Esimese Astme Kohtu presidendi määrus
18. märts 2008(*)
Ajutiste meetmete kohaldamine – Koondumiste kontroll – Otsus, mis tunnistab koondumise ühisturuga kokkusobimatuks – Määruse (EÜ) nr 139/2004 artikli 8 lõiked 4 ja 5 – Kohaldamise peatamise ja ajutiste meetmete kohaldamise taotlus – Meede, mis on vastuolus institutsioonidevahelise pädevuse jaotusega – Komisjoni pädevus – Menetlusse astujale adresseeritud ajutine meede – Täitmise peatamise taotlus – Vastuvõetavus – Fumus boni iuris’e puudumine – Kiireloomulisuse puudumine – Olulise ja hüvitamatu kahju puudumine – Kahju, mis tekib tulevikus võib-olla asetleidvatest sündmustest – Ebapiisavad põhjused – Kõikide huvide kaalumine
Kohtuasjas T‑411/07 R,
Aer Lingus Group plc, asukoht Dublin (Iirimaa), esindajad: solicitor A. Burnside ning juristid B. van de Walle de Ghelcke ja T. Snels,
hageja,
versus
Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: X. Lewis, E. Gippini Fournier ja S. Noë,
kostja,
keda toetab
Ryanair Holdings plc, asukoht Dublin (Iirimaa), esindajad: J. Swift, QC, solicitor V. Power, solicitor A. McCarthy ja solicitor D. W. Hull ning jurist G. M. Berrisch,
menetlusse astuja,
TAOTLUS, milles palutakse esiteks, et komisjon võtaks teatud meetmed Ryanair Holdings plc’le kuuluvate hageja aktsiate suhtes, teiseks ja teise võimalusena, et tehtaks samasuguste tagajärgedega määrus komisjoni või Ryanair Holdings plc suhtes, ja kolmandaks, et peatataks tehing, mida käsitletakse komisjoni 11. oktoobri 2007. aasta otsuses K(2007) 4600 (lõplik), millega keelduti algatamast nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 2004, L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03, lk 40) artikli 8 lõikes 4 ette nähtud menetlus ja määramast ajutisi meetmeid vastavalt selle määruse artikli 8 lõikele 5,
Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohus
on andnud järgmise
määruse
Õiguslik raamistik
1 Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta ettevõtjate koondumiste üle (ELT 2004, L 24, lk 1; ELT eriväljaanne 08/03) artiklis 3 on sätestatud:
„1. Koondumine on juhtum, kus toimub püsiv kontrolli üleminek tulenevalt:
a) kahe või enama varem sõltumatu ettevõtja või nende osade ühinemisest, või
b) juba vähemalt üht ettevõtjat kontrolliva isiku või isikute või ühe või mitme ettevõtja poolsest otsese või kaudse kontrolli omandamisest ühe või enama teise ettevõtja või nende osade üle, mis võib toimuda väärtpaberite või varade ostu kaudu, lepingu alusel või mis tahes muul viisil.
2. Kontrolli sisuks on õigused, lepingud või muud vahendid, mis kas eraldi või ühiselt ning vastavaid asjaolusid või õigusnorme arvestades annavad võimaluse ettevõtjat otsustavalt mõjutada, eelkõige tulenevalt:
a) omandiõigusest või õigusest osaliselt või täielikult kasutada ettevõtja vara;
b) õigustest või lepingutest, mis võimaldavad otsustavalt mõjutada ettevõtja organite koosseisu, hääletamist või otsuseid.
3. Kontrolli omandavad isikud või ettevõtjad, kes:
a) on õiguste valdajad või kellel on õigus kõnealustele õigustele asjaomaste lepingute alusel; või
b) ei ole ise õiguste valdajad ega oma nimetatud lepingute alusel õigust kõnealustele õigustele, kuid omavad õigust kasutada nendest tulenevaid õigusi.
[…]”.
2 Määruse 139/2004 artiklis 8 on sätestatud:
„[…]
4. Kui komisjon leiab, et koondumine:
a) on juba ellu viidud ning kõnealune koondumine on kuulutatud ühisturuga kokkusobimatuks, või
b) on ellu viidud rikkudes tingimust, mida sisaldab lõike 2 alusel tehtud otsus, milles on leitud, et tingimuse puudumisel vastaks koondumine artikli 2 lõikes 3 sätestatud kriteeriumile või, artikli 2 lõikes 4 nimetatud juhtudel, ei vastaks asutamislepingu artikli 81 lõikes 3 sätestatud kriteeriumidele,
võib komisjon:
– nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt koondumise lõpetamist, eelkõige ühinemise tühistamist või kõikide omandatud aktsiate või varade võõrandamist, et taastada enne koondumise elluviimist valitsenud olukord; juhul, kui enne koondumise elluviimist valitsenud olukorda ei ole võimalik koondumise lõpetamise kaudu taastada, võib komisjon võtta mis tahes muu meetme, et saavutada olukorra taastamine võimalikult suures ulatuses,
– anda käsu võtta mis tahes muu asjakohane meede, et tagada koondumise lõpetamine asjaomaste ettevõtjate poolt või võtta muid olukorra taastamise meetmeid, mis on otsuses sätestatud.
Esimese lõigu punkti a alla kuuluvatel juhtudel võib kõnealuses lõigus viidatud meetmeid kehtestada lõike 3 kohase otsuse või eraldi otsusega.
5. Komisjon võib võtta asjakohaseid ajutisi meetmeid tõhusa konkurentsi tingimuste taastamiseks või säilitamiseks, kui koondumine:
a) on ellu viidud artiklit 7 rikkudes ning otsust koondumise ühisturuga kokkusobivuse kohta ei ole veel tehtud;
b) on ellu viidud artikli 6 lõike 1 punkti b või käesoleva artikli lõike 2 alusel otsusele lisatud tingimust rikkudes;
c) on juba ellu viidud ning kuulutatud ühisturuga kokkusobimatuks.”
Faktilised asjaolud
3 Hageja, Aer Lingus Group plc (edaspidi „hageja” või „Aer Lingus”) on aktsiaselts ja iseseisva äritegevusega mittetegelev valdusäriühing, kellele kuuluvad Aer Lingus Limited’ aktsiad; Aer Lingus Limited on Iirimaal asuv odavaid lennuteenuseid ning odavaid rahvusvahelisi lennupileteid pakkuv lennuettevõtja, kes pakub graafikujärgseid õhutranspordi teenuseid algus- ja lõppsihtkohaga Dublini, Cork’i ja Shannoni lennujaam. Pärast erastamist, mille Iiri valitsus 2006. aastal läbi viis, jättes endale 25,35% osaluse, lubati Aer Linguse aktsiatega kauplema hakata 2. oktoobril 2006.
4 23. oktoobril 2006 tegi Ryanair Holdings plc (edaspidi „Ryanair”), kes oli varem, 27. septembri ja 5. oktoobri 2006. aasta vahelisel perioodil, oma 100% osalusega tütarettevõtja Coinside Limited kaudu omandanud 19,21% suuruse osaluse Aer Linguses, avaliku pakkumise kõigi Aer Linguse aktsiate suhtes.
5 30. oktoobril 2006 esitas Ryanair vastavalt määruse nr 139/2004 artiklile 4 komisjonile kavandatava koondumise teate plaanitava Aer Linguse omandamise kohta.
6 Pakkumise jõusoleku jooksul omandas Ryanair veel Aer Linguse aktsiaid ja 28. novembriks 2006 kuulus talle 25,17% Aer Linguse aktsiakapitalist.
7 20. detsembril 2006 võttis komisjon määruse nr 139/2004 (edaspidi „määrus”) artikli 6 lõike 1 punkti c alusel vastu otsuse algatada II etapi menetlus. Selles otsuses leidis komisjon, et eespool viidatud eraldiseisvad aktsiate omandamised Ryanairi kuulutatud avalikul pakkumisel on üks koondumine määruse artikli 3 tähenduses.
8 27. juunil 2007 võttis komisjon kooskõlas määruse artikli 8 lõikega 3 vastu otsuse K(2007) 3104, millega tunnistati teatatud koondumine ühisturuga kokkusobimatuks (edaspidi „keelav otsus”). Komisjon järeldas, et teatatud koondumine võib märkimisväärselt takistada tõhusat konkurentsi ühisturul või selle olulises osas määruse artikli 2 lõike 3 tähenduses, eriti seetõttu, et Ryanairil ja Aer Lingusel tekib turgu valitsev seisund 35 lennuliini suhtes, mille algus- ja lõppsihtkoht on Dublini, Corki ja Shannoni lennujaam, ning et turgu valitsev seisund kas tekiks või tugevneks veel 15 lennuliinil, mille algus- ja lõppsihtkoht on Dublin ja Cork.
9 10. septembril 2007 esitas Ryanair Esimese Astme Kohtu kohtukantseleisse nõude, mis registreeriti numbri all T‑342/07 ja milles paluti keelav otsus tühistada.
10 Pärast keelava otsuse tegemist omandas Ryanair veel 4,3% Aer Linguse aktsiakapitalist, mis teeb tema osaluseks kokku 29,4%.
11 Enne keelava otsuse vastuvõtmist komisjonis toimunud menetluses leidis Aer Lingus, et kui komisjon koondumise keelab, peaks ta tegema otsuse määruse artikli 8 lõike 4 alusel ja nõudma, et Ryanair võõrandaks oma vähemusosaluse Aer Linguses.
12 27. juunil 2007 saatis konkurentsi peadirektoraadi asedirektor hagejale kirja, milles oli märgitud, et koondumise kontrolliga tegelevate teenistuste hinnangul ei ole komisjonil määruse artikli 8 lõike 4 alusel volitusi kohustada Ryanairi oma vähemusosalust võõrandama seni, kuni miski ei viita sellele, et 25,22% osalusega Aer Linguses on Ryanairil de jure või de facto võimalik Aer Lingust kontrollida määruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Kirjas märgiti, et samal põhjusel ei ole komisjonil volitusi võtta ajutisi meetmeid määruse artikli 8 lõike 5 alusel.
13 17. augustil 2007 esitas Aer Lingus komisjonile taotluse algatada Ryanairi suhtes menetlus määruse artikli 8 lõike 4 alusel ja võtta ajutisi meetmeid artikli 8 lõike 5 alusel, et takistada Ryanairil hääleõiguse kasutamist Aer Linguses, või teise võimalusena teha ametlik avaldus, et komisjonil puuduvad volitused selliste meetmete võtmiseks. Lisaks palus Aer Lingus, et komisjon võtaks selge seisukoha määruse artikli 21 tõlgendamise suhtes.
14 11. oktoobril 2007 võttis komisjon vastu otsuse K(2007) 4600 (lõplik), millega jäeti Aer Linguse taotlus rahuldamata (edaspidi „vaidlustatud otsus”).
Vaidlustatud otsus
15 Vaidlustatud otsuses leidis komisjon, et vastavalt määruse artiklile 3 on koondumisega tegemist ainult siis, kui ettevõtja omandab kontrolli; kontrolli määratletakse kui otsustavalt mõjutamise võimet. Määruse artikli 8 lõike 4 osas märkis komisjon, et selles sättes antakse talle volitused – juhuks, kui koondumine on juba ellu viidud – nõuda ettevõtjatelt koondumise lõpetamist, eelkõige ühinemise tühistamist või kõikide omandatud aktsiate või varade võõrandamist, et taastada enne koondumise elluviimist valitsenud olukord.
16 Komisjon leidis aga, et käesolevas asjas ei ole koondumine veel ellu viidud seni, kuni Ryanair ei ole saavutanud kontrolli Aer Linguse üle. Tehinguid, mis tehti komisjoni algatatud menetluse kestel, ei saa seega käsitleda teatatud koondumise elluviimise osana.
17 Eriti toonitas komisjon, et vähemusosalus, mis Ryanairil Aer Linguses on, ei anna talle de jure või de facto kontrolli Aer Linguse üle määruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Komisjon lisas, et isegi kui vähemusosalus võib teatud asjaoludel viia kontrolli saavutamiseni, ei viita miski sellele, et need asjaolud käesolevas asjas esinevad. Komisjonile teadaoleva informatsiooni kohaselt seostuvad Ryanairi kui vähemusaktsionäri õigused (eriti Iiri äriõigusest tulenev õigus panna veto n-ö „erilistele otsustele”) ainult vähemusaktsionäre kaitsvate õigustega ja need ei anna kontrolli Aer Linguse üle. Samuti märkis komisjon, et Aer Lingus ise ei väida, et omandatud vähemusosalus annaks Ryanairile kontrolli Aer Linguse üle.
18 Lõpetuseks märkis komisjon, et käesolev asi erineb varem käsitletud asjadest, kus kohaldati määruse artikli 8 lõiget 4, näiteks komisjoni 30. jaanuari 2002. aasta otsusest meetmete kohta tõhusa konkurentsi taastamiseks vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 4064/89 artikli 8 lõikele 4 (juhtum COMP/M. 2416 — Tetra Laval/Sidel; ELT 2004, L 38, lk 1; edaspidi „asi Tetra Laval/Sidel”) ja komisjoni 30. jaanuari 2002. aasta otsusest, milles nõuti ettevõtja jagunemist vastavalt nõukogu määruse (EMÜ) nr 4064/89 artikli 8 lõikele 4 (juhtum COMP/M.2283 — Schneider/Legrand; ELT 2004, L 101, lk 34; edaspidi „asi Schneider/Legrand”). Erinevalt käesolevast asjast oli nendes asjades osaluse omandamine juba edukalt lõpule viidud ja omandaja oli omandatava ettevõtja üle kontrolli saavutanud.
19 Mis puutub Aer Linguse taotlusesse, et komisjon võtaks ajutisi meetmeid määruse artikli 8 lõike 5 alusel, siis märkis komisjon, et selle sätte sõnastus viitab samuti olukorrale, kus koondumine „on juba ellu viidud ja kuulutatud ühisturuga kokkusobimatuks”; komisjon järeldas, et seetõttu ei ole ta antud asjas pädev ajutisi meetmeid võtma.
20 Mis puutub Aer Linguse taotlusesse, et komisjon võtaks selge seisukoha määruse artikli 21 tõlgendamise suhtes, siis märkis komisjon, et see taotlus võrdub õiguslikult siduva tõlgenduse andmise taotlusega ühenduse õigusele, mille adressaadiks on liikmesriigid, ning komisjonil puuduvad ilmselgelt sellise akti vastuvõtmise volitused.
Menetlus
21 19. novembril 2007 esitas hageja EÜ artikli 230 neljanda lõigu alusel hagiavalduse vaidlustatud otsuse tühistamise nõudes, mis registreeriti kohtukantseleis numbri all T‑411/07.
22 Samal päeval kohtukantseleile esitatud eraldi dokumendis, mis registreeriti numbri all T‑411/07 R, taotles hageja ajutiste meetmete võtmist ja vaidlustatud otsuse täitmise peatamist EÜ artiklite 242 ja 243 ning Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 alusel.
23 12. detsembril 2007 esitas komisjon oma kirjalikud märkused ajutiste meetmete taotluse kohta.
24 27. novembril 2007 kohtukantseleisse esitatud avalduses palus Ryanair tal komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astuda.
25 4. detsembril 2007 kohtukantseleisse esitatud dokumendis ei esitanud Aer Lingus vastuväiteid Ryanairi menetlusse astumise avaldusele ja märkis, et ta ei taotle Esimese Astme Kohtule kohtuasjas T‑411/07 R esitatud dokumentide konfidentsiaalsena käsitlemist.
26 5. detsembril 2007 kohtukantseleisse esitatud dokumendis ei esitanud komisjon vastuväiteid Ryanairi menetlusse astumise avaldusele.
27 Esimese Astme Kohtu presidendi 7. detsembri 2007. aasta määrusega lubati Ryanairil komisjoni nõuete toetuseks menetlusse astuda ja esitada menetlusse astuja seisukohad, mille Ryanair esitas 19. detsembril 2007.
28 Kohtuistung peeti 24. jaanuaril 2008.
Poolte taotlused
29 Hageja palub Esimese Astme Kohtu presidendil:
– kohustada komisjoni nõudma Ryanairilt kuni kohtuotsuse tegemiseni põhimenetluses või kui see on hilisem, siis kohtuotsuse tegemiseni kohtuasjas T‑342/07:
– mitte kasutama hääleõigust või muud õigust, mis tuleneb Ryanairile kuuluvatest Aer Linguse aktsiatest (sealhulgas, kuid mitte ainult õigust osaleda või hääletada aktsionäride koosolekul või õigust aktsionäride koosolekut kokku kutsuda), välja arvatud kui komisjon seda erandkorras lubab;
– andma asjassepuutuvad aktsiad üle spetsiaalsele haldurile ja mitte neid võõrandama, välja arvatud komisjoni heakskiidetud ostjale ja korras;
– mitte suurendama oma osalust Aer Linguse aktsiakapitalis;
– teise võimalusena teha muu määrus, nagu president seda vajalikuks peab, millel oleks komisjoni ja/või Ryanairi suhtes samad tagajärjed;
– peatada vajalikus ulatuses komisjoni 11. oktoobri 2007. aasta otsuse K(2007) 4600 (lõplik), millega jäeti rahuldamata hageja taotlus määruse artikli 8 lõike 4 alusel menetluse algatamise kohta, täitmine.
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
30 Komisjon palub Esimese Astme Kohtu presidendil:
– jätta peatamise taotlus rahuldamata;
– jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
31 Ryanair palub Esimese Astme Kohtu presidendil:
– jätta taotlus rahuldamata;
– mõista menetlusse astumisega seotud kohtukulud välja hagejalt.
Õigusnormid
32 EÜ artikli 242 ja EÜ artikli 243 alusel, koosmõjus EÜ artikli 225 lõikega 1, võib Esimese Astme Kohus, kui tema arvates asjaolud seda nõuavad, otsustada vaidlustatud akti täitmise peatamise või kohaldada vajalikke ajutisi meetmeid.
33 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõikes 2 on sätestatud, et ajutiste meetmete kohaldamise taotluses tuleb nimetada hagi ese, kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad taotletava ajutise meetme kohaldamist. Seega võib taotlust läbivaatav kohus akti täitmise peatamisele ja/või ajutisi meetmeid võtma kohustada siis, kui on tõendatud, et see kohustus on esmapilgul õigustatud nii fakti kui õigusväidetega ning et see on kiireloomuline, st see tuleb teha ja selle tagajärjed peavad saabuma enne põhimenetluses lahendi tegemist selleks, et hoida ära taotleja huvide oluline ja pöördumatu kahjustamine. Need tingimused on kumulatiivsed, mis tähendab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb rahuldamata jätta, kui üks nendest tingimustest ei ole täidetud (vt 14. oktoobri 1996. aasta määrus kohtuasjas C‑268/96 P(R): SCK ja FNK vs. komisjon, EKL 1996, lk I‑4971, punkt 30). Kui see on asjakohane, peab taotlust läbivaatav kohus kaaluma ka asjassepuutuvaid huve (vt 23. veebruari 2001. aasta määrus kohtuasjas C‑445/00 R: Austria vs. nõukogu, EKL 2001, lk I‑1461, punkt 73 ja seal viidatud kohtulahendid).
34 Lisaks on kogu uurimise raames taotlust läbivaataval kohtul suur kaalutlusõigus ning ta võib kohtuasja spetsiifilisi asjaolusid arvestades otsustada, mis viisil ja järjekorras need erinevad tingimused läbi vaadatakse, sest ühenduse õigusest ei tulene ette kindlaksmääratud uurimise kava, mille alusel ajutiste meetmete võtmise vajadust tuleks uurida ja hinnata (vt 19. juuli 1995. aasta määrus kohtuasjas C‑149/95 P(R): komisjon vs. Atlantic Container Line jt, EKL 1995, lk I‑2165, punkt 23, ja 3. aprilli 2007. aasta määrus kohtuasjas C‑459/06 P(R): Vischim vs. komisjon, EKL 2007, lk I‑53, punkt 25).
Vastuvõetavus
Poolte argumendid
35 Komisjon leiab, et ajutiste meetmete kohaldamise taotlus tuleb rahuldamata jätta, sest ükski meede, mille kohaldamist taotletakse, ei ole selline, mida saaks ajutiste meetmete menetluses võtta.
36 Esiteks väidab komisjon, et taotletavad ajutised meetmed on ulatuslikumad sellest, mida taotleja saaks põhimenetluses tema nõude rahuldamise korral, kuna viimasest ei saa tuleneda automaatne vähemusosaluse võõrandamine Ryanairi aktsiakapitalis. Kui Aer Linguse nõue põhimenetluses rahuldataks, peaks komisjon võtma vajalikke meetmeid Esimese Astme Kohtu otsuse täitmiseks vastavalt EÜ artiklile 233.
37 Lisaks toob komisjon välja selle, et hageja taotleb meetmete võtmist nii, et need oleksid jõus kuni kohtuotsuse tegemiseni põhimenetluses, või kui see on hilisem, siis kohtuotsuse tegemiseni kohtuasjas T‑342/07. Komisjoni arvates eitataks taotletud meetme pikema kehtivusega kui põhimenetluse kestus ajutiste meetmete menetluse ajutist laadi. Ta leiab ka, et käesolev ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ei saa olla seotud erineva ja eraldiseisva menetlusega, mille pooleks taotleja ei ole.
38 Teiseks leiab komisjon vaidlustatud otsuse peatamise taotluse osas, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa täitmise peatamise taotlust üldjuhul esitada negatiivse haldusotsuse suhtes.
39 Kolmandaks, taotluse osas, et Esimese Astme Kohtu president kohustaks komisjoni nõudma Ryanairilt mitte kasutama oma vähemusosalusest tulenevat hääleõigust või mitte tegema muid toiminguid, leiab komisjon, et taotleja soovib, et asjas ei kohalduks kohtupraktika, mille kohaselt ei saa ajutiste meetmete taotlust läbivaatav kohus anda korraldusi eraõiguslikele isikutele, kes ei ole menetluse pooled.
40 Komisjon leiab, et asjaolu, et Ryanairile on antud luba menetlusse astuda, ei anna talle menetluse poole õigusi.
41 Neljandaks, taotluse osas, et Esimese Astme Kohtu president teeks muu määruse, nagu president seda vajalikuks peab, millel oleks komisjoni ja/või Ryanairi suhtes samad tagajärjed, leiab komisjon, et see taotlus on ebamäärane ja ebatäpne ning ei vasta seetõttu kodukorras sätestatud nõuetele. Seega tuleks see vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata jätta.
42 Menetlusse astuja seisukohtades toetab Ryanair komisjoni nõudeid ja leiab, et taotlus tuleb vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata jätta. Ta rõhutab eriti, et taotletavad meetmed on ulatuslikumad sellest, mida taotleja saaks põhimenetluses tema nõude rahuldamise korral, ja et selles palutakse taotlust läbivaataval kohtul eirata ühenduse institutsioonide põhiseaduslikku tasakaalu ning täita komisjoni ülesandeid. Samuti leiab Ryanair, et ajutisi meetmeid palutakse sisuliselt kohaldada mitte komisjoni, vaid Ryanairi suhtes, kes aga ei ole menetluse pool. Kuna Ryanair viimast ei ole, jäetaks nii tema kui muud puudutatud isikud ilma menetluslikest tagatistest, mis tulenevad määrusest ja ühenduse õiguse üldpõhimõtetest, eriti jääksid nad ilma kaitseõigusest.
Esimese Astme Kohtu presidendi hinnang
43 Komisjon ei väida sõnaselgelt, et taotlus tuleks rahuldamata jätta vastuvõetamatuse tõttu kogu tervikus, vaid ta leiab, et ühtki abinõud, mille kohaldamist hageja taotleb, ei saa ajutiste meetmete menetluses tarvitusele võtta.
44 Iga abinõud tuleb uurida eraldi.
45 Esiteks tuleb taotletavate meetmete kestuse osas märkida, et vastavalt kodukorra artikli 107 lõikele 4 saab hageja taotletud määrus olla vaid ajutise toimega ning ei mõjuta Esimese Astme Kohtu sisulist otsust. Seega ei saa see määrus üldjuhul kehtida kauem kui kestab põhimenetlus, millega määrus seotud on. Järelikult tuleb rahuldamata jätta hageja taotlus, et meede kehtiks „kuni kohtuotsuse tegemiseni põhimenetluses või kui see on hilisem, siis kohtuotsuse tegemiseni kohtuasjas T‑342/07”. Kui käesolevas asjas otsustatakse ajutisi meetmeid kohaldada, kehtivad need meetmed vaid kuni kohtuotsuse tegemiseni põhimenetluses.
46 Teiseks tuleb vaidlustatud otsuse esemeks oleva täitmise peatamise taotluse osas märkida, et täitmise peatamise taotlust ei saa üldjuhul esitada negatiivse haldusotsuse suhtes, kuna peatamise taotluse rahuldamisel ei saa olla taotleja seisundit muutev tagajärg (vt Euroopa Kohtu teise koja esimehe 31. juuli 1989. aasta määrus kohtuasjas C‑206/89 R: S. vs. komisjon, EKL 1989, lk 2841, punkt 14, Euroopa Kohtu presidendi 30. aprilli 1997. aasta määrus kohtuasjas C‑89/97 P(R): Moccia Irme vs. komisjon, EKL 1997, lk I‑2327, punkt 45, ja 21. veebruari 2002. aasta määrus liidetud kohtuasjades C‑486/01 P(R) ja C‑488/01 P(R): Front national ja Martinez vs. Euroopa Parlament, EKL 2002, lk I‑1843, punkt 73).
47 Vaidlustatud otsuses jättis komisjon rahuldamata taotleja taotluse algatada menetlus määruse artikli 8 lõike 4 alusel ja kohaldada ajutisi meetmeid määruse artikli 8 lõike 5 alusel, et takistada Ryanairil kasutamast oma hääleõigust Aer Linguses, või teha ametlik avaldus, et komisjonil puuduvad volitused selliste meetmete võtmiseks. Selle negatiivse haldusotsuse täitmise peatamisel ei oleks iseenesest mingeid tagajärgi tingimustele, mis reguleerivad Ryanairi õigusi Aer Linguse vähemusaktsionärina ning seega ei oleks sellel mingeid taotlejale kasulikke tagajärgi.
48 Kuna taotlejal puudub huvi vaidlustatud otsuse peatamiseks, tuleb see taotlus rahuldamata jätta, välja arvatud ulatuses, milles vaidlustatud otsuse peatamine võib olla vajalik mõne muu Aer Linguse taotletud ajutise meetme kohaldamiseks, mida president peab vastuvõetavaks ja põhjendatuks.
49 Kolmandaks, mis puutub hageja taotlust, et komisjoni kohustataks nõudma Ryanairilt, et see ei kasutaks õigusi, mis on seotud või tulenevad Ryanairile kuuluvatest Aer Linguse aktsiatest, taotlust, et asjassepuutuvad aktsiad antaks üle spetsiaalsele haldurile ja neid ei võõrandataks, välja arvatud komisjoni heakskiidetud ostjale ja korras, taotlust, et Ryanair ei suurendaks oma osalust Aer Linguse aktsiakapitalis, tuleb märkida, et üldjuhul ei ole võimalik sellise ajutise meetme kohaldamine, millega sekkutakse komisjoni pädevuse teostamisse vastuolus ühenduse institutsioonide vahelise pädevuse jaotusega, nagu seda nägid ette EÜ asutamislepingu koostajad (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu presidendi 2. oktoobri 1997. aasta määrus kohtuasjas T‑213/97 R: Eurocoton jt vs. nõukogu, EKL 1997, lk II‑1609, punkt 40, ja 11. juuli 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑107/01 R: Sacilor Lormines vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑3193, punktid 52 ja 53).
50 Kui käesoleva asja põhimenetluses otsustataks, nagu seda soovib taotleja, et komisjon on pädev määruse artikli 8 lõikes 4 ja 5 sätestatud nõudeid kehtestama, oleks komisjoni pädevuses – kui ta peab seda vajalikuks, arvestades talle antud kontrollivolitusi koondumiste valdkonnas – võtta tema arvates kohaseid olukorda taastavaid meetmeid ning vajalikke meetmeid ühenduse kohtu otsuse täitmiseks vastavalt EÜ artiklile 233. Seega juhul, kui ajutiste meetmete kohaldamise taotlust läbivaatav kohus taotluse rahuldaks, annaks ta komisjonile juhise võtta tühistava otsuse alusel vastu väga konkreetseid otsuseid ja sellise määrusega ületaks ühenduse kohus põhimenetluses oma pädevust (vt Esimese Astme Kohtu presidendi 16. jaanuari 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑369/03 R: Arizona Chemical vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑205, punkt 67).
51 EÜ asutamislepingu ja määrusega kehtestatud pädevuse jaotuse korra kohaselt on komisjon – kui ta peab seda vajalikuks, arvestades talle antud kontrollivolitusi koondumiste valdkonnas – eriti määruse artikli 8 lõigete 4 ja 5 alusel pädev võtma olukorda taastavaid meetmeid, mis on tema arvates kohased. Seega tuleb vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata jätta hageja taotluse osa, milles palutakse presidendil kohustada komisjoni kohaldama määruse artikli 8 lõikeid 4 ja 5 teatud kindlal viisil.
52 Mis puutub hageja taotlusesse, et Esimese Astme Kohtu president teeks muu määruse või määrused, nagu president seda vajalikuks peab, millel oleks komisjoni ja/või Ryanairi suhtes samad tagajärjed, siis leiab komisjon, et see taotlus on liiga ebamäärane ja seetõttu vastuvõetamatu. Komisjon põhjendab seda argumenti ühenduse kohtu väljakujunenud kohtupraktikaga, mille kohaselt EÜ artikli 243 alusel esitatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlus ei saa olla ebamäärane ja ebatäpne (vt selle kohta Esimese Astme Kohtu presidendi 12. veebruari 1996. aasta määrus kohtuasjas T‑228/95 R: Lehrfreund vs. nõukogu ja komisjon, EKL 1996, lk II‑111, punkt 58, ja 2. juuli 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑78/04 R: Sumitomo Chemical vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑2049, mis jäeti selles küsimuses apellatsioonimenetluses muutmata 13. detsembri 2004. aasta määruses kohtuasjas C‑381/04 P, kohtulahendite kogumikus ei avaldata).
53 Samas juhul, kui taotleja taotletud meetme mõte tuleb piisavalt selgelt välja taotluse ülejäänud tekstist, võib taotlust läbivaatav kohus otsustada, et taotlus ei ole ebamäärane ja ebatäpne ning et see tuleb menetlusse võtta. Käesolevas asjas tuleneb esimesest taotlusest selgelt, et taotleja taotleb ajutise meetme kohaldamist, et tagada muu hulgas see, et Ryanair ei teostaks aktsionärina oma õigusi kuni asjas lõpliku otsuse tegemiseni. Nagu komisjon oma märkuste punktis 25 märgib, „soovib taotleja tegelikult, et Ryanair ei saaks teostada oma vähemusosalusest tulenevat hääleõigust”. Taotletud meetmete ulatust on seega selgitatud taotleja esimeses taotluses. Järelikult taotlus, „et Esimese Astme Kohtu president teeks muu määruse või määrused, nagu president seda vajalikuks peab, millel oleks komisjoni ja/või Ryanairi suhtes samad tagajärjed”, on käesolevas asjas piisavalt selge, et see vastaks kodukorra nõuetele.
54 Eeltoodu alusel tuleb hageja taotluse osa, milles tegelikult palutakse Esimese Astme Kohtu presidendil anda komisjonile juhis, et see teostaks oma määruse artikli 8 lõigetest 4 ja 5 tulenevat kaalutlusõigust teatud kindlal viisil, vastuvõetamatuse tõttu rahuldamata jätta.
55 Taotluse kohta, milles palutakse Esimese Astme Kohtu presidendil teha menetlusse astujale adresseeritud määrus, märgib komisjon, et ajutiste meetmete taotlust läbivaatav kohus ei saa anda korraldusi eraõiguslikele isikutele, kes ei ole menetluse pooled, et Ryanairi ei saa käsitleda menetluse poolena, ja et järelikult ei saa tema suhtes võtta ajutisi meetmeid. Komisjon leiab, et isegi kui käsitleda Ryanairi „menetlusse astuja” staatusest tulenevalt menetluse poolena, tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kui kohaldatavad ajutised meetmed võivad oluliselt mõjutada ka kolmandate isikute õigusi ja huve, kelleks käesolevas asjas on teised Aer Linguse aktsionärid, kes seetõttu, et nad ei ole menetluses pooled, ei ole saanud oma arvamust avaldada, on meetmed õigustatud vaid juhul, kui selgub, et neid meetmeid võtmata pandaks taotleja olukorda, kus on ohus nende isikute endi allesjäämine (Esimese Astme Kohtu presidendi 6. juuli 1993. aasta määrus kohtuasjas T‑12/93 R: Comité Central d’Entreprise de la SA Vittel ja Comité d’Etablissement de Pierval vs. komisjon, EKL 1993, lk II‑785, punkt 20).
56 Tuleb ära märkida, et EÜ artiklis 243 on selgelt sätestatud, et „Euroopa Kohus võib igasuguse tema lahendada antud asja puhul ette kirjutada vajalikke ajutisi meetmeid”. Vaieldamatult on nii abstraktse sõnastuse eesmärk anda ajutiste meetmete taotlust läbivaatavale kohtule pädevus määrata mis tahes meede, mida ta lõpliku kohtuotsuse täitmise võimaldamise tagamiseks vajalikuks peab, et ühenduse kohtu antavas õiguskaitses ei esineks lünki (vt Euroopa Kohtu presidendi 17. juuli 2001. aasta määrus kohtuasjas C‑180/01 P(R): komisjon vs. NALOO, EKL 2001, lk I‑5737, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika). Et tagada EÜ artikli 243 tõhusus, ei saa välistada ajutiste meetmete taotlust läbivaatava kohtu õigust anda vajadusel korraldusi otse kolmandale isikule. Seda laia kaalutlusõigust tuleb rakendada arvestades ajutiste meetmete adressaadi ja nende meetmetega otseselt seotud poolte menetlusõigusi, eriti nende kaitseõigust. Kohus peab sellistes asjades taotletud ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustamisel arvesse võtma ka seda, mil määral on nõue esmapilgul põhjendatud ja kui tõenäoline on selles konkreetses asjas olulise ja pöördumatu kahju tekkimine. Isegi kui kolmandal isikul ei ole olnud võimalust ajutiste meetmete kohaldamise menetluses oma arvamust avaldada, ei ole erandlikel asjaoludel tema suhtes ajutiste meetmete võtmine välistatud, arvestades nende meetmete ajutist laadi, kui selgub, et neid meetmeid võtmata pandaks taotleja olukorda, milles on ohus tema allesjäämine.
57 Ryanairil on lubatud Esimese Astme Kohtu presidendi 7. detsembri 2007. aasta määrusega menetlusse astuda ja ta esitas oma menetlusse astuja seisukohad 19. detsembril 2007. Lisaks on Ryanairile nagu kõigile käesoleva menetluse pooltele antud võimalus esitada oma seisukohad kohtuistungil. Seega on käesolevas menetluses tema arvamusega arvestatud.
58 Järelikult on taotlus määruse või määruste tegemiseks, nagu president seda vajalikuks peab, millel oleks komisjoni ja/või Ryanairi suhtes samad tagajärjed, vastuvõetav.
59 Seda järeldust ei muuda ka komisjoni argument, et ajutised meetmed, millega peatataks Ryanairi kui Aer Linguse aktsionäri õigused, mõjutaksid kolmandaid isikuid, eelkõige teisi Aer Linguse aktsionäre, aga kuna neid kolmandaid isikuid ei ole käesolevas menetluses ära kuulatud, ei saa teha neid mõjutavat määrust. Arvestades eeltoodut tuleb märkida, et ajutiste meetmete taotlust läbivaatava kohtu ulatuslik pädevus on kolmandate isikute õiguste ja huvide mõjutamise seisukohast piiratud vaid nendes asjades, kus neid õigusi ja huve võidakse oluliselt kahjustada (vt eespool punktis 54 viidatud Esimese Astme Kohtu presidendi määrus kohtuasjas T‑12/93 R: Comité Central d’Entreprise de la SA Vittel and Comité d’Etablissement de Pierval vs. komisjon, punkt 20). Lisaks, isegi kui taotletud ajutiste meetmetega võidakse kolmandate isikute õigusi ja huve oluliselt mõjutada, võib selliseid ajutisi meetmeid siiski kohaldada „juhul kui selgub, et neid meetmeid võtmata pandaks taotleja olukorda, milles on ohus tema allesjäämine” (vt eespool punktis 54 viidatud Esimese Astme Kohtu presidendi määrus kohtuasjas T‑12/93 R: Comité Central d’Entreprise de la SA Vittel ja Comité d’Etablissement de Pierval vs. komisjon, punkt 20 ja seal viidatud kohtupraktika). Ajutiste meetmete taotlust läbivaatav kohus annab selle hinnangu erinevaid asjassepuutuvaid huve kaaludes. Seega juhul, kui kõik tingimused on täidetud, ei saa käesolevas asjas välistada ajutiste meetmete kohaldamist, sõltumata sellest, milline on nende mõju Aer Linguse aktsionäride õigustele ja huvidele.
Taotluse sisu
Nõude põhjendatus selle esmasel vaatlusel
– Poolte argumendid
60 Taotleja väidab, et eespool kirjeldatud faktilised ja õiguslikud asjaolud tõendavad, et käib väga suur vaidlus selle üle, kas komisjon tõlgendab õigesti määruse artikli 8 lõikeid 4 ja 5.
61 Esiteks vaidlustab hageja vaidlustatud otsuse artiklis 12 esitatud väite, et „negatiivset mõju ei saa tekkida, sest Ryanair ei ole omandanud ja ei pruugi omandada kontrolli Aer Linguse üle”. Hageja hinnangul on see väide vastuolus faktide, tunnustatud majandusteooriate ja komisjoni eelneva otsustuspraktikaga.
62 Esimese argumendi osas toonitab hageja seda, et Ryanair on kasutanud oma aktsionäriõigusi, et tutvuda Aer Linguse konfidentsiaalsete strateegiliste plaanidega, ta on pannud veto erilistele otsustele, mille vastuvõtmine oleks aidanud Aer Lingust hankida kapitali ja/või omandada vara, ta on kokku kutsunud kaks aktsionäride erakorralist koosolekut eesmärgiga muuta strateegilisi otsuseid ja ta on ähvardanud Aer Linguse juhatajate vastu hagi esitada tema kui aktsionäri põhikirjast tulenevate õiguste rikkumise tõttu.
63 Nende asjaolude asetleidmine on hageja sõnul seganud Aer Linguse juhtimist ja tekitanud äriühingus vastasseisu ja õigusvaidluseid Ryanairiga ning kindlasti nõrgendanud Aer Lingust Ryanairiga võistleva konkurendina.
64 Teise argumendi osas märgib hageja, et tunnustatud majandusteooriatest nähtub, et selline vähemusosalus nagu Ryanairil Aer Linguses kahjustab asjassepuutuvate äriühingute vahelist konkurentsi. Eelkõige ei ole Ryanair kui Aer Linguse aktsionär, kellel on õigus osale Aer Linguse kasumist, motiveeritud Aer Lingusega konkureerima, kuna tal on vastupidine huvi suurendada oma osaluse väärtust ja tagada Aer Linguse kasumlikkus. Selline osalus, nagu Ryanairil on Aer Linguses, aitab hageja sõnul oluliselt kaasa konkurentsivastaste tulemuste tekkimisele.
65 Kolmanda argumendi põhjendamiseks tugineb hageja komisjoni otsustele asjades Tetra Laval/Sidel ja Schneider/Legrand.
66 Nendes kahes otsuses tuvastas komisjon, et teatud asjaoludel takistaks vähemusosaluse säilimine tõhusa konkurentsi olukorra taastamist ja sellel oleks äriühingule, milles osalus alles jääks, ebaproportsionaalsed tagajärjed.
67 Teiseks tõlgendab komisjon hageja sõnul artikli 8 lõikeid 4 ja 5 vääralt. Komisjon on kasutanud puhtalt grammatilist tõlgendust, kuigi laiem tõlgendus oleks määruse mõttega enam kooskõlas.
68 Hageja väitel tuli Euroopa Kohtul kohtuasjas Kali und Salz (31. märtsi 1998. aasta otsus liidetud kohtuasjades C‑68/94 ja C‑30/95: Prantsusmaa jt vs. komisjon, EKL 1998, lk I‑1375) ja 25. märtsi 1999. aasta otsuses kohtuasjas T‑102/96: Gencor vs. komisjon, (EKL 1999, lk II‑753) kaaluda määruse käesolevas asjas arutluse all olevatest sätetest erinevate sätete kahte võimalikku erinevat tõlgendust ja ühenduse kohus leidis, et kitsama tõlgenduse korral ei oleks määrus osaliselt enam tõhus, samas kui laiem tõlgendus oleks kooskõlas määruse tekstiga, isegi kui puudub sõnaselge säte.
69 Samuti märgib hageja, et artikli 8 lõigete 4 ja 5 loomulik tähendus on kooskõlas nendes sätetes kehtestatud pädevusega käsitleda sellist vähemusosalust nagu Ryanairil, samas kui komisjoni tõlgendus ei jäta ühendusele mingeid meetmeid Ryanairi vähemusosalusest tuleneva konkurentsi kahjustamise vastu, kuigi see osalus omandati osaliselt keelatud koondumise kaudu ning on seega vastuolus määruse eesmärgiga.
70 Hageja leiab, et eriti ei võta komisjon tõlgendamisel arvesse järgnevaid määruse preambuli põhjendusi: 2, 5, 7, 8, 14, 20 ja 23.
71 Artikli 8 lõiget 4 tõlgendab komisjon vaidlustatud otsuse punktis 10 puhtalt grammatiliselt, selle asemel et juhinduda määruse preambuli põhjendustest, leides, et „käesolevas asjas hinnatavat koondumist ei ole veel ellu viidud” ja et „tehinguid, mis tehti komisjoni algatatud menetluse kestel, ei saa seega käsitleda teatatud koondumise elluviimise osana”.
72 Esimene komisjoni viga oli hageja sõnul see, et ta vaatles „tehinguid” keelavas otsuses uuritavast koondumisest eraldiseisvatena. Hageja arvates nähtub keelava otsuse artiklist 12 selgelt, et erinevad „tehingud”, millele seal viidatakse, moodustavad keelatud koondumise lahutamatu osa. Seega on hageja sõnul komisjon, kes juba oma 20. detsembri 2006. aasta otsuses möönis, et need tehingud ja avalik pakkumine moodustavad osa ühest ja samast koondumisest määruse artikli 3 mõttes, määratlenud valesti koondumise, millele määruse artikli 8 lõiget 4 kohaldada. Määruse artikli 8 lõike 4 kohaldamiseks peavad olema täidetud kaks tingimust: koondumine peab ellu viidama ja see peab olema tunnistatud ühisturuga kokkusobimatuks.
73 Kuna hageja sõnul on teine tingimus täidetud, jääb alles peamine küsimus, st tuleb tuvastada, kas määratletud koondumine on ellu viidud. Hageja väidab, et komisjon võrdsustab vääralt mõiste „ellu viidud” artikli 8 lõike 4 punkti a tähenduses ja „kontrolli” määruse artikli 3 lõike 2 tähenduses. Hageja hinnangul ei viita artikli 8 lõike 4 punkt a „kontrollile” ja selles kasutatakse ainult sõnaühendit „ellu viidud”. Hageja leiab, et asjaolu, et koondumist ei viidudki täielikult lõpule, kuna komisjon selle ära keelas, ei tähenda, et koondumist ei oleks osaliselt keelava otsuse artiklis 12 viidatud tehingutega ellu viidud.
74 Selle argumendi kinnituseks esitas hageja kohtuistungil uue tõendina komisjoni pressiteateid, mis hageja hinnangul tõendavad, et komisjoni tavalise otsustuspraktika kohaselt käsitleb ta „ellu viimisena” ka olukorda, kus täielikku kontrolli ei saavutata. Hageja väidab, et need dokumendid tõendavad, et komisjon on varasemas praktikas läbi viinud etteteatamata kontrolle, et kindlaks teha, ega koondumise osalised ei ole määruse artikli 7 lõiget 1 rikkudes komisjoni uuritavat tehingut ellu viinud.
75 Kolmandaks esitab hageja õigusväite määruse artikli 7 alusel. Artikli 7 lõike 1 kohaselt ei ole ühenduse seisukohalt olulist koondumist lubatud enne ellu viia kui komisjon on selle ühisturuga kokkusobivaks tunnistanud. Artikli 7 lõikes 2 on sätestatud, et artikli 7 lõige 1 ei takista avaliku pakkumise või rea väärtpaberitehingute läbiviimist, kui koondumine tehakse komisjonile teatavaks ja omandaja ei teosta kõnealuste väärtpaberitega kaasnevat hääleõigust või teostab seda vastavalt komisjoni poolt artikli 7 lõike 3 alusel tehtud erandile.
76 Hageja väidab, et artikli 7 lõiked 1 ja 2, neid koos lugedes, peavad takistama Ryanairil oma hääleõigust teostada, välja arvatud kui komisjon selleks lõikes 3 sätestatud erandi alusel loa annab.
77 Komisjon väidab, et hageja ei ole suutnud tõendada esmasel vaatlusel nõude sellist põhjendatust, et taotletud ajutiste meetmete võtmine oleks õigustatud. Esiteks märgib komisjon, et määrus kohaldub ainult koondumisele artikli 3 tähenduses ja mitte vähemusosaluse omandamisele, mis ei võimalda kontrolli artikli 3 lõike 2 mõttes, st ei anna otsustavalt mõjutamise õigust, ning et vaidlustatud ei ole asjaolu, et Ryanairi osalus Air Linguses ei anna Ryanairile kontrolli selle ettevõtja üle.
78 Teiseks väidab komisjon, et mitme tehingu kvalifitseerimine üheks koondumiseks tagab, et kõigist tehingutest teatatakse komisjonile üheaegselt ja et järgitakse „ainukontrolli” (one stop shop) põhimõtet. Komisjoni hinnangul ei anna see talle õigust kontrollida vähemusosaluse omandamist kui sellist.
79 Kolmandaks märgib komisjon, et kui haldusmenetluses määratletud üks koondumine on lahutatud, ei välista määruse artikli 21 lõige 3 enam seda, et liikmesriigid kohaldaksid sellisele vähemusosalusele siseriiklikku konkurentsiõigust.
80 Neljandaks märgib komisjon teleoloogilise tõlgendamise kohta, et Aer Linguse poolt asjassepuutuvatele sätetele antud selline tõlgendus on vastuolus määruse üldise eesmärgiga, milleks on kontrollida koondumisi artikli 3 tähenduses.
81 Lõpetuseks leiab komisjon, et tema määruse artikli 8 lõike 4 alusel tehtud varasemad otsused ei toeta Aer Linguse väidet, et koondumist saab lugeda ellu viiduks ka ilma kontrolli saavutamata, sest kõigis varasemates asjades oli kontroll omandatud.
– Esimese Astme Kohtu presidendi hinnang
82 Hageja väidab sisuliselt, et komisjon keeldus õigustamatult Ryanairi vähemusosaluse suhtes Aer Linguses määruse artikli 8 lõigete 4 ja 5 kohaselt tegutsemast. Ta leiab, et antud vähemusosalusel on konkurentsile oluline negatiivne mõju ja et komisjon tegi väära järelduse, leides, et tal puuduvad käesolevas asjas volitused meetmete võtmiseks määruse artikli 8 lõigete 4 ja 5 alusel.
83 Hageja esimese taotluse suhtes, mis puudutab vaidlustatud otsuse punktis 12 märgitut, et „negatiivset mõju ei saa tekkida, sest Ryanair ei ole omandanud ja ei pruugi omandada kontrolli Aer Linguse üle”, tuleb märkida, et vaidlustatud otsuse täpsemal lugemisel nähtub selgelt, et see tsitaat on esitatud ilma selle juurde kuuluva kontekstita ja et see ei olnud aluseks komisjoni otsusele määruse artikli 8 lõigete 4 ja 5 alusel hageja taotletud meetmeid mitte võtta ning seetõttu ei ole see käesolevas menetluses asjakohane. Vaidlustatud otsuse põhjendus on selgelt see, et komisjoni hinnangul ei olnud antud asjaoludel koondumist läbi viidud ning seetõttu ei olnud komisjon pädev asjassepuutuva vähemusosaluse suhtes määruse artikli 8 lõigete 4 ja 5 alusel meetmeid võtma, sõltumata sellest, kas antud vähemusosaluse omandamine võis tekitada konkurentsialaseid küsimusi või mitte.
84 Järelikult ei tule edasi uurida hageja selle väite toetuseks esitatud argumente, nimelt argumente, millega soovitakse tõendada, et see väide on kooskõlas asjas asetleidnud faktide, „tunnustatud majandusteooriate” ja komisjoni eelneva otsustuspraktikaga.
85 Poolte argumentidest, mis on esitatud eespool käesolevas määruses ja mida arutati kohtuistungil, nähtub, et peamine küsimus, mis presidendil tuleb käesolevas ajutiste meetmete kohaldamise menetluses lahendada – mis puudutab nõude põhjendatust selle esmasel vaatlusel – on see, kas hageja on piisavalt tõendanud, et juba esmavaatlusel on näha, et komisjon on vääralt tõlgendanud artiklis 8 kontrolli omandamise suhtes kasutatud väljendit „ellu viidud” ja teiseks, kas „elluviimise” nõue tuleks täidetuks lugeda mis tahes tehingu või toimingu asetleidmisest, mille koondumisest teatanud osaline on teinud koondumise lõpuleviimiseks. Teiste sõnadega on küsimus selles, kas „osaline elluviimine” või selliste toimingute elluviimine, mis koos moodustavad ühe teatatud koondumise, saavad olla käsitletavad koondumise „elluviimisena” ja anda komisjonile õiguse tegutsemiseks artikli 8 lõigete 4 ja 5 alusel.
86 Artikli 8 lõigete 4 ja 5 sellise tõlgenduse toetuseks viitab Aer Lingus ühenduse kohtu lahenditele (eespool punkt 68), milles Euroopa Kohus ja Esimese Astme Kohus on leidnud, et kui määrust on võimalik kahte moodi tõlgendada, tuleb pidada õigeks seda tõlgendust, mis vastab paremini määruse eesmärkidele.
87 Seoses kohtupraktikaga, millele hageja tugineb, tuleb märkida, et kohtuotsuses Kali und Salz leidis Euroopa Kohus ja kohtuotsuses Gencor leidis Esimese Astme Kohus, et määruse asjassepuutuvaid sätteid tuleb tõlgendada määruse eesmärki arvestades seetõttu, et nende sätete täpset ulatust ei olnud ainult nende sätete sõnastusest võimalik üheselt välja lugeda (Kali und Salz, punkt 168, ja Gencor, punkt 148).
88 Seega enne kui minna artikli 8 lõigete 4 ja 5 analüüsi juurde määruse eesmärkide seisukohast, tuleb esmalt kindlaks teha, kas nende sätete sõnastus on ebaselge ja kas neid võib kahte moodi tõlgendada, nagu teeb hageja.
89 Selles osas tuleb esiteks märkida, et ingliskeelne mõiste „elluviimine” võib hõlmata nii „teatud eesmärgi saavutamist” kui „tegutsemist teatud eesmärgil”, mistõttu võib tõesti tekkida artikli 8 lõigete 4 ja 5 täpse ulatuse küsimus. Samas, kuigi täismineviku kasutamine määruse artikli 8 lõike 4 punktis a ja lõike 5 punktis c väljendis „on juba ellu viidud” võib viidata sellele, et soovitud on väljendada seda, et „teatud eesmärk on saavutatud”, ei saa ainult selle pinnalt tuvastada, ja isegi mitte nõude põhjendatuse esmasel vaatlusel, milline on komisjoni volituste ulatus määruse artikli 8 alusel tegutsemisel.
90 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ühenduse õiguse ühetaolise tõlgendamise vajaduse tõttu ei saa õigusakti vaadelda isoleeritult ning et kahtluse korral tuleb seda tõlgendada ja kohaldada teisi ametlikke kehtivaid keeleversioone arvestades (vt 17. oktoobri 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑64/95: Lubella, EKL 1996, lk I‑5105, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega tuleb kindlaks teha, et määruse artikli 8 lõigete 4 ja 5 ingliskeelne versioon ei anna vaidlusalusele väljendile teistsugust tähendust kui teised keeleversioonid ning seda väljendit tuleb tõlgendada ja kohaldada teisi ametlikke kehtivaid keeleversioone arvestades (vt selle kohta 27. veebruari 1997. aasta otsus kohtuasjas C‑177/95: Ebony Maritime ja Loten Navigation, EKL 1997, lk I‑1111, punktid 29–31). Selles osas tuleb märkida, et artikli 8 lõikes 4 sätestatud väljend „on juba ellu viidud” (has already been implemented) on prantsuskeelses versioonis „a déjà été réalisée”, itaaliakeelses versioonis „è già stata realizzata”, ja saksakeelses versioonis „vollzogen wurde”. Viis, kuidas väljend „ellu viidud” on esitatud teistes ametlikes keeltes, mis eespool näiteks toodi, viitab sellele, et esmasel vaatlusel peab artikli 8 lõigetes 4 ja 5 sätestatud väljendi „elluviimine” definitsioon hõlmama koondumise lõpuleviimist.
91 Teiseks toetab seda järeldust esmasel vaatlusel artikli 8 lõigete 4 ja 5 prantsuskeelse versiooni võrdlus muude prantsuskeelsete ühenduse õigusaktidega, milles mõistega „elluviimine” viidatakse selgelt „teatud eesmärgi saavutamisele”, mitte „tegutsemisele teatud eesmärgil”. Näide mõiste „elluviimine” sellisest tähendusest nähtub 21. aprilli 2004. aasta komisjoni määruse (EÜ) nr 794/2004, millega rakendatakse nõukogu määrust (EÜ) nr 659/1999, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad EÜ asutamislepingu artikli 93 kohaldamiseks, preambuli põhjendusest 3, milles on sätestatud, et „[...] Selline lihtsustatud kord tuleks heaks kiita üksnes siis, kui komisjoni on korrapäraselt teavitatud kõnealuse olemasoleva abi elluviimisest” [Euroopa Kohtu täpsustatud tõlge]. Mõiste „elluviimine” on põhjenduse 3 prantsuskeelses versioonis „mise en oeuvre”, mitte „ réalisation”.
92 Kolmandaks tuleb meeles pidada, et kui komisjonil on juba artikli 8 lõike 4 alusel pädevus tekkinud, võib ta nõuda, et asjassepuutuvad ettevõtjad „koondumise lõpetaksid” ning see väljend viitab esmasel vaatlusel sellele, et on toimunud koondumine määruse artiklis 3 määratletud kujul ja seega omandatud kontroll. Tuleb märkida, et käesolevas asjas ei ole vaidlustatud asjaolu, et vähemusosaluse kaudu Aer Linguses ei ole Ryanairil hageja üle de jure või de facto kontrolli.
93 Seega ilma, et oleks vaja detailsemalt uurida hageja argumente seoses määruse eesmärgiga, saab järeldada, et hageja ei ole tõendanud nõude põhjendatust selle esmasel vaatlusel.
94 Seda järeldust ei muuda hageja väide, et komisjoni käsitluse kohaselt keelab artikli 7 lõige 1 ka osalise elluviimise, isegi kui tegemist on toimingutega, millega kontrolli üle ei anta, ja ta annab osalistele märku, et nad peaksid sellistest toimingutest hoiduma. Kohtuistungil kinnitas komisjon, et kuigi ta ei ole kunagi võtnud ametlikku seisukohta küsimuses, kas artikkel 7 keelab vähemusosaluse omandamist, on komisjon aruteludes koondumisest teatanud pooltega järginud sellist strateegiat, et ta palub osaluse omandajal kuni menetluse lõpuni hoiduda hääleõiguse kasutamisest, olenemata sellest, kas tegemist on kontrolliva osaluse või vähemusosalusega. Seoses sellega tuleb esiteks märkida, et tulenevalt eespool punktis 42 käsitletud pädevuse jaotusest on ühenduse õiguse tõlgendamise ainuõigus Euroopa Kohtul, mitte komisjonil, ja järelikult ei ole komisjoni otsustel – mis on küll kaalukad ja olulised määratlemaks, kas õiguspärane ootus on põhjendatud –, selles küsimuses määravat tähtsust. Teiseks, nagu märkis komisjon kohtuistungil, isegi kui määruse artikli 7 lõiget 1 tõlgendada nii, et see keelab ainult kontrolli üleandmise komisjoni menetluse ajal, ja mitte toiminguid, millega ei suudeta kontrolli muuta, nagu vähemusosalusest tuleneva hääleõiguse teostamine, siis arvestades lühikest tähtaega, mille jooksul komisjon peab teatatud koondumist menetlema ja erinevaid tegureid, mis võivad igal üksikul juhul kontrolli anda, on igal juhul õiguspärane, et komisjon palub osalistel mitte teha toiminguid, mis võivad viia kontrolli muutumiseni. Lisaks, kuigi esmasel vaatlusel ei ole see nõue mis tuleneks määrusest, võivad koondumise osalised soovida selle nõude järgimisega hõlbustada komisjoni haldusmenetlust ja vältida nii riski, et komisjon peab vajalikuks teostada läbiotsimine poolte äriruumides, et kontrollida, kas mõni teatatud koondumise osalise poolt tehtud toiming ei põhjusta kontrolli muutust.
95 Pressiteadete kohta, mis hageja sõnul tõendavad, et komisjoni otsustuspraktikas on tavaline pidada „elluviimiseks” toiminguid, millega ei saavutata kontrolli, tuleb esiteks märkida, et hageja ei ole selgitanud, miks asjassepuutuvad pressiteated, millest üks on väljastatud 1997. aastal, ei olnud talle kättesaadavad hagiavalduse esitamise ajal ja miks need esitati nii hilises menetlusstaadiumis. Olenemata sellest, kas see hilinemisega esitatud tõend on vastuvõetav või mitte, piisab märkusest, et see tõend ei ole mõiste „elluviimine” tõlgendamisel määrava tähtsusega. Samuti tuleb märkida, et pressiteadetes esitatud informatsioon ei tundu kuidagi mõjutavat eespool tehtud järeldusi.
96 Kohtuistungil viitas menetlusse astuja õigusnõustaja sellele, et hageja kulutab seda laadi hiliste tõendite esitamisega Esimese Astme Kohtu aega ja on kohtukorra reeglite rikkumise piiril. Esimese Astme Kohtu president leiab, et need tõendid ei ole igal juhul asjas määrava tähtsusega, mistõttu võib ka selles suhtes järeldada – ilma, et kohus peaks seda tõsist väidet uurima –, et hageja ei ole tõendanud nõude põhjendatust selle esmasel vaatlusel.
97 Hageja esimeses väites, mille kohaselt Ryanairi osalus Aer Linguses tekitab olulisi konkurentsiprobleeme, märkis hageja, et komisjoni keeldumine meetmete võtmisest määruse artikli 8 lõike 4 alusel, nõudmaks Ryanairilt tema vähemusosaluse võõrandamist, on vastuolus komisjoni varasema otsustuspraktikaga, ning viitas täpsemalt komisjoni otsustele asjades Tetra Laval/Sidel ja Schneider/Legrand. Küsimuse ammendatuse huvides tuleb märkida, et ka see argument ei muuda eespool tehtud järeldusi. Täpsemalt ei oma käesolevas kohtuasjas tähtsust asjaolu, et asjades Tetra Laval/Sidel ja Schneider/Legrand leidis komisjon, et vähemusosaluse allesjätmine teatatud koondumise esemeks olevas ettevõtjas, kui koondumine oli määruse alusel keelatud, takistaks tõhusa konkurentsi taastamist, nõudes seetõttu kõigi omandatud aktsiate võõrandamist. Samuti vastab eespool toodud järeldustele see, et nendes asjades tekkis komisjoni tegutsemispädevus koondumistehingute „elluviimise” tõttu, teisisõnu kontrolli muutumise tõttu. Kui komisjonil oli selline pädevus juba tekkinud, oli ta ka pädev, nagu on selgelt märgitud artikli 8 lõikes 4, et „nõuda asjaomastelt ettevõtjatelt koondumise lõpetamist, eelkõige ühinemise tühistamist või kõikide omandatud aktsiate või varade võõrandamist, et taastada enne koondumise elluviimist valitsenud olukord”.
98 Mis puudutab artikli 7 alusel esitatud hageja väiteid, nimelt seda, et kuna kavandatud osaluse omandamist ei ole veel ühisturuga kokkusobivaks tunnistatud, siis võib Ryanair teatatud koondumise raames omandada väärtpabereid või viia läbi avaliku pakkumise vaid siis, kui ta ei teosta omandatud väärtpaberitega kaasnevat hääleõigust, välja arvatud kui komisjon selleks erandi teeb ja piisab märkusest, et mõiste “elluviimine” eespool toodud tõlgendust tuleb analoogia alusel kohaldada ka hageja argumentidele seoses artikliga 7.
99 Seega ei ole Aer Lingus ka selle õigusliku aluse osas suutnud tõendada nõude põhjendatust selle esmasel vaatlusel.
100 Lõpetuseks väidab hageja, et komisjoni poolt artikli 8 lõigetele 4 ja 5 antud tõlgendus, koosmõjus artikli 21 lõikega 3, milles keelatakse liikmesriikidel kohaldada ühenduse seisukohalt oluliste koondumiste suhtes siseriiklikke konkurentsialaseid õigusakte, tekitab õiguslünga, mis ei ole aga kooskõlas määruse eesmärgiga. Selle kohta tuleb esiteks märkida, et samasugune faktiline situatsioon, kus ettevõtjal on konkurendis kontrolli mitte andev vähemusosalus, mida see konkurent võib pidada konkurentsi kahjustavaks, võib suure tõenäosusega ilmneda olukordades, kus vähemusosalust ei ole omandatud koondumise teel. Sel juhul ei saaks ilmselgelt määrust kohaldada ja komisjoni võimetus seda vähemusosalust artikli 8 lõigete 4 ja 5 alusel uurida ei oleks ilmselgelt käsitletav õiguslüngana ühenduse võimes tagada moonutamata konkurents.
101 Mis puutub artikli 21 kohaldumist, siis tuleb esiteks märkida, et artikli 21 lõiget 3 tuleb lugeda koos artikli 21 lõikega 1. Artikli 21 lõikes 1 on sätestatud, et ühenduse seisukohalt olulisele koondumisele, nagu see on määratletud määruse artiklis 3, kohaldatakse ainult määrust. Seda arvestades ei eksisteeri sellistel asjaoludel, nagu esinevad käesolevas asjas, kus koondumisest on teatatud, komisjon on selle ühisturuga kokkusobimatuks tunnistanud ja seetõttu on avalik pakkumine lõpetatud, ühenduse seisukohalt olulist koondumist, nagu see on määratletud määruse artiklis 3. Samuti ei saa sellistel asjaoludel pooled ühenduse seisukohalt olulist koondumist kavandada, kuna sellega rikutaks kehtivat komisjoni otsust. Seda arvestades ei saa esmasel vaatlusel väita, nagu märgib ka komisjon oma kirjalikes seisukohtades, et asjas tuleks artikli 21 lõiget 3 kohaldada, kuna käimas ei ole ega kavandata koondumist, millele kohalduks ainult määrus. Allesjääv vähemusosalus ei ole esmasel vaatlusel seotud kontrolli omandamisega, see ei ole enam „koondumise” osa ja jääb määruse kohaldumisalast välja. Neid asjaolusid arvestades ei takista üldiselt artikkel 21, mis määruse põhjenduse 8 kohaselt peaks tagama, et märkimisväärseid struktuurimuutusi tekitavaid koondumisi peaks ainukontrolli põhimõttest lähtuvalt läbi vaatama üksnes komisjon, siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamist riiklike konkurentsiasutuste ja kohtute poolt.
102 Selles suhtes ei ole oluline asjaolu, et komisjoni otsus koondumise ühisturuga kokkusobimatuks tunnistamise kohta on Esimese Astme Kohtus vaidlustatud, sest EÜ artikli 242 kohaselt ei ole Euroopa Kohtu otsustel õigusakti toimet peatavat mõju. Kui asjassepuutuvad siseriiklikud konkurentsiasutused ei saa menetlusökonoomia kaalutlustel võtta lõplikke siduvaid meetmeid, saavad need ametiasutused kohaldada ajutisi meetmeid mis tahes murettekitavatel asjaoludel, mis nad Euroopa Kohtus asja lahendamise kestel tuvastavad.
103 Mis puudutab õiguslünka, siis tuleb märkida, et kuigi esmasel vaatlusel ei saa asjassepuutuvale vähemusosalusele määrust kohaldada, võib olla, et komisjon saab puudutatud ettevõtjate vähemusosaluse omandamise järgsele käitumisele kohaldada EÜ asutamislepingu konkurentsialaseid sätteid, eriti EÜ artikleid 81 ja 82. Siinkohal tuleb meelde tuletada, et nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) artikli 7 lõike 1 kohaselt võib komisjon, kui ta leiab, et rikutud on EÜ artikleid 81 või 82, võtta „tegevusega seotud või struktuurilisi parandusmeetmeid, mis on toimepandud rikkumisega proportsionaalsed ja vajalikud rikkumise tegelikuks lõpetamiseks”.
104 Kuigi nõude põhjendatuse esmasel vaatlusel võib EÜ artikkel 81 olla keeruliselt kohaldatav asjades nagu käesolev asi, kus rikkumine on seotud turul olevate aktsiate omandamisega, mistõttu on vajalikku vastastikust tahet raske tuvastada, võib hageja komisjonilt taotleda menetluse algatamist EÜ artikli 82 alusel, kui ta usub, et Ryanairil on ühel või mitmel turul valitsev seisund ning ta kuritarvitab seda seisundit, sekkudes otsese konkurendi äristrateegiasse ja/või kasutades ära oma vähemusosalust otseses konkurendis viimase positsiooni nõrgestamiseks.
105 Samuti on kohane märkida, et see olukord võib tekkida siis, kui – nagu ka käesolevas asjas – kõik pooled nõustuvad sellega, et kontrolli üleminekut määruse tähenduses ei ole toimunud. Kui aga hiljem leitakse, et Ryanairil on, või ta on vähemusosaluse kaudu omandanud kontrolli Aer Linguse üle, võib olukorrale kohaldada määruse artikli 8 lõikeid 4 ja 5.
106 Seega võib järeldada ka selle õigusliku aluse suhtes, mis puudutab määruse eesmärkidega vastuolus olevat õiguslünka, et hageja ei ole tõendanud nõude põhjendatust selle esmasel vaatlusel.
107 Eeltoodust tuleneb, et hageja ei ole tõendanud nõude põhjendatust selle esmasel vaatlusel.
Kiireloomulisus
– Poolte argumendid
108 Hageja leiab, et asjas esinevad selle kiiret lahendamist tingivad asjaolud, eriti riski tõttu, et Ryanair võib oma tahte Aer Lingusele peale sundida ükskõik mis hetkel.
109 Hageja märgib esiteks, et vastavalt praegusele Aer Linguse aktsionäride struktuurile ongi Ryanairil juba õigus panna veto erilistele otsustele, mis nõuavad 75%-st häälteenamust. Samuti märgib hageja, et Ryanair on juba kasutanud oma hääleõigust Aer Linguses selleks, et blokeerida erilise otsuse vastuvõtmise ettepanek, mille alusel oleks Aer Lingus saanud korraldada täiendavate aktsiate väljalaskmise 5% ulatuses praegusest aktsiakapitalist, ilma et ta oleks pidanud neid aktsiaid esmalt pakkuma praegustele aktsionäridele.
110 Teiseks on mitmel põhjusel Ryanairi häältel lihthäälteenamust nõudvate otsuste vastuvõtmisel tegelikult rohkem kaalu kui tuleneb tema osalusest. Nimelt eeldades, et ainult 80% Aer Linguse aktsiatest on aktsionäride üldkoosolekul esindatud, mis hageja hinnangul on tõenäoline esindatuse protsent, arvestades esindatust seni ainsal toimunud Aer Linguse aktsionäride üldkoosolekul, siis esindavad Ryanairi hääled 40% aktsiatest. Seda protsenti suurendab veelgi asjaolu, et Ryanair on suurim Aer Linguse aktsionär, kellel on oluline lennunduse‑alane kogemus, mistõttu võib tal hageja sõnul olla väga suur mõju teistele aktsionäridele.
111 Kolmandaks väidab hageja, et eksisteerib võimalus, et Iiri valitsus, Aer Linguse suuruselt teine aktsionär, jääb aktsionäride üldkoosolekul kõrvale ettevõtja strateegiliste juhtimisotsuste vastuvõtmisest. Samuti võivad esineda asjaolud, mille tõttu on Iiri valitsus sunnitud hääletamisest kõrvale jääma, näiteks juhul, kui ta on tehingu pool. Hageja leiab, et selline olukord võib tekkida siis, kui Aer Lingus soovib sõlmida lepinguid riigile kuuluva Dublin Airport Authority’ga, et välja arendada Aer Linguse peakorteri asukoht. Sellisel juhul võib Ryanairi aktsiatega esindatud häälte arv olla üle 50%.
112 Lisaks esitab Aer Lingus mitu näidet olukordadest, kus Ryanair võib sekkuda Aer Linguse ärisse, kasutades ära eespool kirjeldatud situatsioone. Eriti võib Ryanair oma osalust Aer Linguses ära kasutada selleks, et võidelda Dublini lennujaama II reisiterminali vastu, mis hageja sõnul on Aer Linguse laienemisplaanide seisukohast ülioluline. Samuti võib Ryanair, kes eelistab Boeing lennukeid, sekkuda Aer Linguse plaani osta Airbus‑tüüpi lennukeid. Oma kirjalikes seisukohtades tõi Aer Lingus välja Ryanairi kava sekkuda Aer Linguse juhatuse otsusesse lõpetada liiklus mitmel lennuliinil ja avada uusi liine. Kohtuistungil kinnitas ta, et need katsed siiski ei õnnestunud. Hageja kinnitusel on kahju, mis tekiks Ryanairi vähemusosalusest tuleneva hääleõiguse teostamisel, kui Aer Linguse juhatus peaks kaubanduspoliitika teostamisel Ryanairile kuuletuma, nii oluline kui ka pöördumatu, ning sellest tulenevat Aer Linguse äritegevuse katkemist ei saa heastada Esimese Astme Kohtu otsusega põhimenetluses ja võimalik, et seda ei saa üldse enam heastada.
113 Kohtuistungil esitas hageja uue tõendina muu hulgas teavet Airbus’iga sõlmitava laia kerega lennukite müügilepingu kohta, mis hageja kinnitusel pidi aktsionäride poolt heaks kiidetama mõni aeg pärast kohtuistungit ja mis on Aer Linguse äristrateegia ülioluline aspekt „avatud taeva” süsteemi võimaluste ärakasutamisel. Kui Aer Linguse aktsionäride nende võimalustega seotud juhatuse initsiatiivi kiiresti heaks ei kiida, tekiks Aer Lingusele oluline ja pöördumatu kahju, sest pärast otsuse tegemist põhimenetluses neid võimalusi Aer Lingusel enam ei ole.
114 Lõpetuseks väidab hageja, et Esimese Astme Kohus saaks käesolevas asjas kohaldada „ettevaatusprintsiipi”, sest kui on juba näidatud, et eksisteerib arvestatav risk, et Ryanair võib põhjustada või aidata kaasa Aer Linguse olulise ja pöördumatu kahju tekkimisele, võib ühenduse kohus võtta kaitsvaid meetmeid ilma, et ta peaks ootama täiendavaid tõendeid selle kohta, et risk tegelikkuses eksisteerib.
115 Komisjon leiab sisuliselt, et asja kiirendatud läbivaatamiseks esitatavad nõuded ei ole täidetud.
– Esimese Astme Kohtu presidendi hinnang
116 Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust tuleb hinnata arvestades vajadust menetluses ajutise mõjuga määruse tegemise järele, et vältida olulise ja pöördumatu kahju tekkimist poolele, kes meetme kohaldamist taotleb. See pool peab tõendama, et ta ei saa oodata põhimenetluse lõpuni ilma, et talle selline kahju tekiks (vt Esimese Astme Kohtu presidendi 15. novembri 2001. aasta määrus kohtuasjas T‑151/01 R: Duales System Deutschland vs. komisjon, EKL 2001, lk II‑3295, punkt 187 ja seal viidatud kohtupraktika).
117 Kui kahju tekkimine sõltub mitmest tegurist, on kahju ette nähtav, kui selle tekkimine on piisavalt tõenäoline (Esimese Astme Kohtu presidendi määrus eespool punktis 49 viidatud kohtuasjas T‑369/03 R: Arizona Chemical jt vs. komisjon, punkt 71; vt selle kohta ka Euroopa Kohtu presidendi 29. juuni 1993. aasta määrus kohtuasjas C‑280/93 R: Saksamaa vs. nõukogu, EKL 1993, lk I‑3667, punktid 32–34, ja Euroopa Kohtu presidendi 14. detsembri 1999. aasta määrus kohtuasjas C‑335/99 P(R): HFB jt vs. komisjon, EKL 1999, lk I‑8705, punkt 67). Hageja peab siiski tõendama fakte, millest tuleneb, et olulise ja pöördumatu kahju tekkimine on tõenäoline (vt eespool viidatud kohtuotsus Arizona Chemical jt vs. komisjon, punkt 72, ja eespool viidatud kohtuotsus HFB jt vs. komisjon, punkt 67).
118 Tuleb märkida, et taotlust läbi vaataval kohtul peab selleks, et ta saaks otsustada, kas kahju, mida taotleja peab oluliseks ja pöördumatuks ning mille vältimiseks on ajutiste meetmete kohaldamine õigustatud, olema veenvaid tõendeid, mis võimaldavad tal kindlaks määrata täpsed tagajärjed, mis suure tõenäosusega saabuvad kõigi asjassepuutuvate ettevõtjate suhtes siis, kui taotletud meedet ei kohaldata.
119 Seega tuleb esmalt toonitada, et hageja väide, et Esimese Astme Kohtu president peab kohaldama „ettevaatusprintsiipi” ja et Esimese Astme Kohus võib võtta „kaitsvaid meetmeid” ilma, et ta peaks ootama täiendavaid tõendeid väidetava riski tegelikkuses eksisteerimise kohta, on ilmselgelt vastuolus ajutiste meetmete kohaldamise taotlusele kohaldatavate põhimõtete ja kohtupraktikaga, ning seega ei saa sellega nõustuda.
120 Käesolevas asjas väidab hageja, et tema aktsionäri ja peamise konkurendi Ryanairi sekkumine tema ärisse paneks ta väga raskesse olukorda ja seetõttu tekiks talle oluline ja pöördumatu kahju. Hageja on täpsemalt näiteks esitanud arvukalt situatsioone, kus Ryanair saab mõjutada hääletustulemusi mitmel teemal, mis hageja hinnangul on Aer Linguse juhatuse väljatöötatud laienemisplaanide seisukohast üliolulised.
121 Selle kohta tuleb esiteks rõhutada, et hageja ei väida, et Ryanairil on selline positsioon, mis võimaldab tal Aer Lingust kontrollida. Artikli 3 lõikes 2 sätestatud kontrolli mõistest lähtuvalt ei saa järeldada, et Ryanair Aer Lingust „otsustavalt mõjutaks”.
122 Hageja ei ole menetlusdokumentides ega kohtuistungil – kus tal oli rohkeid võimalusi oma väiteid kaitsta – suutnud esitada piisavalt konkreetseid tõendeid selle kohta, milline on Aer Lingusele tekkiv kahju, milline on kahju tekkimise tõenäosus ja kuidas on see kahju oluline ja pöördumatu. Näiteks ei ole hageja esitanud piisavalt konkreetseid tõendeid, et iga tema esitatud näite puhul tõendada muu hulgas seda, kas ja millal hääletamine peab aset leidma, miks peab hääletamine aset leidma enne põhimenetluses otsuse tegemist, miks on ainult Ryanair see, kes võib olla vastu juhatuse ettepanekule või takistada juhatuse enda otsuse vastuvõtmist. Lisaks ei ole Aer Lingus ka esitanud piisavalt konkreetseid tõendeid toetamaks oma väidet, et talle tekkiv kahju oleks nii oluline kui ka pöördumatu.
123 Seega jäävad hageja esitatud kinnitused oletuslikeks ja mittetõendatud väideteks, mis ei vasta kahju piisavalt tõenäolise ettenähtavuse tingimusele.
124 Täpsemalt, esiteks seoses väitega, et praeguse Aer Linguse aktsionäride struktuuri kohaselt saab Ryanair juba praegu panna veto 75% häälteenamust nõudvatele erilistele otsustele ja et tal on juba olnud võimalus vetot kasutada, ei ole Aer Lingus esitanud konkreetseid tõendeid, mis näitaksid, et mõne sellise erilise otsuse vastuvõtmine on vajalik enne, kui Esimese Astme Kohus teeb põhimenetluses otsuse. Samuti ei ole Aer Lingus esitanud konkreetseid tõendeid, mis näitaksid, et on piisavalt tõenäoline, et Ryanair on sellise erilise otsuse vastuvõtmise vastu, ega konkreetseid tõendeid väite toetuseks, et see vastuseis põhjustab Aer Lingusele tõenäoliselt olulist ja pöördumatut kahju. Ainsa näitega erilise otsuse kohta, mille vastuvõtmisele Ryanair on seni veto pannud, ei ole Aer Lingus esitanud konkreetseid tõendeid, põhjendamaks oma väidet, et Aer Lingusele tekib oluline ja pöördumatu kahju sellest, et juhatusel ei õnnestunud saavutada aktsionäride märkimise eesõiguse tühistamist.
125 Teiseks, seoses Aer Linguse väitega, et Ryanairi häältel on lihthäälteenamust nõudvate otsuste vastuvõtmisel tegelikult rohkem kaalu kui tuleneb tema osalusest, siis tuleb jällegi märkida, et hageja ei väida, et Ryanairil on de jure või de facto kontroll Aer Linguse üle. Samuti ei ole Aer Lingus esitanud konkreetseid tõendeid, mis näitaksid, et mõne lihthäälteenamust nõudva otsuse vastuvõtmine on vajalik enne, kui Esimese Astme Kohus teeb põhimenetluses otsuse. Aer Lingus ei ole esitanud konkreetseid tõendeid ka selle väite põhjendamiseks, et kirjeldatud vastuseis tekitab Aer Lingusele tõenäoliselt olulist ja pöördumatut kahju.
126 Sellega seoses väitis Aer Lingus, et Ryanairi osalus võib tekitada konkurentsile olulist kahju peamiselt kahes küsimuses: Aer Linguse juhatuse ettepaneku küsimuses osta Airbus‑tüüpi lennukeid ja juhatuse plaanide küsimuses seoses Dublini lennujaama II reisiterminaliga.
127 Juhatuse ettepaneku kohta osta Airbus‑tüüpi lennukeid tuleb esiteks märkida, et Aer Linguse järeldus, et Ryanair oleks sellise ostu vastu, põhineb üldsõnalisel eeldusel, et kuna Ryanairil on ainult Boeing-tüüpi lennukeid, tahab ta Aer Lingusele peale suruda ainult Boeing-tüüpi lennukite ostmist, ja pressiteatel, mille kohaselt on Ryanair esinenud avaldusega, et ta tagab, et Aer Linguse lennukid vahetatakse kõik välja Boeing-tüüpi lennukite vastu. Ryanair märkis kohtuistungil, ja Aer Lingus ei vaielnud vastu, et seda kavatsust väljendati ajal, mil ostutehingut alles kaaluti, ja et Aer Linguse lennukite Boeing-tüüpi lennukite vastu ümbervahetamise mõte oli lihtsustada Aer Linguse integreerimist Ryanairi. Kuigi Ryanair on komisjoni otsuse Aer Linguses osaluse omandamise ühisturuga kokkusobimatuks tunnistamise kohta edasi kaevanud ja selle alusel võib väita, et Ryanair kaalub senini võimalust Aer Lingus endasse integreerida, ei saa esitatud tõendite põhjal järeldada, et on piisavalt tõenäoline, et Ryanair on vastu Aer Linguse juhatuse ettepanekule osta Airbus-tüüpi lennukeid.
128 Kuigi kohtuistungil väitis Aer Lingus, et Airbus‑tüüpi laia kerega lennukite ost on kavas ja et tehing tuleb aktsionäride poolt heaks kiita mõni aeg pärast kohtuistungit, ei ole Aer Lingus suutnud tõendada, et on piisavalt tõenäoline, et kui seda heakskiitu vaja on, oleks aktsionäride üldkoosolekul kohalviibivate aktsionäride arv nii madal, et Ryanairil oleks sellele otsusele veto panemiseks piisavalt hääli, ja veelgi vähem tõenäoline, et ta saaks peale sundida Boeing‑tüüpi lennukite ostu. Isegi kui eeldada, et Ryanair suudaks vastu seista Airbus‑tüüpi lennukite ostule, ei ole Aer Lingus väitnud, et kui seda lepingut teatud kuupäevaks heaks ei kiideta, kaotaks ta automaatselt nende lennukite ostu õiguse.
129 Samuti tuleb Aer Linguse väite osas, mille kohaselt Iiri valitsus võib otsustada või olla Iiri seaduste alusel kohustatud teatud aktsionäride üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisest kõrvale jääma, et kohtule ei ole esitatud ühtegi konkreetset tõendit, millega oleks tõendatud, et mõni spetsiifiline küsimus, millega seoses Iiri valitsus ei teostaks oma hääleõigust, ootab kohustuslikku aktsionäride üldkoosoleku heakskiitu, mis peaks aga antama enne, kui Esimese Astme Kohus teeb otsuse põhimenetluses. Samuti ei ole Aer Lingus esitanud ühtegi konkreetset tõendit, mis näitaks, et on piisavalt tõenäoline, et sellise hääletamisest kõrvalejäämise tagajärg on juhatuse ettepaneku tagasilükkamine ja et see omakorda põhjustab Aer Lingusele nii olulist kui ka pöördumatut kahju. Seoses täpsema näitega II reisiterminalile ei esitanud Aer Lingus ühtegi konkreetset tõendit, mis põhjendaks tema argumenti, et juhatuse asjakohase ettepaneku heakskiitmiseks on vaja aktsionäride üldkoosoleku otsust; samuti ei esitatud ühtegi konkreetset tõendit näitamaks, et Iiri valitsus ei saa Iiri õiguse nõuete kohaselt teatud juhul oma hääleõigust teostada. Tõendeid ei esitatud ka väite toetuseks, et Aer Lingusele tekib nii oluline kui ka pöördumatu kahju, kui juhatusel ei õnnestu saada aktsionäride heakskiitu oma plaanidele seoses II reisiterminaliga.
130 Lisaks ei ole hageja eespool kirjeldatud teemadel esitatud väidetes suutnud tõendada, et kahju, mis Aer Lingusele väidetavalt tekiks, oleks muu kui otsene varaline kahju.
131 Otsese varalise kahju osas on siinkohal sobiv märkida, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei saa seda liiki kahju, välja arvatud erandjuhtudel, käsitleda pöördumatu kahjuna, kui selle eest saab hiljem rahalist hüvitist maksta. Otsese varalise kahju puhul on ajutiste meetmete kohaldamine õigustatud ainult juhul, kui selgub, et taotletud meetme kohaldamata jätmiseta satuks hageja olukorda, mis võib ohustada tema allesjäämist enne põhimenetluses lahendi tegemist või mis halvendab pöördumatult tema turuseisundit (Esimese Astme Kohtu presidendi 3. detsembri 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑181/02 R: Neue Erba Lautex vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑5081, punkt 84, Esimese Astme Kohtu presidendi 20. juuli 2000. aasta määrus kohtuasjas T‑169/00 R: Esedra vs. komisjon, EKL 2000, lk II‑2951, punkt 45, Esimese Astme Kohtu presidendi 27. juuli 2004. aasta määrus kohtuasjas T‑148/04 R: TQ3 Travel Solutions Belgium vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑3027, punkt 46, ja Esimese Astme Kohtu presidendi 10. novembri 2004. aasta määrus T‑316/04 R: Wam vs. komisjon, EKL 2004, lk II‑3917, punkt 29). Selles osas piisab märkusest, et mitte kordagi ei ole hageja väitnud, et taotletud meetmete kohaldamata jätmiseta oleks enne põhimenetluses lahendi tegemist ohus tema enda allesjäämine või muutuks pöördumatult tema turuseisund.
132 Kohtuistungil pakkus hageja, et ta võiks kinnisel istungil ja ilma menetlusse astuja kohalviibimiseta esitada uut ja täpsemat teavet eespool toodud kahju näidete kohta. Näiteks teabe kohta, mida ta kinnisel istungil esitada võiks, selgitas hageja, et õige pea tuleb aktsionäride üldkoosolekul vastu võtta Airbus‑tüüpi lennukite ostulepingu heakskiitmiseks vajalik otsus, millega seotud detailsem informatsioon on aga äärmiselt salajane. Hageja ei selgitanud aga, kuidas selle täiendava teabega täidetaks ajutiste meetmete kohaldamiseks vajalik kiireloomulisuse nõue. Hageja ei selgitanud ka, miks seda täiendavat teavet ei saanud esitada juba ajutiste meetmete kohaldamise taotluse konfidentsiaalsena käsitlemise taotluses ja miks see esitati menetluse nii hilises staadiumis. Ryanairi suhtes või teda mõjutavate ajutiste meetmete kohaldamise taotluse vastuvõetavusega seotud eespool toodud järeldustest nähtub lõpuks ka see, et Ryanairi kohalviibimiseta esitatavad tõendid ei saa olla aluseks ajutiste meetmete kohaldamisele, kuna sellega rikutaks Ryanairi kaitseõigust. Ainus erand, mis sellest põhimõttest tehakse ja mis põhineb ajutiste meetmete ajutisel laadil, kohaldub asjades, kus taotletud meetme kohaldamata jätmine ohustaks taotleja enda allesjäämist. Nagu eespool märgitud, ei ole Aer Lingus menetluse käigus ühelgi korral väitnud, et taotletud meetmete kohaldamata jätmine ohustaks tema enda allesjäämist.
133 Igal juhul, ja olenemata sellest, kas need uued tõendid on vastuvõetavad või mitte, ei ole tõendatud, et see täiendav teave muudaks Esimese Astme Kohtu presidendi eespool toodud hinnangut.
134 Arvestades eeltoodut asub Esimese Astme Kohus seisukohale, et hageja ei ole tõendanud, et taotletud ajutiste meetmete kohaldamata jätmisel tekib talle oluline ja pöördumatu kahju.
135 Eelnevalt esitatud kõigist kaalutlustest järeldub, et hageja ei ole tõendanud nõude põhjendatust selle esmasel vaatlusel ja ajutiste meetmete kohaldamise vajadust olulise ja pöördumatu kahju tekkimise vahetu riski ärahoidmiseks. Seetõttu tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotlus jätta rahuldamata. Taotlus tuleb rahuldamata jätta eriti asjaolu tõttu, et nagu nähtub eespool punktis 56 toodud põhjendusest, peab Ryanairi suhtes taotletud meetmete kohaldamiseks hageja nõue olema selle esmasel vaatlusel eriti veenvalt põhjendatud ning tõendatud eriti oluline ja pöördumatu kahju, arvestades, et nendel meetmetel oleks oluline mõju Ryanairi kui Aer Linguse aktsionäri õigustele ja huvidele.
Tulenevalt eeltoodust
Esimese Astme Kohtu president
määrab:
1. Jätta ajutiste meetmete kohaldamise taotlus rahuldamata.
2. Otsustada kohtukulude jaotus põhimenetluses tehtavas otsuses.
18. märtsil 2008 Luxembourgis.