9. novembril 2023 esitatud hagi – Federcasse jt versus komisjon

(kohtuasi T-1070/23)

Kohtumenetluse keel: itaalia

Pooled

Hagejad: Federazione Italiana delle Banche di Credito Cooperativo e Casse Rurali (Federcasse) (Rooma, Itaalia) ja 12 teist hagejat (esindajad: advokaadid A. Pera ja F. Salerno)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada komisjoni 8. märtsi 2023. aasta otsus (tehtud vastuseks Itaalia majandus- ja rahandusministri G. Giorgetti 15. detsembri 2022. aasta ametlikule taotlusele), millega keelduti andmast heakskiitu, mis on vajalik Fondo di Garanzia dei Depositanti del Credito Cooperativo liikmeks olevate pankade kaitstavate hoiuste summaga proportsionaalsete rahaliste vahendite madalama sihttaseme lubamiseks, ning millele on alla kirjutanud ELi finantsteenuste volinik M. McGuinness (protokoll viitenumbriga Ares (2023)1696845 – 08/03/2023).

mõista käesoleva menetluse kohtukulud välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja neli väidet.

1.    Esimene väide, et on rikutud olulisi vorminõudeid.

Otsus koosneb kirjast ja ühest lisast. Lisal ei ole aga kuupäeva, allkirja ega/või ühtki muud viidet selle päritolule. Järelikult on otsuse see osa, mis on autentimata ning mille päritolu ja kuupäev on ebaselged, vastuolus oluliste vorminõuetega ELTL artikli 263 tähenduses ja tuleb juba sel põhjusel tühistada.

2    Teine väide, et põhjendused on puudulikud.

Otsuses on suured vasturääkivused ja lüngad, kuna i) selle põhjendused on teatud osas napid ja muus osas sisalduvad otsusevälises dokumendis, mis on autentimata, ii) ei ole selgitatud põhjust, miks Itaalia pangandussüsteemi tuleks pidada ainulaadseks tervikuks, iii) ei ole selgitatud põhjust, miks Fondo puhul ei ole täidetud tingimus, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/49/EL¹ hoiuste tagamise süsteemide kohta (edaspidi „direktiiv“) artikli 10 lõike 6 punktis b, iv) ei ole selgitatud põhjust, miks direktiivi artikli 10 lõike 6 punktis a sätestatud tingimusele vastavust kontrolliti Itaalia pangandussüsteemi kui terviku suhtes. Lisaks põhineb otsus metoodikal, mis ei ole avalik. Seetõttu ei saa hagejad mõista otsuse mõttekäiku.

3.    Kolmas väide, et on rikutud hea halduse põhimõtet ja sellega seotud kohustust analüüsida hoolikalt ja erapooletult kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid.

Otsuses ei ole analüüsitud ühtki asjaolu, millele Itaalia ametiasutused oma taotluses viitasid, ja analüüs on tehtud Itaalia pangandussüsteemi kohta vahet tegemata.

4.    Neljas väide, et direktiivi artikli 10 lõike 6 tõlgendamisel on rikutud õigusnormi.

Artikli 10 lõike 6 punkt b, tõlgendatuna koos direktiivi muude sätetega, põhineb selle konkreetse turu või sektori tasandil tehtud analüüsil, millesse krediidiasutused kuuluvad. Itaalias kuuluvad kõik Fondoga ühinenud pangad samal ajal ka selgelt piiritletud sektorisse, mille riskimaandamismehhanismid muudavad nad täiesti sõltumatuks sündmustest, mis võivad mõjutada teisi pankasid. Järelikult on komisjon nimetatud sätet vääralt tõlgendanud, kuna ta ei ole üldse võtnud arvesse turu või sektori analüüsi, kuna ta eiras asjaolu, et Itaalia seadusandja soovis luua ühistupankadele eraldiseisvat sektorit, ja kuna ta hindas direktiivi artikli 10 lõike 6 alusel nõutavatele tingimustele vastavust liikmesriigi tasandil ilma igasuguse tekstipõhise või süsteemse aluseta.

____________

¹     ELT 2014, L 173, lk 149.