Kohtuasi T-152/06

NDSHT Nya Destination Stockholm Hotell & Teaterpaket AB

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Tühistamishagi – Riigiabi – Määrus (EÜ) nr 659/1999 – Konkurendi kaebus – Komisjoni kirjad kaebuse esitajale – Olemasolev abi – Vaidlustamatu akt – Vastuvõetamatus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Riigiabi peale kaebuse esitanud isiku poolt vaidlustatavad aktid

(EÜ artikkel 230; nõukogu määrus nr 659/1999, artiklid 4, 13 ja artikli 20 lõige 2)

2.      Riigiabi – Olemasolev abi – Komisjoni kohustus kontrollida olemasolevat abi – Puudumine

(EÜ artikkel 88; nõukogu määrus nr 659/1999, artiklid 4, 13, 17–19 ja 20)

3.      Riigiabi – Olemasolev abi – Komisjoni kiri kaebuse esitajale, milles viimast teavitatakse sellest, et abi, mille peale oli kaevatud, määratleti olemasoleva abina – Nimetatud kirja peale esitatud tühistamishagi vastuvõetamatus – Kaebuse esitaja võimalus pöörduda siseriiklikusse kohtusse

(EÜ artikli 88 lõike 3, teine lause)

1.      Riigiabi komisjoni poolt kontrollimise raames peab Esimese Astme Kohus selle hindamiseks, kas kaebuse esitajale vastusena tema kaebusele edastatud kiri kujutab endast vaidlustatavat akti, vaidlustatud akti sisuga arvestades välja selgitama, kas see kujutab endast otsust määruse nr 659/1999, mis käsitleb EÜ artikli 88 kohaldamist, artikli 4 tähenduses või lihtsalt mitteametlikku teatist, nagu on ette nähtud sama määruse artikli 20 lõike 2 teises lõigus Nii tuleneb määruses nr 659/1999 ja eeskätt selle artikli 20 lõikes 2 ette nähtud riigiabi valdkonnas esitatud kaebuste suhtes kohaldatavast menetlusest, et kuigi komisjonil on kohustus uurida viivitamatult talle kolmanda isiku poolt kaebuse abil edastatud teavet väidetava ebaseadusliku abi kohta, ei ole tal seevastu kohustust võtta vastusena igale kaebusele vastu otsus nimetatud määruse artikli 4 tähenduses. Komisjonil on kohustus võtta vastusena kaebusele vastu otsus vaid määruse nr 659/1999 artiklis 13 sätestatud juhul. Sama määruse artikli 20 lõike 2 teine lause näeb ette, et komisjon võib piirduda kaebuse esitaja teavitamisega kirja teel sellest, et seisukoha võtmine selles küsimuses ei ole piisavalt põhjendatud. Nii on see eeskätt siis, kui määruse nr 659/1999 artikkel 13 ei ole kohaldatav, sest kaebus ei puuduta mitte ebaseaduslikku abi, vaid tegelikult hoopis olemasolevat abi.

Komisjoni kirjal, milles määratletakse olemasoleva abina abi, mille peale on kaevatud abisaaja konkurendist ettevõtja esitatud kaebuses, ei ole siduvaid õiguslikke tagajärgi, mis mõjutavad selle kaebuse esitaja huve. Niisugust kirja tuleb käsitada sellise mitteametliku teatisena, nagu on ette nähtud määruse nr 659/1999 artikli 20 lõike 2 teises lauses ning mille sisu ei anna edasi otsust sama määruse artikli 4 tähenduses ja mis ei kujuta endast seega vaidlustatavat akti EÜ artikli 230 tähenduses.

(vt punktid 42–44, 68, 70)

2.      Komisjonile olemasoleva abi pidevaks kontrollimiseks omistatud pädevuse raames ei saa kaebuse esitaja komisjonile adresseeritud kaebuse abil sundida viimast hindama olemasoleva abi kooskõla. Kui komisjon leiab pärast esimest hindamist, et kaebuse esemeks ei ole mitte ebaseaduslik, vaid olemasolev abi, siis ei ole ta kohustatud adresseerima asjaomasele liikmesriigile otsust määruse nr 659/1999 artikli 4 tähenduses ning teda ei saa sundida kohaldama EÜ artikli 88 lõikes 1 ette nähtud menetlust.

Kui komisjon jõuab kaebuse esitajale adresseeritud kirjas järeldusele, et abi, mille peale viimase kaebuses kaevati, kujutab endast olemasolevat abi, siis – kuivõrd määruse nr 659/1999 artikkel 13, mis puudutab ebaseaduslikku abi, ei ole kohaldatav – ei saa komisjon vastu võtta otsust sama määruse artikli 4 tähenduses. Seega saab ta kaebusele vastates üksnes teavitada kaebuse esitajat sellest, et seisukoha võtmine selles küsimuses ei ole piisavalt põhjendatud vastavalt määruse nr 659/1999 artikli 20 lõike 2 teisele lausele. Nimelt oleks riigiabi kontrollimise menetluse ülesehitusega vastuolus arvata, et kui komisjon teavitab kaebuse esitajat sellest, et viimase kaebuse esemeks on olemasolev abi, siis võtab komisjon tingimata vastu otsuse määruse nr 659/1999 artikli 4 tähenduses. Sellise lahenduse korral oleks komisjonil juhul, kui talle esitatakse olemasolevat abi käsitlev kaebus, kohustus uurida selle kokkusobivust ühisturuga. Kuid EÜ artikli 88 lõike 1 kohaselt otsustab ainult komisjon olemasoleva abi pideva kontrollimise menetluse algatamise üle.

(vt punktid 60, 61, 64)

3.      Sellise kirja tühistamiseks, mille komisjon on saatnud kaebuse esitajale ning milles see institutsioon teavitab viimast sellest, et abi, mille peale kaebuses kaevati, kujutab endast olemasolevat abi, esitatud hagi vastuvõetamatuse tagajärg ei ole see, et kaob võimalus taotleda asjaomase abi seaduslikkuse suhtes kohtuliku kontrolli teostamist. Nimelt peavad siseriiklikud kohtud tagama, et kohaldataks kõiki tagajärgi, mis vastava liikmesriigi õigusest lähtuvalt järgnevad EÜ artikli 88 lõike 3 viimase lause rikkumisele – nii abimeetmete rakendamisaktide kehtivuse kui ka selle sätte vastaselt antud rahalise toetuse tagasinõudmise osas.

(vt punktid 71 ja 72)