EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)
28. november 2013(*)
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Direktiiv 91/271/EMÜ – Asulareovee puhastamine – Liikmesriigi kohustuste rikkumist tuvastav Euroopa Kohtu otsus – Täitmata jätmine – ELTL artikkel 260 – Rahalised sanktsioonid – Karistusmakse ja põhisumma määramine
Kohtuasjas C‑576/11,
mille ese on ELTL artikli 260 alusel 18. novembril 2011 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,
Euroopa Komisjon, esindajad: O. Beynet, B. Simon ja E. Manhaeve, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis,
hageja,
versus
Luksemburgi Suurhertsogiriik, esindajad: P. Frantzen ja C. Schiltz,
kostja,
keda toetab:
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik, esindajad: S. Behzadi-Spencer, C. Murrell ja S. Ford,
menetlusse astujad,
EUROOPA KOHUS (esimene koda),
koosseisus: koja president A. Tizzano, kohtunikud A. Borg Barthet (ettekandja) ja E. Levits,
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: vanemametnik M. Ferreira,
arvestades kirjalikus menetluses ja 24. aprilli 2013. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Oma hagiavalduses palub Euroopa Komisjon Euroopa Kohtul:
– tuvastada, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid 23. novembri 2006. aasta otsuse kohtuasjas C‑452/05: komisjon vs. Luksemburg täitmiseks, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud ELTL artikli 260 lõikest 1 tulenevaid kohustusi;
– kohustada Luksemburgi Suurhertsogiriiki tasuma komisjonile karistusmakse summas 11 340 eurot iga päeva eest, mil on hilinetud eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmisega, alates käesolevas kohtuasjas otsuse tegemisest kuni eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmiseni;
– kohustada Luksemburgi Suurhertsogiriiki tasuma komisjonile põhisumma 1248 eurot iga päeva eest alates eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg kuulutamisest kuni otsuse kuulutamiseni käesolevas kohtuasjas või kuni päevani, mil eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Luksemburg on täidetud, juhul kui see leiab aset varem, ja
– mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.
Õiguslik raamistik
2 Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiivi 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta (EÜT L 135, lk 40; ELT eriväljaanne 15/02, lk 26) artikkel 1 määrab kindlaks järgmised eesmärgid:
„Käesolev direktiiv käsitleb asulareovee kogumist, puhastamist ja ärajuhtimist ning teatavate tööstusvaldkondade reovee puhastamist ja ärajuhtimist. Direktiivi eesmärk on kaitsta keskkonda nimetatud reovete ärajuhtimisest tuleneva kahju eest.”
3 Direktiivi 91/271 artikli 2 punkt 6 määratleb mõiste „1 ie (inimekvivalent)” järgmiselt: „biolagundatav orgaaniline reostus, mille biokeemiline hapnikutarve viie ööpäeva jooksul (BHT5) on 60 g hapnikku ööpäevas”.
4 Selle direktiivi artiklis 5 on sätestatud:
„1. Lõike 2 kohaldamisel määravad liikmesriigid 31. detsembriks 1993 vastavalt II lisas sätestatud kriteeriumidele kindlaks tundlikud alad.
2. Liikmesriigid tagavad 31. detsembriks 1998 kõikide linnastute puhul inimekvivalendiga 10 000, et kogumissüsteemidesse sisenev asulareovesi läbib enne selle tundlikele aladele juhtimist põhjalikuma puhastuse, kui on kirjeldatud artiklis 4.
[...]
4. Lõigetes 2 ja 3 individuaalsete puhastite kohta sätestatud nõudeid ei ole aga vaja täita tundlikel aladel, mille puhul suudetakse tõestada, et kõikidesse sellel alal asuvatesse asulareoveepuhastitesse siseneva reovee fosfori- ja lämmastikusisaldus väheneb väljumise ajaks vähemalt 75% võrra.
5. Tundlike alade valgaladel asuvatest asulareoveepuhastitest väljuva vee suhtes, mis põhjustab osaliselt nende alade reostumist, kohaldatakse lõikeid 2, 3 ja 4.
Kui kõnealused valgalad asuvad osaliselt või täielikult mõnes teises liikmesriigis, kohaldatakse artiklit 9.
[...]
8. Liikmesriik ei pea käesoleva direktiivi täitmiseks tundlikke alasid kindlaks määrama, kui ta rakendab lõigetes 2, 3 ja 4 kirjeldatud reoveepuhastust kogu oma territooriumil.”
Kohtuotsus komisjon vs. Luksemburg
5 Luksemburgi Suurhertsogiriik väitis Euroopa Kohtu menetluses eespool viidatud kohtuasjas komisjon vs. Luksemburg esitatud seisukohtades, et kohalike omavalitsuste reoveepuhastite moderniseerimiseks vastu võetud siseriiklik tegutsemiskava rakendati, et järgida direktiivi 91/271 üle võtvaid siseriiklikke õigusnorme. Seega leiab nimetatud liikmesriik, et lämmastiku kogusisaldus pidi pärast asjaomaste reoveepuhastite moderniseerimist vähenema 75% hiljemalt aastaks 2008.
6 Komisjon leidis aga, et kaheksa linnastut üheteistkümnest linnastust, mille inimekvivalent ületab 10 000, ei vasta direktiivile 91/271.
7 Eespool viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Luksemburg tuvastas Euroopa Kohus, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei suuda tõendada, et vaidlusalustesse reoveepuhastitesse siseneva reovee lämmastiku kogusisaldus väheneb väljumise ajaks vähemalt 75%, siis on Luksemburgi Suurhertsogiriik rikkunud direktiivi 91/271 artikli 5 lõikest 4 tulenevaid kohustusi.
Kohtueelne menetlus
8 Eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmise kontrollimise käigus palus komisjon 6. detsembril 2006, et Luksemburgi Suurhertsogiriik kirjeldaks selle kohtuotsuse täitmiseks võetud meetmeid.
9 Komisjon teavitas Luksemburgi Suurhertsogiriiki 27. märtsi 2007. aasta märgukirjas sellest, et ta ei ole veel saanud teavet liikmesriigi poolt eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmiseks võetud meetmete kohta. Luksemburgi Suurhertsogiriik vastas märgukirjale 7. augustil 2007.
10 Kuna komisjoni see vastus ei rahuldanud, saatis ta 23. oktoobril 2007 Luksemburgi Suurhertsogiriigile põhjendatud arvamuse. Viimane vastas põhjendatud arvamusele 21. jaanuari 2008. aasta ja 23. detsembri 2009. aasta kirjadega.
11 Nimetatud liikmesriigile saadeti 28. juunil 2010 täiendav märgukiri, millele ta vastas 17. septembri 2010. aasta, 12. mai 2011. aasta ja 28. juuni 2011. aasta kirjadega.
12 Luksemburgi Suurhertsogiriigi vastuste põhjal leidis komisjon, et see liikmesriik ei ole veel täielikult täitnud eespool viidatud kohtuotsust komisjon vs. Luksemburg, kuna kuus reoveepuhastit, mis teenindavad üle 10 000 inimekvivalendiga linnastut, ei ole 2010. aasta lõpuks veel vastavuses direktiivi 91/271 artikli 5 lõikes 4 toodud kohustustega.
13 Leides, et Luksemburgi Suurhertsogiriik ei olnud võtnud tähtaegselt meetmeid eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmiseks, otsustas komisjon esitada käesoleva hagi.
Käesoleva menetluse ajal toimunud areng
14 Euroopa Kohtu presidendi 16. aprilli 2012. aasta määrusega sai Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik loa astuda menetlusse Luksemburgi Suurhertsogiriigi nõuete toetuseks.
15 24. aprilli 2013. aasta kohtuistungil ilmnes, et komisjon ja Luksemburgi Suurhertsogiriik kasutasid asjaomaste reoveepuhastite vastavuse hindamiseks erinevaid analüüsimeetodeid.
16 Komisjoni sõnul hindab Luksemburgi Suurhertsogiriik Luxembourgi linna teenindavaid veepuhasteid kriteeriumi abil, mis võtab aluseks 15 mg üldlämmastikku liitri kohta, kuid kooskõlas direktiivi 91/271 I lisa tabeliga 2 tuleb suurema kui 100 000 inimekvivalendiga linnastu puhul täita 10 mg/l üldlämmastiku kriteerium. Kui kohaldada komisjoni kasutatud kriteeriume, ei ole neli veepuhastit nõuetega vastavuses, samas kui Luksemburgi Suurhertsogiriik leiab, et praegu ei vasta nõuetele kaks veepuhastit kuuest.
17 Nimelt leidis Luksemburgi Suurhertsogiriik kohtuistungil, et üksnes kaks veepuhastit ei ole vastavuses direktiivi 91/271 sätetega, nimelt Bonnevoie ja Bleesbrucki veepuhastid. Esimesena nimetatud veepuhastis peaksid tööd lõppema hiljemalt 2014. aasta jooksul. Teise veepuhasti osas ei olnud liikmesriigi esindajal võimalik öelda täpset tööde lõpetamise kuupäeva, kuid ta selgitas, et need tööd kestavad igal juhul kauem kui Bonnevoie veepuhasti osas ette nähtud tööd.
Liikmesriigi kohustuste rikkumine
Poolte argumendid
18 Komisjon tuletab liikmesriigi kohustuste väidetava rikkumise kohta meelde, et ELTL artikli 260 lõikes 1 on sätestatud, et kui Euroopa Kohus leiab, et liikmesriik ei ole täitnud mõnda EL toimimise lepingust tulenevat kohustust, siis nõutakse sellelt riigilt Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks vajalike meetmete võtmist. Kohtuotsuse täitmise tähtaja osas täpsustab komisjon, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et liidu õiguse viivitamatu ja ühetaolise kohaldamise huvides tuleb kohustuste täitmist alustada otsekohe ning see tuleb võimalikult kiiresti lõpule viia (9. detsembri 2008. aasta otsus kohtuasjas C‑121/07: komisjon vs. Prantsusmaa, EKL 2008, lk I‑9159, punkt 21 ja seal viidatud kohtupraktika).
19 Luksemburgi Suurhertsogiriik teatab, et kuue asjaomase veepuhasti olukord on muutumas. Ta esitas täpsemad andmed nende kuue reoveepuhasti kohta ja selgitused ette heidetud rikkumiste kohta.
20 Übersyreni reoveepuhasti osas selgitab Luksemburgi Suurhertsogiriik, et sellesse veepuhastisse tuleb Luxembourgi lennujaama reovesi. 2010. aasta detsembri erakorraliselt suur lumesadu põhjustas sellel kuul väärtuste ebahariliku ületamise kasutatud toodete koguste tõttu, esiteks lennuradade, ruleerimisradade ja perroonide puhastamiseks ja teiseks lennukite stardieelseks jäätõrjeks. „Biokeemilise hapnikutarbe” parameetrist kõrvalekaldumise tingis glükooli kasutamine sel ajavahemikul lennukitiibade jäätõrjeks. Selle parameetri piirväärtuse ületamine ei mõjuta lämmastikku sisaldavate ainete kõrvaldamist, kuna vastupidi sellele, mida komisjon püüab väita, ei ole vastuolu nendes järeldustes, mida siseriiklik ametiasutus tegi analüüsi tulemustele tuginedes.
21 Luksemburgi Suurhertsogiriigi sõnul ei vastanud Übersyreni reoveepuhasti 2010. aastal nõuetele vaid 2010. aasta detsembrikuu halva tulemuse tõttu, kuigi vähemalt alates aastast 2003 oli selle reoveepuhasti tegevus vastavuses direktiiviga 91/271 kindlaks määratud väärtustega. Nimelt kinnitavad kuni tänaseni aasta 2011 osas kogutud väärtused, et tegemist oli erakorralise sündmusega.
22 Beggeni reoveepuhasti osas selgitab Luksemburgi Suurhertsogiriik, et see veepuhasti võeti kasutusele 2011. aasta esimesel poolaastal ja tegemist on riigi kaugelt kõige suurema reoveepuhastiga. Selle tootmisvõimsuseks on 300 000 ie, mis on kolm korda kõrgem kui riigi suuruselt teisel veepuhastil ja selles puhastatakse pool Luxembourgi linnastus tekkivast reoveest. Kvaliteet paraneb pidevalt ja see võimaldab asuda seisukohale, et seade omandab õige pea nõutud kvaliteeditaseme.
23 Hesperangeʼi veepuhasti osas kogutud tulemused tõendavad samuti, et selle tegevus on vastavuses direktiiviga 91/271 kindlaks määratud tasemega.
24 Tulenevalt 2010. aasta talvel esinenud erakorralistest ilmastikuoludest tekkis Merschi reoveepuhasti ehitusel väike viivitus, mille tõttu lükkus esimese faasi – mis tagaks puhastamise praegusi vajadusi rahuldavas ulatuses – kasutuselevõtmine edasi 2012. aasta esimesele trimestrile 2011. aasta kolmanda trimestri asemel.
25 Riigihanke võitnud ettevõtjaga peetud uutel läbirääkimistel esitati 2011. aasta oktoobri alguses tellimus sellise kollektori rajamiseks, mis peab tagama praegu Bonnevoie reoveepuhastis puhastatava kasutatud vee transpordi Beggeni reoveepuhastisse. Ehitus on alanud, tööde kavandatavaks ajaks on 900 päeva.
26 Lõpuks selgitab Luksemburgi Suurhertsogiriik, et Bleesbrucki reoveepuhasti laiendamise ja moderniseerimise projekt on väljatöötamisel ja selles võetakse igal juhul arvesse käimasoleva keskkonnamõju hindamise tulemusi.
27 Oma seisukohta kokku võttes täpsustab ta, et isegi kui sanktsioon peab olema proportsionaalne ja hoiatav, on selles liikmesriigis käimas tööd eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmiseks ja neid ei ole võimalik kiirendada. Nimelt ei ole tegemist üksnes õigusakti vastuvõtmisega esindajatekoja poolt, vaid ehitus- ja ümberehitustöödega, et saavutada kooskõla nimetatud kohtuotsusega.
Euroopa Kohtu hinnang
28 Vastavalt ELTL artikli 260 lõikele 2, kui komisjon on arvamusel, et asjassepuutuv liikmesriik ei ole võtnud vajalikke meetmeid Euroopa Kohtu otsuse täitmiseks, võib ta pärast seda, kui on andnud liikmesriigile võimaluse esitada oma seisukohad, anda asja kohtusse, näidates ära põhisumma või karistusmakse suuruse, mille asjassepuutuv liikmesriik peab tasuma ja mida komisjon peab asjaoludele vastavaks.
29 Selle hindamisel, kas tegemist on liikmesriigi kohustuste rikkumisega ELTL artikli 260 lõike 1 tähenduses, tuleb võtta lähtekuupäevaks sama sätte alusel esitatud märgukirjas ette nähtud tähtaja lõppemise kuupäev (11. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑610/10: komisjon vs. Hispaania, punkt 67, ja 25. juuni 2013. aasta otsus kohtuasjas C‑241/11: komisjon vs. Tšehhi Vabariik, punkt 23).
30 Nagu seda tunnistas kohtuistungil ka Luksemburgi Suurhertsogiriik, ei täida ta käesolevas asjas vähemalt kahe reoveepuhasti osas kohtuotsusega komisjon vs. Luksemburg kindlaks määratud nõudeid. Niisiis on selge, et kahekuulise ajavahemiku jooksul, mis järgnes käesoleva kohtuotsuse punktis 11 nimetatud täiendava märgukirja kättesaamisele liikmesriigi poolt, ehk 28. augustiks 2010, ei võtnud see riik igal juhul vastu kõiki vajalikke meetmeid sellest kohtuotsusest tulenevate kohustuste täielikuks täitmiseks.
31 Neil asjaoludel tuleb tõdeda, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmiseks, siis rikkus Luksemburgi Suurhertsogiriik ELTL artikli 260 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.
Rahalised sanktsioonid
Poolte argumendid
32 Komisjon palub Euroopa Kohtul kohustada Luksemburgi Suurhertsogiriiki maksma esiteks põhisumma 1248 eurot, mis tuleb korrutada eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg kuulutamise ja käesolevas kohtumenetluses tehtava Euroopa Kohtu otsuse vahele jäävate päevade arvuga või kuni selle kohtuotsuse täieliku täitmiseni möödunud päevade arvuga, ja teiseks iga päeva eest karistusmakse summas 11 340 eurot, alates viimasena nimetatud kohtuotsuse kuupäevast kuni esimesena nimetatud kohtuotsuse täieliku täitmiseni selle liikmesriigi poolt.
33 Tuginedes 13. detsembri 2005. aasta teatises „EÜ asutamislepingu artikli 228 kohaldamise kohta” (SEK(2005) 1658), mida ajakohastati 20. juuli 2010. aasta teatisega „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 260 kohaldamine – Rikkumismenetlustes komisjoni poolt Euroopa Kohtule välja pakutava põhisumma ja karistusmakse arvutamiseks kasutatavate andmete ajakohastamine” (SEK(2010) 923/3), sisalduvatele suunistele, leiab komisjon, et rahaliste karistuste määramisel tuleb lähtuda rikkumise raskusest ja kestusest ning vajadusest tagada karistuse hoiatav toime, et hoida ära tulevasi rikkumisi.
34 Komisjon teeb esmalt seoses rikkumise raskusega ettepaneku kohaldada karistust, mis on arvestatud raskuskoefitsiendi 6 (20‑st) alusel, võttes arvesse nende liidu õigusnormide tähtsust, mida on rikutud, nimelt selle direktiivi sätteid, mille eesmärk on kaitsta inimeste tervist ja keskkonda, asjaomase kohtuotsuse täitmata jätmise mõju üldistele ja erihuvidele ja sellest tuleneva reostusohu ulatust.
35 Rikkumise kestuse kriteeriumi osas leiab komisjon, et põhisumma tuleb arvutada eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg – mille täitmist nõutakse – kuulutamise ja selle kuupäeva vahele jääva ajavahemiku eest, mil komisjon otsustas pöörduda Euroopa Kohtusse käesolevas menetluses, milleks on umbes 59 kuud, mis vastab 13. detsembri 2005. aasta teatise alusel kestuskoefitsiendile 3.
36 Mis puudutab viimaseks vajadust hoiatava mõjuga karistuse järele, mis hoiaks ära tulevased rikkumised, siis määras komisjon vastavalt 20. juuli 2010. aasta teatisele Luksemburgi Suurhertsogiriigi maksevõimest lähtudes teguriks „n” 1.
37 Luksemburgi Suurhertsogiriik väitis nii enda kirjalikes kui suulistes seisukohtades, et rikkumise raskuse ja eelkõige kestuse hindamisel tuleb võtta arvesse pingutusi ja parendusi ning eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmiseks vajalikke töid. Kuna kohtuotsuse täitmiseks ei piisa üksnes seadusandlikust aktist, vaid selleks on vajalikud üheskoos nii planeeringud, tellimused, millest tekivad ka teatavad hilinemised, kui ka tööd, siis sellest tulenevalt kulub kooskõlla viimisele paratamatult rohkem aega kui tavalise seadusandliku akti korral.
38 Luksemburgi Suurhertsogiriik lisab, et vastavalt tuleb hinnata rikkumise raskusastet. See, et konkreetsel juhul kulub täitmiseks rohkem aega, ei õigusta liikmesriigi sõnul rikkumise raskusele rangema hinnangu andmist ja seega suurema põhisumma määramist.
39 Ühendkuningriigi arvates peab komisjon nägema ulatuslike infrastruktuuriprojektide – nagu need, mida käsitletakse käesolevas kohtuasjas – täitmiseks ette mõistliku tähtaja, kaaludes kõiki parameetreid nagu projekti kavandamine ja tehniline teostus või selliste õigusnormide iseloom, mille järgimist tuleb tagada. Komisjon peaks vajaduse korral võtma arvesse ka sündmusi, mis ei ole asjaomasele liikmesriigile süüks pandavad, näiteks looduskatastroofid. Tähtaja mõistlikkuse hindamisel tuleks tõendite hulka arvestada ka liidu ja siseriiklikus õiguses ette nähtud haldus‑ ja kohtumenetlused. Lõpetuseks väidab Ühendkuningriik, et komisjonil tuleb tõendada, et liikmesriigi kohustuste rikkumise tuvastamise kohtuotsuse täitmiseks kulutatud aeg on ebamõistlik.
40 Ühendkuningriigi sõnul peab komisjon olema valmis andma asjaomasele liikmesriigile mõistliku tähtaja mitte üksnes minimaalselt vajalike tööde, vaid ka ambitsioonikama ja keskkonnale kasulikuma projekti elluviimiseks, mida liikmesriik võib soovida ELTL artikli 258 alusel tehtud kohtuotsuse täitmiseks ette võtta.
Euroopa Kohtu hinnang
41 Kuna Euroopa Kohus on kindlaks teinud, et Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole täitnud kohtuotsust komisjon vs. Luksemburg, mille täitmist komisjon taotleb, võib ta määrata sellele liikmesriigile ELTL artikli 260 lõike 2 teise lõigu alusel põhisumma või trahvi.
42 Selle hindamisel, kas tegemist on liikmesriigi kohustuste rikkumisega ELTL artikli 260 lõike 1 tähenduses, tuleb võtta lähtekuupäevaks sama sätte alusel esitatud märgukirjas ette nähtud tähtaja lõppemise kuupäev (eespool viidatud kohtuotsused komisjon vs. Hispaania, punkt 67, ja komisjon vs. Tšehhi Vabariik, punkt 23). Kui aga liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi on algatatud nagu käesolevas asjas EÜ artikli 228 lõike 2 alusel, tuleb rikkumise tuvastamisel võtta lähtekuupäevaks enne Lissaboni lepingu jõustumist (st enne 1. detsembrit 2009) esitatud põhjendatud arvamuses ette nähtud tähtaja lõppemise kuupäev (vt selle kohta 17. novembri 2011. aasta otsus kohtuasjas C‑496/09: komisjon vs. Itaalia, EKL 2011, lk I‑11483, punkt 27).
Karistusmakse
– Karistusmakse määramise põhimõte
43 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on karistusmakse määramine üldjuhul õigustatud vaid siis, kui eelneva kohtuotsuse täitmata jätmises seisnev rikkumine vältab seni, kuni Euroopa Kohus uurib asjaolusid (19. detsembri 2012. aasta otsus kohtuasjas C‑374/11: komisjon vs. Iirimaa, punkt 33 ja seal viidatud kohtupraktika).
44 Käesoleval juhul tuleb märkida, et nii asjaolude uurimise kui ka kohtuistungi toimumise kuupäevaks ei olnud kõiki eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmiseks vajalikke meetmeid veel võetud.
45 Neil asjaoludel leiab Euroopa Kohus, et Luksemburgi Suurhertsogiriigilt karistusmakse väljamõistmine on sobiv rahaline meede, et tagada eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täielik täitmine.
– Karistusmakse suurus
46 Tuleb meenutada, et selles valdkonnas kaalutlusõigust teostades on Euroopa Kohtu ülesanne määrata karistusmakse kindlaks selliselt, et see oleks ühelt poolt asjaoludele vastav ning teiselt poolt proportsionaalne tuvastatud rikkumise ja asjaomase liikmesriigi maksevõimega (vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Iirimaa, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
47 Kaalutlusõiguse teostamisel peab Euroopa Kohus liidu õiguse ühetaoliseks ja tõhusaks kohaldamiseks tagama karistusmakse sunnijõu, võttes selleks üldjuhul arvesse selliseid kriteeriume nagu rikkumise kestus, selle raskusaste ning asjaomase liikmesriigi maksevõime. Nende kriteeriumide kohaldamisel peab Euroopa Kohus arvestama eelkõige täitmata jätmise tagajärgi avalikele ja erahuvidele ning seda, kuivõrd kiireloomuline on vajadus, et asjaomane liikmesriik täidaks oma kohustusi (vt eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, punkt 119 ja seal viidatud kohtupraktika).
48 Käesoleval juhul tuleb märkida, et komisjon teeb ettepaneku võtta iga päeva eest arvestatava karistusmakse arvutamisel arvesse mittevastavate, see tähendab kogumata, puhastamata või ebapiisavalt puhastatud ie‑de arvu järkjärgulist vähenemist. See võimaldab arvestada Luksemburgi Suurhertsogiriigi edusamme eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmisel ja proportsionaalsuse põhimõtet.
49 Oma hagiavalduses tegi komisjon ettepaneku kohandada karistusmakse arvutamise süsteem eesmärgiga mitte karistada Luksemburgi Suurhertsogiriiki kohustusega maksta sellise Euroopa Kohtu poolt tuvastatud rikkumise eest, mis lõpetati kooskõlla viimise tõendamiseks vajalikul ajavahemikul, see tähendab juhul, kui selle ajavahemiku lõpuks ilmneb, et vee puhastamine oli sellel ajavahemikul vastavuses direktiiviga 91/271.
50 Seepärast tegi komisjon ettepaneku mitte hõlmata karistusmakse arvutamisel kuue kuu jooksul asjaomaste ie‑de koguarvu süvapuhastusel. Esiteks, kui selle kuuekuulise ajavahemiku lõpuks on tulemused proovide võtmise sageduse ja nõuetele vastavate väärtuste osas vastavuses direktiiviga 91/271, käsitatakse reoveepuhastit vastavuses olevat puhastamist läbiviivana ja asjaomased ie‑d arvatakse lõplikult karistusmakse arvutamisest välja. Teiseks, kui kuue kuu tulemused näitavad, et reoveepuhasti ei tööta nõuetele vastavalt, võetakse need ie‑d seega taas arvesse karistusmakse arvutamisel. Lõpuks, kui kolmandaks on tulemused nõrgad, kuid võiksid olla nõuetele vastavad 12 kuu jooksul, nagu on selgitatud direktiivis 91/271, võidakse otsustada määrata uuesti 6‑kuuline peatamisaeg. Kui nõuetele vastavust ei kinnitata, võetakse need ie‑d taas arvesse karistusmakse arvutamisel ja neid võetakse seega arvesse kogu 12‑kuulise peatamisaja osas.
51 Kuigi on tõsi, et Luksemburgi Suurhertsogiriigi sõnul on mittevastavate ie‑de ärajuhtimine Luksemburgis 2011. aastal vähenenud, mis vähendab omakorda (IE) mittevastavuse taset 64%‑lt 21%‑le, siis tuleb siiski võtta arvesse komisjoni tuvastatud raskendavaid asjaolusid.
52 Esiteks, nagu seda tuvastas komisjon, on eespool viidatud kohtuotsusest komisjon vs. Luksemburg möödunud peaaegu viis aastat. Luksemburgi Suurhertsogiriigil on olnud tänaseks rohkem kui piisavalt aega selle kohtuotsuse täielikuks täitmiseks, direktiiv 91/271 nägi esialgu ette viis aastat selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
53 Teiseks, määratledes kogu oma territooriumi „tundliku alana”, leidsid Luksemburgi ametiasutused, et pinnaveekogud on kas juba eutrofeerunud või võib see aset leida lähema aja jooksul. Selline määratlus, mida kinnitati nimetatud ametiasutuste 1999. aasta kirjas komisjonile, osutab sellele, et Luksemburgi Suurhertsogiriik ei saanud ignoreerida vajadust viia läbi tööd, mis võimaldaksid viia reoveepuhastid hiljemalt 1999. aastaks vastavusse liidu õigusega.
54 Käesolevas asjas ei saa karistusmakse maksmist lõpetada või vähendada enne, kui Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole võtnud kõiki eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg ja seega ka direktiivis 91/271 ette nähtud kohustuste täitmiseks vajalikke meetmeid.
55 Siiski tuleb nentida, et komisjoni taotletud summa määramine ei võtaks kohaselt arvesse asjaolu, et Luksemburgi Suurhertsogiriik on juba täitnud olulise osa nendest kohustustest, mistõttu ei oleks sellise summa määramine proportsionaalne.
56 Kõiki käesoleva asja asjaolusid arvesse võttes leiab Euroopa Kohus, et karistusmakse määramine summas 2800 eurot päevas alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest kuni Luksemburgi Suurhertsogiriigi poolt eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmiseni, on sobiv, et saavutada selle kohtuotsuse täitmine.
Põhisumma
57 Kõigepealt tuleb meenutada, et põhisumma väljamõistmine tugineb põhiliselt selle tagajärje hindamisele, mida asjaomase liikmesriigi kohustuste täitmata jätmine era‑ ja avalikele huvidele avaldab, eelkõige juhul, kui rikkumine on pärast esialgu selle tuvastanud kohtuotsust juba pikka aega kestnud (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Tšehhi Vabariik, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika).
58 Lisaks tuleb põhisumma väljamõistmisel ja selle võimaliku suuruse kindlaksmääramisel lähtuda igal konkreetsel juhul kõikidest asjakohastest teguritest, mille hulka kuuluvad nii tuvastatud kohustuste rikkumise tunnused kui ka selle liikmesriigi suhtumine, kelle suhtes on ELTL artikli 260 alusel menetlus algatatud (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Tšehhi Vabariik, punkt 41).
59 Selles osas annab nimetatud säte Euroopa Kohtule laia kaalutlusõiguse nii otsustamisel, kas määrata selline karistus või mitte, kui ka vajaduse korral selle suuruse kindlaksmääramisel. Eriti ei tohi liikmesriigilt põhisumma väljamõistmine olla automaatne (eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Tšehhi Vabariik, punkt 42).
60 Seejuures ei ole komisjoni ettepanekud Euroopa Kohtule siduvad, vaid kujutavad endast ainult soovitust (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus komisjon vs. Tšehhi Vabariik, punkt 43).
61 Mis puudutab Luksemburgi Suurhertsogiriigi ja Ühendkuningriigi seisukohta, et komisjon peab ulatuslike infrastruktuuriprojektide – nagu käesolevas asjas käsitletavad – täitmisel arvestama nende projektide teostamise ulatusest ja keerukusest lähtuva mõistliku tähtajaga, mistõttu rikkumise kestust ei hakata hindama enne selle tähtaja möödumist, siis tuleb märkida, et liikmesriigi – kelle kahjuks on otsus langetatud – teostatavate projektide laadi, keerukust, maksumust ja kestust tuleb arvesse võtta, kui hinnata seda, kas esineb vajadus määrata põhisumma, ja samuti ka selle suuruse kindlaksmääramisel.
62 Euroopa Kohtule saadetud toimikust nähtub, et Luksemburgi Suurhertsogiriik teeb praegu märkimisväärseid pingutusi ja investeeringuid eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmiseks. Ka komisjon on märkinud, et pärast selle kohtuotsuse langetamist on nende linnastute arv, mis ei täida direktiivi 91/271 artikli 5 lõike 4 ettekirjutusi, vähenenud kuue linnastu võrra kokku 12 olemasolevast linnastust.
63 Kuigi selles osas tuleb esile tuua ilmseid suuri investeeringuid, tuleb ka märkida, et kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik liigitas kogu oma territooriumi „tundliku alana” vastavalt nimetatud direktiivi artikli 5 lõikele 1 ja II lisale, tunnistas ta oma territooriumi kõrgendatud keskkonnakaitse vajadust. Asulareovee puhastamata jätmine tekitab keskkonnale eriti suurt kahju.
64 Lisaks tuleb märkida, et eespool viidatud kohtuotsuses komisjon vs. Luksemburg tuvastatud liikmesriigi kohustuste rikkumine vältas ligi seitse aastat, mis on liiga pikk aeg, isegi kui on selge, et nende ülesannete elluviimine võtab aastaid ning selle kohtuotsuse täitmist tuleb lugeda edenenuks.
65 Rikkumise pikaajalisust arvesse võttes leiab Euroopa Kohus, et järelikult on käesolevas asjas õigustatud kohustada Luksemburgi Suurhertsogiriiki maksma põhisumma.
66 Neid kaalutlusi arvestades leiab Euroopa Kohus, et käesoleva vaidluse asjaolusid arvestades on õiglane määrata selle põhisumma suuruseks, mille Luksemburgi Suurhertsogiriik peab tasuma, 2 000 000 eurot.
67 Seetõttu tuleb Luksemburgi Suurhertsogiriigilt komisjoni kasuks välja mõista põhisumma 2 000 000 eurot, mis kuulub maksmisele „Euroopa Liidu omavahendite” kontole.
Kohtukulud
68 Kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on Luksemburgi Suurhertsogiriigilt kohtukulude hüvitamist nõudnud ja liikmesriigi rikkumine on tuvastatud, tuleb kohtukulud välja mõista Luksemburgi Suurhertsogiriigilt. Lisaks tuleb vastavalt kodukorra artikli 140 lõikele 1, mille kohaselt kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ise oma kohtukulud, jätta Ühendkuningriigi kohtukulud tema enda kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:
1. Kuna Luksemburgi Suurhertsogiriik ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid, et täita 23. novembri 2006. aasta otsust kohtuasjas C‑452/05: komisjon vs. Luksemburg, siis rikkus Luksemburgi Suurhertsogiriik ELTL artikli 260 lõikest 1 tulenevaid kohustusi.
2. Kohustada Luksemburgi Suurhertsogiriiki maksma Euroopa Komisjoni kontole „Euroopa Liidu omavahendid” põhisumma 2 000 000 eurot.
3. Juhul kui käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päeval jätkub punktis 1 tuvastatud liikmesriigi kohustuste rikkumine, siis kohustatakse Luksemburgi Suurhertsogiriiki maksma Euroopa Komisjoni kontole „Euroopa Liidu omavahendid” karistusmakse 2800 eurot iga eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täitmiseks vajalike meetmete võtmisega hilinetud päeva eest, alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamise päevast kuni eespool viidatud kohtuotsuse komisjon vs. Luksemburg täieliku täitmiseni.
4. Mõista kohtukulud välja Luksemburgi Suurhertsogiriigilt.
5. Jätta Suurbritannia ja Põhja‑Iiri Ühendkuningriigi kohtukulud tema enda kanda.
Allkirjad