Kohtuasi T‑824/16

Kiosked Oy Ab

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – Kujutismärk K – Varasem Beneluxi kujutismärk K – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b

Kokkuvõte – Üldkohtu (viies koda) 13. märtsi 2018. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Segiajamise tõenäosuse hindamine – Asjaomase avalikkuse kindlaksmääramine – Avalikkuse tähelepanu aste

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

3.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Kujutismärgid K

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

4.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

5.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Tähise ja kaubamärgi identsus – Mõiste – Tähis, mis taasesitab ilma muudatuste või lisanditeta kõik kaubamärgi koostisosad või tervikuna vaadelduna on selle erinevused nii väheolulised, et võivad keskmisel tarbijal märkamata jääda

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

6.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Ühest ja samast tähest koosneva kahe tähise kontseptuaalne identsus

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

7.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi nõrk eristusvõime – Mõju

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 31, 32 ja 69)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 33, 72 ja 73)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 43, 49, 67, 70, 71, 74 ja 82–85)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 50 ja 80)

5.      Ta leidis, et kaubamärgid on sarnased, kui need on asjaomase avalikkuse silmis vähemalt osaliselt samased ühe või mitme asjaomase aspekti osas.

Erinevalt sarnasuse mõistest tähendab identsuse mõiste põhimõtteliselt, et kaks võrreldavat elementi on kõigis aspektides samad. Kuna ühelt poolt tuleb identsuse tajumist hinnata piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepaneliku ja aruka keskmise tarbija seisukohast ning teiselt poolt ei tajuta identsust kõigi võrreldavate elementide omaduste vahetu võrdluse tulemusena, siis ei välista väheoluliste erinevuste olemasolu, mis võivad jääda keskmisel tarbijal märkamata, siiski võrreldavate tähiste identsust. Tähis on kaubamärgiga identne üksnes siis, kui see taasesitab ilma muudatuste või lisanditeta kõik kaubamärgi koostisosad, või siis, kui tervikuna vaadelduna on selle erinevused nii väheolulised, et võivad keskmisel tarbijal märkamata jääda.

(vt punktid 56 ja 57)

6.      Mis puutub ühest ja samast tähest koosneva kahe kaubamärgi kontseptuaalsesse võrdlusse, siis tuleb nentida, et tähe graafiline kujutis võib asjaomase avalikkuse silmis viidata selgelt eraldiseisvale üksusele, see tähendab konkreetsele foneemile. Selles mõttes viitab täht teatavale kontseptile. Seega võib järeldada, et tähised on kontseptuaalselt identsed, kui teatav täht esineb mõlemas tähises.

(vt punktid 66 ja 67)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 79)