EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

5. november 2013

Kohtuasi F‑104/12

Ingo Hanschmann

versus

Euroopa Politseiamet (Europol)

Avalik teenistus – Europoli töötajad – Lepingu pikendamata jätmine – Tähtajatu lepingu sõlmimisest keeldumine – Tühistamine Avaliku Teenistuse Kohtu poolt – Avaliku Teenistuse Kohtu otsuse täitmine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel esitatud hagi, millega I. Hanschmann palub eelkõige tühistada 28. novembri 2011. aasta otsuse, millega Euroopa Politseiamet tasus talle 13 000 euro suuruse summa Avaliku Teenistuse Kohtu 29. juuni 2010. aasta otsuse täitmiseks kohtuasjas F‑27/09: Hanschmann vs. Europol (edaspidi „29. juuni 2010. aasta kohtuotsus”).

Otsus:      Tühistada 28. novembri 2011. aasta otsus, millega Euroopa Politseiamet tasus I. Hanschmannile 13 000 euro suuruse summa Avaliku Teenistuse Kohtu 29. juuni 2010. aasta otsuse täitmiseks kohtuasjas F‑27/09: Hanschmann vs. Europol. Jätta Euroopa Politseiameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja I. Hanschmanni kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnike hagid – Tühistav kohtuotsus – Mõju – Kohtuotsuse täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Hea halduse põhimõte – Erilised raskused –Tühistatud aktist hagejale tuleneva ebasoodsa tagajärje õiglane hüvitamine – Tingimused

(ELTL artikkel 266; Euroopa Liidu põhiõiguste harta, artikkel 41)

Tühistavate kohtuotsuse täitmist reguleerivaid sätteid tuleb eriti avalikku teenistust puudutavate kohtuotsustega seoses tõlgendada koostoimes Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 41 hea halduse põhimõtte kohta ning eelkõige koostoimes selle artikli lõikega 1, mis puudutab igaühe õigust sellele, et liidu institutsioonid ja organid käsitleksid tema küsimusi erapooletult, õiglaselt ning mõistliku aja jooksul.

Ainult siis kui tühistava kohtuotsuse täitmisel esineb erilisi raskusi, võib asjaomane institutsioon teha ükskõik missuguse otsuse, mis õiglaselt hüvitab tühistatud otsusega asjaomastele isikutele põhjustatud ebasoodsa olukorra, ning astuda selles kontekstis nendega dialoogi, et püüda jõuda kokkuleppele, mis tagab neile õiglase hüvitise õigusvastase olukorra eest, mille ohvrid nad olid.

Kui liidu kohtu otsus tühistab administratsiooni otsuse seetõttu, et rikuti kaitseõigusi, peab asjaomane administratsioon tõendama, et ta võttis kõik võimalikud meetmed, mis võivad kõrvaldada kohtu tuvastatud õigusvastase olukorra tagajärgi. Administratsioon ei saa seega piirduda kinnitamisega, et enam ei ole võimalik panna selle põhiõiguse rikkumise ohvrit tagasi olukorda, et ta saaks tugineda kaitseõigustele, ja mis lisaks on tekkinud otsuste tõttu, mille ta on ise seejärel samas valdkonnas vastu võtnud. Sellist tegutsemisviisi heaks kiites kaoks ära sellise kohustuse sisu, mis seisneb kõigepealt kaitseõiguste tagamises ja nende rikkumist tuvastava kohtuotsuse täitmises. Üksnes siis, kui asjaomasest administratsioonist sõltumatutel põhjustel on objektiivselt raske või isegi võimatu kõrvaldada tühistava kohtuotsusega taunitud kaitseõiguste rikkumise tagajärgi, võiks selle kohtuotsuse tulemusel maksta hüvitist.

(vt punktid 38, 39 ja 50)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 24. juuni 2008, kohtuasi F‑15/05: Andres jt vs. EKP (punkt 132 ja seal viidatud kohtupraktika).