Kohtuasi T‑342/12

Max Fuchs

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Ühenduse kaubamärk – Vastulausemenetlus – Tähte ringis kujutava ühenduse kujutismärgi registreerimistaotlus – Tähte ringis kujutav varasem ühenduse ja varasem siseriiklik kujutismärk – Suhteline keeldumispõhjus – Segiajamise tõenäosus – Varasema kaubamärgi eristusvõime – Määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punkt b – Varasema ühenduse kaubamärgi tühistamine – Põhjendatud huvi säilimine – Otsuse tegemise vajaduse osaline äralangemine

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (teine koda), 8. oktoober 2014

1.      Tühistamishagi – Vastuvõetavuse tingimused – Põhjendatud huvi – Uurimine kohtu algatusel

2.      Ühenduse kaubamärk – Apellatsioonimenetlus – Liidu kohtusse esitatud hagi – Põhjendatud huvi – Vastulause esemeks oleva varasema ühenduse kaubamärgi tühistamine

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikkel 45, artikli 55 lõige 1, artikli 58 lõike 1 teine lause ja artikli 64 lõige 3)

3.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

4.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Hindamiskriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

5.      Ühenduse kaubamärk – Ühtlustamisameti otsused – Õiguspärasus – Liidu kohtu kontroll – Kriteeriumid

(nõukogu määrus nr 207/2009)

6.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Asjaomaste kaubamärkide sarnasus – Sõnaliste osadeta kujutismärgid – Foneetiline võrdlus

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

7.      Ühenduse kaubamärk – Ühenduse kaubamärgi mõiste ja ühenduse kaubamärgi omanikuks saamine – Suhtelised keeldumispõhjused – Identsete või sarnaste kaupade või teenuste jaoks registreeritud varasema identse või sarnase kaubamärgi omaniku vastulause – Varasema kaubamärgiga segiajamise tõenäosus – Tähte ringis kujutavad kujutismärgid

(nõukogu määrus nr 207/2009, artikli 8 lõike 1 punkt b)

1.      Kuna küsimus hagi vastuvõetavuse tingimustest, sealhulgas menetluse algatamise huvi puudumisest, kuulub hagi vastuvõetavust takistavate asjaolude alla, siis peab Üldkohus omal algatusel kontrollima, kas hagejal on säilinud huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks.

(vt punkt 22)

2.      Hageja säilitab olenemata vastulause esemeks olnud varasema ühenduse kaubamärgi tühistamise suhtes lõpliku otsuse tegemisest, huvi vaidlustada otsus, millega rahuldatakse tema registreerimistaotluse peale esitatud vastulause.

Vastulause esemeks oleva kaubamärgi tühistamine pärast Siseturu Ühtlustamise Ameti (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused) apellatsioonikoja otsust, millega rahuldatakse sellel kaubamärgil põhinev vastulause, ei kujuta endast viimati nimetatud otsuse tühistamist või kehtetuks tunnistamist. Nimelt ei ole ühenduse kaubamärgil määruse nr 207/2009 ühenduse kaubamärgi kohta artikli 55 lõike 1 alusel tühistamise korral nimelt tühistamise taotluse esitamise kuupäevast alates nimetatud määruses sätestatud õiguslikku toimet. Kuni selle kuupäevani laieneb ühenduse kaubamärgile seevastu kogu selle kaitsest tulenev toime, mis on määratletud määruse 2. jaos. Seega laienes kuni vaidlustatud otsuse tegemise kuupäevani varasemale ühenduse kaubamärgile kogu neis sätetes ette nähtud kaitse toime. Niisiis, kui asuda seisukohale, et kaubamärgi tühistamise otsuse tegemisel langeb vaidluse ese menetluse kestel ära, siis oleks Üldkohus pidanud võtma arvesse põhjused, mis ilmnesid pärast vaidlustatud otsuse tegemist ja millel ei olnud mõju selle otsuse põhjendatusele ega vastulausemenetlusele.

Lisaks olgu märgitud, et vaidlustatud otsuse tühistamise korral võib selle ex tunc kadumine tuua hagejale kasu, mida otsuse tegemise vajaduse äralangemise tuvastamine kaasa ei too. Kui Üldkohus nimelt tuvastab otsuse tegemise vajaduse osalise äralangemise, siis võib hageja ühtlustamisametile lihtsalt esitada uue taotluse oma kaubamärgi registreerimiseks, ilma et selle taotluse peale saaks enam esitada vastulauset, mis põhineb varasemal tühistatud ühenduse kaubamärgil. Kui Üldkohus seevastu teeb hagi suhtes sisulise otsuse ja rahuldab selle asudes seisukohale, et vastandatud kaubamärkide vahel ei esine segiajamise tõenäosust, ei takistaks miski taotletud kaubamärgi registreerimist.

Viimasena olgu sedastatud, et pelgalt asjaolust, et apellatsioonikoja ja vastulausete osakonna otsuste peale esitatud hagidel on määruse nr 207/2009 artikli 58 lõike 1 teise lause ja artikli 64 lõike 3 kohaselt peatav mõju, ei piisa, et seada kahtluse alla hageja huvi algatada menetlus. Nimelt olgu meenutatud, et määruse nr 207/2009 artikli 45 sõnastuse kohaselt registreeritakse kaubamärk ühenduse kaubamärgina, kui vastulause on lõpliku otsusega tagasi lükatud.

(vt punktid 24, 26, 28 ja 29)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 34 ja 54)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 39)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 43 ja 51)

6.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 47)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 62)