Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Curtea de Apel Oradea (Rumeenia) 11. mai 2021. aasta – Curtea de Apel Alba Iulia, Curtea de Apel Cluj, Tribunalul Bihor, Tribunalul Satu Mare, Tribunalul Sălaj versus YF, KP, OJ, YS, SL, DB, SH
(kohtuasi C-301/21)
Kohtumenetluse keel: rumeenia
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Curtea de Apel Oradea
Põhikohtuasja pooled
Kaebuse esitajad: Curtea de Apel Alba Iulia, Curtea de Apel Cluj, Tribunalul Bihor, Tribunalul Satu Mare, Tribunalul Sălaj
Vastustajad: YF, KP, OJ, YS, SL, DB, SH
Menetluses osalesid: Tribunalul Cluj, Consiliul Național pentru Combaterea Discriminării
Eelotsuse küsimused
1. Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel1 artikli 9 lõiget 1, mis tagab kohtumenetluse „igaühele, kes leiab, et teda on võrdse kohtlemise põhimõtte eiramise tõttu koheldud õigusvastaselt“, ning Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 esimeses lõigus sisalduvaid sätteid, mis tagavad kõigile isikutele õiguse „tõhusale õiguskaitsevahendile [ja] asja õiglasele kohtulikule arutamisele“, tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus riigisisesed õigusnormid, nagu Rumeenia seaduse nr 62/2011, mis reguleerib tööturu osapoolte vahelist dialoogi (Legea dialogului social nr. 62/2011) artikli 211 punkt c, mille kohaselt kahju hüvitamise hagi esitamise kolmeaastane tähtaeg hakkab kulgema „kahju tekkimise kuupäevast”, olenemata sellest, kas hagejad olid kahju tekkimisest (ja selle ulatusest) teadlikud või mitte?
2. Kas nõukogu 27. novembri 2000. aasta direktiivi 2000/78/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik võrdseks kohtlemiseks töö saamisel ja kutsealale pääsemisel artikli 2 lõikeid 1 ja 2 ning artikli 3 lõike 1 punkti c lõppu tuleb tõlgendada nii, et nendega on vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu Rumeenia 5. novembri 2009. aasta raamseaduse nr 330 töötajate ühetaolise tasustamise kohta riigikassast (Legea-cadru nr. 330, din 5 noiembrie 2009, privind salarizarea unitară a personalului plătit din fonduri publice) artikli 1 lõikes 2, nagu seda on tõlgendatud kohtuotsuses nr 7/2019 (avaldatud väljaandes Monitorul Oficial al României – Rumeenia ametlik teataja – nr 343/06.05.2019), mille tegi Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kõrgeim apellatsioonikohus) hagi kohta seaduse huvides, olukorras, kus hagejatel ei olnud võimalik kasutada seadusjärgset õigust taotleda põhitöötasu suurendamist kohtunikuametisse asumisel pärast seda, kui oli jõustunud seadus [nr] 330/2009, õigusnorm, milles oli sõnaselgelt ette nähtud, et töötasu õiguste suhtes kuulub nüüd ja edaspidi kohaldamisele üksnes see seadus, kusjuures sellest tulenevalt esineb palgaline diskrimineerimine nende kolleegide suhtes, sealhulgas vanuse kriteeriumi alusel, mis tegelikult tähendab, et ainult vanemad kohtunikud, kes asusid ametisse enne 2010. aasta jaanuari (kelle suhtes kehtivad ajavahemikul 2006–2009 tehtud kohtuotsused, mille resolutsiooni tõlgendati 2019. aastal vastavalt Înalta Curte de Casație și Justiție (Rumeenia kõrgeim kassatsioonikohus) otsusele nr 7/2019), said kasu tagasiulatuvast töötasu maksmisest töötasu õiguste alusel (sarnaselt nendega, mis on vaidlustatud käesoleva menetluse esemeks olevas hagis) 2019. aasta detsembris/2020. aasta jaanuaris ajavahemiku 2010–2015 eest, ehkki vastustajad töötasid nimetatud ajavahemikul ka kohtunikena, tegid sama tööd samadel tingimustel ja samas institutsioonis?
3. Kas direktiivi 2000/78/EÜ sätteid tuleb tõlgendada nii, et diskrimineerimine on nendega vastuolus üksnes siis, kui see põhineb mõnel selle direktiivi artiklis 1 sätestatud kriteeriumil, või vastupidi, kas nende sätetega, mida võib täiendada muude liidu õigusnormidega, on üldiselt vastuolus see, kui töötajat koheldakse töötasu valdkonnas teistest erinevalt, kui ta teeb sama tööd samale tööandjale, ühel ja samal perioodil ja samadel tingimustel?
____________
1 EÜT 2000 L 303, lk 16; ELT eriväljaanne 05/04, lk 79.