Kohtuasi T-411/07

Aer Lingus Group plc

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Koondumised – Otsus, millega tunnistatakse koondumine ühisturuga kokkusobimatuks – Mõiste „koondumine” – Kõigi omandatud aktsiate võõrandamine, et taastada enne koondumise elluviimist valitsenud olukord – Asjakohaste meetmete määramisest keeldumine – Komisjoni pädevuse puudumine

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Konkurents – Koondumised – Komisjoni otsus, millega keelduti algatamast menetlust määruse nr 139/2004 artikli 8 lõike 4 alusel – Koondumine, mis on tunnistatud ühisturuga kokkusobimatuks – Sellise osaluse omandamine, mis ei anna kontrolli – Koondumine, mida läbi ei viidud – Määruse nr 139/2004 artikli 8 lõike 4 kohaldamatus

(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 8 lõiked 4 ja 5)

2.      Konkurents – Koondumised – Komisjonipoolne läbivaatamine – Kohustus koondumine peatada – Erand, kui tehakse avalik ostupakkumine – Tingimused – Mõju

(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 7 lõige 2)

3.      Konkurents – Koondumised – Komisjoni pädevus – Õigus võtta siduvaid meetmeid määruse nr 139/2004 artikli 21 lõike 3 alusel – Puudumine

(Nõukogu määrus nr 139/2004, artikli 21 lõige 3)

1.      Kui teatatud ja ühisturuga kokkusobimatuks tunnistatud koondumist ei ole „ellu viidud” ja üks kahest koondumise pooleks olevast ettevõtjast omandas osaluse teises ettevõtjas, ilma et see annaks talle viimase üle kontrolli, võib komisjon jätta rahuldamata nõude algatada menetlus määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 8 lõike 4 alusel ja keelduda selle määruse artikli 8 lõike 5 alusel ajutiste meetmete võtmisest, isegi kui tehingu kokkusobivuse hindamisel kvalifitseeris komisjon tehingu ja osaluse omandamise „üheks koondumiseks”.

Nimelt selleks, et hinnata sellise otsuse õiguspärasust küsimuses, kas komisjon oli pädev kohustama ettevõtjat koondumine lõpetada, on oluline võtta aluseks ajahetk, mis on määratletud ühinemismääruse artikli 8 lõikes 4, mis reguleerib „koondumist”, mis on „juba ellu viidud” ja „ühisturuga kokkusobimatuks kuulutatud”.

Seega on koondumine ühinemismääruse tähenduses iga tehing või tehingute kogum, mille alusel „toimub püsiv kontrolli üleminek”, mis annab „võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada”. Neile koondumistele on omane järgmine tunnus – kahe eraldiseisva ettevõtja asemel, mis eksisteerisid teatud majandussektoris enne tehingut, jääb pärast tehingut alles ainult üks. Jättes kõrvale ühinemise, mille kaudu likvideeritakse üks kahest asjassepuutuvast ettevõtjast, tuleb komisjonil seega kindlaks teha, kas koondumise elluviimise tagajärjel on ühel ettevõtjal õigus teostada teise ettevõtja üle sellist kontrolli, mida tal varem ei olnud. Kontrolli teostamise õigus seisneb võimaluses ettevõtjat otsustavalt mõjutada, ja eelkõige selles, et niisuguse õigusega ettevõtja võib teist kohustada tegema strateegilisi otsuseid puudutavaid valikuid. Sellise osaluse omandamist, mis üksi ei anna kontrolli ühinemismääruse artikli 3 tähenduses, ei saa käsitleda „elluviidud” koondumisena.

Lisaks ei saa koondumise mõiste hõlmata juhtumit, kus kontrolli ei ole saadud ja asjassepuutuv osalus üksi ei anna võimalust ettevõtjat otsustavalt mõjutada, vaid mis leiab aset laiemalt sellise teatatud koondumise raames, mida komisjon uurib ja tunnistab selle uurimise tulemusel ühisturuga kokkusobimatuks, ilma et selle käigus oleks toimunud kontrolli üleminekut eespool kirjeldatud tähenduses. Sellist pädevust ei ole komisjonile ühinemismääruse kohaldamisel antud. Selle määruse artikli 8 lõike 4 sõnastust kasutades on õigus anda ettevõtjale käsk võõrandada kõik omandatud teise ettevõtja aktsiad kehtestatud vaid selleks, et „taastada enne koondumise elluviimist valitsenud olukord”. Kui kontrolli ei omandata, ei ole ka komisjonil õigust koondumist lõpetada.

Eespool toodud hinnangut ei mõjuta asjaolu, et uurimismenetluses tuvastas komisjon, et osaluse omandamist tuli käsitada teatatud koondumise osana ja sellega koos moodustusid nad „ühe koondumise”. Selles staadiumis, st uurimismenetluses, ei ürita komisjon „taastada enne koondumise elluviimist valitsenud olukorda”, kui ta võtab vastu otsuse kokkusobimatuse kohta, isegi kui teatatud koondumine on ellu viidud. Ta üritab seda teha alles alates hetkest, mil võetakse vastu lõplik otsus ning sellest otsusest selgub vajadus meetmeid võtta, sest tegelik olukord ei ole sellega kooskõlas.

(vt punktid 58 ja 59, 63–66, 79, 88)

2.      Kohustuse suhtes peatada koondumise elluviimine kuni komisjonipoolse heakskiidu andmiseni kehtib automaatselt kohalduv erand, kui tegemist on avaliku ostupakkumisega või kontrolli omandamisega mitmeid müüjaid kaasava rea väärtpaberitehingutega tehtavate tehingute teel. Selleks et see erand oleks kohaldatav, peavad huvitatud isikud komisjonile koondumisest viivitamatult teatama ja mitte teostama sellest osalusest tulenevat hääleõigust. Selle erandi tagajärjeks on tehingu ärakeelamise riski üleminek omandajale. Kui komisjon jõuab uurimismenetluse lõpuks seisukohale, et teatatud koondumine tuleb ära keelata, tuleb koondumise elluviimiseks omandatud väärtpaberid võõrandada.

(vt punkt 82)

3.      Määruse nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle artikli 21 lõige 3, milles on sätestatud, et „liikmesriigid ei tohi kohaldada ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes siseriiklikke konkurentsialaseid õigusakte”, ei anna komisjonile õigust võtta meedet, millest tulenevad sellised siduvad õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad koondumistehingu pooleks oleva ettevõtja huve.

(vt punkt 90)