Liidetud kohtuasjad T‑289/11, T‑290/11 ja T‑521/11

Deutsche Bahn AG jt

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Haldusmenetlus – Kontrollimise määramise otsus – Komisjoni kontrollipädevus – Kaitseõigused – Proportsionaalsus – Põhjendamiskohustus

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 6. september 2013

1.      Kohtumenetlus – Esitatud väited – Väite või etteheite vastuvõetavus ja tulemusetus – Eristatavus – Vastuvõetamatu väite ja tulemusetu väite mõisted

2.      Kohtumenetlus – Hagi vastuvõetavus – Õigusakti seaduslikkuse hindamine selle akti vastuvõtmise hetkel esinenud olukorda arvestades

3.      Õigusvastasuse väide – Ulatus – Aktid, mille õigusvastasusele saab viidata – Vaidlustatud otsusel põhinev üldakt – Vaidlustatud üksikotsuse ja vaidlusaluse üldakti vahel õigusliku seose vajalikkus

(ELTL artikkel 277; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

4.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Eraelu puutumatuse riive – Lubatavus – Kohtu eelneva loa puudumine, mis toob kaasa haldussekkumise õigusvastasuse – Vastuvõetavus – Tingimused – Määruse nr 1/2003 süsteemiga rakendatud sobivad ja piisavad tagatised

(Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 7; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

5.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Kontrollimise määramise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

6.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni uurimispädevus – Õigus nõuda advokaadi ja kliendi vahetatud teabe esitamist – Piirid – Sellise teabevahetuse konfidentsiaalsuse kaitse – Ulatus – Ettevõttes juristina tegutsevate advokaatidega teabe vahetamise välistamine

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

7.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Otsus, millega ettevõtjalt nõutakse teavet – Õigus keelduda andmast vastuseid, mis tooks kaasa rikkumise olemasolu tunnistamise

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

8.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Ulatus ja piirid

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

9.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Kontrollimise määramise otsus – Kohtulik kontroll – Ulatus

(ELTL artikkel 263; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 20 lõige 4)

10.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni uurimispädevus – Uurimise käigus saadud teabe kasutamine – Piirid

(Nõukogu määrus nr 1/2003)

11.    Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni kontrollipädevus – Kontrollimise käigu kohta etteheiteid esitavate ettevõtjate kohustused

(Nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 20)

12.    Konkurents – Pädevuse jaotus komisjoni ja liikmesriigi konkurentsiasutuste vahel – Komisjoni õigus otsustada kontrolli teostamise üle asjas, milles samal ajal teostab kontrolli liikmesriigi konkurentsiasutus, ning määrata täiendavad kontrollimised

(ELTL artiklid 101 ja 102; nõukogu määrus nr 1/2003)

13.    Tühistamishagi – Liidu kohtu pädevus – Nõue teha institutsioonile ettekirjutus – Nõue teha deklaratiivne kohtuotsus – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 263)

1.      Väite või etteheite tulemusetuks kvalifitseerimine seisneb – ilma et oleks vajalik kontrollida selle põhjendatust – tõdemises, et see ei mõjuta kohtuasja tulemust. Seevastu ei saa vastuvõetamatut väidet või etteheidet, isegi kui see võib mõjutada kohtuasja tulemust, esitada tingimustel, mis kohtul võimaldavad hinnata selle põhjendatust. Järelikult ei too argumendi tulemusetus mingil juhul kaasa argumendi vastuvõetamatust.

(vt punktid 47 ja 107)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 49)

3.      Kuna ELTL artikli 277 eesmärk ei ole võimaldada menetlusosalisel vaidlustada ükskõik millist üldakti mis tahes hagi põhjenduseks, peab õigusvastasuse väite ulatus olema piiratud sellega, mis on kohtuasja lahendamiseks ilmtingimata vajalik. Sellest tuleneb, et üldakt, mille õigusvastasust väidetakse, peab olema hagi esemeks olevale juhtumile otseselt või kaudselt kohaldatav ning vaidlustatud üksikotsuse ja kõnealuse üldakti vahel peab olema otsene õiguslik seos.

(vt punktid 56–58)

4.      Määruse nr 1/2003 artikli 20 lõikega 4 komisjonile antud kontrollipädevuse teostamine ettevõtja suhtes kujutab endast ilmselget sekkumist selle ettevõtja õigusesse oma eraelu, oma asukoha ja oma kirjavahetuse puutumatusele. Isegi kui kohtu eelneva loa puudumine ei too sellisena kaasa sekkumise õigusvastasust, kujutavad määrusega nr 1/2003, eelkõige määruse nr 1/2003 artikli 20 lõikega 4 rakendatud süsteem ja viis, kuidas süsteem rakendati, endast sobivaid ja piisavaid tagatisi, mis vastavad komisjoni pädevuse piisavalt rangele piiritlemisele tagatiste viie kategooria abil. Need kategooriad puudutavad esiteks kontrollimise määramise otsuste põhjendamist, teiseks kontrollimise käigus komisjonile kehtestatud piire, kolmandaks komisjonil võimaluse puudumist määrata kontrollimine jõuga, neljandaks siseriiklike asutuste sekkumist ning viiendaks hilisemate õiguskaitsevahendite olemasolu. Hilisem täielik kohtulik kontroll on eriti oluline, kuna sellega saab kompenseerida kohtu varasema loa puudumist.

(vt punktid 65, 73, 74 ja 97)

5.      Määruse nr 1/2003 artikli 20 lõikes 4 sõnastatakse need olulised asjaolud, mis peavad olema kontrollimise määramise otsuses ära toodud, pannes komisjonile kohustuse ära näidata kontrollimise ese ja eesmärk, kontrollimise alguskuupäev, nimetatud määruse artiklites 23 ja 24 ette nähtud sanktsioonid ja õigus sellise otsuse läbivaatamisele liidu kohtus. Komisjoni kohustus märkida ära kontrollimise ese ja eesmärk kujutab endast nimelt asjaomaste ettevõtjate kaitseõiguste üht põhitagatist ning seetõttu ei saa kontrollimise määramise otsuste põhjendamise kohustuse ulatust piirata uurimise tõhusust puudutavate kaalutlustega. Kuigi selles osas on tõsi, et komisjon ei pea niisuguse otsuse adressaadile edastama kogu teavet, mis tal on oletatavate rikkumiste kohta, ega täpselt piiritlema asjaomase turu ega kõnealused rikkumised õiguslikult täpselt kvalifitseerima ega ära tooma ajavahemiku, mille jooksul rikkumised toime pandi, siis seevastu peab ta võimalikult täpselt esitama kahtlused, mida ta kavatseb kontrollida, see tähendab mida otsitakse ning millised on uuritavad asjaolud.

Selleks on komisjon samuti kohustatud kontrollimise määramise otsuses kirjeldama oletatava rikkumise põhiolemust, tuues ära eeldatava asjaomase turu ja oletatavate konkurentsipiirangute laadi, selgitused selle kohta, kuidas on kontrollitav ettevõtja oletatavalt rikkumisega seotud, ning liidu uurijatele antud pädevuse.

Selleks et tõendada, et kontrollimine on põhjendatud, tuleb komisjonil kontrollimise määramise otsuses üksikasjalikult näidata, et tema käsutuses on olulisi otseseid ja kaudseid tõendeid, mis lubavad tal kahtlustada, et kontrollitav ettevõtja on toime pannud rikkumise.

(vt punktid 75–78, 87, 168–172, 174)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 81)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 82)

8.      Kontrollimise käigus võib komisjon juhul, kui asjaolud selleks aluse annavad, ammendavalt läbi otsida teatud ametiruumide või dokumendikaustade sisu, isegi kui puuduvad selged andmed, et sealt võib leida teavet uurimise eseme kohta. Juhul, kui komisjon piirdub nendesse ruumidesse sisenemise või nende dokumendikaustade läbivaatamisega, mis on selgelt seotud uurimise esemega, võib tekkida oht, et tal ei ole võimalik leida teatud olulisi tõendeid. Need tõendid võivad näiteks olla varjatud või kanda valesid viiteid. Lisaks ei pruugi seos uurimise esemega olla alguses hõlpsalt tuvastatav ning võib juhtuda, et üksnes hoolsa kontrolli abil saab selle tuvastada.

(vt punktid 86–90, 92–94, 139 ja 140)

9.      Määruse nr 1/2003 artikli 20 lõikes 4 nähakse ette liidu kohtu poolt ex ante teostatava täieliku kontrolli teostamine ja kehtestatakse kohustus see ära märkida otsuses, millega pannakse kohustus alluda uurimisele ettevõtja ruumides. Kui liidu kohus lahendab kontrollimise määramise otsuse peale ELTL artikli 263 alusel esitatud tühistamishagi, teostab kohus nii õiguslikku kui faktilist kontrolli ning kohus on pädev hindama tõendeid ja tühistama vaidlustatud otsus. Kontrollimise määramise otsuste kontrolli käigus võib liidu kohtul olla vajalik kindlaks teha, et on piisavalt veenvaid andmeid, mis võimaldavad asjaomaseid ettevõtjaid kahtlustada konkurentsieeskirjade rikkumises.

(vt punktid 111 ja 112)

10.    Vt otsuse tekst.

(vt punktid 124–128)

11.    Kontrollimistega seotud ettevõtjate esindajad peavad ametlikult laskma protokolli kanda kõik oma etteheited sel hetkel, kui rikkumised toime pannakse, ning võtma kõik nende kasutuses olevad meetmed kindlate tõendite säilitamiseks. Formaalsete tõendite puudumise korral on tingimata raskem tõendada suunatud läbiotsimise toimumist väljaspool kontrollimise määramise otsuse eset.

(vt punkt 136)

12.    Asutamislepinguga talle antud ülesande täitmisel ei saa komisjon olla seotud otsusega, mille on siseriiklik kohus teinud ELTL artikli 101 lõike 1 ja artikli 102 alusel. Komisjonil on seega õigus teha igal ajal üksikotsuseid ELTL artiklite 101 ja 102 kohaldamiseks, isegi kui kokkulepe või tegevus on juba siseriikliku kohtu otsuse ese ning komisjoni kavandatav otsus on vastuolus selle kohtuotsusega. Lisaks ei ole valdkondlike õigusnormide olemasolu oluline komisjoni otsuse proportsionaalsuse hindamisel konkurentsi alal. See põhimõte kehtib nii lõppotsuse kui kontrollimise määramise otsuse puhul, samas kui asjaolu, et varem toimusid koosolekud komisjoni ja hagejate vahel, või asjaolu, et siseriiklik ametiasutus vaatab läbi asja, ei mõjuta uurimispädevust, mis komisjonil on määruse nr 1/2003 alusel.

(vt punktid 200–202, 216)

13.    Vt otsuse tekst.

(vt punkt 227)