Kohtuasi T‑396/10

Zucchetti Rubinetteria SpA

versus

Euroopa Komisjon

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Vannitoa seadmete ja sisustuse Belgia, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaade ja Austria turg – ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumise tuvastamise otsus – Hinnatõusude kooskõlastamine ja tundliku äriteabe vahetamine – Mõiste „rikkumine” – Üks rikkumine – Asjaomane turg – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Raskus – Koefitsiendid

Kokkuvõte – Üldkohtu otsus (neljas koda), 16. september 2013

1.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Liidu kohtu täielik pädevus – Ulatus – Suuniste trahvide arvutamise meetodi kohta arvessevõtmine – Piirid – Õiguse üldpõhimõtete järgimine

(ELTL artiklid 261 ja 263; nõukogu määrus nr 1/2003, artikkel 31; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

2.      Keelatud kokkulepped – Ühe rikkumise koostisosadeks olevad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Terviklik keelatud kokkulepe – Kriteeriumid – Ühine eesmärk – Rikkumise toimepanemise viis – Mõju puudumine

(ELTL artikli 101 lõige 1)

3.      Konkurents – Haldusmenetlus – Komisjoni otsus rikkumise tuvastamise kohta – Kohustus piiritleda asjaomane turg – Ulatus

(ELTL artikli 101 lõige 1)

4.      Keelatud kokkulepped – Kooskõlastatud tegevus – Mõiste – Koordineerimine ja koostöö, mis on vastuolus iga ettevõtja kohustusega otsustada sõltumatult, millisel viisil ta turul tegutseb – Teabe vahetamine konkurentide vahel – Konkurentsivastane eesmärk või tagajärg – Eeldus – Tingimused

(ELTL artikli 101 lõige 1)

5.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Kergendavad asjaolud – Kartellikokkuleppes kokkulepitust erinev käitumine – Piiratud osalemine – Tingimused

(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punkti 29 kolmas taane)

6.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Komisjoni suunistes määratletud arvutamismeetod – Trahvi põhisumma arvutamine – Rikkumise tunnusjoonte arvesse võtmine tervikuna

(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 2; komisjoni teatis 2006/C 210/02, punktid 9–11 ja 21–23)

7.      Konkurents – Trahvid – Trahvide määramise otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(ELTL 296; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

8.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Trahvi kehtestamine proportsionaalselt rikkumise raskuse hindamise teguritega

(ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõiked 2 ja 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

9.      Konkurents – Trahvid – Summa – Kindlaksmääramine – Kriteeriumid – Rikkumise raskus – Iga ettevõtja osalemise raskusaste – Eristamine – Mitmest osast koosnev keelatud kokkulepe (ELTL artikli 101 lõige 1; nõukogu määrus nr 1/2003, artikli 23 lõige 3; komisjoni teatis 2006/C 210/02)

1.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 17, 143–145)

2.      Konkurentsivaldkonnas võib ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumine tuleneda mitte ainult kokkulepetest või kooskõlastatud tegevusest, mis on eraldiseisvad ja mida tuleb karistada kui eraldiseisvaid rikkumisi, vaid ka mitmest kokkuleppest või kooskõlastatud tegevusest, mis on omavahel seotud, mistõttu tuleb neid pidada ühe rikkumise koostisosadeks. Ühe rikkumise olemasolu tuvastamiseks on komisjoni ülesanne tõendada, et kokkulepped või kooskõlastatud tegevus, mis küll puudutavad eri kaupu, teenuseid või territooriume, kuuluvad ühtsesse plaani, mille asjaomased ettevõtjad on tahtlikult ellu viinud ühise konkurentsivastase eesmärgi saavutamiseks.

Selle hindamisel, kas kõnealune õigusvastane tegevus kujutas endast mitut rikkumist või ühte rikkumist, tuleb uurida mitte seda, kas kõnealune tegevus puudutas ühele ja samale turule kuuluvaid tooteid, vaid seda, kas ettevõtjad ise pidasid seda tegevust niisugusesse ühtsesse plaani kuuluvaks.

Komisjon ei riku õigusnormi, kui tuvastab, et kolm asjaomast tootealamrühma on ühe rikkumise esemeks, kuigi need kuuluvad eri kaubaturgudele.

Järeldus, mille kohaselt ei kuulu asjaomased tootealamrühmad ühele ja samale kaubaturule, kuna need ei ole üksteisega asendatavad pakkumuse ega nõudluse seisukohast ning need erinevad tehnoloogilisest, kaubanduslikust ja esteetilisest seisukohast, ei sea kahtluse alla faktilisi asjaolusid, mille alusel komisjon leidis, et kõnealuseid tegevusi tuli pidada osaks ühest rikkumisest, arvestades nende tegevuste omavahelist seotust ja elluviidud ühtse plaani olemasolu.

(vt punktid 25, 26, 30, 31 ja 36)

3.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 28 ja 38)

4.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 53–59, 89–92, 95)

5.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 84, 132 ja 133)

6.      Nagu nähtub suuniste määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta punktidest 9–11, koosneb konkurentsivaldkonnas komisjoni trahvide määramiseks kasutatav meetod kahest etapist. Kõigepealt määrab komisjon igale ettevõtjale või ettevõtjate ühendusele trahvi põhisumma. Seejärel võib ta seda põhisummat suurendada või vähendada, arvestades raskendavaid või kergendavaid asjaolusid, mis iseloomustavad iga asjaomase ettevõtja osalemist.

Täpsemalt, trahvide kindlaksmääramise meetodi esimeses etapi osas näevad 2006. aasta suuniste punktid 21–23 ette, et osakaal kasutatavast müügiväärtusest („rikkumise raskuse” koefitsient) määratakse tasemele, mis jääb vahemikku 0–30%, võttes arvesse teatava hulga tegureid, nagu rikkumise laad, kõikide asjassepuutuvate ettevõtjate turuosa kokku, rikkumise geograafiline ulatus ja asjaolu, kas rikkumine ka toime pandi, kusjuures hindade määramise, turu jagamise ja tootmise piiramise kokkulepped on juba oma olemuselt kõige tõsisemad konkurentsipiirangud. Suuniste punktis 25 on täpsustatud, et komisjon lisab hoiatamise eesmärgil eespool nimetatud tegureid arvestades põhisummale summa, mis võimaldab arvutada lisasumma („lisasumma” koefitsient), mis moodustab 15–25% müügiväärtusest.

Seetõttu õigustab geograafilise ulatuse erinevus, mis tuleneb ettevõtjate osalemisest esiteks ühes rikkumises tervikuna, mis hõlmab kuut liikmesriiki, ja teiseks ainult ühe liikmesriigi territooriumil, eri „rikkumise raskuse” ja „lisasumma” koefitsientide kohaldamist. Nimelt, liidu kuut territooriumi hõlmavat ja kolme tootealamrühma puudutavat rikkumist ei saa õiguspäraselt pidada sama raskusega rikkumiseks, kui ühe liikmesriigi territooriumil toimepandud kahte tootealamrühma puudutavat rikkumist. Esimest rikkumist tuleb pidada teisest raskemaks, arvestades selle mõju ulatust liidu konkurentsile.

(vt punktid 103, 104 ja 118)

7.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 111)

8.      Vt otsuse tekst.

(vt punktid 120 ja 121)

9.      Vt otsuse tekst.

(vt punkt 123)