2. augustil 2012. aastal esitatud hagi - Evonik Degussa versus komisjon

(Kohtuasi T-341/12)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: Evonik Degussa GmbH (Essen, Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwalt C. Steinle, Rechtsanwalt M. Holm-Hadulla ja Rechtsanwalt C. von Köckritz)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

-    tühistada ELTL artikli 263 neljanda lõigu kohaselt komisjoni 24. mai 2012. aasta otsus K (2012) 3534 lõplik, mis puudutab Evonik Degussa taotlust töödelda konfidentsiaalselt teavet, mis sisaldub juhtumis COMP/F/38.620 - vesinikperoksiid ja perboraat - tehtud otsuses,

-    mõista hageja kohtukulud vastavalt Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõikele 2 välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hagi põhjenduseks esitab hageja viis väidet.

Esimene väide, et rikutud on ärakuulamise eest vastutava ametniku pädevust puudutava otsuse² artiklit 8 ja hageja õigust heale haldusele ja õigust olla ära kuulatud

Selles osas väidab hageja, et ärakuulamise eest vastutav ametnik ei kontrollinud tema põhimõttelisi vastuväiteid teabe avaldamisele. Sellega hindas ta vääralt oma pädevuse ja kohustuste ulatust ning rikkus komisjoni otsuse 2011/695/EL artiklit 8. Kuna ärakuulamise eest vastutav ametnik ega komisjoni muu talitus ei kontrollinud ega võtnud arvesse hageja põhimõttelisi vastuväiteid plaanitud avaldamisele, on hageja arvamusel, et komisjon jättis konkreetse juhtumi kõik olulised aspektid uurimata. Sellega rikkus komisjon hea halduse ja tõhusa ärakuulamise põhimõtet (Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõige 1).

Teine väide, et rikutud on põhjendamiskohustust

Selle kohta väidab hageja, et vaidlustatud otsus ei sisalda põhjendust seoses hageja esitatud vastuväidetega otsuse laiendatud redaktsiooni avaldamise suhtes. Sama kehtib komisjoni ajendite ja selle suhtes, milline on avalikkuse huvi laiendatud redaktsiooni avaldamise vastu peaaegu viis aastat pärast esialgse mittekonfidentsiaalse redaktsiooni avaldamist.

Kolmas väide, et ELTL artiklist 339 ja EIÕK artiklist 8 tuleneva ametisaladuse pidamise kohustuse rikkumise ja avaldatava teabe konfidentsiaalsusega mittearvestamise tõttu on rikutud õigusnormi ja tehtud vigu hindamisel

- Hageja väidab selle väite raames, et osad, mida komisjon kavatseb avaldada otsuse laiendatud ja mittekonfidentsiaalses redaktsioonis, on kaitstud ametisaladusega ning sisaldavad osaliselt ka ärisaladust. Selle teabe avaldamine internetis rikub hageja õigust ametisaladuse pidamisele.

- Lisaks väidab hageja, et koostööd tegevalt isikult saadud teabe kavatsetav avaldamine kuulub määruse (EÜ) nr 1049/2001⁴ artikli 4 lõike 2 kohaldamisalasse ning et määrus (EÜ) nr 1/2003 ja koostöö tegemist käsitlev eeskiri sisaldavad erisätteid juurdepääsu kohta niisugusele koostööd tegeva isiku antud teabele. Hageja arvates esineb seetõttu Euroopa Kohtu praktika kohaselt (Euroopa Kohtu 29. juuni 2010. aasta otsus kohtuasjas C-139/07 P: komisjon vs. Technische Glaswerke Ilmenau, EKL 2010, lk I-5885, ja 28. juuni 2012. aasta otsus kohtuasjas C-404/10 P: komisjon vs. Éditions Odile Jacob, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata) eeldus, et selle teabe avaldamine rikub hageja ärihuve ja komisjoni uurimistegevust. Seetõttu tuleb eraldi näidata eriline huvi selle teabe avaldamise vastu. Kuna ärakuulamise eest vastutav ametnik jättis hageja sõnul selle tegemata, tegi ta ilmse hindamisvea.

4.    Neljas väide, et rikutud on hageja õiguspärast ootust ja õiguskindluse põhimõtet

Hageja väidab siinkohal, et komisjon rikkus õiguspärase ootuse põhimõtet, kui ta jättis rahuldamata konfidentsiaalsena hoidmise taotluse ja otsustas otsuse vaidlusaluse redaktsiooni avaldada. Alates koostöö tegemiseks taotluse esitamisest uskus hageja, et tema edastatav teave jääb konfidentsiaalseks. Hageja tugineb seejuures koostöö tegemist käsitlevatele teatistele ja komisjoni väljakujunenud praktikale ning on arvamusel, et see usaldus väärib kaitsmist. Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine tuleneb ka asjaolust, et komisjon avaldas juba 2007. aastal otsuse lõpliku mittekonfidentsiaalse redaktsiooni ja aktsepteeris selles hageja soove teatud kohtade mustaks tegemise osas. Hageja väidab, et selle otsuse tagantjärele muutmiseks puuduvad nii õiguslik alus kui ka sisulised põhjused.

5.    Viies väide, et rikutud on eesmärgikohasuse nõuet

Hageja väidab selle väite raames, et koostööd tegeva isiku antud teabe kasutamine avalikkuse teavitamiseks rikub määruse nr 1/2003 artikli 28 lõikes 1 ja komisjoni teatise komisjoni toimikutele juurdepääsureeglite kohta punktis 48 sätestatud selle teabe eesmärgikohasust. See kehtib eelkõige siis, kui niisugune kasutamine on toimunud rohkem kui kuus aastat päras haldusmenetluse lõpetamist.

____________

¹ - Euroopa Komisjoni presidendi 13. oktoobri 2011. aasta otsus 2011/695/EL ärakuulamise eest vastutava ametniku ülesannete ja pädevuse kohta teatavates konkurentsimenetlustes (ELT L 275, lk 29).

² - Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määrus (EÜ) nr 1049/2001 üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele (EÜT L 145, lk 43; ELT eriväljaanne 01/03, lk 331).

³ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101] ja [102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205).

⁴ - Komisjoni teatis, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT 2002, C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155).

⁵ - Komisjoni teatis komisjoni toimikutele juurdepääsureeglite kohta [EÜ] artiklite 81 ja 82, EMP lepingu artiklite 53, 54 ja 57 ning nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 kohaldamise juhtudel (ELT 2005, C 325, lk 7).