Language of document : ECLI:EU:F:2009:130

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

29. september 2009

Kohtuasi F‑114/07

Rainer Wenning

versus

Euroopa Politseiamet (Europol)

Avalik teenistus – Europoli töötajad – Europoli teenistuja lepingu pikendamine – Europoli personalieeskirjade artikkel 6 – Hindamisaruanne

Ese:      Euroopa Liidu lepingu artiklil K.3 põhineva Euroopa Politseiameti konventsiooni (Europoli konventsioon) artikli 40 lõike 3 ja Europoli personalieeskirjade artikli 93 lõike 1 alusel esitatud hagi, millega R. Wenning palub sisuliselt tühistada Europoli 21. detsembri 2006. aasta otsus jätta ta leping pikendamata ja ajavahemiku jaanuar–september 2006 hindamisaruanne ning mõista Europolilt välja hüvitis hagejale väidetavalt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta poolte kohtukulud nende endi kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Europoli teenistujad – Hindamisaruanne – Koostamine – Suunised Europoli töötajate hindamise kohta

(Europoli personalieeskirjad, artiklid 6 ja 28)

2.      Ametnikud – Europoli teenistujad – Hindamisaruanne – Koostamine – Kohustusliku tähtaja puudumine

(Europoli personalieeskirjad, artiklid 6 ja 28)

3.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne

4.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine

5.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Hinnangute muudatus võrreldes varasema hindamisega

6.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Kohtulik kontroll

(Europoli personalieeskirjad, artiklid 6 ja 28)

7.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Vajalik kooskõla kirjeldavate märkuste ja arvulise hinnangu vahel

8.      Ametnikud – Europoli teenistujad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine

(Europoli personalieeskirjad, artikkel 6 ja artikli 94 lõike 1 punkt a)

1.      Menetluseeskirjade, nagu Europoli poolt vastu võetud töötajate karjääriarengu ja hindamise menetluse suunistega kehtestatud eeskirjade rikkumine kujutab endast olulist eeskirjade eiramist, mis võib mõjutada sellise teenistuja hindamisaruande kehtivust tingimusel, et teenistuja tõendab, et selle aruande sisu oleks viidatud rikkumiste puudumise korral võinud olla teistsugune.

(vt punktid 97 ja 102)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 9. märts 1999, kohtuasi T‑212/97: Hubert vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑41 ja II‑185, punkt 53).

Avaliku Teenistuse Kohus: 15. detsember 2008, kohtuasi F‑34/07: Skareby vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 40, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Esimese Astme Kohtusse, (kohtuasi T‑91/09 P)).

2.      Europoli teenistuja hindamisaruande koostamise osas ei kehtesta ei Europoli personalieeskirjad ega töötajate karjääriarengu ja hindamise menetluse suunised konkreetset tähtpäeva hindamisaruande koostamiseks. Nimetatud personalieeskirjade artikkel 28 sätestab vaid, et hindamisaruanne koostatakse vähemalt üks kord aastas. Kuigi administratsioonile on nii hea halduse kui ka ametnike huvide kaitsmise eesmärgil antud vastutusrikas ülesanne jälgida, et hindamisaruandeid koostataks perioodiliselt personalieeskirjades sätestatud tähtaegade jooksul ja nõuetekohaselt, on administratsioonil mõistlik aeg hindamisaruande koostamiseks, kui puuduvad sätted hindamismenetluse läbiviimise täpsete tähtaegade kohta. Lisaks ei ole nimetatud personalieeskirjade või asjaomaste suuniste sätetega keelatud ette näha, et eesmärk peab olema täidetud enne hindamisperioodi lõppu. Vastupidi, asjaomased suunised, mille kohaselt peab eesmärkide täitmisele kehtestama tähtaja, ei näe ette, et tähtaeg peab kattuma hindamisperioodi lõpuga.

(vt punktid 98 ja 99)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 10. mai 2005, kohtuasi T‑193/03: Piro vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑121 ja II‑547, punktid 76–78).

3.      Hindamisaruande koostamisel viib hindaja hindamise läbi vahetus koostöös aruande kinnitajaga, kusjuures kinnitaja võib pärast hinnatava ametniku poolt taotletud kohtumist aruannet muuta või selle kinnitada.

(vt punkt 100)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. juuli 2005, kohtuasi T‑157/04: De Bry vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑199 ja II‑901, punkt 44).

4.      Hindamismenetluse peamine eesmärk on saada ülevaade asjaomase ametniku tööst ja pädevusest igaks määratud tähtajaks. Kui tema hindaja viiteperioodi puudutav otsus on tehtud peale võistlevat menetlust, ei saa asjaomane ametnik hiljem tugineda vahepealsete etteheidete puudumisele viiteperioodi jooksul. Järelikult ei saa nõuda, et ülemuste hinnangud, mis on antud hindamismenetluses organiseeritud konsultatsiooni raames teatava perioodi kohta, oleksid eelnevalt hinnatava ametniku ja tema ülemuse poolt läbi arutatud või nende kohta oleks tehtud eelnev kirjalik hoiatus viiteperioodil, kuna need vaieldakse vastastikku läbi hindamismenetluses.

(vt punkt 104)

Viited:

Euroopa Kohus: 9. november 2006, kohtuasi C‑344/05 P: komisjon vs. De Bry (EKL AT 2006, lk I‑10915, punktid 37–45).

Esimese Astme Kohus: 13. detsember 2005, liidetud kohtuasjad T‑155/03, T‑157/03 ja T‑331/03: Cwik vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑411 ja II‑1865, punkt 142).

5.      Hindamisaruande koostamisel annab kohustus põhjendada igasugust muudatust võrreldes varasema hindamisaruandega ametnikule võimaluse teada saada analüütiliste hinnangute muudatuse põhjused, kontrollida esitatud faktiliste asjaolude paikapidavust ning seega esitada selle põhjenduse kohta märkused õiguse olla ära kuulatud alusel; hindamisaruande koostamisel on rikutud olulist menetlusnormi, kui põhjenduste puudumine on rikkunud ametniku õigust olla ära kuulatud.

(vt punkt 108)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 16. juuli 1992, kohtuasi T‑1/91: Della Pietra vs. komisjon (EKL 1992, lk II‑2145, punkt 30); eespool viidatud kohtuasi Hubert vs. komisjon, punkt 79; 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑50/04: Micha vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑339 ja II‑1499, punkt 36).

6.      Hindajatel on nende hinnata olevate isikute töö üle otsustamisel väga ulatuslik kaalutlusõigus. Seega on ühenduste kohtu kontroll hindamisaruannete sisu osas piiratud menetluse nõuetekohasuse ja faktivigade kontrolli ning ilmsete hindamisvigade või võimu kuritarvitamise puudumise kontrolliga. Ühenduste kohtu ülesanne ei ole kontrollida ametniku kutseoskustele administratsiooni antud hinnangu põhjendatust, kui see sisaldab kompleksseid hinnanguid, mida nende olemuse tõttu ei saa objektiivselt kontrollida.

(vt punktid 111 ja 117)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 9. detsember 1999, kohtuasi T‑53/99: Progoulis vs. komisjon (EKL AT 1999, lk I‑A‑255 ja II‑1249, punktid 27 ja 29); 12. juuni 2002, kohtuasi T‑187/01: Mellone vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑81 ja II‑389, punkt 51); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑96/04: Cwik vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑343 ja II‑1523, punkt 41).

Avaliku Teenistuse Kohus: 1. veebruar 2007, kohtuasi F‑42/05: Rossi Ferreras vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 33).

7.      Hindamisaruandes sisalduvate kirjeldavate kommentaaride eesmärk on aruandes antud analüütiliste hinnangute põhjendamine. Nimetatud kommentaarid moodustavad aruande koostamise aluse ja võimaldavad ametnikul saadud hindeid mõista. Võttes arvesse nende keskset kohta hindamisaruande koostamisel, peavad kommentaarid olema hindega kooskõlas sellisel määral, et hinnangut saaks pidada kommentaaride arvuliseks või analüütiliseks väljenduseks. Arvestades hindajate väga ulatuslikku kaalutlusõigust nende hinnata olevate isikute töö üle otsustamisel, võib võimalik ebakõla hindamisaruandes põhjendada selle tühistamist ainult siis, kui see ebakõla on ilmne.

(vt punkt 132)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud 13. detsembri 2005. aasta kohtuotsus Cwik vs. komisjon, punkt 80.

8.      Üldjuhul ei pea administratsioon põhjendama akti, millega jäetakse tähtajaline tööleping selle lõppemisel pikendamata. Iga lepinguosaline peab olema lepinguliste suhete algusest peale valmis selleks, et teine pool kasutab lepingu lõppemisel enda õigust tugineda kokkulepitud lepingutingimustele, st leping lõpeb ettenähtud kuupäeval. Kui puudub õigus tähtajalise lepingu pikendamisele, siis tavaliselt ei ole administratsioonil vaja põhjendada seda, miks ta nõuab kindlaksjäämist lepingu lõppemisele eelnevalt määratud kuupäeval.

Europoli direktori 8. detsembri 2006. aasta otsusega Europoli personalieeskirjade artikli 6 rakendamise kohta, mis sisaldab sätteid lepingute pikendamise kohta Europolis, töötas Europol siiski välja spetsiaalse korra, mille eesmärk on tagada lepingute pikendamise menetluse läbipaistvust. Sellise spetsiaalse korra kehtestamisega täpsustas Europol kriteeriume, mida ta kavatseb töölepingute pikendamise või pikendamata jätmise vallas kaalutlusõiguse kasutamise raames rakendada. Sellest tuleneb enesepiirang sellisele kaalutlusõigusele, kuna Europol peab ise järgima enda kehtestatud suunavaid eeskirju.

Sellest järeldub, et Europoli teenistujal, kellel on tähtajaline leping, on õigus sellele, et Europol analüüsib hoolikalt ja objektiivselt, kas ta täidab ettenähtud tingimusi tema lepingu pikendamiseks. Pikendamisest keeldumisel on teenistujal õiguspärane huvi selleks, et talle edastataks niisugust hoolikat ja objektiivset analüüsi kajastav põhjendus.

(vt punktid 142–147)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 1. märts 2005, kohtuasi T‑143/03: Smit vs. Europol (EKL AT 2005, lk I‑A‑39 ja II‑171, punktid 26–28, 30 ja 32); 1. märts 2005, kohtuasi T‑258/03: Mausolf vs. Europol (EKL AT 2005, lk I‑A‑45 ja II‑189, punktid 21–23, 25 ja 27).