Kohtuasi T‑825/16

Küprose Vabariik

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet

Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liidu kujutismärgi Pallas Halloumi taotlus – Varasem Ühendkuningriigi sõnaline sertifitseerimismärk HALLOUMI – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosuse puudumine – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b (nüüd määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b)

Kokkuvõte – Üldkohtu (teine koda) 13. juuli 2018. aasta otsus

1.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid – Varasema kaubamärgi eristusvõime või maine – Mõju

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

2.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Segiajamise tõenäosuse hindamine – Asjaomase avalikkuse kindlaksmääramine – Avalikkuse tähelepanu aste

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

3.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

4.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasemate kaubamärkide kooseksisteerimine – Siseriikliku kaubamärgi teatava tugevusega eristusvõime tunnustamine

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

5.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Kujutismärk Pallas Halloumi ja sõnamärk HALLOUMI

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

6.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid – Kombineeritud kaubamärk

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

7.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Kujutismärgi ja sõnamärgi visuaalne sarnasus

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

8.      Euroopa Liidu kaubamärk – Euroopa Liidu kaubamärgi mõiste ja Euroopa Liidu kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi nõrk eristusvõime – Mõju

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on segiajamine tõenäoline, kui avalikkus võib arvata, et kõnealused kaubad või teenused pärinevad samalt ettevõtjalt või omavahel majanduslikult seotud ettevõtjatelt. Samuti tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt segiajamise tõenäosust hinnata igakülgselt, vastavalt sellele, kuidas asjaomane avalikkus kõnealuseid tähiseid ja kaupu või teenuseid tajub, ning pidades silmas kõiki juhtumi asjakohaseid tegureid, eelkõige tähiste sarnasuse ning nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse vastastikust sõltuvust.

Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine eeldab arvessevõetavate tegurite teatavat vastastikust sõltuvust, eelkõige kaubamärkide ning nendega tähistatavate kaupade ja teenuste sarnasust. Nii võib tähistatavate kaupade või teenuste vähese sarnasuse kompenseerida kaubamärkide suur sarnasus ning vastupidi.

Määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu põhjendusest 8 nähtub, et segiajamise tõenäosuse hindamine sõltub mitmest asjaolust ja eelkõige kaubamärgi tuntusest avalikkuse seas asjaomasel turul. Kuna segiajamise tõenäosus on seda suurem, mida eristusvõimelisem on varasem kaubamärk, siis on kaubamärkidel, mis on eriti eristusvõimelised tulenevalt kas nende olemusest või nende tuntusest avalikkuse seas, palju ulatuslikum kaitse kui nendel, mis on vähem eristusvõimelised.

(vt punktid 23, 75 ja 76)

2.      Kohtupraktika kohaselt ei tohi kahe vastandatud kaubamärgi segiajamise tõenäosust määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 8 lõike 1 punkti b tähenduses hinnata vastandatud tähiste ja nendega tähistatud kaupade või teenuste abstraktse võrdlemise põhjal. Selle tõenäosuse hindamine peab tuginema pigem sellele, kuidas asjaomane avalikkus neid tähiseid, kaupu ja teenuseid tajub.

Konkreetsemalt tuleb segiajamise tõenäosuse igakülgse hindamise raames kohtupraktika kohaselt arvestada asjaomast liiki kaupade keskmise tarbijaga, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelik ja arukas. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et keskmise tarbija tähelepanelikkuse aste võib eri liiki kaupade või teenuste puhul olla erinev.

(vt punktid 24 ja 25)

3.      Segiajamise tõenäosuse igakülgne hindamine peab vastandatud tähiste visuaalse, foneetilise ja kontseptuaalse sarnasuse osas rajanema neist jääval tervikmuljel, võttes eelkõige arvesse nende eristavaid ja domineerivaid elemente. Segiajamise tõenäosuse igakülgsel hindamisel on otsustav roll sellel, kuidas selle kauba- või teenuseliigi keskmine tarbija kaubamärke tajub. Sellega seoses tuleb märkida, et keskmine tarbija tajub kaubamärki tavaliselt tervikuna ega uuri selle eri detaile.

Kahe kaubamärgi sarnasuse hindamine ei saa piirduda sellega, et arvesse võetakse kombineeritud kaubamärgi ainult ühte koostisosa ja võrreldakse seda teise kaubamärgiga. Selle asemel tuleb võrdlemisel hoopis analüüsida iga vastandatud kaubamärki tervikuna, mis ei välista, et asjaomase avalikkuse mällu jäänud tervikmuljes võib kombineeritud kaubamärgi puhul mõnel juhul domineerida üks või mitu selle koostisosa. Üksnes siis, kui kaubamärgi kõik teised koostisosad on tähtsusetud, võib hinnata sarnasust ainult domineeriva osa põhjal. Sellise juhtumiga võib olla tegemist eeskätt siis, kui kõnealune koostisosa võib asjaomase avalikkuse mällu jäänud kaubamärgi kuvandis üksi domineerima hakata, mistõttu selle kaubamärgi kõik teised koostisosad on kaubamärgist jäävas tervikmuljes tähtsusetud.

(vt punktid 27 ja 28)

4.      Kaubamärgi eristusvõime hindamine on eriti oluline, kuna segiajamise tõenäosust hinnatakse igakülgselt ja hindamine eeldab arvesse võetavate tegurite teatavat vastastikust sõltuvust, mistõttu segiajamine on seda tõenäolisem, mida suurem on varasema kaubamärgi eristusvõime. Vähese eristusvõime korral on segiajamise tõenäosuse tuvastamiseks vaja vastandatud tähiste või asjaomaste kaupade ja teenuste suuremat sarnasust. Seetõttu võib see, kui apellatsioonikoda on varasema kaubamärgi eristusvõimet alahinnanud, tuua vaidlustatud otsuses segiajamise tõenäosuse hindamisel kaasa vea.

Kui vastulause põhineb varasemal riigisisesel kaubamärgil, siis on kontroll selle kaubamärgi eristusvõime ulatuse üle siiski piiratud, kuna selle tulemusel ei saa teha järeldust määruse nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta artikli 7 lõike 1 punktides b ja c sätestatud absoluutse registreerimisest keeldumise aluse esinemise, nimelt eristusvõime puudumise, või kaubamärgi üksnes kirjeldava olemuse kohta. Seega tuleb ELi kaubamärgi registreerimisele esitatud vastulause alusena esitatud varasema riigisisese kaubamärgi teatavat eristusvõimet tunnustada, sest vastasel korral rikutakse määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkti b koostoimes artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktiga ii.

(vt punktid 36 ja 37)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 41–43, 47, 51–53, 59–68, 83 ja 84)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 50)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 58)

8.      Varasema kaubamärgi vähese eristusvõime tunnustamine ei takista segiajamise tõenäosuse olemasolu tuvastamist. Kuigi varasema kaubamärgi eristusvõimet tuleb segiajamise tõenäosuse hindamisel arvestada, on see vaid üks hindamise käigus arvesse võetavatest asjaoludest. Seega võib isegi vähese eristusvõimega varasema kaubamärgi puhul esineda segiajamise tõenäosus, ja seda nimelt tähiste ja nendega tähistatud kaupade või teenuste sarnasuse tõttu.

(vt punkt 77)