagaküljel, mille otstarvet ei saa kõnealusest kaubamärgist tuletada, ei panusta sellise mängufiguuri tavaotstarbesse, milleks on rollimängudeks ja lugude jutustamiseks mõeldud figuur, mis on pelgalt inimese välistunnustega, mistõttu ei saa need üksikosad kuuluda selle mängufiguuri põhiomaduste hulka.

72      Tegelikult on asjaomased põhiomadused, see tähendab kinnituskärn pealael, haaratsikujulised käelabad, süvendid taldadel ja avaused jalgade tagaküljel, vaidlusalusest kaubamärgist tuletatavad, kui vaadelda selle graafilist kujutist, aga need nähtuvad ka muust teabest, eelkõige sellest, et avalikkus teab menetlusse astuja modulaarset ehitusklotside süsteemi, nagu ilmneb hageja poolt toimikusse esitatud dokumentidest (vt eespool punktid 27, 53 ja 54), mis puudutavad väiteid ja argumente, mille viimati nimetatu esitas Üldkohtus (vt eespool punkt 21), ja mis on samuti üldtuntud asjaolu (vt eespool punkt 55).

73      Seega tuleb tõdeda, et vaidlusaluse figuuri pealael olev kinnituskärn, haaratsikujulised käelabad, süvendid taldadel ja avaused jalgade tagaküljel on vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused, arvestades selle „ühendatava moodulfiguuri“ olemust. Need üksikosad on olulised selle figuuri kokkusobivuse ja teiste toodetega ühendamise seisukohast.

74      Apellatsioonikoda tegi seega vaidlustatud otsuse punktides 45–52 hindamisvea, kui ta pidas oluliseks ainult „mittetehnilisi“ omadusi, mis annavad asjaomasele figuurile inimese välimuse, nimelt pea, keha, käed ja jalad, ega pidanud põhiomadusteks vaidlusaluse kaubamärgi kui ühendatava moodulfiguuri „tehnilisi“ omadusi, milleks on kinnituskärn pealael, haaratsikujulised käelabad, süvendid taldadel ja avaused jalgade tagaküljel.

75      Nii toimides piirdus apellatsioonikoda vaidlusaluse kaubamärgi põhiomaduste tuvastamisel ekslikult selle kaubamärgi graafilise kujutisega ega võtnud arvesse muid konkreetse kauba olemusega seotud hindamiseks sobivaid andmeid, eelkõige seda, et avalikkus teab menetlusse astuja modulaarset ehitusklotside süsteemi.

76      Samuti eksis apellatsioonikoda, kui ta leidis vaidlustatud otsuse punktis 49, et hageja on oma argumentides lisanud vaidlustatud tähise kujule täiendavaid koostisosi, mida sellel tegelikult ei ole, ning et selline meelevaldne lisamine on õigusvastane. Nimelt on asjaomase figuuri pealael olev kinnituskärn, haaratsikujulised käelabad, süvendid taldadel ja avaused jalgade tagaküljel ilmselgelt selle figuuri omadused, mis tulevad ilmsiks mitte ainult selle graafilisel kujutise põhjal, vaid nähtuvad ka muudest hindamiseks sobivatest andmetest, nagu menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemi tuntus avalikkuse seas. Need omadused ei kujuta endast seega mingil juhul konkreetsele kaubale selliste koostisosade „meelevaldset lisamist“, mida sellel kaubal ei ole.

77      Tuleb asuda seisukohale, et kuigi apellatsioonikoda leidis põhjendatult, et vaidlustatud otsuse punktis 51 nimetatud omadused on vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused, tegi ta aga hindamisvea, kui ta ei pidanud põhiomadusteks hageja väidetud täiendavaid omadusi, nimelt kinnituskärni pealael, haaratsikujulisi käelabasid, süvendeid taldadel ja avausi jalgade tagaküljel.

–       Küsimus kauba enda olemusest tuleneva kuju kohta

78      Apellatsioonikoda tegi vaidlustatud otsuse punktides 51–54 kindlaks eespool punktis 64 nimetatud kaunistavad ja fantaasiat väljendavad üksikosad ning tuvastas, et nende osade kombinatsioon on kujustatud nii, et see annab asjaomasele mängufiguurile sellest jäävas tervikmuljes originaalse või fantaasiat väljendava välimuse. Ta leidis samuti, et mängufiguur kuulub seega kaubakategooriasse, mille kujundamisel saab põhimõtteliselt kasutada ulatuslikku loomevabadust. Tema sõnul võib klassi 28 kuuluva mängufiguuri või kujukese kujustus seega olla ükskõik milline, kui selle kuju erineb vaidlusaluse tähise konkreetsest kujust, ning seda võib muuta ja varieerida kuitahes loovalt. Näiteks võivad disaineri soovil olla jalad ümarad, erinevalt nurgelisest registreeritud kujust, ja keha võib olla mis tahes muu kujuga: ristkülikukujuline või ümar, mitte registreeritud trapetsikujuline. Kuigi inimesekujulisel mängufiguuril või kujukesel peavad olema pea, keha, kaks kätt ja jalga, mis annavad talle inimese välimuse, võivad need põhiomadused esineda suvalisel konkreetsel kujul

79      Apellatsioonikoda leidis vaidlustatud otsuse punktides 55 ja 56, et selline loomevabadus ei kehti mitte ainult klassi 28 kuuluvate asjaomaste kaupade puhul, vaid mutatis mutandis ka muude klassidesse 9 ja 25 kuuluvate asjaomaste kaupade puhul (mille kohta puuduvad hageja sisulised selgitused) samamoodi, kui need oleksid kujustatud inimesekujulise mängufiguuri või kujukesena, ja seda enam, kui need oleksid kujustatud mis tahes muul moel. Apellatsioonikoja sõnul ei nähtu hageja selgitustest siiski selgelt, et vaidlusalune tähis oleks „ainult“ kuju, mis tuleneb kauba enda olemusest, ning samuti ei ole selge, miks asjaomased kaubad on „tingimata“ kujustatud selliselt, nagu registreeritud mängufiguur. Lisaks ei tõendanud hageja, et nende kaupade kuju hõlmab üksikosi, mis tulenevad kõnealuse kauba enda olemusest, ning et vaidlusaluse tähise kui terviku kuju ei ole vältimatut selline, mis tingimata vastab nende kaupade kategooriale.

80      Vaidlustatud otsuse punktides 57–59 leidis apellatsioonikoda, et ainuüksi asjaolust, et konkreetne kujuke kujutab inimest, ei piisa selleks, et välistada vaidlusaluse kaubamärgi kaitstavus vastavalt määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktile i, kuna vastasel juhul laieneks selle sättega antud kaitse „lõpmatult“ alates hetkest, mil kaubamärk on naturalistliku algkujuga, nagu käesoleval juhul inimkeha. Tema sõnul vaidlusalune tähis lihtsalt ei seisne mõne sellise klassidesse 9, 25 või 28 kuuluva kauba kujus, mille põhiomadused on seotud sellise kauba tavaotstarbega. Ta järeldas sellest, et nimetatud artikli tingimused ei ole täidetud.

81      Hageja väidab sisuliselt, et kõik asjaomase figuuri nähtavad omadused (eelkõige pea, keha, käed ja jalad), olgu need olulised või mitte, on igas mõttes kujustatud täitmaks kauba tavaotstarvet olla ühendatav menetlusse astuja ehitusklotside ja muude figuuridega.

82      Olgu korratud, et põhimõtteliselt keeldutakse sellise kuju registreerimisest, mille põhiomadused on seotud asjaomase kauba ühe või mitme tavaotstarbega (vt selle kohta analoogia alusel 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punkt 25).

83      Samuti tuleb rõhutada, et vastavalt eespool punktis 44 viidatud kohtupraktikale ei saa määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i kohaldada juhul, kui vaidlusaluse kaubamärgi puhul on tegemist kauba kujuga, milles on oluline või peamine tähtsus muul kui asjaomase kauba üldise tavaotstarbega seotud üksikosal, nagu seda on kaunistav või fantaasiat väljendav osa (vt selle kohta analoogia alusel 18. septembri 2014. aasta kohtuotsus Hauck, C‑205/13, EU:C:2014:2233, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika).

84      Nii ei saa määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i kohaldada niipea, kui vaidlusalune kaubamärk on sellise kauba kuju, millel on vähemalt üks põhiomadus, mis ei ole seotud selle kauba tavaotstarbega, ehk teisisõnu niipea, kui on olemas vähemalt üks kuju põhiomadus, mis ei tulene kauba enda olemusest, mistõttu vaidlusalune kaubamärk ei ole „ainult“ kuju, mis tuleneb kauba enda olemusest (vt eespool punkt 45).

85      Käesoleval juhul käsitletavat kuju saab seega ELi kaubamärgina kaitsta, kui vähemalt üks selle põhiomadus ei ole seotud mängufiguuri tavaotstarbega või ühendatava moodulfiguuri tavaotstarbega.

86      Tuleb aga tõdeda, et asjaomase figuuri pea silindrilist või „tünjat“ kuju ei saa pidada seotuks ei mängufiguuri tavaotstarbe ega ühendatava moodulfiguuri tavaotstarbega. Sama kehtib lühikese ristkülikukujulise kaela ning trapetsikujulise, lameda ja nurgelise keha, samuti käelabadega käte ja jalalabadega jalgade erilise kuju kohta.

87      Asjaomase kuju põhiomaduste konkreetne kujustus on seega üks mängufiguuri tavaotstarbe või ühendatava moodulfiguuri tavaotstarbe konkreetse kohaldamise võimalik väljendus.

88      Seega tulenevad vaidlustatud otsuse punktis 51 mainitud kaunistavad ja fantaasiat väljendavad omadused (vt eespool punktid 64 ja 78), mis on loetletud eespool punktis 86, asjaomase mängufiguuri ja ühendatava moodulfiguuri autori loominguvabadusest. Kuigi inimese välistunnuste ja ühendamist võimaldavate üksikosade olemasolu on toote kahetise laadi tõttu põhimõtteliselt vajalik, saab nende üksikosade kujustamisel siiski kasutada suurt loomevabadust. Arvestades seda suurt loomevabadust ehitusmängu ühendatavate figuuride kujustamisel, võivad need omadused esineda mitmel muul vaidlusalusest kaubamärgist erineval kujul.

89      Seega leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 53 põhjendatult, et arvestades nende põhiomaduste kaunistavat ja fantaasiat väljendavat olemust, saab nende muutmisel ja varieerimisel põhimõtteliselt kasutada „suurt loomevabadust“.

90      Sellega seoses olgu märgitud, et põhjendatud ei ole hageja väide, et vaidlusaluse kaubamärgi ühelgi „omadusel ning ammugi mitte ühelgi selle põhiomadusel ega ka vaidlusalusel kaubamärgil tervikuna ei ole ühtegi kaunistavat või fantaasiat väljendavat üksikosa, mille otstarve oleks kirjeldatud otstarbest laiem“, ja see tuleb tagasi lükata. Nimelt on eespool punktis 86 loetletud põhiomadused iseenesest sellised üksikosad.

91      Seega ei ole hageja, kellel lasub käesolevas kehtetuks tunnistamise menetluses tõendamiskoormis (vt eespool punkt 26), suutnud ümber lükata järeldust, et asjaomase kauba vähemalt üks põhiomadus ei ole seotud mängufiguuri või ühendatava moodulfiguuri tavaotstarbega.

92      Arvestades eespool punktides 83 ja 84 esitatud põhimõtteid, piisab sellest järeldusest, et välistada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i kohaldamine.

93      Tuleb asuda seisukohale, et vaatamata eespool punktides 59 ja 74 tuvastatud hindamisvigadele, mis eespool esitatut silmas pidades ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust, leidis apellatsioonikoda põhjendatult, et vaidlusalust kaubamärgi saab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i alusel registreerida.

94      Hagi esimene väide tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

 Teine väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii

95      Hageja väidab, et apellatsioonikoda tegi määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjuse kohaldamisel hindamisvigu.

96      Esiteks väidab hageja asjaomase kauba otstarbe ja selle põhiomaduste kohta, et neid ei saa hinnata mitte abstraktselt, vaid tuleb lähtuda sellest, kuidas need konkreetselt vaidlusaluse kaubamärgi kujutises esile tulevad. Hageja sõnul ei ole asjaolu, et teoreetiliselt saab ühendatavat moodulfiguuri kasutada menetlusse astuja modulaarsest ehitusklotside süsteemist sõltumatult, kaubamärgile antud kuju omadus ning eelkõige ei tingi ühendatava moodulfiguuri olemuse kaotust. Lisaks väidab ta, et hiljutise kohtupraktika kohaselt ei saa tehnilise otstarbe hindamine põhineda üksnes asjaomase kaubamärgi graafilisel kujutisel.

97      Teiseks heidab hageja vaidlusaluse kaubamärgi põhiomaduste otstarbe osas apellatsioonikojale ette, et vaidlustatud otsuse punktides 78–80 ta ei „käsitlenud üldse“ hageja esitatud tõendeid. Ta väidab, et selle kaubamärgina kujutatud ühendatava moodulfiguuri ning selle koostisosade tehniline tulemus on selle kokkupandavus ja modulaarsus menetlusse astuja ehitusklotside süsteemis. See ühendatav moodulfiguur ja selle eri üksikosad on kujustatud igas mõttes nii, et neid oleks võimalik ühendada ning kombineerida menetlusse astuja teiste ühendatavate moodulfiguuride ja teiste ehitusklotsidega. Suur hulk ehitusvariante on võimalikud üksnes asjaomases kaubamärgis seisnevaga sarnase ühendatava moodulfiguuri konkreetse kuju puhul. Kõigi vaidlusaluse kaubamärgi omaduste ainus eesmärk on tagada asjaomase kaubamärgi ja selle üksikosade kokkupandavus ja modulaarsus menetlusse astuja modulaarses ehitusklotside süsteemis. Mitte ainult kinnituskärn pealael, haaratsikujulised käelabad, süvendid taldadel ja jalgade tagaküljel, vaid konkreetselt figuuri pea suurus ja mõõtmed ning silindriline kuju; külgedelt pisut laieneva keha lame ja nurgeline kuju, käte kerge paine, randmed, haaratsikujulised käelabad ja liigutatavad jalad, mille pikkus võimaldab figuuri panna istuma nelja kinnituskärni külge, on samuti mõeldud üksnes selleks, et selles kaubamärgis seisnev figuur oleks ühendatav. Sama käib kogu selle figuuri kohta, mille proportsioonid ja kõrgus, mis vastavad täpselt menetlusse astuja nelja ehitusklotsi kõrgusele, on mõeldud üksnes selleks, et figuuri saaks ühendada selliste klotsidega. Ühendatava moodulfiguuri kokkusobivus kaoks või oleks piiratud, kui selle kuju oleks erinev. Apellatsioonikoda ei suutnud näidata, millised selle kaubamärgi väidetavad põhiomadused on väljamõeldud ega ole seotud üksnes selle tehnilise otstarbega. Hageja sõnul tuleneb sellest, et vaidlusaluse kaubamärgi ja selle üksikosade kuju eesmärk on „üksnes“ kirjeldatud tehniliste tulemuste saavutamine määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses. Tähtsust ei oma ega välista nimetatud artikli kohaldamist see, et samasugune tehniline tulemus on saavutatav mõne muu olemasoleva kujuga.

98      Lõpuks toob hageja esile, et arusaamatu on vaidlustatud otsuse punktis 79 esitatud apellatsioonikoja analüüs, mille kohaselt vaidlusalusel kaubamärgil „puudub tegumood või vorming, millest selgelt ja ühemõtteliselt nähtuks, et see on kokkupandav ja [menetlusse astuja] ehitusklotside süsteemis modulaarne“. Ta väidab selles osas, et apellatsioonikoda kaldus taas kord kõrvale praegusest kohtupraktikast, mille kohaselt ei ole kaubamärgi omaduste tehnilise tulemuse kindlaksmääramisel enam vastuvõetav tuginemine üksnes selle kaubamärgi registreeringule ja selle välisele kujutisele. Hageja leiab, et ta on jooniste abil üksikasjalikult tõendanud, et lisaks graafilisele kujutisele on vaidlusalusel kaubamärgil kehtetuks tunnistamise taotluses kirjeldatud otstarve.

99      EUIPO ja menetlusse astuja vaidlevad hageja argumentidele vastu.

100    Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaselt ei registreerita tähiseid, mis koosnevad ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks.

101    Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii aluseks olev huvi on vältida seda, et kaubamärgiõigus annaks ettevõtjale monopoli ühe kauba tehnilise lahenduse või kasulike omaduste suhtes (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 43).

102    Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii õige kohaldamine eeldab, et asjaomase ruumilise tähise põhiomadused on nõuetekohaselt tuvastatud. Väljendit „põhiomadused“ tuleb mõista nii, et see käib tähise kõige olulisemate osade kohta (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punktid 68 ja 69).

103    Tähise põhiomadused tuleb tuvastada juhtumipõhiselt, kuna selle võimalike üksikosade vahel ei pruugi olla süsteemset vastastikust suhet. Tuvastamisel võib otseselt aluseks võtta tähisest jääva üldmulje või siis kõigepealt uurida kordamööda kõiki tähise koostisosi (vt selle kohta 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 70).

104    Seetõttu võib ruumilise tähise põhiomadused teha kindlaks juhtumi – eriti selle keerukuse – põhiselt, analüüsides asjaomast tähist pelgalt visuaalselt või –vastupidi – uurides seda süvitsi, võttes selle käigus arvesse hindamiseks sobivaid andmeid, nagu uuringud ja ekspertiis või ka andmed asjaomase kauba suhtes varem tunnustatud intellektuaalomandiõiguste kohta (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 71, ja 24. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Rubik’s Brand vs. EUIPO – Simba Toys (Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubiku kuju), T‑601/17, ei avaldata, EU:T:2019:765, punkt 49).

105    Seega võib pädev asutus viia läbi põhjaliku kontrolli, milles võetakse lisaks graafilisele kujutisele ja võimalikele registreerimistaotlusega koos esitatud kirjeldustele arvesse ka kõnealuse tähise põhiomaduste nõuetekohaseks tuvastamiseks sobivaid andmeid (6. märtsi 2014. aasta kohtuotsus Pi-Design jt vs. Yoshida Metal Industry, C‑337/12 P – C‑340/12 P, ei avaldata, EU:C:2014:129, punkt 54).

106    Sellest tuleneb, et kuigi asjaomase tähise põhiomaduste kindlakstegemist tuleb üldjuhul alustada selle tähise graafilise kujutise analüüsimisest, võib pädev asutus tugineda ka muudele asjakohasele andmetele, mille abil on võimalik neid omadusi kohaselt kindlaks teha, näiteks sellele, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub (23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gömböc, C‑237/19, EU:C:2020:296, punktid 30, 31 ja 37).

107    Nii nähtub eespool punktides 104–106 viidatud kohtupraktikast, et asjaomase tähise põhiomaduste tuvastamisel võib arvesse võtta ka muid asjakohaseid andmeid peale graafilise kujutise, näiteks seda, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub.

108    Tähise üksikosade eristusvõime ega tähise kasutamise käigus omandatud eristusvõime ei oma tähtsust tähise põhiomaduste kindlaksmääramisel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses (24. septembri 2019. aasta kohtuotsus Roxtec vs. EUIPO – Wallmax (Seitset sinist kontsentrilist ringi sisaldava musta ruudu kujutis), T‑261/18, EU:T:2019:674, punkt 64).

109    Vaidlusaluse kuju põhiomadused tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti II kohaldamise raames kindlaks teha, lähtudes konkreetsest eesmärgist, milleks on vaidlusaluse kuju otstarbekohasuse uurimine (30. märtsi 2022. aasta kohtuotsus Vedrusaapa kujutis, T‑264/21, ei avaldata, EU:T:2022:193, punkt 41).

110    Kui tähise põhiomadused on tuvastatud, peab EUIPO veel kontrollima, kas kõik need omadused vastavad asjaomase kauba tehnilisele otstarbele (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 72) või täpsemalt selle kauba teatvale tehnilisele otstarbele (vt 23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gömböc, C‑237/19, EU:C:2020:296, punkt 28 ja seal viidatud kohtupraktika).

111    Selleks et analüüsida tähise otstarbekohasust määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses, tuleb tehnilise tulemuse saavutamiseks vajaliku kuju põhiomadusi võimaluse korral hinnata seoses kujutatud konkreetse kauba tehnilise otstarbega. Sellist analüüsi ei saa läbi viia, võtmata vajaduse korral arvesse konkreetse kauba otstarbega seotud täiendavaid üksikosi, isegi kui neid ei ole kujutisel näha (10. novembri 2016. aasta kohtuotsus Simba Toys vs. EUIPO, C‑30/15 P, EU:C:2016:849, punktid 46 ja 48).

112    Seega tähise otstarbekohasuse analüüsimisel määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tähenduses ei ole liidu kohus seotud mitte üksnes kaubamärgi graafilisest kujutisest nähtuva otstarbega, vaid peab arvesse võtma konkreetse kauba muid koostisosi, nagu pöördemehhanism Rubiku kuubiku puhul (vt selle kohta 24. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubiku kuju, T‑601/17, ei avaldata, EU:T:2019:765, punktid 85 ja 86), legoklotsi puhul klotsi alumine külg (12. novembri 2008. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Mega Brands (Punane legoklots), T‑270/06, EU:T:2008:483, punkt 78) ja plaastri puhul selle toimeviis (31. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus Novartis vs. EUIPO – SK Chemicals (Plaastri kujutis), T‑44/16, ei avaldata, EU:T:2018:48, punkt 37). Liidu kohus ei või siiski lisada konkreetse kauba kujule üksikosi, millest selles tähises ei ole (3. juuni 2021. aasta kohtuotsus Yokohama Rubber ja EUIPO vs. Pirelli Tyre, C‑818/18 P ja C‑6/19 P, ei avaldata, EU:C:2021:431, punktid 62–66).

113    Kuigi selleks, et välja selgitada, kas need omadused tulenevad asjaomase kauba tehnilisest otstarbest, võidakse arvesse võtta muud teavet peale tähise graafilise kujutise, peab see teave see teave pärinema objektiivsetest ja usaldusväärsetest allikatest ega saa hõlmata seda, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub (23. aprilli 2020. aasta kohtuotsus Gömböc, C‑237/19, EU:C:2020:296, punkt 37).

114    Mis puutub tingimusse, et kauba kuju kaubamärgina registreerimisest saab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel keelduda vaid juhul, kui see kuju on taotletud tehnilise tulemuse saavutamiseks „vajalik“, siis see tingimus ei tähenda, et asjaomane kuju peab olema ainus, mis võimaldab selle tulemuse saavutada (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 53).

115    Määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamisel ei kujuta endast registreerimisest keeldumise põhjuse kohaldamata jätmise tingimust asjaolu, et sama tehnilise tulemuse võimaldab saavutada mõni muu olemasolev kuju (vt 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punktid 58 ja 83 ning seal viidatud kohtupraktika).

116    Teisisõnu keelab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkt ii mis tahes sellise kuju registreerimise, mis oma põhiomadustelt kujutab endast ainult kauba kuju, mis on asjaomase tehnilise tulemuse saavutamiseks tehnilistel põhjustel vajalik ja piisav, isegi kui selle tulemuse võimaldab saavutada mõni muu kuju, milles on kasutatud samasugust või muud tehnilist lahendust (12. novembri 2008. aasta kohtuotsus Punane legoklots, T‑270/06, EU:T:2008:483, punkt 43).

117    Kauba kujust koosneva tähise otstarbekohasuse uurimisel on pärast selle tähise põhiomaduste tuvastamist üksnes vaja uurida, kas need omadused vastavad asjaomase kauba tehnilisele otstarbele. Kindlasti tuleb seda uurida, kui hinnatakse kaubamärgina registreerimiseks esitatud tähist ja mitte tähiseid, mis koosnevad t selle kauba mõnest muust kujust. Kuju omaduste tehnilist otstarbekohasust saab hinnata, võttes eelkõige arvesse varasemaid patente puudutavaid dokumente, mis kirjeldavad asjaomase kuju otstarbest tulenevaid üksikosi (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punktid 84 ja 85).

118    Registreerimisest keeldutakse üksnes kauba sellise kuju puhul, mis seisneb pelgalt tehnilises lahenduses ja mille registreerimine kaubamärgina takistaks seega tegelikkuses asjaomase tehnilise lahenduse kasutamist teiste ettevõtjate poolt (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 48; 19. septembri 2012. aasta kohtuotsus Reddig vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Morleys (Noapea), T‑164/11, ei avaldata, EU:T:2012:443, punkt 24, ja 24. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubiku kuju, T‑601/17, ei avaldata, EU:T:2019:765, punkt 45). Üksnes otstarbekohase kaubakuju registreerimine kaubamärgina võimaldaks selle kaubamärgi omanikul keelata teistel ettevõtjatel mitte ainult sama kuju, vaid ka sarnase kuju kasutamise (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 56; 19. septembri 2012. aasta kohtuotsus Noapea, T‑164/11, ei avaldata, EU:T:2012:443, punkt 22, ja 24. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubiku kuju, T‑601/17, ei avaldata, EU:T:2019:765, punkt 46).

119    Üks või mõni väike meelevaldne üksikosa ruumilises tähises, mille kõik põhiomadused on tingitud tehnilisest lahendusest, mille väljendus see tähis on, ei mõjuta järeldust, et see tähis seisneb ainult kauba kujust, mis on vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks. Peale selle saab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjust kohaldada ainult siis, kui kõik tähise põhiomadused on otstarbekohased, mistõttu niisuguse tähise kaubamärgina registreerimisest ei saa selle sätte alusel keelduda, kui asjaomane kauba kuju kätkeb tähtsat otstarbeta üksikosa – nagu kaunistuslik või fantaasiat väljendav osa –, mis on selle kuju puhul oluline (vt 14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika, ning 11. mai 2017. aasta kohtuotsus Yoshida Metal Industry vs. EUIPO, C‑421/15 P, EU:C:2017:360, punkt 27 ja seal viidatud kohtupraktika).

120    Seega ei saa määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldada juhul, kui taotletud või vaidlusalune kaubamärk seisneb kauba kujus, mille otstarbeta üksikosa – näiteks kaunistav või fantaasiat väljendaval osa – on oluline. Sel juhul saavad konkurentidest ettevõtjad hõlpsalt kasutada mõnd samaväärse otstarbega alternatiivset kuju, mistõttu puudub oht, et piiratakse selle tehnilise lahenduse kasutamise võimalust. Sellisel juhul saavad kaubamärgiomaniku konkurendid seda tehnilist lahendust raskusteta kasutada kaubakuju puhul, millel ei ole sama otstarbega üksikosa kui mainitud omaniku tootel ja mis seega ei ole sellega identne ega sarnane (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punktid 52 ja 72).

121    Eeltoodust tuleneb, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjust saab kohaldada üksnes siis, kui iga asjaomase tähise põhiomadus on vajalik selle tehnilise tulemuse saavutamiseks, milleks asjaomane kaup on mõeldud. Seevastu ei ole see põhjus kohaldatav, kui on olemas tähtis otstarbeta üksikosa, nagu kaunistav või fantaasiat väljendav osa, mis on kõnealuse tähise põhiomadus, kuid mis ei ole sellise tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik.

122    Teisisõnu ei saa määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii sätestatud keeldumispõhjust kohaldada, kui vähemalt üks kauba kuju põhiomadus ei ole tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik, mistõttu vaidlusalune kaubamärk ei ole „ainult“ tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik kuju.

123    Neist kaalutlustest lähtudes tuleb kontrollida, kas teine väide on põhjendatud.

–       Kauba otstarbekohasuse kindlaksmääramine

124    Apellatsioonikoda märkis vaidlustatud otsuse punktis 67 asjaomase kauba olemuse kohta, et asjaomane tähis on väike mängufiguur, mis kujutab erilise kujundusega tegelaskuju (vt eespool punkt 47). Sama otsuse punktis 77 tuvastas ta sellest tulenevalt, et käsitletav vaidlus puudutab klassi 28 kuuluvate kaupade „Mängud ja mänguasjad“ kategooriasse kuuluvat mängufiguuri.

125    Mis puudutab asjaomase toote tehnilist otstarvet, siis leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 71–74, et mängufiguurid või mängud kui sellised on esemed, millega mängitakse, ning et nende kasutamine on seega mõeldud meelelahutuseks ja lõõgastuseks või vaba aja veetmiseks ja lõbustuseks. Ta möönis, et on tõsi, et nii põhiomaduste (pea, keha, käed ja jalad) kui ka kõigi ülejäänud omaduste (näiteks käelabad ja avaused) kujundus võimaldab kõnealust mängufiguuri ühendada ehitusklotside ja muude Lego koosteosadega ning et vaidlust ei ole küsimuses, et Lego mängufiguur on menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemiga kokkusobiv. Samas märkis ta, et samuti on üldteada, et põhimõtteliselt on võimalik mängida Lego mängufiguuriga täpselt samamoodi nagu mis tahes mängufiguuriga (st seda hoides, ümber paigutades, osadeks lahti võttes jne), kombineerimata seda tingimata selle modulaarse ehitusklotside süsteemiga. Ta leiab, et asjaolu, et kõnealuse mängufiguuri eesmärk on põhimõtteliselt innustada mängima rollimänge ja jutustama lugusid, ning nimetatud modulaarse ehitusklotside süsteemiga kokkusobivus on põhjus, miks seda mängufiguuri parendatakse ja loominguliselt kasutatakse, ning see nähtub hageja enda esitatud argumentidest ja tõenditest, näiteks lisas BDR 3.

126    Vaidlustatud otsuse punktides 78 ja 79 leidis apellatsioonikoda samuti, et asjaomase mängufiguuri kujuga saavutatud „tulemus“ on lihtsalt anda sellele inimese välistunnused, ning et asjaolu, et see mängufiguur kujutab endast tegelaskuju ja seda saab kasutada meelelahutuseks, ei ole „tehniline tulemus“. Erinevalt 24. oktoobri 2019. aasta kohtuotsusest Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubiku kuju (T‑601/17, ei avaldata, EU:T:2019:765, punkt 88), mis puudutas konkreetselt klassi 28 kuuluvaid „ruumilisi puslesid“, ei olnud käesoleval juhul seoses samasse klassi kuuluvate „mängude ja mänguasjadega“ vaja arvesse võtta täiendavaid üksikosi (nagu eri osade pööratavus ja varjatud osad).

127    Tuleb korrata, et otstarvet, mida asjaomase kuju põhiomadused täidavad, tuleb võimaluse korral hinnata seoses kujutatud konkreetse kaubaga (vt eespool punkt 111).

128    Käesoleval juhul leidis apellatsioonikoda küll sisuliselt õigesti, et konkreetne kaup on klassi 28 kuuluv mängufiguur (vt eespool punktid 49–51) ja et selle kauba kuju muu tulemus peale tehnilise tulemuse on anda sellele mängufiguurile inimese välistunnused, et see „mehike“ saaks osaleda rollimängudes ja lugude jutustamises.

129    Seda silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et vaidlusaluse kaubamärgi teatud põhiomaduste, nimelt pea, keha, käte ja jalgade otstarve on anda asjaomasele figuurile inimese välistunnused. Kuna „mängufiguurina“ määratletud kaup on mõeldud mängimiseks ilma takistuste ja piiranguteta, on kõigi selle figuurile antud inimese välistunnuste eesmärk, et sellega saaks mängida sellisena, nagu see on, see tähendab eraldi modulaarse ehitusklotside süsteemi mis tahes muust osast. Asjaolu, et see figuur kujutab endast tegelaskuju ja seda võib kasutada mis tahes sobivas meelelahutuslikus kontekstis, ei ole „tehniline tulemus“ (vt selle kohta 16. juuni 2015. aasta kohtuotsus Kinnituskärniga mängufiguuri kuju, T‑396/14, ei avaldata, EU:T:2015:379, punktid 31, 32 ja 34).

130    Samas tuleb tõdeda, et asjaomane kaup on samuti ühendatav moodulfiguur (vt eespool punkt 52), mille tehniline otstarve on ka selle kokkupandavus ja modulaarsus, st võimalus ühendada seda menetlusse astuja ehitusmängusüsteemi teiste osadega, nagu ehitusklotsid.

131    Nimelt tuleb käesoleval juhul vastupidi varasemale kehtetuks tunnistamise menetlusele, mille kohta tehti 16. juuni 2015. aasta kohtuotsus Kinnituskärniga mängufiguuri kuju (T‑396/14, ei avaldata, EU:T:2015:379), käesolevas menetluses hageja esitatud konkreetse selgituse põhjal asuda seisukohale, et vaidlusalusest kaubamärgist nähtub selle graafilise kujutise põhjal modulaarsesse ehitusklotside süsteemi sobiva vaidlusaluse figuuri ühendatavus, ent see nähtub ka muudest hindamiseks sobivatest andmetest, eelkõige asjaolust, et avalikkus teab selliseid modulaarseid ehitusklotside süsteeme nagu menetlusse astuja oma, nagu ilmneb hageja poolt toimikusse esitatud dokumentidest (vt eespool punkt 27), mis on seotud väidete ja argumentidega, mille viimati nimetatu esitas Üldkohtus (vt eespool punkt 21).

132    Seega nähtub lisast BDR 3, milleks on väljavõte raamatust Lego Minifigure year by year – A visual History (prantsuskeelne väljaanne: Les figurines Lego au fil du temps), et Lego figuuri „kehal on ühenduskohad, mis sobivad kokku Lego ehitusklotside ja muude koosteosadega“, ning et neid „saab osadeks lahti võtta ja kokku panna teiste figuuride koosteosadega, et luua täiesti uus tegelaskuju“.

133    Lisaks olgu märgitud, et asjaolu, et avalikkus tunneb selliseid modulaarseid ehitusklotside süsteeme nagu menetlusse astuja oma, on üldtuntud asjaolu kohtupraktika tähenduses (vt eespool punkt 55).

134    Seega eksis apellatsioonikoda, kui ta leidis vaidlustatud otsuse punktis 73, et võimalus mängida asjaomase mängufiguuriga ilma, et seda oleks tingimata vaja kombineerida menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemiga, võib olla takistuseks selle figuuri tehnilisele otstarbele nagu ühendatavus ja modulaarsus. Nimelt ei mõjuta võimalus kasutada kõnealust figuuri mängimaks menetlusse astuja modulaarsest ehitusklotside süsteemist eraldi selle selliseid tehnilist otstarvet nagu ühendatavus ja modulaarsus.

135    Samuti eksis apellatsioonikoda, kui ta leidis vaidlustatud otsuse punktis 79, et vaidlusalusel kaubamärgil, millel on mängufiguuri kuju, „puudub tegumood või vorming, millest selgelt ja ühemõtteliselt nähtuks, et see on kokkupandav ja [menetlusse astuja] ehitusklotside süsteemis modulaarne“.

136    Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda tegi vaidlustatud otsuse punktides 67–79 hindamisvea, kui ta piirdus tõdemusega, et kauba, mis on vaidlusalune kaubamärk, otstarve on üksnes muu tulemus peale tehnilise tulemuse, mis seisneb võimaluses kujutada ette inimese välistunnustega „mehikest“ ja sellega mängida, ning jättis niisiis tuvastamata, et see otstarve hõlmab ka tehnilist tulemust, milleks on selle ühendatavus ja modulaarsus või ka võimalus seda teiste klotsidega kombineerida ja kokku ehitada.

137    Sellega seoses tuleb lähtuda sellest, et asjaomasel kaubal on kaks otstarvet, esiteks mängimine sellega kui inimese välistunnustega „mängufiguuriga“ – nagu otsustas apellatsioonikoda tulenevalt 16. juuni 2015. aasta kohtuotsusest Kinnituskärniga mängufiguuri kuju (T‑396/14, ei avaldata, EU:T:2015:379) – ja teiseks „ühendatava moodulfiguuri“ otstarve, mis võimaldab saavutada tehnilise tulemuse, milleks on võimalus seda ühendada ja moduleerida eeskätt menetlusse astuja ehitusklotside süsteemis.

138    Tuleb järeldada, et kuigi apellatsioonikoda leidis põhjendatult, et asjaomase kauba muu tulemus peale tehnilise tulemuse seisneb võimaluses ette kujutada inimese välistunnustega „mehikest“ ja sellega mängida, tegi ta seevastu hindamisvea, kui ta ei asunud seisukohale, et selle kauba tehniline tulemus hõlmab ka selle ühendatavust ja modulaarsust.

–       Tähise põhiomaduste kindlaksmääramine

139    Apellatsioonikoda tugines vaidlustatud otsuse punktides 69 ja 70 tähise põhiomaduste osas 16. juuni 2015. aasta kohtuotsusele Kinnituskärniga mängufiguuri kuju (T‑396/14, ei avaldata, EU:T:2015:379, punktid 30 ja 32). Ta leidis, et arvestades asjaomase tähise graafilist kujutist ja asjaolu, et sellel on inimese välimus, on asjaomase tähise põhiomadused, mis annavad sellele inimese välimuse, selle pea, keha (torso), käed ja jalad. Apellatsioonikoda leidis seevastu, et asjaomase mängufiguuri käelabade täpse graafilise kujutise, pealael oleva kinnituskärni ning taldadel ja jalgade tagaküljel olevate süvendite puhul ei ole – olgu siis seoses vaidlusalusest tähisest jääva tervikmuljega või seoses hinnanguga selle eri üksikosadele – tegemist kõnealuse tähise ühe või mitme põhiomadusega.

140    Vaidlustatud otsuse punktides 75 ja 76 tuletas apellatsioonikoda veel meelde, et Üldkohus on tuvastanud sama kaubamärgi puhul, mis on vaidlustatud käesolevas asjas, et asjaomase figuuri käelabade, pealael oleva kinnituskärni ning taldadel ja jalgade tagaküljel olevate süvendite graafiline kujutis ei võimalda iseenesest ja a priori mõista, kas neil üksikosadel on mingi tehniline otstarve, või kui on, siis milline (16. juuni 2015. aasta kohtuotsus Kinnituskärniga mängufiguuri kuju, T‑396/14, ei avaldata, EU:T:2015:379, punkt 32). Ta lisas, et igal juhul, isegi kui sarnaselt hagejaga möönda, et eespool nimetatud üksikosade kujul võib olla tehniline otstarve, mis seisneb selles, et neid on võimalik ühendada teiste koosteosadega, eelkõige klotsidega, mis on omavahel ühendatavad, ei saa neid üksikosi pidada selle kaubamärgi kõige olulisemateks osadeks ei kaubamärgist jääva tervikmulje ega selle osade analüüsi põhjal. Tema sõnul ei kujuta need üksikosad endast asjaomase kuju põhiomadust kohtupraktika tähenduses ning pealegi ei viita miski sellele, et nende üksikosade kuju otstarbekohased põhiomadused tulenevad väidetavast tehnilisest tulemusest.

141    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii korrektseks kohaldamiseks asjaomase tähise põhiomadused, st selle kõige olulisemad osad, teha iga juhtumi puhul nõuetekohaselt kindlaks, tuginedes tähisest jäävale üldmuljele või uurides kordamööda tähise iga koostisosa (vt eespool punktid 102 ja 103).

142    Lisaks tuleneb hiljutisest kohtupraktikast määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohta, et asjaomase tähise põhiomaduste kindlakstegemiseks võib kasutada ka muud teavet peale graafilise kujutise, näiteks seda, kuidas asjaomane avalikkus tähist tajub (vt eespool punkt 107).

143    Käesoleval juhul pidas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 69 ja tulenevalt 16. juuni 2015. aasta kohtuotsusest Kinnituskärniga mängufiguuri kuju (T‑396/14, ei avaldata, EU:T:2015:379) põhjendatult asjaomase mängufiguuri põhiomadusteks sellele inimese välistunnused andvaid omadusi, nimelt pead, keha, käsi ja jalgu.

144    Selles osas tuleb rõhutada, et apellatsioonikoda pidas vaidlustatud otsuse punktis 51 samuti põhjendatult põhiliseks asjaomase figuuri kaunistavaid ja fantaasiat väljendavaid üksikosi, nimelt silindrilist pead ja lühikest ristkülikukujulist kaela ning trapetsikujulist keha. Nurgeline ja kompaktne kujustus ning üldised proportsioonid on samuti selle figuuri olulised graafilised üksikosad.

145    Siiski eksis apellatsioonikoda, kui ta vaidlustatud otsuse punktis 70 luges vaidlusaluse kaubamärgi graafilise kujutise põhjal selle kaubamärgi põhiomadusteks ainult mängufiguuri inimese välistunnused ja eespool punktides 143 ja 144 nimetatud omadused ning tuvastas sisuliselt, et selle mängufiguuri pealael olev kinnituskärn, Nurgeline käelabad ning selle taldadel ja jalgade tagaküljel olevad süvendid, mille otstarvet ei saa kõnealusest kaubamärgist tuletada, ei panusta sellise mängufiguuri tehnilisse tulemusse, milleks on lihtsalt inimese välistunnustega figuur, mis on mõeldud rollimängudeks ja lugude jutustamiseks, mistõttu ei saa need üksikosad kuuluda selle mängufiguuri põhiomaduste hulka.

146    Tegelikult saab põhiomadused, mis seisnevad pealael olevast kinnituskärnis, haaratsikujulistes käelabades ning taldadel ja jalgade tagaküljel olevates süvenditest, vaidlusalusest kaubamärgist tuletada, kui lähtuda selle graafilisest kujutisest, aga need nähtuvad ka muust teabest, eelkõige sellest, et avalikkus tunneb menetlusse astuja modulaarset ehitusklotside süsteemi, nagu see nähtub hageja poolt toimikusse esitatud dokumentidest (vt eespool punktid 27, 131 ja 132), mis on seotud väidete ja argumentidega, mille viimati nimetatu esitas Üldkohtus (vt eespool punkt 21), ja mis on samuti üldtuntud asjaolu (vt eespool punkt 133).

147    Seega tuleb tõdeda, et kui lähtuda vaidlusaluse figuuri kui „ühendatavast moodulfiguuri“ tehnilisest otstarbest, milleks on selle ühendatavus ja modulaarsus, siis on kinnituskärn figuuri pealael, selle haaratsikujulised käelabad ning avaused jalgade tagaküljel ja süvendid taldadel vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused. Need üksikosad on olulised selle figuuri kokkusobivuseks ja võimaldamaks seda teiste toodetega kokku panna.

148    Apellatsioonikoda tegi seega vaidlustatud otsuse punktides 69–76 hindamisvea, kui ta luges põhiomadusteks ainult neid omadusi, mis „ei ole tehnilised“ ja mis annavad asjaomasele figuurile inimese välimuse, nimelt pead, keha, käsi ja jalgu, ega pidanud põhiomadusteks vaidlusaluse kaubamärgi kui ühendatava moodulfiguuri „tehnilisi“ omadusi, milleks on kinnituskärn pealael, haaratsikujulised käelabad, süvendid taldadel ja avaused jalgade tagaküljel.

149    Nii toimides piirdus apellatsioonikoda vaidlusaluse kaubamärgi põhiomaduste tuvastamisel ekslikult selle kaubamärgi graafilise kujutisega ega võtnud arvesse muid konkreetse kauba olemusega seotud hindamiseks sobivaid andmeid, eelkõige seda, et avalikkus teab menetlusse astuja modulaarset ehitusklotside süsteemi.

150    Tuleb asuda seisukohale, et kuigi apellatsioonikoda leidis põhjendatult, et vaidlustatud otsuse punktides 51 ja 69 nimetatud omadused on vaidlusaluse kaubamärgi põhiomadused, tegi ta siiski hindamisvea, kui ta ei pidanud põhiomadusteks hageja väidetud täiendavaid omadusi, nimelt kinnituskärni pealael, haaratsikujulisi käelabasid, süvendeid taldadel ja avausi jalgade tagaküljel.

–       Küsimus, kas kauba kuju on tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik või mitte

151    Mis puudutab tähise põhiomaduste otstarbekohasust, siis leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 78–81, et ükski tõend ei võimalda järeldada, et konkreetse tehnilise tulemuse saavutamiseks on vajalik asjaomase figuuri kuju kui tervik. Eelkõige leidis apellatsioonikoda, et ei ole tõendatud, et see kuju kui tervik on sellisena vajalik selleks, et oleks võimalik ühendamine kokkupandavate ehitusklotsidega. Tema sõnul on selle kuju „tulemus“ lihtsalt kõnealusele figuurile inimese välistunnuste andmine ning asjaolu, et asjaomane mängufiguur on tegelaskuju ja seda saab kasutada sobivas meelelahutuslikus kontekstis, ei kujuta endast „tehnilist tulemust“. Vastupidi 24. oktoobri 2019. aasta kohtuotsusele Ruudustikstruktuuriga tahkudega kuubiku kuju (T‑601/17, ei avaldata, EU:T:2019:765, punkt 88), mis puudutas konkreetselt klassi 28 kuuluvaid „ruumilisi puslesid“, leidis apellatsioonikoda, et käesoleval juhul ei ole samasse klassi kuuluvate kaupade „Mängud ja mänguasjad“ puhul vaja arvesse võtta täiendavaid üksikosi (nagu eraldi osade pööratavus ja varjatud osad). Ta tuvastas, et vaidlusalusel kaubamärgil, millel on mängufiguuri kuju, puudub tegumood või vorming, millest selgelt ja ühemõtteliselt nähtuks, et see on kokkupandav ja menetlusse astuja ehitusklotside süsteemis modulaarne. Apellatsioonikoja sõnul ei võimalda hageja esitatud näited selle kaubamärgi eri otstarbest tulenevate omaduste osas tõendada ei „modulaarsust“ ega mingit tehnilist tulemust. Lisaks märgib ta, et Saksa patendikirjeldusest DE 28 36 971 C2, mis puudutab nende omavahel ühendatavate koosteosade kujustust, mis võimaldavad vaidlusaluse mängufiguuri jalgu liigutada (lisa BDR 9), nähtub sõnaselgelt, et mitte kõik figuuri koostisosad ei võimalda tehnilise tulemuse saavutamist, vaid üksnes selle jalad.

152    Vaidlustatud otsuse punktides 82–86 kordas apellatsioonikoda, et kehtestades määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunktis ii ette nähtud „kaks piirangut“ („ainult“ ja „vajalik“), võttis seadusandja kohaselt arvesse asjaolu, et iga kauba kuju on teatud määral otstarbekohane, mistõttu ei saa keelduda kauba kuju kaubamärgina registreerimisest ainuüksi põhjusel, et sellel on otstarbekohased omadused (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 48). Lükates tagasi hageja argumendid, mille kohaselt vaidlusaluse kaubamärgi ja selle üksikosade kujustus aitab „ainult“ tagada ühendatavuse menetlusse astuja ehitusklotsidega, märkis apellatsioonikoda, et teistel ettevõtjatel on lubatud müüa mängufiguure, millel on kinnituskärnid ja teiste klotsidega kokkusobivad avaused, kuid millel on teistsugune välimus, see tähendab jalgade, käte, keha ja pea kujustus erineb kõne all oleva kaubamärgi ja sellega esitatud figuuri omast. Apellatsioonikoja sõnul ei anna see kaubamärk menetlusse astujale õigust keelata kolmandatel isikutel või tema konkurentidel turustada mänguasju või ühendatavaid moodulfiguure, mis küll tehniliselt sobivad kokku tema ehitusklotside süsteemiga, kuid millel on kõnealusest registreeritud kujust erinev kuju (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 72). Igal juhul ei saa ühe mängufiguuri võimalikku kokkusobivust mis tahes ehitusklotside süsteemiga kaubamärgiõiguse tähenduses monopoliseerida. Lõpuks tõi apellatsioonikoda uuesti esile, et kuna hageja esitas oma argumendid seoses klassi 28 kuuluvate mängude ja mänguasjadega ning tal puuduvad sisulised selgitused muude klassidesse 9 ja 25 kuuluvate kaupade kohta, kehtib loomevabadus mitte ainult klassi 28 kuuluvate kaupade suhtes, vaid mutatis mutandis ka muude klassidesse 9 ja 25 kuuluvate kaupade suhtes. Seetõttu järeldas ta, et määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii tingimused ei ole täidetud.

153    Hageja väidab sisuliselt, et kõik asjaomase figuuri nähtavad omadused (eelkõige pea, keha, käed ja jalad), olgu need põhiomadused või mitte, on igas mõttes kujustatud täitmaks asjaomase kauba tavaotstarvet, sobides kokku menetlusse astuja ehitusklotside ja muude figuuridega.

154    Olgu korratud, et põhimõtteliselt keeldutakse sellise kuju registreerimisest, mille kõik põhiomadused on vajalikud tehnilise tulemuse saavutamiseks (vt eespool punkt 119).

155    Samuti tuleb rõhutada, et vastavalt eespool punktis 120 viidatud kohtupraktikale ei saa määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldada juhul, kui vaidlusalune kaubamärgi puhul on tegemist kauba sellise kujuga, milles on oluline muu kui funktsionaalne üksikosa, nagu kaunistav või fantaasiat väljendav osa (14. septembri 2010. aasta kohtuotsus Lego Juris vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑48/09 P, EU:C:2010:516, punkt 72).

156    Seega ei saa määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldada, kui vähemalt üks kauba kuju põhiomadus ei ole vajalik tehnilise tulemuse saavutamiseks, mistõttu vaidlusalune kaubamärk ei ole „ainult“ tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik kuju (vt eespool punktid 121 ja 122).

157    Käesoleval juhul saab asjaomast kuju seega ELi kaubamärgina kaitsta, kui vähemalt üks selle põhiomadus ei tulene otseselt selle kauba kui ühendatava moodulfiguuri tehnilisest tulemusest, milleks on ühendatavus või modulaarsus. Lisaks tuleb märkida, et asjaomase kauba kui mängufiguuri muu tulemus peale tehnilise tulemuse ei ole määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii seisukohast asjakohane ega saa takistada vaidlusaluse kaubamärgi registreerimist.

158    Tuleb aga tõdeda, et asjaomase figuuri pea silindriline või „tünjas“ kuju ei tulene otseselt menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemi raamesse kuuluvast tehnilisest tulemusest, milleks on võimalus ühendatavat moodulfiguuri teiste klotsidega ühendada ja kokku ehitada. Sama kehtib lühikese ristkülikukujulise kaela ning nurgelise trapetsikujulise lameda keha, samuti käelabadega käte ja jalalabadega jalgade erilise kuju kohta.

159    Seega tulenevad vaidlustatud otsuse punktides 51–54 mainitud kaunistuslikud ja fantaasiat väljendavad omadused (vt eespool punktid 64 ja 78), mis on esitatud eespool punktis 158, asjaomase mängufiguuri ja ühendatava moodulfiguuri autori loominguvabadusest. Kuigi inimese välistunnuste ja ühendamist võimaldavate üksikosade olemasolu on toote kahetise laadi tõttu põhimõtteliselt vajalik, saab nende üksikosade kujustamisel siiski kasutada suurt loomevabadust.

160    Niisiis leidis apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 53 ja 84 sisuliselt õigesti, et neid põhiomadusi – arvestades, et need on kaunistuslikud ja fantaasiat väljendavad – saab muuta ning varieerida põhimõtteliselt kuitahes vabalt.

161    Seega ei ole põhjendatud hageja väide, et vaidlusaluse kaubamärgi ühelgi „omadusel ega ammugi mitte ühelgi selle põhiomadusel ega ka vaidlusalusel kaubamärgil tervikuna ei ole ühtegi kaunistavat või fantaasiat väljendavat üksikosa, mille otstarve oleks kirjeldatud otstarbest laiem“, ning see tuleb tagasi lükata. Nimelt kujutavad eespool punktis 158 loetletud põhiomadused endast selliseid kaunistuslikke ja fantaasiat väljendavaid üksikosi.

162    Sellest tuleneb, et kuigi ühendatavuse ja moduleeritavusega seotud tehniline otstarve saavutatakse põhiomadustega (mis on esitatud eespool punktis 146), on olemas ka muud põhiomadused (mis on loetletud eespool punktis 158), mis ei ole tehnilise otstarbe saavutamiseks vajalikud.

163    Nagu apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktis 81 õigesti märkis, ei saa hageja poolt lisas BDR 9 esitatud Saksa patendi DE 28 36 971 C2 kirjeldus tingida teistsugust tulemust. Kuna apellatsioonikoda leidis, et sellest patendist nähtub, et ainult jalgadel – kuna kõnealune patent ei puuduta vaidlusaluse kaubamärgi muid omadusi – on tehniline otstarve, tuleb siiski asuda seisukohale, et sellist järeldust ei saa iseenesest laiendada sel määral, et eitatakse muude omaduste tehnilist otstarvet. Kuna kõnealune patent puudutab üksnes jalgu, ei võimalda see kindlasti teha asjaomase kuju muude omaduste kohta mingit – ei eitavat ega jaatavat – järeldust.

164    Siiski vastab tõele, et Saksa patendi DE 28 36 971 C2 kirjeldusest nähtub üksnes asjaomase figuuri jalaosa, mitte aga vaidlusaluse kaubamärgi muude põhiomaduste tehniline tulemus. See patent puudutab nimelt jalgade tagakülge ja selles olevaid avausi ning seega üksnes seda asjaomase kaubamärgi põhiomadust. Figuuri peale, kehale, kätele ja jalgadele antud välimuse omaduste suhtes ei sisaldu nimetatud patendis ühtegi viidet võimalikule tehnilisele tulemusele.

165    Apellatsioonikoja hinnang ei lähe vastuollu ka määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii aluseks oleva huviga vältida olukorda, kus kaubamärgiõigus annab ettevõtjale monopoli kauba tehniliste lahenduste või otstarbekohaste omaduste osas (vt eespool punkt 101). Apellatsioonikoda võttis seda huvi vaidlustatud otsuse punktis 84 nõuetekohaselt arvesse (vt eespool punkt 160). Vaidlusalune kaubamärk ei muuda konkurentide jaoks võimatuks seda liiki mänguasjadele tüüpiliste omadustega figuuride turuleviimist. Samuti ei võimalda see takistada menetlusse astuja modulaarse ehitusklotside süsteemiga ühilduvate teistsuguse kujustusega figuuride turustamist. Nagu apellatsioonikoda sama otsuse punktis 53 sisuliselt märkis, saab selliste figuuride kujustamisel kasutada suurt loomevabadust.

166    Mis lõpuks puutub hageja etteheitesse, et apellatsioonikoda ei „käsitlenud üldse“ hageja esitatud argumente ja tõendeid, siis tuleb kõigepealt märkida, et asjaolu, et apellatsioonikoda ei nõustunud hageja seisukohaga, ei tähenda, et ta ei võtnud tema argumente arvesse või et ta ei kontrollinud hageja esitatud tõendeid. Vaidlustatud otsuse punktis 80 ja järgmistes punktides analüüsis apellatsioonikoda sõnaselgelt hageja selgitust, esitatud näiteid ning Saksa patendi DE 28 36 971 C2 kirjeldust.

167    Lisaks tuleb meelde tuletada, et apellatsioonikoda võttis vaidlustatud otsuse punktis 7 kokku hageja argumendid käesoleva väite kohta ja luges sama otsuse punktis 38 üles hageja esitatud tõendid. Sellest tuleneb, et apellatsioonikoda võttis neid argumente ja tõendeid oma hinnangu andmisel arvesse (vt selle kohta 29. juuni 2022. aasta kohtuotsus bet-at-home.com Entertainment vs. EUIPO (bet-at-home), T‑640/21, ei avaldata, EU:T:2022:408, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

168    Sellega seoses tuleb ka korrata, et EUIPO talitused ei ole kohustatud võtma seisukohta poolte kõigi argumentide kohta. Piisab, kui tuuakse välja otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavad asjaolud ja õiguslikud kaalutlused. Sellest tulenevalt ei ole asjaolust, et apellatsioonikoda ei käsitlenud kõiki ühe menetluspoole argumente või ei vastanud igale tema argumendile, võimalik järeldada, et apellatsioonikoda keeldus neid arvestamast. Teisisõnu võib põhjendus olla tuletatav tingimusel, et see võimaldab huvitatud isikutel aru saada põhjustest, miks apellatsioonikoja otsus on tehtud, ning et pädeval kohtul on kontrollimiseks piisavalt tõendeid (vt 29. juuni 2022. aasta kohtuotsus bet-at-home, T‑640/21, ei avaldata, EU:T:2022:408, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika). Käesoleval juhul on see nii.

169    Seega ei ole hageja, kellel lasub käesolevas kehtetuks tunnistamise menetluses tõendamiskoormis (vt eespool punkt 26), suutnud ümber lükata järeldust, et asjaomase kauba vähemalt üks põhiomadus ei ole tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik.

170    Arvestades eespool punktides 155 ja 156 esitatud põhimõtteid, piisab sellest järeldusest, et välistada määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii kohaldamine.

171    Tuleb asuda seisukohale, et vaatamata eespool punktides 136 ja 148 tuvastatud hindamisvigadele, mis eespool esitatut silmas pidades ei mõjuta vaidlustatud otsuse õiguspärasust, kinnitas apellatsioonikoda õigesti, et vaidlusaluse kaubamärgi saab määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii alusel registreerida.

172    Hagi teine väide tuleb seega põhjendamatuse tõttu tagasi lükata.

173    Sellest tuleneb, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks või muutmiseks ei ole ühtegi põhjust.

174    Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.

 Kohtukulud

175    Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

176    Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud vastavalt EUIPO ja menetlusse astuja nõuetele välja mõista hagejalt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kuues koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Mõista kohtukulud välja BB Services GmbH‑lt.

Costeira Kancheva Tichy-Fisslberger

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 6. detsembril 2023 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Vaidluse taust

Poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

Vaidlusaluse kaubamärgi kehtetuks tunnistamise nõuded

Vastuvõetavus

Hagi vastuvõetavus klassidesse 9 ja 25 kuuluvate kaupade osas

Hageja üldine viide dokumentidele, mis ta on esitanud EUIPO-le

Sisulised küsimused

Esimene väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti i

– Kauba olemuse määratlemine

– Tähise põhiomaduste kindlaksmääramine

– Küsimus kauba enda olemusest tuleneva kuju kohta

Teine väide, mille kohaselt on rikutud määruse nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkti e alapunkti ii

– Kauba otstarbekohasuse kindlaksmääramine

– Tähise põhiomaduste kindlaksmääramine

– Küsimus, kas kauba kuju on tehnilise tulemuse saavutamiseks vajalik või mitte

Kohtukulud

*      Kohtumenetluse keel: saksa.