EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)
6. mai 2009(*)
Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Ametisse nimetamine – Osakonnajuhataja ametikoht – Hageja kandidatuuri tagasilükkamine – Tingimused, mis on seatud teates vaba ametikoha kohta – Ilmne hindamisviga
Kohtuasjas F‑39/07,
mille ese on EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi,
Manuel Campos Valls, Euroopa Liidu Nõukogu ametnik, elukoht Brüssel (Belgia), esindajad: advokaadid S. Orlandi, A. Coolen, J.‑N. Louis ja É. Marchal,
hageja,
versus
Euroopa Liidu Nõukogu, esindajad: M. Arpio Santacruz ja I. Šulce,
kostja,
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (kolmas koda),
koosseisus: kohtunikud P. Mahoney (president), H. Kanninen (ettekandja) ja S. Gervasoni,
kohtusekretär: ametnik R. Schiano,
arvestades kirjalikus menetluses ja 5. juuni 2008. aasta kohtuistungil esitatut,
on teinud järgmise
otsuse
1 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 23. aprillil 2007 faksiga saadetud hagiavalduses (originaal esitati sama aasta 25. aprillil) palub M. Campos Valls esiteks tühistada ametisse nimetava asutuse otsus, millega G nimetati Euroopa Liidu Nõukogu A peadirektoraadi (personal ja haldus) III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine) hispaania keele osakonna juhatajaks (edaspidi „vaidlusalune ametikoht”), ning teiseks tühistada otsus, millega lükati tagasi tema kandidatuur vaidlusalusele ametikohale.
Õiguslik raamistik
2 Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikkel 4 sätestab:
„Ametnikke nimetatakse ametisse ja edutatakse üksnes vaba ametikoha täitmiseks ja järgides käesolevaid personalieeskirju.
Institutsioon teatab vabast ametikohast oma töötajatele pärast seda, kui ametisse nimetav asutus […] on otsustanud, et koht tuleb täita.
Kui vaba ametikohta ei ole võimalik täita üleviimise, artikli 45a kohase ametisse nimetamise või ametialase edutamise teel, teatatakse sellest teiste institutsioonide töötajatele ja/või korraldatakse sisekonkurss.”
3 Personalieeskirjade artikli 7 lõike 1 esimese taande kohaselt:
„Ametisse nimetav asutus […] määrab üksnes teenistusüksuse huvides tegutsedes ja kodakondsust arvestamata iga ametniku ametissenimetamise või üleviimise teel selle tegevusüksuse ametikohale, mis vastab selle ametniku palgaastmele.”
4 Personalieeskirjade artikli 29 lõige 1 näeb ette:
„Enne vaba ametikoha täitmist mõnes institutsioonis kaalub ametisse nimetav asutus […] kõigepealt:
a) kas seda kohta on võimalik täita:
i) üleviimise teel või
ii) ametisse nimetamise teel vastavalt artiklile 45a või
iii) ametialase edutamise teel
institutsiooni sees;
[…]
ning rakendab siis konkursimenetlust kas kvalifikatsioonide või katsete või nii kvalifikatsioonide kui ka katsete põhjal. […]”
5 Personalieeskirjade artikli 45 lõige 1 sätestab:
„Ametialane edutamine toimub ametisse nimetava asutuse […] otsusega artikli 6 lõiget 2 silmas pidades. Selleks nimetatakse ametnik tema tegevusüksuse järgmisele kõrgemale palgaastmele. Edutamiseks valitakse välja eranditult need ametnikud, kes on oma palgaastmele vastaval ametikohal töötanud minimaalselt kaks aastat, võrreldes enne seda edutamiseks kõlblike ametnike teeneid. Teenete võrdlemisel võtab ametisse nimetav asutus […] eelkõige arvesse aruandeid ametnike, oma kohustuste täitmisel muude keelte kui selle keele kasutamise kohta, mille põhjaliku valdamise kohta ta on esitanud tõendid artikli 28 [punkti] f kohaselt, ja vajaduse korral nende poolt võetavate vastutuste määra kohta.”
Vaidluse aluseks olevad asjaolud
6 15. märtsil 2006 avaldas Euroopa Liidu Nõukogu peasekretariaat personaliteates nr 46/06 teate vaba ametikoha kohta 60/06, et täita A peadirektoraadi (personal ja haldus) III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine) hispaania keele osakonna juhataja ametikoht (A kategooria palgajärk 14, 13 või 12) (edaspidi „teade vaba ametikoha kohta”).
7 Teate vaba ametikoha kohta osa „Tööülesannete kirjeldus” oli sõnastatud järgmiselt:
„– Vastutada keeletalituse juhtide koordineerimise all hispaania keele osakonna juhtimise eest nii inimressursside (tõlkijad, sekretärid ja abiteenistujad) kui ka kogu tõlketoodangu osas (dokumentide ettevalmistamine, tõlkimine, toimetamine ning lõplik esitamine, tähtaegadest ning kvaliteedist kinnipidamine);
– osaleda [nõukogu peasekretariaadi] keelevaldkonna juhtivpõhimõtete määratlemises ning elluviimises, eelkõige hispaania keele osas;
– tagada isiklikud kontaktid ning organiseerida korrapäraselt osakonna koosolekuid või koosolekuid teatud osakonna töötajatega;
– hispaania keele osas hoida kontakte ning tagada koostöö teiste institutsioonide sarnaste üksustega;
– hallata struktuurilisi muudatusi, mis otsustati teha [A peadirektoraati (personal ja haldus) kuuluvasse III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine)] ümberkorraldamise raames pärast viimast laienemist.”
8 Teate osa „Nõutav kvalifikatsioon” on sõnastatud järgmiselt:
„– Peab olema nõukogu ametnik.
– Kuuluma A* kategooria palgaastmesse 14, 13 või 12.
– Omama keeleosakonna juhatamiseks nõutavat juhtimis- ja vastutusvõimet.
– Olema võimeline haldama organisatsioonilisi muudatusi.
– Omama häid teadmisi [p]easekretariaadi tegevusest ning menetlustest; tundma tõlketehnikaid ja organisatsioonilisi võtteid ning nõukogu peasekretariaadi töömeetodeid.
– Omama koordineerimis- ja organiseerimisvõimet ning olema inimsuhete ja teabevahetuse vallas võimekas (meeskonnatöö, konfliktide lahendamine, paindlikkus, töötajate motiveerimine…).
– Väga hea hispaania keele oskus ning hea inglise ja/või prantsuse keele oskus, mis võimaldab nendest kahest keelest ühes ennast kirjalikult väljendada.”
9 Hageja, kes edutati 22. detsembril 1994 palgaastmele LA 3 (alates 1. maist 2006 muudetud palgaastmeks AD 14) ning kes määrati hispaania keele osakonda keelenõunikuna, esitas vaidlusalusele ametikohale oma kandidatuuri.
10 Pärast nelja kandidaadi, sh G ja hageja intervjueerimist asus valikukomitee oma 30. mai 2006. aasta aruandes seisukohale, et G on ainuke kandidaat, kes vastab vaidlusaluse ametikoha täitmiseks seatud tingimustele ning seetõttu soovitas valikukomitee tema kandidatuuri heaks kiita.
11 Hagejat teavitati 7. juuni 2006. aasta teatega tema kandidatuuri tagasilükkamisest. Teates märgiti, et valik langes „teise kandidaadi kasuks, kes vastab täpsemalt [vaidlusaluse ametikoha] vajadustele”.
12 Nõukogu peasekretariaadi töötajaid teavitati 9. juunil 2006 ametisse nimetava asutuse otsusest nimetada G vaidlusalusele ametikohale alates 1. juulist 2006.
13 6. septembril 2002 esitas hageja personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse G ametisse nimetamise otsuse ning tema enda kandidatuuri tagasilükkamise otsuse peale.
14 Ametisse nimetav asutus jättis kaebuse rahuldamata 8. jaanuari 2007. aasta otsusega, mis saadeti hageja esindajale 11. jaanuari 2007. aasta faksiga.
Menetlus ja poolte nõuded
15 Menetlust korraldavate meetmete raames palus Avaliku Teenistuse Kohus vastavalt Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artikli 55 lõike 2 punktile d nõukogul esitada teate vaba ametikoha kohta täielik tekst ning koopiad kandidaatide valikumenetlusele kohaldatavatest sisejuhistest.
16 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 30. aprillil 2008 faksiga saabunud kirjas (originaal esitati sama aasta 8. mail) esitas nõukogu:
– teate vaba ametikoha kohta täieliku teksti;
– koopia nõukogu peasekretariaadi 16. juuli 2004. aasta personaliteatest nr 113/04, mis käsitleb asepeasekretäri otsust nr 111/2004 personalieeskirjade XIII lisa artikli 7 lõike 4 rakendamise kohta ning mis sisaldab nõukogu peasekretariaadi kõrgemate ametikohtade organisatsioonilise struktuuri skeemi ja nendel ametikohtadel olevate ametnike nimekirja 30. aprilli 2004. aasta seisuga;
– koopia 17. juuni 2005. aasta teatest A* kategooriasse kuuluvatele ametnikele, mis käsitleb osakonnajuhatajate ametikohtade täitmise menetlust;
– koopia nõukogu peasekretariaadi 9. novembri 2004. aasta personaliteatest nr 188/04 osakonnajuhatajate valikumenetluse kohta.
17 Menetlust korraldavatele meetmetele vastuseks saadetud kirjas selgitas nõukogu, et ta kavatses kehtestada uue menetluse osakonnajuhatajate ametikohtade täitmiseks. Nõukogu sõnul taheti osakonnajuhatajate valikumenetlusele kohaldada mõnede muudatustega seda praktikat, mis oli kasutusele võetud direktorite ametikohtade täitmiseks. Nõukogu lisas, et selle menetluse formaliseerimist oodates järgiti mutatis mutandis direktorite ametikohtade täitmiseks ettenähtud menetlust. Seega abistas ametisse nimetavat asutust osakonnajuhatajate ametikohtade täitmise vallas valikukomitee, mis koosnes esimehest (peadirektor/„taotlejaks” oleva teenistuse direktor), kahest ametisse nimetava asutuse määratud liikmest ning ühest personalikomitee määratud liikmest.
18 Kohtuistungil palus Avaliku Teenistuse Kohus nõukogul esitada G kandideerimistaotlus ning kõik valikukomitee koostatud dokumendid teates vaba ametikoha kohta nõutud kvalifikatsioonide hindamise kohta, sh vajadusel valikumenetluses osalenud kandidaatide teenete võrdlev tabel.
19 Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 17. juuni 2008. aasta faksiga saabunud kirjaga (originaal esitati sama aasta 20. juunil) täitis nõukogu Avaliku Teenistuse Kohtu nõude. Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 7. juuli 2008. aasta faksiga saabunud kirjas (originaal esitati sama aasta 12. juulil) esitas hageja oma märkused nõukogu esitatud dokumentide kohta.
20 Avaliku Teenistuse Kohus lõpetas 12. juuli 2008. aasta otsusega suulise menetluse ja andis asja nõupidamisele.
21 Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:
– tühistada ametisse nimetava asutuse otsused tema kandidatuuri tagasilükkamise ning G vaidlusalusele ametikohale ametisse nimetamise kohta;
– mõista kohtukulud välja nõukogult.
22 Nõukogu palub Esimese Astme Kohtul:
– jätta hagi rahuldamata;
– jätta kohtukulud poolte endi kanda.
Õiguslik käsitlus
23 Oma hagi põhjenduseks esitab hageja kolm väidet, mis käsitlevad ilmset hindamisviga, teate vaba ametikoha kohta eiramist ning personalieeskirjade artikli 45 rikkumist.
24 Hageja esitatud väiteid tuleb analüüsida koos, kuna need põhinevad samadel argumentidel.
Poolte argumendid
25 Hageja meenutab esmalt, et teates vaba ametikoha kohta nõutud kvalifikatsioonide hulgas eeldati kandidaatidelt, et nad omavad häid teadmisi nõukogu peasekretariaadi tegevusest, menetlustest ja töömeetoditest ning tunnevad tõlketehnikaid ja organisatsioonilisi võtteid.
26 Hageja sõnul asus G pärast õigusteaduse ning Euroopa õiguse diplomi saamist Euroopa Ühenduste Komisjoni tarbijakaitsetalitusse, seejärel määrati ta nõukogu peasekretariaadi peadirektoraati E 6 (Balkan) ja peadirektoraati H 1 (Asüül) ning lõpuks haldusalase kaasajastamise, auditite järelkontrolli ja võrdsete võimaluste talitusse. Seega puudub G-l „igasugune tõlkimisalane ning täpsemalt spetsiifilisi tõlketehnikaid ja [nõukogu peasekretariaadi] tõlkimistöö uusi meetodeid (Trados ja Euramis) puudutav koolitus ja töökogemus”.
27 Oma repliigis väidab hageja, et kuigi A peadirektoraadi (personal ja haldus) III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine) osakonnajuhatajad ei tegele tõlkimise ja kvaliteedi kontrolliga, vaid sellega tegelevad tõlkijad ja kvaliteedi kontrollijad, peab vastavalt teatele vaba ametikoha kohta siiski isik, kes nimetatakse vaidlusalusele ametikohale, vastutama hispaania keele osakonna juhtimise eest nii inimressursside kui ka kogu tõlketoodangu osas (dokumentide ettevalmistamine, tõlkimine, toimetamine ning lõplik esitamine, tähtaegadest ning kvaliteedist kinnipidamine). Hageja küsib, kas osakonnajuhataja on üldse võimeline vastutama tõlkeprotsessi eest, ilma tõlketehnikatest kindlaid ja tõendatud teadmisi omamata. Osakonnajuhataja peab nimelt olema võimeline kontrollima kvaliteedi kontrollija ning tõlkijate tööd selleks, et hallata inimressursse ning kogu tõlketoodangut.
28 Kuigi nõukogu viitab G nelja-aastasele teenistusstaažile haldusjuhtimise vallas, ei ole tal võimalik näidata, et see kandidaat tunneb tõlketehnikaid. Isegi kui oletada, et G-l on tõlkevaldkonnas teatud teadmised, ei tähenda see igal juhul seda, et tal on hageja teadmistega võrreldavad teadmised tõlketehnikatest, mille valdamist mitme aasta jooksul hageja tõendab.
29 Käesoleva kohtuotsuse punktis 19 mainitud märkustes väidab hageja, et valikukomitee tõdes, et G-l ei ole lingvisti koolitust ega praktilist kogemust ning et tema lähenemine võib olla tehnokraatlik. Sellega seoses tugineb hageja valikukomitee hindamisvormile, milles pealkirja „Ametikohaga seotud aspektid” all märgitakse, et G‑l „ei ole praktilist kogemust ega koolitust lingvistina” ning pealkirja „Juhtimise ja meeskonnatööga seotud aspektid” all märgitakse, et G „võib oma lähenemisviisi poolest olla tehnokraatlik”.
30 Lisaks heidab hageja valikukomiteele ning ametisse nimetavale asutusele ette, et nad ei võtnud arvesse kandidaatide kolme viimast hindamisaruannet. Tema arvates tõendavad need hindamisaruanded piisavalt seda, et tal on kõik nõutavad kvalifikatsioonid, sh keeleosakonna juhatamiseks nõutav juhtimis- ja vastutusvõime ning koordineerimis- ja organiseerimisvõime.
31 Käesoleva kohtuotsuse punktis 19 mainitud märkustes leiab hageja samuti, et valikukomitee tegi ilmse hindamisvea, kui ta pidas hageja kandidatuuri negatiivseks aspektiks inglise keele väheveenvat oskust ning samas ei märkinud positiivse aspektina tema prantsuse keele oskust. Sellega seoses märgib hageja, et teates vaba ametikoha kohta nõutav kvalifikatsioon hõlmas ainult väga head hispaania keele oskust ning head inglise ja/või prantsuse keele oskust, mis võimaldab nendest kahest keelest ühes ennast kirjalikult väljendada.
32 Nõukogu märgib vastuseks kõigepealt, et G vastab kõigile nõuetele, mis on seatud teates vaba ametikoha kohta, ning kui ametisse nimetav asutus otsustas ta vaidlusalusele ametikohale nimetada, ei kasutanud ta seega oma kaalutlusõigust ilmselgelt valesti.
33 Lisaks rõhutab nõukogu, et teates vaba ametikoha kohta seatud tingimusi peab lugema koos teate selle osaga, milles kirjeldatakse täidetavaid tööülesandeid. Teade vaba ametikoha kohta määratleb osakonnajuhataja tööna A peadirektoraati (personal ja haldus) kuuluva III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine) hispaania keele osakonna juhtimise, mitte osakonna töötajate tõlgete üle järelevalvet teostades tõlkijana tegutsemise.
34 Seoses sellega, mis puudutab täpsemalt teates vaba ametikoha kohta nõutud tõlketehnikate tundmist, väidab nõukogu, et sellest tingimusest tuleneb selgelt, et sellega ei nõuta töökogemust tõlkevaldkonnas, vaid ainult tõlketehnikate tundmist. Sellega seoses nendib nõukogu, et hageja näib segamini ajavat tõlkevaldkonna tundmise ja kogemuse samas valdkonnas.
35 Nõukogu märgib samuti, et G õppis oma eelnevate tööülesannete raames tundma spetsiifilisi tõlketehnikaid ning selle valdkonna töömeetodeid, eriti osas, mis puudutab kogu tõlketoodangu paremaks muutmist. Hageja ei esita seevastu ühtegi asjaolu põhjendamaks oma väidet, et ta täidab kõiki teates vaba ametikoha kohta seatud tingimusi, vastupidi valikukomitee arvamusele, et G oli ainuke, kes need tingimused täitis.
36 Lõpuks arvab nõukogu, et personalieeskirjade artikli 45 rikkumist käsitlev väide on vastuvõetamatu põhjendusel, et hageja ei selgita, kuidas ametisse nimetav asutus seda sätet rikkus.
37 Selles osas väidab nõukogu teise võimalusena, et personalieeskirjade artikkel 45 viitab edutamisotsustele. Käesoleval juhul täideti ametikoht vastavalt personalieeskirjade artiklile 4, artikli 7 lõikele 1 ning artikli 29 lõikele 1, kuna nii hageja kui ka G palgaaste jäi teates vaba ametikoha kohta ettenähtud palgaastmete vahemikku (palgaastmed 12–14).
38 Nõukogu arvates tuleneb sellest, et hageja sellekohaseid argumente saab mõista nii, et need viitavad vaidlusalusele ametikohale esitatud kandidaatide võrdlevale hindamisele. Selline hindamine toimus valikukomitee kaasabil. Seetõttu ei ole personalieeskirjade artiklis 45 koostoimes personalieeskirjade artikli 29 lõikega 1 ette nähtud tingimuste järgimata jätmist puudutavad argumendid põhjendatud.
39 Oma vasturepliigis täpsustab nõukogu, et tõlketehnikate tundmine oli ainult üks tingimus teates vaba ametikoha kohta. Osakonnajuhataja ülesanne on osakonna juhtimine. Selles osas täidab G – erinevalt hagejast – teates vaba ametikoha kohta esitatud tingimusi.
Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang
40 Hageja väidab, et vaidlusalusele ametikohale valitud G‑l ei ole kõiki teates vaba ametikoha kohta nõutud kvalifikatsioone. G-l puudub igasugune tõlkimisalane ning täpsemalt spetsiifilisi tõlketehnikaid puudutav koolitus ja töökogemus. Kohtuistungil täpsustas hageja, et otsus lükata tema kandidatuur tagasi rikub samuti õigusnorme, kuna asuti seisukohale, et ta ise ei täida teates vaba ametikoha kohta seatud tingimusi. Kohtuvaidlus käsitleb seega hageja ja G kvalifikatsioonide hindamist, võttes arvesse teates vaba ametikoha kohta seatud tingimustele antavat tõlgendust.
41 Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt eeldab ametisse nimetavale asutusele ametissenimetamiseks antud ulatusliku kaalutlusõiguse rakendamine seda, et viimane selgitab hoolsalt ja erapooletult välja iga kandideerimistaotluse olulised asjaolud ning järgib kohusetundlikult teates vaba ametikoha kohta nimetatud nõudeid, mistõttu ta on kohustatud kõrvale jätma kõik neile nõuetele mittevastavad kandidaadid. Teade vaba ametikoha kohta on tegelikult õiguslik raamistik, mille ametisse nimetav asutus ise enda jaoks kehtestab, ning ta peab sellest rangelt kinni pidama (Euroopa Kohtu 28. veebruari 1989. aasta otsus liidetud kohtuasjades 341/85, 251/86, 258/86, 259/86, 262/86, 266/86, 222/87 ja 232/87: van der Stijl ja Cullington vs. komisjon, EKL 1989, lk 511, punkt 51, ja 18. märtsi 1993. aasta otsus kohtuasjas C‑35/92 P: parlament vs. Frederiksen, EKL 1993, lk I‑991, punktid 15 ja 16; Esimese Astme Kohtu 12. mai 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑159/96: Wenk vs. komisjon, EKL AT 1998, lk I‑A‑193 ja II‑593, punkt 63; 3. veebruari 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑137/03: Mancini vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑7 ja II‑27, punkt 85; 4. mai 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑30/04: Sena vs. EASA, EKL AT 2005, lk I‑A‑113 ja II‑519, punkt 80; 5. juuli 2005. aasta otsus kohtuasjas T‑370/03: Wunenburger vs. komisjon, EKL AT 2005, lk I‑A‑189 ja II‑853, punkt 51, ja 4. juuli 2006. aasta otsus kohtuasjas T‑45/04: Tzirani vs. komisjon, EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑145 ja II‑A‑2‑681, punkt 46).
42 Selleks et kontrollida, kas ametisse nimetav asutus ei ole neid õiguslikke raame ületanud, tuleb Avaliku Teenistuse Kohtul esmalt uurida, millised olid teates vaba ametikoha kohta seatud tingimused, ja seejärel kontrollida, kas nimetatud asutuse poolt sellele ametikohale valitud kandidaat vastas tegelikult neile tingimustele (Esimese Astme Kohtu 19. märtsi 1997. aasta otsus kohtuasjas T‑21/96: Giannini vs. komisjon, EKL AT 1997, lk I‑A‑69 ja II‑211, punkt 20; eespool viidatud kohtuotsus Wenk vs. komisjon, punkt 64, ja eespool viidatud kohtuotsus Tzirani vs. komisjon, punkt 48). Lõpuks peab Avaliku Teenistuse Kohus uurima, kas hageja võimete osas ei ole ametisse nimetav asutus teinud ilmset hindamisviga, kui ta eelistas talle teist kandidaati (eespool viidatud kohtuotsus Wenk vs. komisjon, punkt 72, ja eespool viidatud kohtuotsus Mancini vs. komisjon, punkt 92).
43 Kontroll peab siiski piirduma küsimusega, kas arvestades asjaolusid, millele administratsioon hinnangu andmisel tugines, jäi viimane mõistlikkuse piiridesse ega kasutanud oma pädevust ilmselgelt valesti. Seega ei või Avaliku Teenistuse Kohus asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut kandidaadi kvalifikatsioonide kohta oma vastava hinnanguga (eespool viidatud kohtuotsus Wenk vs. komisjon, punkt 64; Esimese Astme Kohtu 19. septembri 2001. aasta otsus kohtuasjas T‑152/00: E vs. komisjon, EKL AT 2001, lk I‑A‑179 ja II‑813, punkt 29; 14. oktoobri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑174/02: Wieme vs. komisjon, EKL AT 2003, lk I‑A‑241 ja II‑1165, punkt 38; 11. novembri 2003. aasta otsus kohtuasjas T‑248/02: Faita vs. majandus- ja sotsiaalkomitee, EKL AT 2003, lk I‑A‑281 ja II‑1365, punkt 71, ja eespool viidatud kohtuotsus Tzirani vs. komisjon, punkt 49).
44 Eespool viidatud põhimõtteid arvestades tuleb esiteks kindlaks teha, millist teates vaba ametikoha kohta nõutud kvalifikatsiooni hageja arvates G-l ei olnud.
45 Teade vaba ametikoha kohta sisaldab peakirja „Tööülesannete kirjeldus” all viit taanet, mis on toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 7. Seejärel märgitakse teates pealkirja „Nõutav kvalifikatsioon” alla seitsmes taandes need nõuded, mida on korratud käesoleva kohtuotsuse punktis 8. Kaks esimesest taanet seitsmest, mis on üldised, nõuavad, et kandidaadid oleksid nõukogu ametnikud ning et nad kuuluksid A* kategooria palgaastmesse 14, 13 või 12. Viimane taane on keeleoskuse kohta. Kolmas, neljas ja kuues taane nõuavad eelkõige juhtimis-, koordineerimis- ja organiseerimisvõimet. Viies taane nõuab lõpetuseks kandidaatidelt „häid teadmisi peasekretariaadi tegevusest ning menetlustest” ning teadmisi „tõlketehnika[test] ja organisatsioonilis[test] võte[test] ning nõukogu peasekretariaadi töömeetod[itest]”.
46 Kuna hageja vaidlustab G teadmised tõlkevaldkonnas, tuleb asuda seisukohale, et käesoleva kohtuvaidluse ese on teate vaba ametikoha kohta osa „Nõutav kvalifikatsioon” viiendas taandes toodud nõue, mis puudutab tõlketehnikaid. Oma menetlusdokumentides viitab hageja ise muu hulgas eriti sellele teate vaba ametikoha kohta tingimusele.
47 Teiseks tuleb märkida, et hageja ei väida, et hispaania keele osakonna juhataja peaks tegelema tõlkimise ja kvaliteedi kontrolliga. Siiski väidab hageja, et selleks, et täita juhtimisülesandeid ning olla korraldamise eest vastutav, peab nimetatud osakonnajuhataja omama kindlaid teadmisi tõlketehnikatest.
48 Sellega seoses tuleb tegelikult tõdeda, et teate vaba ametikoha kohta enda sõnastusest nähtub, et ei piisa sellest, et kandidaatidel oleksid teadmised juhtimisest, organiseerimisest ning nõukogu peasekretariaadi toimimisest. Kandidaadid peavad samuti spetsiifiliselt tundma tõlkevaldkonda, kuna nõutakse tõlketehnikate tundmist.
49 Kolmandaks peab seega kindlaks tegema, milline mõte ja ulatus on nõudel tunda tõlketehnikaid.
50 Nagu rõhutab nõukogu, ei saa nõutavat kvalifikatsiooni tõlgendada tööülesannete kirjeldusest eraldiseisvalt (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Tzirani vs. komisjon, punkt 53). Tööülesanded, mis on välja toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 7, näitavad, et vaidlusaluse ametikoha saajal on juhtimis- ja organiseerimisroll. Seetõttu, mõistes nõuet tunda tõlketehnikaid, tuleb arvestada spetsiifilist rolli, mis vaidlusaluse ametikoha saajal on.
51 Sellega seoses tuleb nentida, et kuna vaidlusaluse ametikoha juurde kuuluvad tööülesanded ei koosne otseselt tõlkimisest või tõlkimise kvaliteedi kontrollimisest, vaid põhiliselt juhtimis- ja organiseerimisülesannetest, siis tõlketehnikate tundmise tingimust ei saa mõista nii, et see nõuab sama kvalifikatsiooni, mis on nõutav tõlkija või toimetaja ametikoha täitmiseks. Muu hulgas tuleb märkida, et teade vaba ametikoha kohta ei näe tingimusena ette koolitust või kogemust tõlkevaldkonnas.
52 Sellist arusaamist osakonnajuhataja rollist toetavad ka nõukogu esitatud dokumendid, mis kirjeldavad A peadirektoraati (personal ja haldus) kuuluva III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine), mille alla kuuluvad tõlketalitused ja seega ka hispaania keele osakond, uut struktuuri. Eelkõige nähtub dokumendist „[Nõukogu peasekretariaadi] haldusalane kaasajastamine, aruanne A peadirektoraadi (personal ja haldus) III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine) optimaalse struktuuri kohta, uus haldusstruktuur” 8. juuli 2004. aasta versioonis, et osakonnajuhataja „allub [t]õlketalituse juhatajatele” ning „vastutab osakonna juhtimise ning kogu tõlketoodangu eest”. Sama dokumendi kohaselt vastutab igas keeleosakonnas toodangu kvaliteedi eest vastutav isik kõikide dokumentide kvaliteedi eest.
53 Seega ilmneb, et A peadirektoraati (personal ja haldus) kuuluva III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine) ümberkorraldamise eesmärk on osakonnajuhatajale juhtimisrolli panemine, samas kui igas osakonnas vastutab toodangu kvaliteedi eest vastutav isik kõikide dokumentide kvaliteedi ning eelkõige nende tõlkimise eest.
54 Sellest osakonnajuhataja tööülesannete analüüsist tuleneb, et ametisse nimetav asutus ei ületanud oma kaalutlusõigust osas, mis puudutab teates vaba ametikoha kohta nõutud tõlketehnikate tundmise tingimusele antavat tõlgendust.
55 Seejärel tuleb kontrollida, kas G vastab sellele tingimusele.
56 Avaliku Teenistuse Kohtu palvel nõukogu esitatud dokumentidest nähtub, et kuuest isikust koosnev valikukomitee määrati nõukogu poolt 7. aprillil 2006. Valikukomitee otsustas kandidaatide intervjuude hindamisel kasutada juhisena hindamisvormi. See vorm koosnes kolmest osast, milles oli ette nähtud maksimumpunktid, mis iga osa eest võis saada, st 30 punkti osa „Isiklikud aspektid” eest, 30 punkti osa „Ametikohaga seotud aspektid” eest ning 40 punkti osa „Juhtimise ja meeskonnatööga seotud aspektid” eest. Valikukomitee otsustas samuti, et ainult neid kandidaate, kes olid 100 punktist saanud vähemalt 50 punkti, soovitatakse vaidlusalusele ametikohale.
57 Valikukomitee viis intervjuud läbi nelja kandidaadiga, kelle hulgas olid hageja ja G. Pärast neid intervjuusid koostati iga kandidaadi kohta konsolideeritud hindamisvorm, mis väljendas kõikide valikukomitee liikmete arvamust. Selles versioonis märgiti samuti punktide arv, mille iga kandidaat oli saanud iga kolme osa eest ning samuti saadud punktide koguarv. Nendest hindamisvormidest nähtub, et G sai kokku 70 punkti, mis jagunes järgmiselt: 24 punkti osa „Isiklikud aspektid” eest, 18 punkti osa „Ametikohaga seotud aspektid” eest ning 28 punkti osa „Juhtimise ja meeskonnatööga seotud aspektid” eest.
58 G hindamisvormi osas „Isiklikud aspektid” on ära märgitud järgmised positiivsed aspektid: „Tunneb väga hästi [nõukogu peasekretariaadi] toimimist (nii poliitilisest kui halduslikust vaatepunktist lähtudes) – Osales [A peadirektoraati (personal ja haldus) kuuluva III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine)] ümberkorraldamise ettepaneku väljatöötamisel – Osales aktiivselt tõlketeenistuse optimaalset struktuuri käsitlenud [mõttekeskuse töös]”. Negatiivse aspektina on selles osas välja toodud järgmist: „ei ole praktilist kogemust ega koolitust lingvistina”.
59 Nõukogu esitatud dokumentidest, eelkõige G teenistuskoha muutmise avaldusest ning elulookirjeldusest nähtub samuti, et ta osales aktiivselt A peadirektoraadi (personal ja haldus) III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine), mille alla kuuluvad keeleosakonnad, reformis ning et ta oli palju aastaid „[v]astutav haldusalase kaasajastamise projektide ning eelkõige nende eest, mis puudutasid ametikohtade kirjeldust, organisatsioonilise struktuuri skeemi (sh nõukogu peasekretariaadis osakonnajuhataja mõiste kehtestamist), finantskorraldust, halduse detsentraliseerimist, A peadirektoraadi [(personal ja haldus) III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine)] reformi ning head haldustava”.
60 Kostja vastuses nendib nõukogu lisaks – ilma, et hageja oleks seda vaidlustanud –, et alates 2002. aasta jaanuarist pärast tema määramist haldusalase kaasajastamise, auditite järelkontrolli ja võrdsete võimaluste osakonda, mis kuulub üldiste haldusküsimuste talitusse, vastutas G projekti nr 11 eest, mis käsitles haldusalase kaasajastamise tegevuskava (PAMA) A peadirektoraadi (personal ja haldus) reformi kohta. Nõukogu sõnul „oli see projekt jagatud [viide] alaprojekti, mis käsitlesid vastavalt [k]eskset koordineerimist, keeletalitusi ning sekretariaaditeenuseid, dokumente ja terminoloogiat puudutavaid tugiteenuseid, sekretariaadi ülesannete asjakohast organiseerimist, tuge osakondadele ning dokumentide väljastamise tehnilisi teenuseid”. Nõukogu lisab, et kuna G oli projektijuht, oli ta ka liige A peadirektoraadi [(personal ja haldus) III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine)] töörühmas [nõukogu peasekretariaadi] haldusalase kaasajastamise tegevuskava kohta; see töörühm koostas aastatel 2002 kuni 2004 aruandeid A peadirektoraadi (personal ja haldus) III direktoraadi (kirjalik tõlge ja dokumentide koostamine) juhtkonnale ning ka peadirektorile, kes oli vastutav haldusalase kaasajastamise, tõlkimise ja terminoloogia jaoks dokumenditoe, kvaliteedi tagamise meetmete, tõlkimise ja toimetamise, põhilise teabe vahetamise ning tõlkijate poolt arvuti ja asjakohase tarkvara kasutamise eest.
61 Neil asjaoludel ning arvestades tõlgendust, mis on antud tõlketehnikate tundmise nõudele, ei saa hageja väita, et ametisse nimetav asutus eiras teates vaba ametikoha kohta seatud tingimusi, kui ta asus seisukohale, et G vastas neile tingimustele. Tuleb lisada, et arvestades tõlketehnikate tundmise tingimusele antud tõlgendust ei ole asjakohane hageja argument, et G hindamisvormi osas „Ametikohaga seotud aspektid” on negatiivse aspektina märgitud, et „ei ole praktilist kogemust ega koolitust lingvistina”, kuna selline kogemus või koolitus ei ole seatud tingimuseks teates vaba ametikoha kohta.
62 Tuleb kontrollida, kas ametisse nimetav asutus tegi hageja kandidatuuri tagasilükkamisel ilmse hindamisvea.
63 Sellega seoses tuleb tõdeda, et hageja kandidatuuri tagasilükkamise otsuses teavitas ametisse nimetav asutus hagejat sellest, et tema valik langes teise kandidaadi kasuks, „kes vastab täpsemalt [vaidlusaluse ametikoha] vajadustele”.
64 Kohtuistungil selgitas nõukogu esindaja, et ametisse nimetava asutuse arvates vastas hageja vaidlusaluse ametikoha vajadustele vähemal määral kui G.
65 Nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 56 on juba mainitud, otsustas valikukomitee, et vaidlusalusele ametikohale soovitatakse ainult neid kandidaate, kes saavad hindamisvormis 100 punktist vähemalt 50 punkti. Muu hulgas peab tõdema, et valikukomitee ei lükanud tagasi intervjuule kutsutud neljast kandidaadist ühtegi kandidatuuri sellel põhjusel, et nad ei täitnud ühte teates vaba ametikoha kohta seatud tingimust, ning et need intervjuud leidsid aset enne seda, kui valikukomitee viis läbi kandidaatide võrdleva hindamise.
66 Seega tuleb märkida, et hageja kandidatuuri ei lükatud tagasi põhjusel, et tal ei ole teates vaba ametikoha kohta nõutavat kvalifikatsiooni, vaid pärast kandidaatide teenete võrdlevat hindamist. Asjaolu, et ametnikul on ilmsed ja tunnustatud teened, ei välista teiste ametnike teenekamaks osutumise võimalust kandidaatide teenete võrdleva hindamise käigus (eespool viidatud kohtuotsus Wunenburger vs. komisjon, punkt 74; Avaliku Teenistuse Kohtu 22. oktoobri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑46/07: Tzirani vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 119).
67 Käesoleva kohtuvaidluse jaoks peab seega analüüsima, kas G ja hageja teenete võrdleval hindamisel tegi ametisse nimetav asutus ilmse hindamisvea.
68 Sellega seoses tuleb märkida, et hageja argumendid tuginevad peamiselt eeldusele, et nõustutakse tema tõlgendusega tõlketehnikate tundmise tingimusele. Kuna selle tõlgendusega ei saa nõustuda, nagu on märgitud käesoleva kohtuotsuse punktides 49–54, ei saa hageja väita, et ametisse nimetav asutus tegi ilmse hindamisvea.
69 Esiteks tuleb tõdeda, et valikukomitee andis G-le ja hagejale väga erinevad hinded. Nagu käesoleva kohtuotsuse punktis 57 on juba viidatud, sai G kokku 70 punkti, mis jagunes järgmiselt: 24 punkti osa „Isiklikud aspektid” eest, 18 punkti osa „Ametikohaga seotud aspektid” eest ning 28 punkti osa „Juhtimise ja meeskonnatööga seotud aspektid” eest. Hageja sai omalt poolt kokku ainult 42 punkti, mis jagunes 10 punkti osa „Isiklikud aspektid” eest, 20 punkti osa „Ametikohaga seotud aspektid” eest ning 12 punkti osa „Juhtimise ja meeskonnatööga seotud aspektid” eest.
70 Teiseks tuleb tõdeda, et arvestades teates vaba ametikoha kohta seatud tingimuse tõlketehnikate tundmise kohta tõlgendust, millega tuleb nõustuda, ei sea hageja argumendid kahtluse alla valikukomitee kasutatud hindamisvormi struktuuri eelkõige osas, mis puudutab teates vaba ametikoha kohta seatud tingimustele juhtimisvõime kohta antud kaalu.
71 Kolmandaks ei tõenda hageja, et ta vastab täpsemalt kui G teate vaba ametikoha kohta tingimustele, nagu neid tuleb mõista eelkõige osas, mis puudutab tõlketehnikate tundmise tingimust.
72 Sellest järeldub, et ametisse nimetav asutus ei teinud ilmset hindamisviga, kui ta asus seisukohale, et G kandidatuur vastab hageja kandidatuurist paremini vaidlusaluse ametikoha nõuetele.
73 Seda järeldust ei sea kahtluse alla väide, et valikukomitee ei võtnud oma töös arvesse kolme viimast hindamisaruannet, rikkudes nii personalieeskirjade artiklit 45. Esiteks väidab nõukogu kostja vastuses, et kolme viimast hindamisaruannet võeti arvesse. Käesoleva kohtuotsuse punktis 19 mainitud märkustes nendib hageja, et nõukogu poolt Avaliku Teenistuse Kohtule esitatud dokumentides ei mainita nimetatud aruannete analüüsimist. Siiski ei saa tuletada pelgalt sellest, et kandidaatide hindamisvormides puudub viide nendele hindamisaruannetele, et valikukomitee neid aruandeid ei analüüsinud (vt selle kohta Avaliku Teenistuse Kohtu 25. septembri 2008. aasta otsus kohtuasjas F‑44/05: Strack vs. komisjon, kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 165). Lisaks peab märkima, et kuigi hageja hindamisaruanded mainivad tema juhtimisvõimet, ei ole hageja tõendanud, et nimetatud aruanded näitavad, et ametisse nimetav asutus tegi ilmse hindamisvea, kui ta leidis, et G kandidatuur vastab hageja kandidatuurist paremini vaidlusaluse ametikoha nõuetele. Tegelikult tuleb sellega seoses võtta arvesse olulist erinevust, mille valikukomitee hageja ja G teenete võrdleval hindamisel välja tõi.
74 Isegi kui eeldada, et valikukomitee rikkus õigusnormi, andes hinnangu hageja inglise keele oskusele, ei ole see piisav tõendamaks, et ametisse nimetav asutus tegi ilmse hindamisvea. Selles osas tuleb samuti arvesse võtta olulist erinevust, mille valikukomitee hageja ja G teenete võrdleval hindamisel välja tõi. Tuleb tõdeda, et oma elulookirjelduses mainis hageja mitte ainult prantsuse keele oskust, vaid ka inglise keele oskust, mida ta pidas suurepäraseks. Lisaks tuleb märkida osas, mis puudutab hageja prantsuse keele oskuse taset, et asjaolu, et valikukomitee seda hindamisvormis ei positiivse ega negatiivse aspektina ei maininud, ei tõenda samuti ilmset hindamisviga.
75 Eeltoodust tuleneb, et väited ilmse hindamisvea, teate vaba ametikoha kohta eiramise ning personalieeskirjade artikli 45 rikkumise kohta tuleb tagasi lükata ilma, et oleks vaja teha otsus nõukogu esitatud vastuvõetamatuse vastuväite kohta, mis puudutab personalieeskirjade artikli 45 rikkumist käsitlevat väidet. Seega tuleb hagi jätta tervikuna rahuldamata.
Kohtukulud
76 Kodukorra artikli 122 kohaselt kohaldatakse kodukorra II jaotise 8. peatüki sätteid kohtukulude ja asja läbivaatamise kulude kohta ainult nendele kohtuasjadele, mis esitatakse Avaliku Teenistuse Kohtule alates nimetatud kodukorra jõustumisest ehk 1. novembrist 2007. Kohtuasjadele, mis on Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses enne nimetatud kuupäeva, kohaldatakse mutatis mutandis Euroopa Ühenduste Esimese Astme Kohtu kodukorra asjakohaseid sätteid.
77 Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kodukorra artikli 88 alusel kannavad institutsioonid ühenduste ja nende teenistujate vahelistes vaidlustes ise oma kohtukulud. Kuna kohtuotsus tehti hageja kahjuks, jäetakse kohtukulud poolte endi kanda.
Esitatud põhjendustest lähtudes
AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (kolmas koda)
otsustab:
1. Jätta hagi rahuldamata.
2. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.
Mahoney | Kanninen | Gervasoni |
Kuulutatud avalikul kohtuistungil 6. mail 2009 Luxembourgis.
Käesoleva kohtulahendi ning selles viidatud ja kohtulahendite kogumikus veel avaldamata ühenduste kohtute lahendite tekstid on kättesaadavad Euroopa Kohtu Interneti-leheküljel aadressil www.curia.europa.eu