19. augustil 2009 esitatud hagi - Evropaïki Dynamiki versus Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus

(Kohtuasi T-340/09)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Hageja: Evropaïki Dynamiki (Ateena, Kreeka) (esindajad: advokaadid N. Korogiannikis ja M. Dermitzakis)

Kostja: Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus

Hageja nõuded

tühistada hagejale 9. juuli 2009. aasta kirjas edastatud väljaannete talituse otsus lükata tagasi hageja poolt avaliku hankemenetluse nr 10017 "CORDIS" B osa "toimetamis- ja kirjastamisteenused" ja C osa "uute digitaalteabeteenuste osutamine" raames esitatud pakkumused ning valida hageja poolt avaliku hankemenetluse nr 10017 "CORDIS" E osa "põhiteenuste arendamine ja hooldus" raames eespool nimetatud hankelepingu sõlmimiseks esitatud pakkumus kaskaadmehhanismide kolmandaks töövõtjaks (ELT 2008/S 242-321376, muudetud ELT 2009/S 40-057377), ning kõik edasised selle otsusega seotud väljaannete talituse otsused, sh otsus sõlmida vastavad lepingud edukate pakkujatega;

mõista väljaannete talituselt hageja kasuks välja hüvitis kahju eest, mida hageja kandis kõnesoleva hankemenetluse tõttu summas 7 215 405 eurot (5 291 935 eurot B osa eest, 975 000 eurot C osa eest ja 948 470 eurot E osa eest);

mõista hageja kohtukulud ja muud käesoleva hagiga seotud kulud välja väljaannete talituselt, isegi kui käesolev hagi jäetakse rahuldamata.

Väited ja peamised argumendid

Käesolevas hagis palub hageja tühistada väljaannete talituse otsus a) lükata tagasi hageja pakkumus, mille ta esitas avaliku hankemenetluse nr 10017 "CORDIS" B osa "toimetamis- ja kirjastamisteenused" ja C osa "uute digitaalteabeteenuste osutamine" raames, b) valida hageja pakkumus, mille ta esitas hankemenetluse nr 10017 "CORDIS" E osa "põhiteenuste arendamine ja hooldus" raames eespool nimetatud hankelepingu sõlmimiseks kaskaadmehhanismi kolmandaks töövõtjaks (ELT 2008/S 242-321376, muudetud ELT 2009/S 40-057377).

Esiteks väidab hageja seoses B osaga, et pakkujaid koheldi diskrimineerivalt, kuna üks edukaks osutunud konsortsiumi liige vastas välistamiskriteeriumidele ning järelikult oleks pidanud leitama, et ta rikub oluliselt oma lepingulisi kohustusi komisjoni suhtes. Lisaks väidab hageja, et tellija on rikkunud finantsmääruse² artikli 93 lõike 1 punkti f ja artiklit 94 ja hea halduse põhimõtet ning et komisjon oleks pidanud määrama finantsmääruse artiklis 96 ja rakenduseeskirjade artikli 133a ja 134b ette nähtud karistusi.

Teiseks väidab hageja, et tellija ei ole teinud teatavaks põhjusi, millest tulenevalt oli edukaks osutunud pakkuja pakkumus hageja omast parem.

Kolmandaks väidab hageja, et komisjon on tema pakkumise hindamisel teinud mitu ilmset hindamisviga ning väidab, et ta on rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet, kui ta nägi ette uued lepingu sõlmimise kriteeriumid, mida ei ole pakkumistingimustes esitatud. Lisaks väidab hageja, et tellija rikkus rakendamiseeskirjade artikli 148 lõikeid 1 ja 3 ning hea halduse põhimõtet.

Seoses C osaga väidab hageja, et pakkujaid koheldi diskrimineerivalt, kuna üks kaskaadmehhanismi raames kolmandaks valitud konsortsiumi liige vastas välistamiskriteeriumidele ja oleks pidanud leitama, et ta rikub oluliselt eelmisi lepinguid. Teisalt väidab hageja, et tellija ei ole teatavaks teinud põhjusi, millest tulenevalt oli edukaks osutunud pakkuja pakkumus hageja omast parem, ja et ta on rikkunud hea halduse põhimõtet.

Seoses E osaga väidab hageja, et üks edukaks osutunud konsortsiumi liige vastas välistamiskriteeriumidele, kuna oleks tulnud leida, et ta rikub oluliselt eelnevaid lepinguid, ja et sama konsortsiumi teine liige oleks tulnud kõikidest hankemenetlusest kõrvale jätta kahe aasta jooksul, kuna ta on mõistetud süüdi ebaseaduslikus tegevuses. Lisaks väidab hageja, et edukaks osutunud konsortsiumi üks liige kasutab Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva kokkuleppega mitteühinenud riigis asuvaid alltöövõtjaid, rikkudes hankemenetluse pakkumistingimusi, läbipaistvuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid ning finantsmääruse artikleid 106 ja 107. Hageja väidab, et Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankeid käsitleva kokkuleppega mitteühinenud riigis asuvatel äriühingutel ei tohiks olla lubatud osaleda Euroopa institutsioonide hankemenetlustes ei otseselt ega kaudselt ega teha alltöövõtjana mis tahes tööd, mis kuulub finantsmääruse või direktiivi 2004/18/EÜ kohaldamisalasse.

Viimaseks väidab hageja, et tellija ei ole oma otsust põhjendanud, ta on teinud mitu ilmset hindamisviga, näinud ette uue lepingu sõlmimise kriteeriumi, mida ei ole pakkumistingimustes ette nähtud, ning hageja ja ühe teise pakkuja pakkumuse hindamisel rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

____________

¹ - Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, lk 1; ELT eriväljaanne 01/04, lk 74).

² - Nõukogu 23. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2342/2002, millega kehtestatakse Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust käsitleva nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 üksikasjalikud rakenduseeskirjad, muudetud komisjoni 23. aprilli 2007. aasta määruse (EÜ, Euratom) nr 478/20007 (ELT L 111, lk 13).

³ - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, lk 114; ELT eriväljaanne 06/07, lk 132).