Kohtuasi T‑396/11

ultra air GmbH

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Kehtetuks tunnistamise menetlus – Ühenduse sõnamärk ultrafilter international – Absoluutne keeldumispõhjus – Määruse (EÜ) nr 207/2009 artikli 52 lõike 1 punkt a – Õiguste kuritarvitamine

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 30. mai 2013

1.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Kehtetuks tunnistamise taotlus – Vastuvõetavus – Tingimused – Põhjendatud huvi

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 56 lõike 1 punkt)

2.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Absoluutsed keeldumispõhjused – Erinevate keeldumispõhjuste eraldi hindamine – Keeldumispõhjuste tõlgendamine iga põhjuse aluseks olevat üldist huvi arvestades

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 7 lõike 1 punktid b ja c)

3.      Ühenduse kaubamärk – Loobumine, tühisus ja kehtetuks tunnistamine – Kehtetuks tunnistamise taotlus – Vastuvõetavus – Õiguste kuritarvitamine – Mõju puudumine

(Nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 52 lõike 1 punkt a ja artikli 56 1õike 1 punkt a)

4.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Üldkohtu võimalus muuta vaidlustatud otsust – Piirid

(Nõukogu määrus nr 207, artikli 65 lõige 3)

1.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 56 lõike 1 punktis a ette nähtud kehtetuks tunnistamise taotlus kuulub mitte kohtu- vaid haldusmenetluse valdkonda.

Määruse nr 207/2009 artikli 56 lõike 1 punktis a nähakse ette, et absoluutsele kehtetuks tunnistamise põhjusele tugineva kehtetuks tunnistamise taotluse võib esitada iga füüsiline või juriidiline isik ning iga valmistajate, tootjate, teenuseosutajate, kaubastajate või tarbijate huve esindav ühendus, kes võib olla enda nimel kohtuasjades hagejaks ja kostjaks. Seevastu sama määruse artikli 56 lõike 1 punktid b ja c, mis puudutavad suhtelisele kehtetuks tunnistamise põhjusele tuginevaid kehtetuks tunnistamise taotlusi, annavad selle taotluse esitamise õiguse teatavatele isikutele, kellel on põhjendatud huvi. Seega on kõnealuse artikli ülesehituse põhjal seadusandja soovinud piirata isikute ringi, kes võivad esitada kehtetuks tunnistamise taotluse teisel juhul, kuid mitte esimesel juhul.

Kui suhtelised registreerimisest keeldumise põhjused kaitsevad teatud varasemate kaubamärgiõiguste omanike huve, siis absoluutsete keeldumispõhjuste eesmärk on kaitsta üldist huvi, millest need põhjused lähtuvad, ning see selgitab asjaolu, miks määruse nr 207/2009 artikli 56 lõike 1 punkt a ei nõua taotlejalt põhjendatud huvi olemasolu tõendamist.

(vt punktid 16–18)

2.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 19)

3.      Määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 56 lõike 1 punktis a koosmõjus sama määruse artikli 52 lõike 1 punktiga a ette nähtud haldusmenetluse eesmärk on just nimelt võimaldada Siseturu Ühtlustamise Ametil (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) kontrollida kaubamärgi registreeringu kehtivust ja võtta seisukoht, millele ta asjaomasel juhul oleks pidanud omal algatusel jõudma määruse nr 207/2009 artikli 37 lõike 1 alusel.

Sellist tausta arvestades peab ühtlustamisamet andma hinnangu sellele, kas vaadeldav kaubamärk on kirjeldav ja/või kas sellel puudub eristusvõime, ilma et kehtetuks tunnistamise taotleja kaalutlused või varasem käitumine saaks mõjutada ühtlustamisametil lasuva, määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktide b ja c ning artikli 56 lõike 1 punkti a aluseks oleva üldise huviga seonduva ülesande ulatust. Kuna ühtlustamisamet ei võta kehtetuks tunnistamise menetluses nimetatud sätteid kohaldades tegelikult seisukohta küsimuses, kas kaubamärgiomaniku õigus on ülimuslik võrreldes kehtetuks tunnistamise taotleja mõne õigusega, vaid kontrollib, et kaubamärgiomanikule on õigus antud vastavalt õigusnormidele, mis reguleerivad selle kaubamärgi registreerimise võimalikkust, siis ei tegeleta küsimusega, kas kehtetuks tunnistamise taotleja on õigusi kuritarvitanud.

Asjaolu, et kehtetuks tunnistamise taotleja poolt taotluse esitamise eesmärk võib olla edaspidi kõnealuse tähisega oma kaupade tähistamine, on just nimelt vastavuses määruse nr 207/2009 artikli 7 lõike 1 punktiga c kaitstud kaubamärkide kättesaadavuse ja vaba kasutamise üldise huviga. Seega ei kujuta kõnealune asjaolu endast mingil juhul õiguste kuritarvitamist. Sellist hinnangut kinnitab määruse nr 207/2009 artikli 52 lõige 1, mille kohaselt võib ühenduse kaubamärgi tunnistada kehtetuks ka rikkumise suhtes algatatud menetluses esitatud vastuhagi põhjal, mille eelduseks on, et vastustaja selles menetluses võib saavutada kaubamärgi kehtetuks tunnistamise isegi siis, kui ta on kõnealust kaubamärki kasutanud ja kavatseb seda jätkuvalt teha.

(vt punktid 20–22)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 29)