Kohtuasi T-379/03

Peek & Cloppenburg KG

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Sõnamärk Cloppenburg – Registreerimisest keeldumise absoluutne põhjus – Kirjeldav iseloom – Geograafiline päritolu – Määruse (EÜ) nr 40/94 artikli 7 lõike 1 punkt c

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Ühenduse kaubamärk – Kaebemenetlus – Ühenduse kohtusse esitatud hagi – Ühtlustamisameti roll menetluses – Ühtlustamisameti õigus toetada hageja nõudeid, kuigi ta on määratletud kostjana – Hagieseme äralangemine – Puudumine

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 133 lõige 2)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Kaubamärgid, mis koosnevad eranditult märkidest või tähistest, mis võivad tähistada kauba omadusi – Jaekaubandusteenuste kaubamärk – Sõnamärk Cloppenburg

(Nõukogu määrus nr 40/94, artikli 7 lõike 1 punkt c)

1.      Kuigi ühenduse kaubamärgi valdkonda puudutavates kaebemenetlustes – olenemata sellest, kas tegemist on menetlustega, mille puhul Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikojas on teisigi menetluspooli peale selle, kes on Esimese Astme Kohtu menetluses hageja, või menetlustega, milles vastamisi on ainult hageja ja ühtlustamisamet – ei ole ühtlustamisametil apellatsioonikoja otsuse peale hagi esitamiseks vajalikku pädevust, siis samas ei saa temalt ka nõuda, et ta kaitseks põhimõtteliselt kõiki apellatsioonikodade vaidlustatud otsuseid või taotleks alati nende otsuste vastu suunatud hagide rahuldamata jätmist. Miski ei takista ühtlustamisametil hageja nõudega ühineda ega jätta asja otsustada Esimese Astme Kohtu äranägemisel, esitades kõik argumendid, mida ta peab kohaseks Esimese Astme Kohtule vajaliku teabe andmiseks. Samas ei saa ta esitada apellatsioonikoja otsuse tühistamise või muutmise nõuet punktides, mida hagiavalduses ei ole välja toodud, ega esitada väiteid, mida hagiavalduses ei ole välja toodud. Kuigi Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 133 lõikes 2 on ühtlustamisametit nimetatud kostjana Esimese Astme Kohtus, ei muuda see määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta üldisest loogikast tulenevaid järeldusi apellatsioonikodade suhtes. See võimaldab lahendada kohtukulude küsimuse juhul, kui vaidlustatud otsust muudetakse või tühistatakse, sõltumata sellest, millisel seisukohal oli ühtlustamisamet Esimese Astme Kohtus.

Kui ühtlustamisamet ühineb kostja nõuetega, ei vabasta poolte nõuete ja argumentide ühtimine Esimese Astme Kohut vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisest seoses kohtumenetluse aluseks olevas hagiavalduses esitatud väidetega.

Kuna vaidlustatud otsust ei ole ju muudetud ega tagasi võetud ning ühtlustamisameti pädevuses ei ole seda ise teha ega anda sellekohaseid juhiseid apellatsioonikodadele, säilib hagejal huvi kõnealuse otsuse tühistamise vastu ning seega ei ole hagi ese ära langenud.

(vt punktid 22–24, 27–29)

2.      Sõnamärk Cloppenburg, mille registreerimist taotletakse Nizza kokkuleppe klassi 35 kuuluvate „jaekaubandusteenuste” jaoks, ei saa keskmise Saksa tarbija seisukohast tähistada määruse nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punkti c tähenduses kaubamärgitaotluses nimetatud teenuste geograafilist päritolu.

Selleks et kontrollida, kas kõnealused registreerimisest keeldumise põhjused on täidetud, tuleb arvesse võtta kõiki asjassepuutuvaid tingimusi, nagu tähistatud kaupade ja teenuste olemus, vaidlusaluse geograafilise koha tuntuse aste just kõnealuses majandusvaldkonnas ja selle tuntuse aste sihtrühmas, kõnealuse tegevusharu traditsioonid ja küsimus, mil määral võiks asjaomaste kaupade või teenuste geograafiline päritolu huvigrupi silmis olla oluline asjassepuutuvate kaupade või teenuste kvaliteedi või muude omaduste hindamisel.

Saksa linn Cloppenburg, kus elab ligikaudu 30 000 elanikku, on asjaomase avalikkuse hulgas – eeldusel, et seda linna teatakse – vähe või parimal juhul keskmiselt tuntud ega seondu kõnealuste teenustega.

(vt punktid 39, 40, 46, 49–51)