ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)
21. detsember 2022(*)
Sotsiaalpoliitika – Äriühingu üldjuhtimise alaste algatuste edendamiseks antavad toetused – Konkursikutse VP/2020/008 – Juriidilise isiku staatuseta Euroopa töönõukogude välistamine – Määruse (EL) 2018/1046 artikli 197 lõike 2 punkt c
Kohtuasjas T‑330/21,
EWC Academy GmbH, asukoht Hamburg (Saksamaa), esindaja: advokaat H. Däubler‑Gmelin,
hageja,
versus
Euroopa Komisjon, esindajad: R. Pethke ja B.‑R. Killmann,
kostja,
ÜLDKOHUS (üheksas koda),
nõupidamiste ajal koosseisus: koja president J. Costeira, kohtunikud T. Perišin ja P. Zilgalvis (ettekandja),
kohtusekretär: ametnik P. Cullen,
arvestades menetluse kirjalikku osa,
arvestades seda, et koja liikmel esinenud takistuse tõttu on koja koosseisu täiendamiseks määratud teine kohtunik,
arvestades 8. septembri 2022. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Hageja EWC Academy GmbH palub ELTL artikli 263 alusel esitatud hagis tühistada Euroopa Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta otsus, millega viimane jättis rahuldamata toetuseavalduse, mille hageja oli konsortsiumi koordineerijana esitanud konkursikutse VP/2020/008 raames töötajate osalemise kohta äriühingu üldjuhtimises (edaspidi „vaidlustatud otsus“).
Vaidluse taust
Konkursikutse
2 2. juunil 2020 avaldati konkursikutse VP/2020/008 (information, consultation and participation of representatives of undertakings) (edaspidi „konkursikutse“), mis puudutas toetuste andmist äriühingu üldjuhtimisega seotud algatuste edendamiseks.
3 See kutse avaldamine kuulus komisjoni 16. septembri 2019. aasta otsuse C(2019) 6522 (final), millega võetakse vastu 2020. aasta tööprogramm toetuste ja lepingute jaoks, mis on seotud tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraadi õiguste ja pädevusega ning mis kehtib rahastamisotsusena, raamistikku.
4 Konkursikutse punkti 2.1 kohaselt on kättesaadavate laenude eesmärk sisuliselt rahastada meetmeid, mis võimaldavad partneritel ja sotsiaalpartneritel tutvuda Euroopa Liidu õigusega ja poliitikaga, mis puudutab äriühingu töötajate kaasatust, ning töötada välja konkreetsed vastused sellest kaasatusest tulenevatele väljakutsetele ja neid rakendada. Sellega seoses puudutasid 2020. eelarveaastaks kehtestatud prioriteedid eelkõige tööturu osapoolte riikidevahelise koostöö edendamist, teadmiste ja parimate tavade vahetamist ning levitamist ning selliste meetmete väljatöötamist, millega toetatakse riikidevahelisi teavitamis-, konsulteerimis- ja osalusmehhanisme ning organeid, sealhulgas Euroopa töönõukogusid.
5 Selles kontekstis on konkursikutse punkti 6.1 alapunktis b täpsustatud, et taotlejad, põhitaotlejad ja kaastaotlejad, kellel on õigus sellel konkursil osaleda, peavad olema muu hulgas juriidilised isikud või töötajate esindajad, näiteks töönõukogud. Tööturu osapoolte organisatsioonidel, kellel kohaldatava riigisisese õiguse kohaselt puudub juriidilise isiku staatus, on vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuli 2018. aasta määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT 2018, L 193, lk 1; edaspidi „finantsmäärus“), artikli 197 lõike 2 punktile c samuti õigus esitada avaldus, arvestades finantsmääruse nõudeid.
6 Konkursikutse punkti 8.1 kohaselt peab taotlejatel, põhitaotlejatel ja kaastaotlejatel olema tugev finantssuutlikkus, et jätkata oma tegevust meetme kehtivuse ajal ning osaleda vajaduse korral selle rahastamises.
Haldusmenetlus
7 Hageja on koolituse ja nõustamisega tegelev äriühing, kes on spetsialiseerunud töötajate esindamisega seotud küsimustele piiriüleses kontekstis.
8 Hageja ning äriühingute Mayr-Melnhof Packaging ja DS Smith plc Euroopa töönõukogud koondusid konsortsiumi, et vastata konkursikutsele. Konsortsiumi projekt puudutas sisuliselt pakenditööstuse töötajatele mõeldud töökodade, konverentside ja koolituste väljatöötamist ja korraldamist.
9 Hageja esitas 30. juulil 2020 toetuseavalduse ja määras kaastaotlejateks Mayr‑Melnhof Packagingi ja DS Smithi Euroopa töönõukogud (edaspidi „kaastaotlejatest töönõukogud“). Toetuseavaldusele oli lisatud muu hulgas nimetatud töönõukogude presidentide kinnitus, mis kinnitas, et neil on nõutav finants- ja tegevussuutlikkus vastavalt konkursikutses nimetatud tingimustele.
10 Komisjon palus 14. septembril 2020 hagejal esitada tõendid kaastaotlejatest töönõukogude liikmesriigi ametiasutustes registreerimise kohta.
11 Hageja vastas 15. septembril 2020, et viimased on Euroopa töönõukogud, kelle moodustamiseks ei ole vaja neid registreerida, ning et neid esindavad nende presidendid.
12 Komisjon teatas 20. jaanuari 2021. aasta kirjas hagejale, et konsortsiumi avaldus läbis edukalt sisulise hindamise etapi, ning palus tal esitada täiendavaid dokumente, eelkõige vormi „Juriidiline isik“.
13 Hageja teatas 25. jaanuaril 2021 komisjonile, et kaastaotlejatest töönõukogud ei ole juriidilised isikud ning et seetõttu ei saa selle kohta ühtegi dokumenti esitada.
14 Komisjon palus finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c alusel hagejal esitada tõendid Mayr-Melnhof Packagingi Euroopa töönõukogu finantssuutlikkuse kohta, nõudes 24. märtsi 2021. aasta e‑kirjas töönõukogu bilanssi ning kasumiaruannet.
15 Hageja märkis 29. märtsi 2021. aasta kirjas, et ta ei ole suuteline tõendama kaastaotlejatest töönõukogude finantssuutlikkust, sest Euroopa töönõukogudel – välja arvatud Prantsusmaal – ei ole eraldi pangakontot ning nad ei koosta bilanssi.
16 Komisjon võttis 14. aprilli 2021. aasta kirjaga Ares(2021) 2519314 vastu vaidlustatud otsuse, millega jättis rahuldamata hageja kui konsortsiumi koordinaatori toetuste andmise menetluse raames esitatud toetuseavalduse.
17 Komisjon märkis vaidlustatud otsuses, et vaatamata kaastaotlejatest töönõukogude esitatud kinnitustele, millest nähtub, et neil on piisav finantssuutlikkus konkursikutse esemeks oleva meetme elluviimiseks, ei ole neil ei raamatupidamise aastaaruannet (bilanss ja/või kasumiaruanne) ega pangakontot. Seetõttu leidis komisjon, et need kaks töönõukogu ei vasta finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c ning konkursikutse punkti 8.1 tingimustele.
18 Olles tuvastanud, et kaastaotlejatest töönõukogud ei ole rahastamiskõlblikud, leidis komisjon, et hageja ei vastanud konkursikutse punkti 6.1 alapunktis b sätestatud rahastamiskõlblikkuse miinimumkriteeriumile, mistõttu avaldus tuli tervikuna rahuldamata jätta.
Poolte nõuded
19 Hageja palub Üldkohtul:
– tühistada vaidlustatud otsus;
– kohustada komisjoni tegema õiguspärane toetuse andmise otsus;
– mõista kohtukulud välja komisjonilt.
20 Komisjon palub Üldkohtul:
– tunnistada hagi vastuvõetamatuks osas, mis puudutab tema suhtes taotletavat ettekirjutust teha õiguspärane toetuse andmise otsus;
– jätta hagi ülejäänud osas põhjendamatuse tõttu rahuldamata;
– mõista kohtukulud välja hagejalt.
Õiguslik käsitlus
Üldkohtu pädevus
21 Komisjon väidab, et Üldkohus ei ole pädev tegema otsust nõuete teise punkti kohta, kuna hageja soovib saada avaldust võimaliku tühistava kohtuotsuse tagajärgede kohta, mis kujutab endast ettekirjutust selle täitmise korra kohta.
22 Tuleb tõdeda, et selle nõudega palutakse Üldkohtul tõepoolest kohustada komisjoni tegema õiguspärane otsus toetuse andmise kohta.
23 Sellega seoses piisab, kui meenutada, et ELTL artiklil 263 põhineva õiguspärasuse kontrolli raames ei ole Üldkohtul pädevust teha liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ettekirjutusi (22. septembri 2016. aasta kohtumäärus Gaki vs. komisjon, C‑130/16 P, ei avaldata, EU:C:2016:731, punkt 14), isegi kui need puudutavad tema kohtuotsuste täitmise korda (19. juuli 2016. aasta kohtumäärus Trajektna luka Split vs. komisjon, T‑169/16, ei avaldata, EU:T:2016:441, punkt 13).
24 Sellest järeldub, et nõuete teine punkt tuleb tagasi lükata, kuna Üldkohtul puudub pädevus seda lahendada.
Sisulised küsimused
25 Hageja põhjendab oma hagi sisuliselt kolme väitega, millest esimese kohaselt on rikutud finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c koostoimes konkursikutse punktiga 8.1, teise kohaselt on rikutud sama finantsmääruse artikli 197 lõiget 3 ning kolmanda kohaselt on rikutud õiguspärase ootuse kaitse põhimõtet.
26 Mis puudutab esimest väidet, siis hageja väidab sisuliselt, et komisjon rikkus finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c koostoimes konkursikutse punktiga 8.1. Ta leiab, et komisjon ei saa kohustada Euroopa töönõukogusid, millel puudub juriidilise isiku staatus, tõendama, et neil on pangakonto või oma aastabilanss.
27 Sellega seoses väidab hageja, et kõik konsortsiumi liikmed esitasid tõendid piisavate rahaliste vahendite kättesaadavuse kohta. Komisjon ei võtnud oma analüüsis arvesse asjaolu, et Austria ja Ühendkuningriigi õiguses, mis olid vastavalt kohaldatavad Mayr-Melnhof Packagingi Euroopa töönõukogule ja DS Smithi Euroopa töönõukogule, oli nende nõukogude jaoks ette nähtud võimalus nõuda äriühingult nende tegevusest tulenevate kulude hüvitamist, sealhulgas õigus sellele, et säilitatakse toetuste andmise menetluses osalevate presidentide ja liikmete töötasu.
28 Lisaks ei nõua finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkt c juriidilise isiku staatuseta üksuste puhul sarnaseid tõendeid neile, mida nõutakse juriidilistelt isikutelt, vaid samaväärseid tõendeid.
29 Lõpuks leiab hageja, et finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c tõlgendus, mille komisjon vaidlustatud otsuses andis, toob kaasa selle, et toetuste andmise menetlusest ei jäeta välja mitte ainult taotlejast konsortsium, vaid ka enamik liikmesriikide Euroopa töönõukogudest, kellel ei ole juriidilise isiku staatust.
30 Komisjon väidab, et finantsmääruse artikli 198 lõikes 2 nimetatud finantssuutlikkuse tõendamist nõutakse kõigilt taotlejatelt, olenemata sellest, kas neil on juriidilise isiku staatus või mitte.
31 Komisjon on seisukohal, et finantssuutlikkust tuleb kontrollida finantsmääruse artikli 196 lõike 1 punktis c osutatud teabe ja tõendavate dokumentide alusel. Selle kontrolli eesmärk on anda teavet asjaomase taotleja stabiilsuse ja maksevõime kohta.
32 Seetõttu esineb nende üksuste finantssuutlikkuse puhul, kes ei ole juriidilised isikud, suurem ebakindlus. See asjaolu suurendab toetuse andmisega seotud finantsriski liidu üldeelarvele ja finantshuvidele. Selles kontekstis on finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkt c, mis nõuab samaväärseid tõendeid kui need, mida on nimetatud finantsmääruse artikli 196 lõike 1 punktis c, mõeldud üksnes nende üksuste õigusliku staatusega seotud riskide korvamiseks, mis õigustab võimalust kehtestada rangemat nõuet kui see, mis kehtib juriidiliste isikute suhtes.
33 Komisjoni arvates pidid kaastaotlejatest töönõukogud vastavalt finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktile c esitama finantsmääruse artikli 196 lõike 1 punktis c loetletud tõenditega mitte ainult sarnased tõendid, vaid samaväärsed tõendid. Tõend on samaväärne, kui see vastab juriidiliselt isikult nõutavale tõendile ja sisaldab – selles tähenduses – finantsmääruse artikli 196 lõike 1 punktis c nõutud teavet.
34 Komisjoni väitel ei ole vaidlustatud otsuses aga hinnatud, kas kaastaotlejatest töönõukogude finantssuutlikkus on samaväärne juriidilise isiku omaga, kuna need töönõukogud ei suutnud finantssuutlikkust finantsmääruse artikli 198 alusel tõendada. Sellega seoses ei ole viimased tõendanud, et neil olid rahalised vahendid, mida nad võisid vabalt kasutada.
35 Tuleb meenutada, et finantsmääruse artikli 198 lõige 2 näeb ette, et avalduse esitajal peavad olema „stabiilsed ja piisavad rahastamisallikad, mis võimaldavad tal tegevust jätkata kogu aja jooksul, milleks toetus on antud, ning osaleda tegevuse rahastamises („finantssuutlikkus“)“. Selle artikli lõike 4 kohaselt kontrollitakse finantssuutlikkust eelkõige artiklis 196 – mis puudutab toetuseavalduste sisu, sealhulgas eelkõige viimase kolme lõpetatud majandusaasta kasumiaruannet ja bilanssi – osutatud teabe või tõendavate dokumentide analüüsi alusel.
36 Lisaks sätestab finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkt c, et üksused, kellel puudub juriidilise isiku staatus, võivad avalduse esitajatena osaleda toetuste andmise menetluses, tingimusel et nad pakuvad samaväärseid tagatisi liidu finantshuvide kaitsmiseks kui juriidilised isikud. Sellisel avalduse esitajal peab olema nimetatud isikutega samaväärne finantssuutlikkus ning ta peab oma esindajate vahendusel tõendama, et nimetatud tingimused on täidetud.
37 Arvestades finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c – mille eesmärk on võimaldada juriidilise isiku staatuseta üksustel osaleda liidu toetuste andmise menetlustes samadel alustel kui juriidilistel isikutel – sisu, ei saa selle artikli 196 lõike 1 punktis c nimetatud teavet ja tõendavaid dokumente, mida on vaja toetuseavalduse raames finantssuutlikkuse tõendamiseks ja mis hõlmavad eelkõige viimase kolme lõpetatud majandusaasta kasumiaruannet ja bilanssi, tõlgendada selliselt, et finantssuutlikkuse olemasolu saavad tõendada üksnes see teave ja need dokumendid.
38 Lisaks seaks finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c tõlgendus, mille tagajärjel nõutakse juriidilise isiku staatuseta üksustelt tõendeid, mida seostatakse tavaliselt sellise staatuse omamisega, kahtluse alla selle sätte soovitava toime, luues takistusi nende osalemisel toetuste taotlemises.
39 Kuigi juriidilise isiku finantssuutlikkusega samaväärset finantssuutlikkust peab olema võimalik tõendada muude vahenditega kui need, mida on näitena nimetatud finantsmääruse artikli 196 lõike 1 punktis c, peavad sellise suutlikkuse tõendamiseks esitatud tõendid siiski võimaldama kontrollida, et juriidilise isiku staatuseta üksus on suuteline pakkuma samaväärseid tagatisi liidu finantshuvide kaitsmiseks kui juriidiline isik, nagu nähtub finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c tekstist.
40 Käesolevas asjas leidis komisjon vaidlustatud otsuses, et kaastaotlejatest töönõukogud ei vasta finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c ja konkursikutse punkti 8.1 tingimustele – mille kohaselt taotlejatel, põhitaotlejatel ja kaastaotlejatel peab olema tugev finantssuutlikkus, et jätkata oma tegevust meetme kehtivuse ajal ning osaleda vajaduse korral selle rahastamises – üksnes seetõttu, et nimetatud nõukogudel ei olnud ei raamatupidamise aastaaruandeid (bilanss ja/või kasumiaruanne) ega pangakontot (vt eespool punkt 17). Seega nähtub vaidlustatud otsusest, et komisjoni arvates on tugeva finantssuutlikkuse tõendamiseks vaja esitada tõendid, mis on seotud raamatupidamise aastaaruande (bilanss ja/või kasumiaruanne) või pangakonto olemasoluga.
41 Ent nagu on tõdetud eespool punktides 36–39, ei ole finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punktis c koostoimes artikli 196 lõike 1 punktiga c ette nähtud, et andmed, mis näitavad juriidilise isiku staatuseta üksuste finantssuutlikkust, piirduksid tõenditega selle kohta, et neil on raamatupidamise aastaaruanne (bilanss ja/või kasumiaruanne) või oma pangakontod.
42 Seega on vaidlustatud otsus vastu võetud finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c rikkudes.
43 Lisaks, vaatamata komisjoni esitatud argumentidele, mille kohaselt ei suutnud kaastaotlejatest töönõukogud esitada tõendeid enda finantssuutlikkuse kohta, tuleb märkida, et vaidlustatud otsus ei põhine sellel asjaolul, mida otsuses ei mainita, ega selgita seega põhjuseid, miks hageja poolt konsortsiumi nimel edastatud andmed ja dokumendid ei kujutanud endast lubatud tõendeid finantssuutlikkuse kohta finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c tähenduses.
44 Eeltoodust tuleneb, et tuleb nõustuda väitega, et on rikutud finantsmääruse artikli 197 lõike 2 punkti c koostoimes konkursikutse punktiga 8.1.
45 Järelikult tuleb vaidlustatud otsus tühistada, ilma et oleks vaja analüüsida teist ja kolmandat väidet ning kohtuistungil välja toodud küsimust, mis puudutab esialgu edastatud toetuseavalduse summa väidetavat muutmist.
Kohtukulud
46 Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 kohaselt on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna kohtuotsus on tehtud komisjoni kahjuks, tuleb kohtukulud vastavalt hageja nõudele välja mõista komisjonilt, kes ühtlasi kannab ise oma kohtukulud.
Esitatud põhjendustest lähtudes
ÜLDKOHUS (üheksas koda)
otsustab:
1. Tühistada Euroopa Komisjoni 14. aprilli 2021. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata EWC Academy GmbH konkursikutse VP/2020/008 alusel esitatud toetuseavaldus.
2. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja EWC Academy kohtukulud.
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 21. detsembril 2022 Luxembourgis.
Allkirjad