10. juunil 2011 esitatud hagi - HeidelbergCement versus komisjon

(Kohtuasi T-302/11)

Kohtumenetluse keel: saksa

Pooled

Hageja: HeidelbergCement AG (Heidelberg, Saksamaa) (esindajad: Rechtsanwalt U. Denzel ja Rechtsanwalt T. Holzmüller)

Kostja: Euroopa Komisjon

Nõuded

Hageja palub Üldkohtul:

tühistada ELTL artikli 263 neljanda lõigu alusel komisjoni 30. märtsi 2011. aasta otsuse juhtumil COMP/39520 - tsement ja sellega seotud tooted -artiklid 1 ja 2 hagejat puudutavas osas;

mõista hageja kohtukulud Üldkohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel välja komisjonilt.

Väited ja peamised argumendid

Hageja esitab oma hagi põhjenduseks viis väidet.

1.     Esimene väide: määruse (EÜ) nr 1/2003¹ artikli 18 lõike 3 rikkumine

Vaidlustatud otsus rikub määruse nr 1/2003 artikli 18 lõiget 3, kuna ei täpsusta piisavalt uurimise eesmärki ja nõuab ärialast teavet, mis ei ole määruse nr 1/2003 artikli 18 tähenduses "vajalik" selleks, et esitatud etteheidete osas uurimine läbi viia.

−    Hagejale ei teatatud vaidlustatud otsuses ega muul viisil uurimismenetluse jooksul, millist konkreetset käitumist talle ette heidetakse. Seetõttu rikub vaidlustatud otsus määruse nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 sätestatud kohustust nimetada uurimise eesmärk. Liidu kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb etteheidetavad asjaolud otsuses ära tuua piisava selgusega, et adressaadid ja kohtud saaksid hinnata tõendamise tarbeks nõutava teabe vajalikkust.

−    Otsuses nõutakse uuesti suure hulga teabe esitamist, mis on komisjonile tema varasematele teabenõuetele vastates juba esitatud. Komisjoni valduses juba olev teave ei ole "vajalik" määruse nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 tähenduses.

−    Nõutud teabe ja komisjoni "kahtluse" vahel ei ole võimalik leida seost. Komisjon ületab talle määruse nr 1/2003 artikli 18 lõikega 3 antud pädevust, et hageja kohta üldiselt andmeid koguda ("Fishing Expedition"). Sellisteks turu-uurimisteks on tema käsutuses määruse nr 1/2003 artiklis 17 ettenähtud vahend.

−    Komisjon ületab talle määruse nr 1/2003 artikli 18 lõikega 3 antud pädevuse, kuna vaidlustatud otsuses kohustab ta hagejat analüüsima ja hindama nõutud teavet.

2.     Teine väide: proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

Nõutud teab ulatus, vahendite valik ja määratud tähtaja lühidus rikuvad proportsionaalsuse põhimõtet.

−    Nõutud teabe kogumine ja ettevalmistamine ettenähtud vormis paneb hagejale liiga suure koormuse. See koormus on nõutava teabe üldise laadi ja uurimise eesmärgiga võrreldes ebaproportsionaalne.

−    Vastamiseks 12-nädalase tähtaja andmine ja komisjoni keeldumine seda tähtaega pikendada on ebaproportsionaalsed.

3.    Kolmas väide: ELTL artikli 296 teises lõigus ettenähtud põhjendamiskohustuse rikkumine

Vaidlustatud otsus rikub ka ELTL artikli 296 teises lõigus sätestatud nõudeid õigusakti korralikult põhjendada, kuna otsusest ei ole võimalik välja lugeda neid põhjusi, mis ajendasid komisjoni nii suurt hulka teavet nõudma, tegutsedes määruse nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 alusel ja õigustades suurt ajasurvet menetlusele.

−    Vaidlustatud otsus ei täpsusta, millist asjaolu komisjon konkreetselt uurib või mis põhjusel on tal vaja eriti üksikasjalikku ja ulatuslikku teavet.

−    Komisjon ei põhjenda - vastupidiselt varasematele teabenõuetele -, miks ta leiab, et määruse nr 1/2003 artikli 18 lõike 3 kohane meede on sobiv ja vajalik.

−    Komisjon ei põhjenda piisavalt, miks ta annab vastamiseks nii lühikese tähtaja ja miks ta keeldub seda pikendamast.

4.    Neljas väide: täpsuse üldpõhimõtte rikkumine

Vaidlustatud otsus ja sellega koos saadetud vorm rikuvad hageja sõnul täpsuse üldpõhimõtet, kuna need dokumendid ei sisalda konkreetseid tegevusjuhiseid hagejale. Hageja ei saa ilma kahtlusteta mõista, mida ta peaks tegema, et karistuse ohtu vältida. Komisjon ei ole mitmetele hageja täpsustustaotlustele piisavalt vastanud.

5.    Viies väide: hageja kaitseõiguste rikkumine

Vaidlustatud otsus rikub hagejale Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) artikliga 6 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikega 2 tagatud kaitseõigusi, kohustades hagejat aktiivselt osalema ärialase teabe hindamises, mis tegelikult kuulub komisjoni tõendamiskohuse hulka.

____________

¹ - Nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määrus (EÜ) nr 1/2003 asutamislepingu artiklites 81 ja 82 sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT 2003, L 1, lk 1).