ÜLDKOHTU OTSUS (kuues koda)

15. juuli 2015(*)

Konkurents – Keelatud kokkulepped – Euroopa pingestusteraseturg – Hindade kindlaksmääramine, turu jagamine ja tundliku äriteabe vahetamine – Üks, mitmeosaline ja vältav rikkumine – Agendileping – Agendi rikkumise käsundiandjale süükspandavus – Käsundiandja teadmatus agendi rikkumisest – Osalemine rikkumise ühes osateos ja teadmine tervikplaanist – 2006. aasta suunised trahvide arvutamise meetodi kohta – Proportsionaalsus – Karistuste ja sanktsioonide individuaalsuse põhimõte – Täielik pädevus

Kohtuasjas T‑418/10,

voestalpine AG, asukoht Linz (Austria),

voestalpine Wire Rod Austria GmbH, varem voestalpine Austria Draht GmbH, asukoht Sankt Peter-Freienstein (Austria),

esindajad: advokaadid A. Ablasser-Neuhuber, G. Fussenegger, U. Denzel, ja M. Mayer,

hagejad,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad: R. Sauer, V. Bottka ja C. Hödlmayr, keda abistas advokaat R. Van der Hout,

kostja,

mille ese on nõue tühistada ja muuta komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsus K(2010) 4387 (lõplik) ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.344 – Pingestusteras), muudetud komisjoni 30. septembri 2010. aasta otsusega K(2010) 6676 (lõplik) ja komisjoni 4. aprilli 2011. aasta otsusega K(2011) 2269 (lõplik),

ÜLDKOHUS (kuues koda),

koosseisus: president S. Frimodt Nielsen (ettekandja), kohtunikud F. Dehousse ja A. M. Collins,

kohtusekretär: vanemametnik J. Palacio González,

arvestades kirjalikus menetluses ja 2. oktoobri 2014. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse ese

1        Käesolev hagi on esitatud komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse peale K(2010) 4387 (lõplik) ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.344 – Pingestusteras) (edaspidi „esialgne otsus”), millega määrati karistus keelatud kokkuleppe eest pingestusterase tarnijate vahel, kes osalesid kvootide kindlaksmääramises, klientide jagamises, hindade kindlaksmääramises ning Euroopa, piirkondlikul ja siseriiklikul tasandil hinda, mahtu ja kliente puudutava tundliku äriteabe vahetamises.

2        Euroopa Komisjon adresseeris esialgse otsuse järgmistele äriühingutele:

–        ArcelorMittal SA,

–        ArcelorMittal Wire France SA,

–        ArcelorMittal Fontaine SA,

–        ArcelorMittal Verderio Srl,

–        Emesa-Trefilería SA (edaspidi „Emesa”),

–        Industrias Galycas SA (edaspidi „Galycas”),

–        ArcelorMittal España SA,

–        Trenzas y Cables de Acero PSC SL (edaspidi „Tycsa”),

–        Trefilerías Quijano SA (edaspidi „TQ”),

–        Moreda-Riviere Trefilerías SA (edaspidi „MRT”),

–        Global Steel Wire SA (edaspidi „GSW”),

–        Socitrel – Sociedade Industrial de Trefilaria, SA (edaspidi „Socitrel”),

–        Companhia Previdente – Sociedade de Controle de Participações Financeiras SA (edaspidi „Companhia Previdente”),

–        voestalpine Austria Draht GmbH, nüüd voestalpine Wire Rod Austria GmbH, teine hageja (edaspidi „Austria Draht”),

–        voestalpine AG, esimene hageja,

–        Fapricela Industria de Trefilaria SA (edaspidi „Fapricela”),

–        Proderac – Productos Derivados del Acero SA (edaspidi „Proderac”),

–        Westfälische Drahtindustrie GmbH (edaspidi „WDI”),

–        Westfälische Drahtindustrie Verwaltungsgesellschaft mbH & Co. KG (edaspidi „WDV”),

–        Pampus Industriebeteiligungen GmbH & Co. KG (edaspidi „Pampus”),

–        Nedri Spanstaal BV (edaspidi „Nedri”),

–        Hit Groep BV,

–        DWK Drahtwerk Köln GmbH ja Saarstahl AG (edaspidi koos „DWK”),

–        Ovako Hjulsbro AB,

–        Ovako Dalwire Oy AB,

–        Ovako Bright Bar AB,

–        Rautaruukki Oyj,

–        Italcables SpA (edaspidi „ITC”),

–        Antonini SpA,

–        Redaelli Tecna SpA (edaspidi „Redaelli”),

–        CB Trafilati Acciai SpA (edaspidi „CB”),

–        ITAS. – Industria Trafileria Applicazioni Speciali SpA (edaspidi „Itas”),

–        Siderurgica Latina Martin SpA (edaspidi „SLM”),

–        Ori Martin SA,

–        Emme Holding SpA (varasem ärinimi ja seejärel uuesti Trafilerie Meridionali Spa, edaspidi „Trame”).

3        Komisjon muutis esialgset otsust kahel korral.

4        Kõigepealt võttis komisjon 30. septembril 2010 vastu otsuse K(2010) 6676 (lõplik), millega muudeti esialgset otsust (edaspidi „esimene muutmisotsus”). Sisuliselt vähendati esimeses muutmisotsuses järgmistele äriühingutele määratud trahve: ArcelorMittal Verderio, ArcelorMittal Fontaine ja ArcelorMittal Wire France, ArcelorMittal España, WDI ja WDV.

5        Esimene muutmisotsus adresseeriti kõikidele esialgse otsuse adressaatidele.

6        Seejärel võttis komisjon 4. aprillil 2011 vastu otsuse K(2011) 2269 (lõplik), millega muudeti esialgset otsust (edaspidi „teine muutmisotsus”). Sisuliselt vähendati teises muutmisotsuses muu hulgas järgmistele äriühingutele määratud trahve: ühelt poolt ArcelorMittal, ArcelorMittal Verderio, ArcelorMittal Fontaine ja ArcelorMittal Wire France ning teiselt poolt SLM ja Ori Martin. Teise muutmisotsuse adressaadiks olid ainult nimetatud äriühingud.

7        Võimaluse avanedes palus Üldkohus edastada mõlemad muutmisotsused kõikidele äriühingutele, kes olid esialgse otsuse peale hagi esitanud.

8        Üldkohus esitas voestalpinele ja Austria Drahtile küsimusi selle kohta, kuidas võivad esialgse otsuse need muudatused mõjutada nende argumentatsiooni, ning neil oli võimalus kohandada oma väiteid ja nõudeid, et võtta seda võimalikku mõju arvesse.

9        Seega on „vaidlustatud otsus” käesoleva hagi kontekstis esialgne otsus, mida on muudetud esimese ja teise muutmisotsusega.

10      Esialgse otsuse, esimese muutmisotsuse, teise muutmisotsuse või kirjade peale, mille komisjon saatis teatavate esialgse otsuse adressaatide esitatud taotluste alusel, milles paluti nende maksevõimet uuesti hinnata, esitati 28 hagi (kohtuasjad T‑385/10, ArcelorMittal Wire France jt vs. komisjon, T‑388/10, Productos Derivados del Acero vs. komisjon, T‑389/10, SLM vs. komisjon, T‑391/10, Nedri Spanstaal vs. komisjon, T‑393/10, Westfälische Drahtindustrie jt vs. komisjon, T‑398/10, Fapricela vs. komisjon, T‑399/10, ArcelorMittal España vs. komisjon, T‑406/10, Emesa-Trefilería ja Industrias Galycas vs. komisjon, T‑413/10, Socitrel vs. komisjon, T‑414/10, Companhia Previdente vs. komisjon, T‑418/10, voestalpine ja voestalpine Wire Rod Austria vs. komisjon, T‑419/10 Ori Martin vs. komisjon, T‑422/10, Trafilerie Meridionali vs. komisjon, T‑423/10, Redaelli Tecna vs. komisjon, T‑426/10, Moreda-Riviere Trefilerías vs. komisjon, T‑427/10, Trefilerías Quijano vs. komisjon, T‑428/10, Trenzas y Cables de Acero vs. komisjon, T‑429/10, Global Steel Wire vs. komisjon, T‑436/10, Hit Groep vs. komisjon, T‑575/10, Moreda-Riviere Trefilerías vs. komisjon, T‑576/10, Trefilerías Quijano vs. komisjon, T‑577/10, Trenzas y Cables de Acero vs. komisjon, T‑578/10, Global Steel Wire vs. komisjon, T‑438/12, Global Steel Wire vs. komisjon, T‑439/12, Trefilerías Quijano vs. komisjon, T‑440/12, Moreda-Riviere Trefilerías vs. komisjon, T‑441/12, Trenzas y Cables de Acero vs. Komisjon, ja T‑409/13, Companhia Previdente ja Socitrel vs. komisjon).

 Vaidluse taust

I –  Sektor, mida menetlus puudutab

A –  Toode

11      Keelatud kokkulepe, mille eest komisjon karistuse määras, puudutas pingestusterast. See väljend tähistab metalltrosse ja valtstraadist trossikeesid ning eelkõige ühelt poolt terast eelpingestatud betooni valmistamiseks, mida kasutatakse rõdude, vundamendivaiade ja torude valmistamisel, ning teiselt poolt terast järelpingestatud betooni valmistamiseks, mida kasutatakse hoonete ehituses, maa-aluses ehituses või sillaehituses (vaidlustatud otsuse põhjendus 2).

12      Pingestusterase toodete valik hõlmab mitut liiki lihttrosse (näiteks siledad, läikivad või tsingitud, sälgustatud, soonilised trossid) ning mitut liiki trossikeesid (näiteks läikivad, sälgustatud, polüetüleen- või metallkattega trossikeed). Pingestusterasest trossikeed koosnevad kolmest või seitsmest traadist. Pingestusterast müüakse mitmes läbimõõdus. Spetsiaalseid trossikeesid, st tsingitud või ümbritsetud trossikeed – määrdega kaetud või vahatatud –, ning vandid, st tsingitud kattega trossikeed ja tsingitud trossid, mida kasutatakse sillaehituses, komisjon siiski arvesse ei võtnud (vaidlustatud otsuse põhjendused 3 ja 4).

13      Vaidlustatud otsuses on veel märgitud, et mitmes riigis on nõutav siseriiklike asutuste väljastatud tehniline tunnustus. Sertifitseerimismenetlused kestavad ligikaudu kuus kuud (vaidlustatud otsuse põhjendus 5).

B –  Pakkumise struktuur

14      Vaidlustatud otsuse kohaselt kontrollisid keelatud kokkuleppes osalejad koos ligikaudu 80% müügist Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP). Suuremas osas riikidest olid mitu kõige suurematest tootjatest esindatud mõne kohaliku tootja kõrval. Enamus neist kõige suurematest tootjatest kuulusid ka metallurgia kontsernidesse, kes tootsid ka valtstraati, mis on pingestusterase tooraine ja mis moodustab selle peamise hinnakomponendi. Kui integreerimata ettevõtjad olid sunnitud ostma oma tooraine turult, siis integreeritud ettevõtjad arvestasid üldjuhul kontsernisiseselt olemasolevate varudega. Vaidlustatud otsuses tuvastatud kartellikokkuleppe kogu kehtivuse ajal andis tootmisharu teada pingestusterase olulisest ja pidevast ületootmisest (vaidlustatud otsuse põhjendused 98 ja 99).

15      Pingestusterase müügiväärtus EMP‑s 2001. aastal oli ligikaudu 365 miljonit eurot, kogumaht samal aastal oli ligilähedaselt 600 000 tonni. Müük hõlmas 20–25% ulatuses pingestusterase traati ning 75–80% ulatuses pingestusterase trossikeesid, kusjuures riigiti need keskmised veidi erinesid. Kõige rohkem tarbiti pingestusterast Itaalias (ligikaudu 28% pingestusterase müügist EMP‑s). Teised suurtarbijad olid Hispaania (16%) ning Madalmaad, Prantsusmaa, Saksamaa ja Portugal (igaüks 8–10%) (vaidlustatud otsuse põhjendus 100).

C –  Nõudluse struktuur

16      Vaidlustatud otsuse kohaselt oli pingestusterase nõudluse struktuur väga heterogeenne. Monteeritava ehitusmaterjali tootjad ja spetsialiseerunud ehitusettevõtjad kasutasid pingestusterast näiteks ehitistes, millega stabiliseeritakse hooneid või sildu. Klientuuri moodustas väga väike arv suurkliente – näiteks Addtek International Oy AB (edaspidi „Addtek”), nüüd Consolis Oy AB, kes tarbisid 5–10% pingestusterast Euroopa Liidus – ja arvukad väiksemad kliendid (vaidlustatud otsuse põhjendused 101 ja 102).

17      Liikmesriigiti ärikombed erinesid. Pingestusterase tootjad ja nende kliendid sõlmisid tihti raamlepinguid kestusega 6 või 12 kuud. Nii tellisid kliendid nõudlusest olenevalt koguseid kokkulepitud mahu raames ja kokkulepitud hinnaga. Lepinguid pikendati regulaarselt pärast muude läbirääkimiste toimumist (vaidlustatud otsuse põhjendus 103).

D –  Kaubavahetus Euroopa Liidus ja EMP‑s

18      Vaidlustatud otsuses esitatu kohaselt näitavad keelatud kokkuleppega hõlmatud ajavahemikus pingestusterase müügimahud, et liidu liikmesriikide vaheline kaubavahetus oli intensiivne. Pingestusterast toodeti ja turustati kogu EMP‑s (vaidlustatud otsuse põhjendus 104).

II –  Voestalpine ja Austria Draht

19      Austria Draht on Austria trossikeetootja. 24. veebruarist 1988 kuni 3. detsembrini 2002 kuulus osalus tema kapitalis 95% ulatuses Voest-Alpine Stahl Gesellschaft GmbH‑le ja 5% ulatuses Donauländische Baugesellschaft GmbH‑le. Pärast sisemist ümberkorraldamist, mis toimus 3. detsembril 2002, omandas Austria Drahti kapitalis 99,95% suuruse osaluse voestalpine Bahnsysteme GmbH, kes on Voest-Alpine Stahl Gesellschafti täielik õigusjärglane. Nii Voest-Alpine Stahl Gesellschaft kui ka voestalpine Bahnsysteme on Austia äriühingu voestalpine 100% tütarettevõtjad (vaidlustatud otsuse põhjendused 44 ja 45).

20      Austria Draht usaldas Itaalias pingestusterase müügi agendile, kelleks on Itaalia äriühing Studio Crema CAP Srl (edaspidi „Studio Crema”), keda juhtis ja esindas G. Sellel isikul ei olnud õigust allkirjastada Austria Drahti klientidega sõlmitavaid lepinguid, mille sõlmis alati otse Austria Draht (vaidlustatud otsuse põhjendus 46).

21      Maksustamisaastal 1. aprillist 2001 kuni 31. märtsini 2002 oli EMP‑s komisjoni arvesse võetud pingestusterasesektoris voestalpine käive ligikaudu 18,27 miljonit eurot. See käive saadi ainult Austria Drahti teostatud müügist. Maksustamisaastal 1. aprillist 2009 kuni 31. märtsini 2010 oli voestalpine ülemaailmne konsolideeritud käive 8,55 miljardit eurot (vaidlustatud otsuse põhjendus 47).

III –  Haldusmenetlus

22      Bundeskartellamt (Saksamaa konkurentsiasutus) edastas 9. jaanuari 2002 komisjonile dokumente, mis käsitlesid Saksamaa kohalikus töökohtus menetletavat asja, mis puudutas WDI endise töötaja töölepingu ülesütlemist. See töötaja kinnitas, et ta oli seotud ELTL artikli 101 rikkumisega pingestusterase sektoris. Neil asjaoludel koostas ta loetelu rikkumisega seotud ettevõtjatest ja esitas esmast teavet rikkumise kohta (vaidlustatud otsuse põhjendus 105).

A –  Esimene leebema kohtlemise taotlus ja DWK‑le trahvide eest antud kaitse

23      18. juunil 2002 esitas DWK komisjonile memorandumi ELTL artikli 101 rikkumise kohta seoses pingestusterasega, millega oli seotud ta ise ning teised ettevõtjad. Selles kontekstis täpsustas DWK, et loodetavasti kohaldatakse tema suhtes komisjoni 19. veebruari 2002. aasta teatist, mis käsitleb kaitset trahvide eest ja trahvide vähendamist kartellide puhul (EÜT C 45, lk 3; ELT eriväljaanne 08/02, lk 155; edaspidi „leebema kohtlemise teatis”) (vaidlustatud otsuse põhjendus 106).

24      3. juulil 2002 kohtusid DWK esindajad komisjoniga ning arutasid leebema kohtlemise menetluse üle. 19. juulil 2002 andis komisjon DWK‑le leebema kohtlemise teatise punkti 8 alapunkti b kohaselt tingimuslikku kaitset trahvide eest, kuna ta oli esimene ettevõtja, kes esitas tõendeid, mis võimaldasid komisjonil tuvastada ELTL artikli 101 rikkumise seoses eeldatava keelatud kokkuleppega pingestusterase tootjate vahel kogu liidus (vaidlustatud otsuse põhjendus 107).

B –  Kontrollid ja teabenõuded

25      9. ja 20. septembril 2002 viis komisjon läbi kontrollid muu hulgas DWK, WDI, Nedri, Tréfileurope’i, Tycsa, Redaelli, CB, Itase, ITC, SLM‑i ja Edilsider’i (Tréfileurope Italia Srl‑i, nüüd ArcelorMittal Verderio, müügiesindajale kuuluv äriühing) ruumides ning nende tütarettevõtjate ja seotud ettevõtjate ruumides vastavalt nõukogu 6. veebruari 1962. aasta määruse nr 17 esimene määrus [ELTL] artiklite [101] ja [102] rakendamise kohta (EÜT 1962, 13, lk 204; ELT eriväljaanne 08/01, lk 3) artikli 14 lõigetele 2 ja 3 (vaidlustatud otsuse põhjendus 108).

26      Alates 19. septembrist 2002 saatis komisjon esialgse otsuse adressaatidest ettevõtjatele, nende emaettevõtjatele, muudele ettevõtjatele, teatavatele isikutele (Redaelli üks pensionil töötaja ja hiljem kaubandusnõunik ning Tréfileurope Italia müügiesindaja Edilsideri vahendusel) ja teatavatele kutseliitudele mitu teabenõuet vastavalt määruse nr 17 artiklile 11 ning nõukogu 16. detsembri 2002. aasta määruse (EÜ) nr 1/2003 [ELTL] artiklites [101] ja [102] sätestatud konkurentsieeskirjade rakendamise kohta (EÜT L 1, lk 1; ELT eriväljaanne 08/02, lk 205) artiklile 18 (vaidlustatud otsuse põhjendus 109).

27      7. ja 8. juunil 2006 teostas komisjon kontrollkäigu vastavalt määruse nr 1/2003 artiklile 20 Redaelli ühe endise töötaja pereliikme ruumides („studio”) (vaidlustatud otsuse põhjendus 114).

C –  Muud leebema kohtlemise taotlused ja komisjoni vastused

28      Vaidlustatud otsuse adressaatide hulgas esitasid teatavad äriühingud nagu ITC, Nedri, SLM, Redaelli ja WDI ametlikud taotlused leebema kohtlemise teatise alusel. Tycsa kinnitas konkurentsivastaste kokkulepete olemasolu, kuid ei taotlenud leebemat kohtlemist (vaidlustatud otsuse põhjendus 110).

29      ITC taotles leebemat kohtlemist 21. septembril 2002, esitades rikkumise ajast pärinevaid tõendeid koosolekute kohta, mis toimusid pingestusterase tootjate vahel ajavahemikus 1979–2002. 11. novembril 2002 esitas ta ka ettevõtja avalduse. 10. jaanuaril 2003 kohaldas komisjon ITC suhtes ajutist trahvi vähendamist vahemikus 30–50%, tingimusel et ta peab jätkuvalt kinni leebema kohtlemise teatise punktis 21 ette nähtud tingimustest (vaidlustatud otsuse põhjendus 111).

30      17. oktoobril 2002 vastas Tycsa teabenõudele, mööndes asjaolusid ja esitades teda ennast süüstavaid tõendeid. 21. oktoobril 2002 esitas Redaelli teabenõudele vastates teada ennast süüstavaid tõendeid ning 20. märtsil 2003 taotles ta ametlikult, et tema suhtes kohaldataks leebema kohtlemise teatist. 23. oktoobril 2002 esitas Nedri teabenõudele vastates tõendeid, paludes samas kohaldada tema suhtes leebema kohtlemise teatist. 30. oktoobril 2002 palus SLM teabenõudele vastates trahve vähendada. 4. novembril 2002 ja seejärel 6. märtsil 2003 ja 11. juunil 2003 esitas Tréfileurope teabenõudele vastates teda ennast süütavat teavet ning ettevõtja avalduse, milles palutakse kohaldada leebema kohtlemise teatist. 17. märtsil 2004 vastas Galycas teabenõudele, mööndes asjaolusid ja tehes teatavaid teda ennast süüstavaid avaldusi. 19. mail 2004 esitas WDI ettevõtja avalduse, milles palus kohaldada tema suhtes leebema kohtlemise teatist. Lisaks muule komisjoniga peetud suhtlusele esitas ArcelorMittal 28. juunil 2007 leebema kohtlemise taotluse, mis sisaldas peamiselt rikkumise ajast pärit Emesa endise töötaja käsikirjalisi märkmeid, mis hõlmasid ajavahemikku 1992–2002 (edaspidi „Emesa märkmed”) (vaidlustatud otsuse põhjendus 112).

31      Leebema kohtlemise taotlustele vastates saatis komisjon ArcelorMittalile, Nedrile ja WDI‑le 19. septembri 2008. aasta kirja, milles teatas neile, et trahvist vabastamine ei ole võimalik ning et ta kavatseb vähendada leebema kohtlemise teatise punkti 26 alusel nende trahve teatise punkti 23 alapunktis b ette nähtud piirides. Samal päeval saatis komisjon kirja ka Redaellile ja SLM‑ile, milles jättis nende leebema kohtlemise taotluse rahuldamata (vaidlustatud otsuse põhjendus 113).

D –  Menetluse algatamine ja vastuväiteteatis

32      Komisjon võttis 30. septembril 2008 vastu vastuväiteteatise, mis puudutas mitut äriühingut, sh voestalpine ja Austria Draht.

33      Kõik vastuväiteteatise adressaadid esitasid kirjalikke märkusi vastuseks komisjoni vastuväidetele.

E –  Toimikuga tutvumine, ärakuulamine ja maksevõime

34      Vastuväiteteatise adressaatidel oli võimalik tutvuda komisjoni toimikuga DVD‑le salvestatud koopia vormis. Samal ajal said äriühingud ka uurimistoimiku dokumentide loetelu, milles oli märgitud iga dokumendiga tutvumise ulatus. Neid teavitati sellest, et DVD võimaldas neil tutvuda täies ulatuses kõikide dokumentidega, mille komisjon oli uurimise käigus saanud, välja arvatud dokumendid või dokumentide need osad, mis sisaldasid ärisaladusi ja muud konfidentsiaalset teavet. Leebema kohtlemisega seotud dokumentidega lubati tutvuda komisjoni ruumides.

35      Ärakuulamine toimus 11. ja 12. veebruaril 2009. Ärakuulamisel osalesid kõik vastuväiteteatise adressaadiks olnud ettevõtjad, välja arvatud HIT Groep, Emesa ja Galycas.

36      14 ettevõtjat tuginesid ka maksevõimetusele suuniste määruse (EÜ) nr 1/2003 artikli 23 lõike 2 punkti a kohaselt määratavate trahvide arvutamise meetodi kohta (ELT 2006, C 210, lk 2, edaspidi „2006. aasta suunised”) punkti 35 tähenduses. Nad esitasid selle taotluse põhjendamiseks tõendeid.

F –  Täiendavad teabenõuded

37      Seejärel saatis komisjon teabenõuded GSW‑le, MRT‑le, Tycsale, TQ‑le, Companhia Previdentele ja Socitrelile, et selgitada teatud küsimusi, mis puudutavad eelkõige nende organisatsioonilist struktuuri. Need äriühingud vastasid ajavahemikus 6. märtsist kuni 15. aprillini 2009.

38      Komisjon saatis teabenõudeid ka kõikidele esialgse otsuse adressaatidele, et teha kindlaks asjaomaste toodete müügiväärtus ning kontsernide käive. Kõik adressaadid vastasid nendele teabenõuetele.

IV –  Vaidlustatud otsus

39      Vaidlustatud otsus puudutab keelatud kokkulepet pingestusterase tarnijate vahel, kes osalesid kvootide kindlaksmääramises, klientide jagamises, hindade kindlaksmääramises ning Euroopa (club Zurich, club Europe, …), piirkondlikul ja siseriiklikul (club Italia, club España) tasandil hinda, mahtu ja kliente puudutava tundliku äriteabe vahetamises. Vaidlustatud otsuse põhjenduse 1 kohaselt on need ettevõtjad toime pannud seega ELTL artikli 101 lõike 1 ühe vältava rikkumise ning alates 1. jaanuarist 1994 EMP lepingu artikli 53 lõike 1 rikkumise. Õigusvastane tegevus pandi toime vähemalt alates 1984. aasta algusest kuni 19. septembrini 2002.

40      Uurimine puudutas 18 ettevõtjat. Vaidlustatud otsuse põhjendustes 122–133 on menetluse esemeks olevaid keelatud kokkuleppeid kirjeldatud üldiselt; need põhjendused on ära toodud tagapool punktis 67 jj.

41      Voestalpine ja Austria Drahti peetakse vastutavaks keelatud kokkuleppes osalemise eest ajavahemikus 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002 (vaidlustatud otsuse artikkel 1).

42      Selle rikkumise eest määrati voestalpinele ja Austria Drahtile solidaarselt 22 miljoni euro suurune trahv (vaidlustatud otsuse artikkel 2).

 Menetlus ja poolte nõuded

43      Voestalpine ja Austria Draht esitasid hagiavalduse, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 15. septembril 2010.

44      29. oktoobri 2010. aasta lahendiga teavitas Üldkohus (esimene koda) hagejaid võimalusest kohandada oma väiteid ja nõudeid, et võtta arvese esimese muutmisotsusega tehtud muudatusi.

45      Voestalpine ja Austria Draht ei esitanud 1. juunil 2011 esitatud repliigi raames esimese muutmisotsuse kohta märkusi.

46      Üldkohus palus 6. juuni 2011. aasta lahendis komisjonil talle dokumente esitada.

47      29. juunil 2011 edastas komisjon teise muutmisotsuse.

48      1. augustil 2011 esitasid voestalpine ja Austria Draht oma märkused teise muutmisotsuse kohta.

49      14. oktoobril 2011 esitasid voestalpine ja Austria Draht kirja, mis lisati toimikusse 8. novembril 2011 ja millele nad lisasid 2. mai 1991. aasta Üldkohtu kodukorra artikli 66 lõike 2 alusel dokumente, millega nad täiendasid hagiavalduses esitatud selgituste põhjendamiseks esitatud tõendeid.

50      Tegemist on muu hulgas avaldustega, mis koostati ja edastati alles pärast repliigi esitamist ning milles Redaelli üks vastutav isik, SLM‑i üks vastutav isik ja ITC üks vastutav isik märgivad, et G. ei esindanud hagejaid club Italia koosolekutel.

51      Eespool nimetatud 14. oktoobri 2011. aasta kirjas paluvad voestalpine ja Austria Draht ka 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 68 lõike 1 tähenduses menetlustoimingu teostamist, et kuulata tunnistajatena ära eespool nimetatud Redaelli ja SLM‑i vastutavad isikud.

52      Kirjalik menetlus lõppes esialgu 20. oktoobril 2011 sellega, et komisjon esitas menetluskeeles vasturepliigi ja märkused teise muutmisotsusega seoses voestalpine ja Austria Drahti esitatud seisukohtade kohta.

53      24. novembril 2011 esitas komisjon oma märkused voestalpine ja Austria Drahti 14. oktoobri 2011. aasta kirja kohta, mis lisati toimikusse 8. novembril 2011, mille tõttu kirjalik menetlus uuendati.

54      24. veebruaril 2012 esitas komisjon vasturepliigi paranduse.

55      Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti alates 23. septembrist 2013, määrati ettekandja-kohtunik kuuendasse kotta ning seetõttu anti käesolev kohtuasi lahendamiseks kuuendale kojale.

56      2. mai 1991. aasta Üldkohtu kodukorra artikli 52 lõikes 2 mainitud esialgne ettekanne edastati kuuendale kojale 19. märtsil 2014.

57      28. aprillil 2014 palus Üldkohus 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 64 alusel võetud menetlust korraldavate meetmete raames pooltel vastata reale küsimustele ja komisjonil esitada dokumente, sh haldusmenetluses hagejatele edastatud toimiku koopia.

58      13. juunil 2014 esitasid pooled oma vastused neile nõuetele.

59      16. juulil 2014 nõudis Üldkohus 2. mai 1991. aasta kodukorra artikli 65 alusel võetud menetlust korraldavate meetmete raames komisjonilt niisuguste dokumentide esitamist, mille esitamisest ta oli keeldunud vastuses 28. aprillil 2014 võetud menetlust korraldavatele meetmetele.

60      Komisjon esitas nõutud dokumendid 23. juulil 2014, millega hagejad said tutvuda enne kohtuistungit.

61      Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu kirjalikele ja suulistele küsimustele kuulati ära 2. oktoobri 2014. aasta kohtuistungil.

62      Voestalpine ja Austria Draht paluvad Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        teise võimalusena vähendada neile vaidlustatud otsuse artiklis 2 määratud trahvi;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

63      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi tervikuna rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

 Õiguslik käsitlus

64      Sisuliselt heidavad voestalpine ja Austria Draht komisjonile ette seda, et ta karistas neid 22 miljoni euro suuruse trahviga osalemise eest ühes mitmeosalises ja vältavas rikkumises, nimelt „kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevuses pingestusterasektoris siseturul” (edaspidi „keelatud kokkulepe” või „üks rikkumine”), mis neid puudutava osas seisnes:

–        esiteks eelkõige Austria Drahti osalemises club Italias, mis on üks keelatud kokkuleppe piirkondlikest kokkulepetest, oma Itaalias tegutseva agendi G. vahendusel, kes töötas ka keelatud kokkuleppes ühe teise osaleja (CB) arvel;

–        teiseks, Austria Drahti episoodiline osalemine, mida kinnitavad selged kaudsed tõendid, konkurentsivastastes aruteludes Euroopa tasandil, mis võimaldasid tal olla keelatud kokkuleppe sellest tasandist teadlik varases staadiumis.

65      Seda konteksti arvestades kritiseerivad hagejad esimeses väites Austria Drahti Itaalia agendi karistatava tegevuse süükspanemist käsundiandjale, kuna niisugune süükspanemine rikub ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53, ning teises väites järeldust, mille kohaselt osales Austria Draht ühes rikkumises. Nimelt, peale selle, et Austria Draht ei olnud kunagi teadlik oma agendi karistatavast käitumisest club Italias, ei olnud ta kunagi teadlik ka keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest dimensioonist. Austria Draht ei olnud keelatud kokkuleppe üleeuroopaliste kokkulepetega kunagi seotud ning igal juhul ei pidanud ta ennast nendega seotuks.

66      Nende märkuste tulemusel ühe rikkumise kohta vaidlustavad hagejad kolmandas väites trahvi ja selle suuruse. Täpsemalt väidavad hagejad, et trahv on ebaproportsionaalne, kuna nad ei olnud teadlikud Austria Drahti Itaalia agendi karistatavast käitumisest (club Italia) ning nad ei osalenud keelatud kokkuleppe muudes osades (club Zurich, club Europe, club España, kliendi Addtek jagamine, …). Igal juhul ei saa trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võetav müügiväärtus seega olla hagejate pingestusterase Euroopa müügiväärtus.

A –  Sissejuhatavad märkused

1.     Vaidlustatud otsuse sisu

67      Vaidlustatud otsuse artiklist 1 nähtub, et voestalpine ja Austria Draht on rikkunud ELTL artiklit 101 ja alates 1. jaanuarist 1994 EMP lepingu artiklit 53, osaledes 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002 „kokkulepetes ja kooskõlastatud tegevuses pingestusterasesektoris siseturul ning alates 1. jaanuarist 1994 EMP‑s”.

a)     Keelatud kokkuleppe osad ja ühe rikkumise tunnused

68      Vaidlustatud otsuse põhjenduses 122 on keelatud kokkulepet kirjeldatud kui „üleeuroopaline kokkulepe, mille moodustas nn Zürichi faas ja nn Euroopa ja/või siseriiklikud/piirkondlikud kokkulepped olenevalt olukorrast”. Vaidlustatud otsuse põhjendustes 123–135 on lühidalt tutvustatud neid eri kokkuleppeid ja kooskõlastatud tegevust, mida on hiljem üksikasjalikumalt esitatud ja hinnatud ELTL artikli 101 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 alusel.

69      Lihtsustatult koosneb keelatud kokkulepe järgmistest kokkulepetest:

–        club Zurich ehk üleeuroopalise kokkuleppe esimene faas. Kõnealune kokkulepe kehtis 1. jaanuarist 1984 kuni 9. jaanuarini 1996 ning puudutas kvootide kindlaksmääramist riigiti (Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia, Austria ja Benelux), klientide jagamist, hindasid ja tundliku äriteabe vahetamist. Klubi liikmeteks olid Tréfileurope, Nedri, WDI, DWK ja Redaelli, kellest viimane esindas mitut muud Itaalia ettevõtjat vähemalt alates 1993. aastast ja 1995. aastast, nendega ühinesid Emesa 1992. aastal ja Tycsa 1993. aastal;

–        club Italia on siseriiklik kokkulepe, mis kehtis 5. detsembrist 1995 kuni 19. septembrini 2002. Kokkuleppes määrati kindlaks kvoodid nii Itaalia jaoks kui ka seoses selle riigi ekspordiga ülejäänud Euroopasse. Klubi liikmed olid Itaalia ettevõtjad Redaelli, ITC, CB ja Itas, kellega seejärel ühinesid Tréfileurope ja Tréfileurope Italia (3. aprillil 1995), SLM (10. veebruaril 1997), Trame (4. märtsil 1997), Tycsa (17. detsembril 1996), DWK (24. veebruaril 1997) ja Austria Draht (15. aprillil 1997);

–        lõunakokkulepe on piirkondlik kokkulepe, mille üle pidasid läbirääkimisi ja mille sõlmisid 1996. aastal Itaalia ettevõtjad Redaelli, ITC, CB ja Itas, koos Tycsa ja Tréfileurope’iga, et kehtestada iga osalise sisenemise määr lõunariikidesse (Belgia, Hispaania, Prantsusmaa, Itaalia ja Luksemburg) ning võtta kohustus pidada koos läbirääkimisi kõikide kvootide üle teiste Põhja-Euroopa tootjatega;

–        club Europe ehk üleeuroopalise kokkuleppe teine faas. Selle kokkuleppe sõlmisid 1997. aasta mais Tréfileurope, Nedri, WDI, DWK, Tycsa ja Emesa (edaspidi „alalised liikmed” või „kuus tootjat”) ning see lõppes 2002. aasta septembris. Kokkuleppe eesmärk oli üle saada club Zurichi kriisist, jagada uued kvoodid (mis olid arvutatud ajavahemiku alusel 1995. aasta neljandast kvartalist kuni 1997. aasta esimese kvartalini), jagada kliendid ja määrata kindlaks hinnad. Kuus tootjat leppisid kokku kooskõlastamise eeskirjad, mis hõlmasid koordineerijate nimetamist, kes vastutasid kokkulepete elluviimise eest mitmes riigis ning teiste huvitatud ettevõtjatega koordineerimise eest, kes tegutsesid samades riikides või seoses samade klientidega. Nende esindajad kohtusid regulaarselt eri tasanditel, et kontrollida kokkulepete täitmist. Nad vahetasid tundlikku äriteavet. Juhul kui kokkulepitud tegevusest oli kõrvale kaldutud, kohaldati vastavat kompensatsioonisüsteemi;

–        klienti Addtek puudutav kooskõlastamine. Selle üleeuroopalise kokkuleppe raames suhtlesid kuus tootjat, kellega aeg-ajalt ühinesid Itaalia tootjad ja Fundia, ka kahepoolselt (või mitmepoolselt) ning nad osalesid hindade kindlaksmääramises ja klientide jagamises juhtumipõhiselt, kui see neile huvi pakkus. Näiteks Tréfileurope, Nedri, WDI, Tycsa, Emesa, CB ja Fundia kooskõlastasid üheskoos hinnad ja mahud kliendi Addtek jaoks. Need projektid puudutasid peamiselt Soomet, Rootsit ja Norrat, kuid ka Madalmaasid, Saksamaad, Balti riike ning Kesk- ja Ida-Euroopat;

–        club Europe’i ja club Italia vahelised arutelud. Ajavahemikus, mis kestis vähemalt septembrist 2000 kuni septembrini 2002, said kuus tootjat, ITC, ning CB, Redaelli, Itas ja SLM regulaarselt kokku, et kaasata Itaalia ettevõtjad alaliste liikmetena club Europe’isse. Itaalia ettevõtjad soovisid suurendada Itaalia kvooti Euroopas, samas kui club Europe toetas statu quo’d. Sel eesmärgil peeti club Italias koosolekuid, et määratleda ühine seisukoht, club Europe’i koosolekuid, et seda seisukohta analüüsida ja määratleda omaenda seisukoht, ning koosolekuid club Europe’is osalejate ja Itaalia esindajate vahel, et jõuda kokkuleppele Itaalia kvoodi jagamise küsimuses konkreetsel turul. Osalevad ettevõtjad vahetasid tundlikku äriteavet. Itaalia tootjate hõlmamise eesmärgil Euroopa kvoodi ümberjagamiseks leppisid need ettevõtjad kokku uue võrdlusperioodi (30. juunist 2000 kuni 30. juunini 2001) kasutamises. Need ettevõtjad leppisid kokku ka Itaalia ettevõtjate Euroopa ekspordi kogumahus, mille viimased omavahel riigiti ära jagasid. Paralleelselt arutasid nad hindu, kusjuures club Europe’i liikmed soovisid Euroopa tasandil vastu võtta club Italias kohaldatud hindade kindlaksmääramise mehhanismi;

–        club España. Paralleelselt üleeuroopalise kokkuleppe ja club Italiaga leppisid viis Hispaania ettevõtjat (Trefilerías Quijano, Tycsa, Emesa, Galycas ja Proderac, kellest viimane alates maist 1994) ja kaks Portugali ettevõtjat (Socitrel alates aprillist 1994 ja Fapricela alates detsembrist 1998) Hispaania ja Portugali osas vähemalt detsembrist 1992 kuni septembrini 2002 kokku säilitada oma turuosa stabiilne ja määrata kindlaks kvoodid, jagada kliendid, sh ka ehitustööde riigihangete jaoks, ning määrata kindlaks hinnad ja maksetingimused. Nad vahetasid ka tundlikku äriteavet.

70      Komisjoni hinnangul oli kõigil eespool punktis 69 kirjeldatud kokkulepetel ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 ühe rikkumise tunnused (vaidlustatud otsuse põhjendused 135 ja 609 ning jagu 12.2.2).

71      Eeskätt leidis komisjon, et eespool viidatud kokkulepped olid osa tervikplaanist, millega kehtestati kartelliosaliste tegevussuunad kõikidel geograafilistel aladel ning et „need ettevõtjad piirasid oma individuaalset äritegevust, et saavutada ühine konkurentsivastane eesmärk ja ühine konkurentsivastane äriline eesmärk, st moonutada või kaotada EMP‑s pingestusteraseturu tavapärased konkurentsitingimused ja luua üldine tasakaal, eeskätt määrates kindlaks hinnad ja kvoodid, jagades omavahel kliendid ja vahetades tundlikku äriteavet” (vaidlustatud otsuse põhjendus 610 ja jagu 9.3).

72      Komisjon märkis järgmist:

„Plaan, millega liitusid DWK, WDI, Tréfileurope, Tycsa, Emesa, Fundia, Austria Draht, Redaelli, CB, ITC, Itas, SLM, Trame, Proderac, Fapricela, Socitrel, Galycas ja Trefilerías Quijano (mitte kõik samal ajal), töötati välja ja seda rakendati vähemalt 18-aastase ajavahemiku jooksul salajaste kokkulepete, spetsiifiliste kokkulepete ja/või kooskõlastatud tegevuse läbi. Selle üks ja ühine eesmärk oli osalejate vahel konkurentsi piirata, kasutades selle eesmärgi saavutamiseks sarnaseid mehhanisme (vt jagu 9.3.1). Isegi kui üks kokkulepe tekitas probleeme, toimisid teised kokkulepped jätkuvalt normaalselt.” (vaidlustatud otsuse põhjendus 612)

b)     Austria Drahti ja voestalpine osas tuvastatud asjaolud

73      Austria Drahti ja voestalpine osalemine vaidlustatud otsuse artiklis 1 silmas peetud keelatud kokkuleppes tuvastati ajavahemikus 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002.

74      Seda osalemist tõendada võimaldavad peamised asjaolud on järgmised.

 Leping G‑ga

75      Vaidlustatud otsusest nähtub, et alates 1984. aastast tegi Austria Draht oma turustus- ja müügitegevuse Itaalias ülesandeks agendile Studio Crema, mida juhtis ja esindas G. Viimasel ei olnud õigust lepingutele alla kirjutada, neid sõlmiti jätkuvalt otse Austria Drahti ja kliendi vahel G‑le esitatud tellimuse sõnaselge kinnitamise teel (vaidlustatud otsuse põhjendus 46).

 Club Italia (15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002)

76      Komisjon leidis, et Austria Draht osales club Italias 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002 (vaidlustatud otsuse põhjendused 124 ja 385 jj, ning jao 9.2.1.8 „Individuaalne osalemine club Italias” põhjendused 479–483).

77      Muu hulgas nähtub vaidlustatud otsusest, et „[a]rvukad rikkumise ajast pärit dokumendid ja ITC, Redaelli, Itase, CB, SLM‑i, Tréfileurope’i ja DWK kinnitavad avaldused näitavad, et vähemalt 1995. aasta algusest kuni komisjoni kontrollkäikude toimumise kuupäevadeni, st 19. ja 20. septembril 2002, […], osalesid CB, ITC, Itas, Redaelli, Tréfileurope ja Tréfileurope Italia, Tycsa, SLM, Trame ja üleeuroopalised tootjad DWK ja Austria Draht konkurentsivastastel koosolekutel, kus nad kohustusid: 1) avalikustama ja vahetama tundlikku äriteavet eelkõige klientide, hindade ja müügimahtude kohta, 2) jagama turu kvootide kehtestamise teel nii Itaalia turul kui ka Itaaliast ülejäänud Euroopasse suunatud ekspordi turul […], 3) määrama kindlaks hinnad vastusena toorainekulude arengule, sh miinimumhindade / hinnatõusude kehtestamine Itaalias ja teistes Euroopa riikides (kliendi kaupa) ja lisatasu („lisakulu”) kehtestamine […] ning 4) jagama kliendid”. Lisaks „[r]akendati ka tegelikult kontrollisüsteemi sõltumatu kolmanda isiku […] kaudu ning kompensatsioonimehhanismi […]” (vaidlustatud otsuse põhjendus 385).

78      Tõendamaks Austria Drahti isiklikku osalemist club Italias, teatas komisjon, et tal on tõendeid selle kohta, et Austria Draht „osales süstemaatiliselt enam kui 40 club Italia koosolekul ajavahemikus 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002 ning et mitmel korral oli tema puudumist formaalselt mainitud; see näitab, et tema kohalolek koosolekutel oli oodatud” (vaidlustatud otsuse põhjendus 479).

79      Vaidlustatud otsuse ühes joonealuses märkuses mainis komisjon muu hulgas koosolekute kahte seeriat: esiteks „vähemalt” 14 koosolekut, kus G. kohal viibis ja kus arutati Austria Drahti juhtumit, ning teiseks „16 muud koosolekut”, kus arutati Austria Drahti juhtumit ilma, et G. oleks kohal viibinud. Komisjon märkis sellega seoses järgmist:

„Otsuse lisa 3: [G.] oli kohal ning Austria Drahti juhtumit arutati vähemalt 14 koosolekul, eelkõige 15.4.1997 (kvootide/klientide jagamine ja hindade kindlaksmääramine), 24.6.1997 („turutasakaalu” otsimine ja hinnateabe vahetamine), 11.3.1998 (arutelud kvootide jagamise ja hindade kindlaksmääramise kohta, Austria Drahti on mainitud, kuid ilma sissekandeta), 30.3.1998 (arutelud kvootide jagamise kohta), 18.5.1998 (arutelud kvootide jagamise ja hindade kindlaksmääramise kohta), 19.10.1998 (klientide jagamine), 18.1.1999 (arutelud kvootide jagamise ja hindade kindlaksmääramise kohta), 14.12.1999 (arutelud kvootide jagamise kohta), 12.1.2000 (arutelud kvootide jagamise kohta), 19.9.2000 (arutelud kvootide jagamise kohta), 10.6.2001 (kvootide jagamine), 23.10.2001 (Austria Drahti on mainitud, kuid ilma sissekandeta), 11.1.2002 (teabevahetus eelneva aasta kohta ja katse jagada 2002. aasta kvoodid), 30.4.2002 (sõnaselgelt on märgitud, et [G.] peab tagama koguse, vastasel juhul [Austria Draht] suveks „heidetakse välja”); tõendites 16 muu koosoleku kohta ei ole [G.] kohalolekut mainitud (mõne koosoleku puhul on ta sõnaselgelt puudujaks märgitud), kuid Austria Drahti puudutavaid andmeid siiski arutati: 7.4.1997 (kvootide jagamine, teabe vahetamine); 13.5.1997 (teabe vahetamine, st et [G.] pakkus (nimeliselt nimetatud) kliendile erihinda pärast Austria Drahtilt pärit sõnaselget tellimust), 14.10.1997 (arutelud kvootide jagamise kohta), 16.12.1997 (arutelud kvootide jagamise kohta, teabe vahetamine), 22.12.1997 ja 14.1.1998 (tabel, mis sisaldab üksikasjalikke andmeid Austria Drahti, kvootide ja klientide kohta […]); 16.7.1998 (Austria Drahti on mainitud, kuid ilma konkreetse sissekandeta), 6.5.1999 (faks klientide ja kvootide jagamise kohta muu hulgas Austria Drahtile), 13.5.1999 (teabe vahetamine), 31.5.1999 (arutelud kvootide jagamise kohta), 10.7.2000 (arutelud kvootide jagamise kohta), 27.9.2000 (teabe vahetamine), 13.7.2001 (e-kiri, mis sisaldab üksikasjalikku Exceli loetelu kvootide ja klientide jagamise kohta ettevõtja kaupa seoses trossikeega 2001. aastal), 4.2.2002 (e-kiri, mis sisaldab üksikasjalikku Exceli loetelu kvootide ja klientide jagamise kohta ettevõtja kaupa seoses trossikeega 2002. aastal), 23.7.2001 (arutelud kvootide jagamise kohta), 25.7.2001 (arutelud kvootide jagamise kohta/teabe vahetamine).”

80      See joonealune märkus viitab ka koosolekute või sisedokumentide kolmandale seeriale:

„9 koosolekul (või sisedokumentides) on [G‑d] mainitud sõnaselgelt Austria Drahti esindajana: 15.4.1997, 12.5.1997, 13.5.1997, 24.6.1997, 22.10.1997, 11.3.1998, 18.5.1998, 29.11.1999 ja 17.1.2000. Austria Draht on taas sõnaselgelt puudujana nimetatud, näidates, et tema kohalolekut oodatakse 7.9.1998 ja 12.7.1999 koosolekutel; 14.10.1997 koosolekul on [G.] puudumist hinnatud põhjendatuks ning 15.5.2002 koosolekul paluti [G‑l] spetsiaalselt olla kohal 5.–6.6.2002 koosolekul. Samuti juhime tähelepanu koosolekutele, kus teatati, et Austria Drahtiga võetakse ühendust: 20.9.1999 ja 2002. aasta suvi.”

81      Mis puudutab Austria Drahti isikliku osalemise algust club Italias, siis märkis komisjon järgmist:

„Aastal 1996 ja varem ei osalenud Austria Draht 13. veebruari 1996. aasta koosoleku protokolli kohaselt […] Itaalia kokkuleppes. Komisjonil on siiski selgeid tõendeid selle kohta, et Austria Draht alustas club Italias osalemist alates aastast 1997 ning hiljemalt 15. aprillil 1997, mil ta oli sõnaselgelt mainitud kohalolijana müügiagendi [G.] vahendusel […]. Sellel koosolekul määrati Austria Drahtile kvoot ja teatati konkreetselt, et Austria Draht hoidub tarnimast teatud klientide rühmale (keda on nimeliselt mainitud) […]. Seda koosolekut tuleb analüüsida nende koosolekute kontekstis, mis toimusid vahetult enne ja vahetult pärast: 1) 17. detsembri 1996. aasta koosolekul jagati laiali tabel, kus oli ära märgitud tonnide määramine kliendi kohta ning peamiste tarnijate nimetamine teatud arvu klientide puhul Itaalia turul aastaks 1997. Kuigi Austria Drahti puudutavad veerud jäid tühjaks, on Austria Drahti arvessevõtmine tabelis märk sellest, et pooltevahelised arutelud olid vähemalt plaanis; 2) seda kinnitab 4. märtsi 1997. aasta koosolek, kus vahetati teavet Austria Drahti mahtude kohta Itaalia turul; 3) kuigi Austria Drahti ei mainitud kohalolijana 7. aprillil 1997, tuvastas komisjon, et Austria Drahtile määrati teatud maht; 4) aruanne Tréfileurope’i külaskäigu kohta CB‑sse 24. juunil 1997 kinnitab, et konkurentsivastased arutelud Austria Drahtiga olid käimas ja et Austria Drahti esindas „[G.]”. Selles kontekstis pidas komisjon Austria Drahti club Italias osalemise alguskuupäevaks 15. aprilli 1997” (vaidlustatud otsuse põhjendus 480).

82      Mis puudutab G. tegevuse süükspanemist Austria Drahtile, siis täpsustas komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 481–483 järgmist:

„(481) Asjaolu, et Austria Draht osales club Italia koosolekutel oma esindaja [G.] kaudu, kinnitavad DWK ja ITC avaldused ning ITC ja Tréfileurope’i ruumides saadud rikkumise ajast pärit dokumendid. Kartelliosalised pidasid Austria Drahti samuti keelatud kokkuleppe lahutamatuks osaks [G.] vahendusel […]

(482) Austria Draht möönab, et usaldas alates 1984. aastast kogu oma äripoliitika Itaalia turul Studio Cremale (keda esindas tegevjuht [G.]). [G‑l] oli range kohustus teavitada Austria Drahti ning ta ei kandnud finantsriski tehtavate tehingute ja tegevuse eest, kuna Austria Draht oli ainsana vastutav kõikide riskide eest eeskätt seoses tarnimata jätmise, puuduliku tarnimise ja kliendi maksejõuetusega, ning ta maksis [G‑le] tasu kindla protsendi alusel olenevalt müüdud mahust (kliendi kohta). [G‑l] lasus kohustus esitada iga kuu Austria Drahtile kirjalik aruanne oma tegevuse kohta ja eriti tema konkurentide tegevuse ning „müügi ja ärisuhete” kohta valdkonnas, mille esindaja ta oli (Itaalia). Kõik eeltoodud asjaolud näitavad selgelt, et Austria Draht kontrollis täielikult oma agendi [G.] tegevust […].

(483) Arvestades rangeid esindussuhteid ja [G.] regulaarset osalemist club Italia koosolekutel, mis olid pühendatud kvootidele, hindadele ja klientidele […], on selge, et [G.] edastas tundliku äriteavet Austria Drahti positsiooni kohta club Italia teistele osalistele ja sai nendel koosolekutel teavet Austria Drahti jaoks. Komisjon leiab seega, et Austria Draht osales club Italias 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002.”

 Club Europe ja üleeuroopaline süsteem

83      Voestalpine ja Austria Drahti suhtes tuvastatud rikkumise ühe ja vältava laadi ning eelkõige „üldisemas plaanis osalemisest isikliku teadmise” (vt vaidlustatud otsuse jao 12.2.2.4 pealkiri) tõendamiseks märkis komisjon järgmist:

„(652) Austria Draht möönab, et ta osales mõnel club Europe’i koosolekul, kuid väidab, et nendel koosolekutel ei toimunud konkurentsivastaseid arutelusid. Komisjon märgib, et ta ei pea Austria Drahti vastutavaks otsese osalemise eest club Zurichis või club Europe’is […]. Kuid esinevad selged kaudsed tõendid, mis viitavad sellele, et Austria Draht osales episoodiliselt konkurentsivastastes aruteludes üleeuroopalisel tasandil ning ta oli seega keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist teadlik varases staadiumis.

(653) Esiteks, juba aastatel 1995–1996 ehk ammu enne kuupäeva, millest komisjon lähtus Austria Drahti rikkumises osalemise alguskuupäevana (15. aprill 1997), osales viimane club Zurichi koosolekutel, kus arutati muu hulgas uue Euroopa kvoodikokkuleppe võimalikku korraldust. Lisaks, club Italia 16. detsembri 1997. aasta koosolekul oli mainitud, et Austria Draht „ei osalenud selles klubis (Europe), kuid soovis olla jätkuvalt kursis”. Club Italia hilisematel koosolekutel, kus Austria Drahti esindaja [G.] osales, teavitati osalejaid aruteludest ja kokkulepetest club Europe’is […] Lisaks, Austria Draht möönab osalemist mitmel club Europe’i koosolekul […], millest vähemalt 28. veebruari 2000. aasta koosolekul käsitleti mahtude ja hindade küsimust. 27. septembri 2001. aasta koosolekul kutsuti Austria Drahti ühinema laiendatud club Europe’iga. Mitu tõendit viitavad sellele, et üleeuroopalise laienemise perioodil […] osales Austria Draht aruteludes kvootide ja klientide jagamise üle teatavates riikides, ning ta osales [G.] vahendusel vähemalt kuuel koosolekul, mis olid pühendatud club Europe’i laienemisele, sh 6. novembri 2001. aasta koosolek, kus [G.] liiati nimetati Itaalia osas võimalikuks siseriiklikuks koordineerijaks koos [A‑ga] (Itas) ja [C‑ga] (CB).

(654) Komisjon järeldas, et club Italias osaledes Austria Draht teadis või oleks pidanud teadma, et salajane tegevus selles klubis oli osa tervikplaanist, mille eesmärk oli pingestusteraseturu stabiliseerimine ja hinnalanguse vältimine, s.o plaan, mida club Italia jagas üleeuroopaliste kokkulepetega.”

c)     Vaidlustatud otsuse adressaadid ja vastutuse individuaalne kestus

84      Asjassepuutuvate äriühingute vastutuse määratlemiseks eristab komisjon vaidlustatud otsuse põhjendustes 769–789 Austria Drahti olukorda ja voestalpine olukorda, käsitlemata Studio Crema olukorda.

 Austria Drahti olukord

85      Austria Drahti vastutuse määratlemiseks asus komisjon seisukohale, et see äriühing osales otseselt club Italias oma Itaalia agendi vahendusel 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002 (vaidlustatud otsuse põhjendus 769).

86      Selle väite tõendamiseks lükkas komisjon kõigepealt tagasi Austria Drahti argumendid, mille kohaselt tema agent Itaalias G. ei esindanud teda kartellikoosolekutel. Austria Draht tugines seejuures selle agendi avaldusele, kes eitab, et ta esindas Austria Drahti club Italia koosolekutel, ning Tréfileurope Italia agendi V. avaldusele, kes on seisukohal, et Austria Draht ei olnud selle klubi liige ja et koosolekutel, kus V. osales, ei osalenud G. Austria Drahti nimel kartellikokkulepetes; see oli selge teiste osalejate jaoks. Austria Draht märkis veel, et komisjoni viidatud 60-st club Italia koosolekust ainult 5 puhul oli täpsustatud, et G. tegutses Austria Drahti nimel, ning muudel koosolekutel viibis G. kohal CB esindajana (ilma viiteta Austria Drahtile) või ilma et oleks täpsustatud esindatav ettevõtja (vaidlustatud otsuse põhjendus 770).

87      Vastuseks nendele argumentidele märkis komisjon, et „Austria Drahti osalemine konkurentsivastastes aruteludes müügiagendi G. vahendusel on siiski piisavalt tõendatud: esiteks ei ole Austria Drahti kaks avaldust usutavad: G. avaldus on tehtud post-factum ja valmistati peamiselt ette vastuväiteteatisele Austria Drahti esitatud vastuse kontekstis; V. avaldus aga kajastab üksnes tema isiklikku arvamust, mis piirdub koosolekutega, millel ta osales. Liiati räägivad tõendid neile mõlemale avaldusele vastu.” (vaidlustatud otsuse põhjendus 771)

88      Komisjoni jaoks on need tõendid järgmised (vaidlustatud otsuse põhjendus 772):

–        kaks leebema kohtlemise taotlust (DWK ja ITC) kinnitavad, et Austria Draht osales kartellikoosolekutel müügiagendi G. vahendusel;

–        seda kinnitab suur hulk rikkumise ajast pärit tõendeid;

–        Austria Drahti juhtumit arutati regulaarselt ning talle määrati kvoote ja kliente kogu rikkumisperioodil kuni kontrollkäikude toimumise kuupäevani. Seega viibis G. kohal vähemalt 14 koosolekul, kus arutati Austria Drahti juhtumit; G. puudus 16 muult koosolekult, kuid Austria Drahti andmeid sellegipoolest analüüsiti, ning viimaseks, 9 koosolekul esitleti G‑d sõnaselgelt Austria Drahti nimel osalejana;

–        muud kartelliosalised tajusid samuti Austria Drahti selgelt kui kartelliosalist G. vahendusel ning toonitasid vajadust, et Austia Draht „austaks” keelatud kokkulepet;

–        see, et G. esindas ka CB‑d mõnel või mitmel vaidlustatud otsuse lisas 3 loetletud koosolekul, ei muuda kuidagi tõendeid selle kohta, et ta esindas ka Austria Drahti. Olgu märgitud, et enamusel koosolekutest osales CB ise oma töötajatega, mistõttu G. rolli CB esindajana võib pidada vähem tähtsaks kui tema rolli Austria Drahti esindajana, kes ei osalenud otse, vaid usaldas kogu oma müügitegevuse Itaalias G‑le.

89      Kummutamaks Austria Drahti argumentatsiooni, kes väitis seejärel, et teda ei saa pidada vastutavaks G. tegevuse eest, kuna nende vahel ei olnud majandusüksust, G. oli sõltumatu ja ainuõiguseta müügiagent, kelle suhtes ei olnud Austria Drahtil mingit kontrollivõimalust, märkis komisjon otsuses järgmist (vaidlustatud otsuse põhjendus 774):

–        agendilepingust ja Austria Drahti avaldusest nähtub, et G. oli viimase tõeline agent;

–        G. jaoks oli finantsrisk väga piiratud. Esiteks sõlmiti lepingud ainult Austria Drahti ja tema kliendi vahel, Austria Draht võis agendi läbiräägitud tellimused heaks kiita või tagasi lükata. Teiseks vastutas Austria Draht ainsana riskide eest, mis olid seotud muu hulgas tarnimata jätmise, puudulike tarnete ja kliendi maksejõuetusega. Kolmandaks toimus tasustamine igale kliendile müüdud mahu kohta kindlaksmääratud protsendi alusel (esitatud on seejuures viide kohtuotsuse, 11.12.2003, Minoan Lines vs. komisjon, T‑66/99, EKL, edaspidi „kohtuotsus Minoan Lines”, EU:T:2003:337, punktile 133);

–        kuna puudub finants- või äririsk või kuna see risk on piiratud, tuleb G‑d või Studio Cremad pidada Austria Drahti ettevõtjasse kuuluvaks abiüksuseks. Sarnaselt töösuhtes oleva kaubandustöötajaga moodustavad need selle ettevõtjaga ühe majandusüksuse (viidatud on niisiis kohtuotsuse, 16.12.1975, Suiker Unie jt vs. komisjon, 40/73–48/73, 50/73, 54/73–56/73, 111/73, 113/73 ja 114/73, EKL, edaspidi „kohtuotsus Suiker Unie”, EU:C:1975:174, punktile 480);

–        see on kooskõlas komisjoni 13. oktoobri 2000. aasta teatisega suunised vertikaalpiirangute kohta (EÜT C 291, ELT eriväljaanne 08/01, lk 390; edaspidi „vertikaalpiirangute suunised”);

–        järelikult tuleb Austria Drahti pidada vastutavaks G. osalemise eest kartellikoosolekutel.

90      Seoses asjaoluga, et G. tegutses ka teise kartelliosalise ehk CB nimel ning et tegemist ei olnud ainuõigusliku agendilepinguga kitsas tähenduses, leidis komisjon, et see ei muuda tema järeldust, vaid vastupidi kinnitab seda (vaidlustatud otsuse põhjendus 775).

91      Komisjon märkis selle kohta järgmist:

„(775) Nimelt ei räägi väljakujunenud kohtupraktika kohaselt see, et vahendaja „teeb sõltumatu kaubandusettevõtjana märkimisväärses ulatuses tehinguid kõnealusel kauba- või teenuseturul”, niisuguse ainuõiguse poolt ega seega ka majandusüksuse poolt käsundiandjaga [seejuures on viidatud kohtuotsuse Suiker Unie punktile 544]. Käesoleval juhul see nii ei ole. [G.] ei tegutsenud isiklikult kõnealusel turul ega teinud seega sõltumatu agendina märkimisväärses ulatuses tehinguid oma nimel [ta ei kandnud märkimisväärset finantsriski], vaid esindas kartellikoosolekutel korraga kahte konkurenti.”

(776) Komisjoni arvates asjaolu, et kaks konkurenti kasutasid kartellikoosolekutel sama esindajat, on kooskõlastamise parandamise tegur, mis lihtsustab kartellitegevust, mitte ei vabasta käsundiandjaid nende vastutusest. Teistsugune järeldus annaks agendi vahendusel kartellis osalevate ettevõtjate käsutusse lihtsa vahendi oma vastutusest hoidumiseks, jagades pelgalt oma agenti mõne teise kartelliosalisega. Igal juhul tuleb antud juhtumil veel märkida, et CB oli üldjuhul kartellikoosolekul isiklikult kohal ja et [G.]/[Studio Crema] tegutses seega üldiselt Austria Drahti esindajana.”

92      Viimaseks, komisjon märkis, et „oma agendi keelatud kokkuleppes osalemise üle kontrolli puudumine, sellest mitteteadmine või (tagantjärele) heakskiidu puudumine, millele Austria Draht viitas, ei ole tulemuslikud argumendid vastutusest hoidumiseks” (vaidlustatud otsuse põhjendus 777).

93      Komisjon esitas selle kohta järgmised argumendid:

–        Austria Draht moodustab oma agendiga majandusüksuse (vaidlustatud otsuse põhjendused 697, 480 ja 481) ning seega on ta vastutav viimase kartellis osalemise eest, olenemata Austria Drahti võimalikust teadmisest, kontrollist või heakskiidust (või selle puudumisest) [viidatud on seejuures kohtuotsuse, 15.6.2005, Tokai Carbon jt vs. komisjon, T‑71/03, T‑74/03, T‑87/03 ja T‑91/03, EU:T:2005:220, punktile 54, ja kohtuotsusele, 10.9.2009, Akzo Nobel jt vs. komisjon, C‑97/08 P, EKL, EU:C:2009:536] (vaidlustatud otsuse põhjendus 777);

–        lisaks, kui ettevõtja otsustab delegeerida oma müügitegevuse konkreetses riigis või konkreetsel turul tõelisele agendile, on ta kontrolli tagamiseks kohustatud rakendama vajalikke mehhanisme (vaidlustatud otsuse põhjendus 777);

–        peale selle, „kuigi ei ole otseseid tõendeid Austria Drahti ja [G.] vaheliste juhiste/teavitamiste kohta seoses konkurentsivastaste koosolekutega, mõjutas agendi osalemine konkurentsivastastel koosolekutel Austria Drahti tegevust”. Komisjon on seisukohal, et „[G.] osales nimelt regulaarselt club Italia kartellikoosolekutel, kus ta edastas konkurentidele muu hulgas tundlikku äriteavet Austria Drahti kvootide, hindade ja klientide kohta ning sai sama tundlikku äriteavet tema konkurentidelt ja kus ta leppis nende konkurentidega kokku hindades, klientide ja kvootide jagamises” Ta lisab, et „[see] teave pidi mõjutama Austria Drahti äritegevust Itaalias ([G. vahendusel])” ja et „[p]ealegi nähtub agendilepingust ja Austria Drahti esitatud sisearuannetest selgelt, et [G.] hoidis Austria Drahti regulaarselt kursis seoses arenguga Itaalia turul, eelkõige seoses konkurentide ja müügi ning turusuhetega Itaalias […]”. Lõpuks märgib ta, et „on seega ootuspärane, et [G.] edastas Austria Drahtile vähemalt kartellikoosolekutel saadud asjaomase tundliku äriteabe” (vaidlustatud otsuse põhjendus 778).

94      Seetõttu leidis komisjon, et „[G‑d] ja Austria Drahti tuleb pidada üheks majandusüksuseks ning Austria Drahti tuleb pidada vastutavaks [G.] keelatud kokkuleppes osalemise eest” (vaidlustatud otsuse põhjendus 779).

95      Lisaks, vastuseks Austria Drahtile, kes vaidlustas oma osalemise keelatud kokkuleppe koosolekutel üldiselt, rõhutas komisjon, et kättesaadavad tõendid näitasid piisavalt, et Austria Draht oli seotud club Italiaga pidevalt ja katkematult, nagu on märgitud vaidlustatud otsuse põhjenduses 772 ja lisas 3 (vaidlustatud otsuse põhjendus 780).

96      Niisiis märkis komisjon, et ajavahemikus 1998. aasta septembrist kuni 2002. aasta suveni oli Austria Draht mitmel korral sõnaselgelt puudujaks märgitud, mis tähendab, et keelatud kokkuleppes osalejad ootasid tema kohalolekut (vaidlustatud otsuse põhjendus 780).

97      Samuti märkis komisjon, et 30. aprilli 2002. aasta koosolekul ähvardasid keelatud kokkuleppes osalejad Austria Drahti kartellist „välja visata”, kui ta keeldub mahtu tagamast „suveks (2002)”, mis näitab selgelt, et Austria Draht osales jätkuvalt keelatud kokkuleppes (vaidlustatud otsuse põhjendus 780).

98      Lisaks, vastuseks Austria Drahtile, kes märkis esiteks, et enamus rikkumise ajast pärit dokumente, mis puudutavad kvoote, hindu ja kliente club Italia raames, mainivad peamisi Itaalia ettevõtjaid, mitte aga teda, ning et dokumendid, kus ta oli mainitud, ei näidanud tema osalemist veenvalt; teiseks, et oli võimalik, et viited tema tarnetele toimikus sisalduvates dokumentides olid pelgad hinnangud, mille olid koostanud teised osalised, teave, mis puudutas vanu tarneid, teave, mille olid esitanud kliendid ja üldsusele kättesaadava teabe põhjal saadud andmed, eeskätt seetõttu, et turg oli väidetavalt väga läbipaistev ja et Austriat puudutavad andmed said puudutada ainult teda, kuna ta oli ainus Austria tootja, ning kolmandaks, et puudus tõend selle kohta, et P. kontrollis Austria Drahti arvandmeid, komisjon „[möönis], et mitte kõik club Italiaga seotud dokumendid ei näita Austria Drahti seotust”. Komisjoni jaoks „võib see olla lihtsalt selgitatav asjaoluga, et Austria Draht ei olnud selle klubi võtmeliige, nagu seda olid Redaelli, ITC, CB ja Itas […], ning seetõttu osales ta club Italia koosolekutel vähem regulaarselt kui need võtmeosalejad”. Komisjon leidis siiski, et „Austria Draht osales keelatud kokkuleppes ajavahelikus 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002 katkematult” (vaidlustatud otsuse põhjendused 781 ja 782).

99      Veel märkis komisjon, et usutav ei ole väide, mille kohaselt Austria Drahti kohta vahetatud teave oli üldsusele kättesaadav või see oli puhtalt hinnanguline, arvestades selle teabe täpsust, konfidentsiaalsust ja värskust, mida vahetati Austria Drahti kartellis osalemise koguperioodil. Komisjoni sõnul „[sai] niisugune teave pärineda ainult otse Austria Drahtilt või tema müügiagendi [G.] vahendusel” (vaidlustatud otsuse põhjendus 782).

100    Viimseks on komisjon seisukohal, et „seda, et [P. (Redaelli pensionil töötaja, seejärel müüginõunik, vt eespool punkt 26)] kontrolli ei teostanud, ei saa pidada oluliseks või lausa määravaks teguriks, et kummutada Austria Drahti osalemine koosolekutel, arvestades kõiki kättesaadavaid tõendeid Austria Drahti vastu ja asjaolu, et Austria Drahti ei peetud club Italia võtmeliikmeks, mistõttu [P.] teostatavat kontrolli võidi tema puhul pidada vähem tähtsaks” (vaidlustatud otsuse põhjendus 782).

101    Kokkuvõtteks, komisjon otsustas, et „Austria Drahti tuleb pidada vastutavaks kartellitegevuse eest ja osalemise eest club Italias 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002” (vaidlustatud otsuse põhjendus 783).

 voestalpine olukord

102    Komisjon asus voestalpine osas seisukohale, et see äriühing on Austria Drahtiga solidaarselt vastutav rikkumisperioodi osas 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002, kuna ta avaldas oma tütarettevõtjale otsustavat mõju (vaidlustatud otsuse põhjendused 784–789); pooled seda käesolevas asjas vaidlustanud ei ole.

d)     voestalpinele ja Austria Drahtile määratud trahvi arvutamine

103    Kõigepealt meenutab komisjon, et trahv arvutati 2006. aasta suuniste alusel (vaidlustatud otsuse põhjendus 918 jj). voestalpine ja Austria Drahti 22 miljoni euro suurune trahv arvutati järgmiselt.

104    Esiteks peeti voestalpinet ja Austria Drahti vastutavaks tervikliku keelatud kokkuleppe eest pingestusteraseturul EMP‑s. Seega teatas komisjon, et trahvi põhisumma kindlaksmääramisel võttis ta vastavalt 2006. aasta suuniste punktile 13 aluseks ettevõtjate „nende kaupade või teenuste väärtuse, millega on rikkumine EMP asjaomasel territooriumil seotud” viimasel rikkumises osalemise täisaastal (vaidlustatud otsuse põhjendus 929 jj).

105    Austria Drahti puhul oli arvessevõetav müügiväärtus 18 207 306 eurot (esimene muutmisotsus, punkt 5). Tegemist on pingestusterasemüügi väärtusega rikkumisega seotud geograafilisel alal, st voestalpine ja Austria Drahti puhul tuvastatud ajavahemikus: Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Madalmaad, Belgia, Luksemburg, Hispaania, Austria, Portugal, Taani, Rootsi, Soome ja Norra (vaidlustatud otsus, põhjendused 931 ja 932).

106    Teiseks oleneb selliselt arvutatud müügiväärtusele kohaldatav protsent rikkumise kui sellise raskusest. Sellega seoses võttis komisjon juhtumi asjakohaste asjaolude hulgas arvesse rikkumise laadi, kõikide asjassepuutuvate ettevõtjate kumuleeritud turuosa ja seda, kas rikkumine tegelikult toime pandi või mitte (vaidlustatud otsuse põhjendus 936 jj).

107    Rikkumise laadi osas võttis komisjon arvesse asjaolu, et kogu keelatud kokkulepe nägi ette turu jagamise, klientide jagamise ja horisontaalsed hinnakokkulepped (vaidlustatud otsuse põhjendus 939).

108    Samuti võttis komisjon arvesse asjaolu, et rikkumisega seotud ettevõtjate kumuleeritud turuosa oli ligikaudu 80% (vaidlustatud otsuse põhjendus 946) ja et rikkumine pandi toime EMP olulises osas. Selles küsimuses märkis komisjon, et vastupidi Austria Drahti väidetule ei tulnud tema Portugalis ja Hispaanias saadud käivet müügiväärtusest välja jätta põhjusel, et ta ei tegutsenud club Españas, kuna need kaks riiki kuulusid club Italia geograafilise ulatuse alla, kus Austria Draht osales (vaidlustatud otsuse põhjendused 947 ja 948). Socitreli, Proderaci, Fapricela ja Fundia puhul ehk ettevõtjad, kes osalesid vaid club Españas (mis hõlmas ainult Hispaaniat ja Portugali) või viimati nimetatud ettevõtja puhul, kes osales ainult Addtekit puudutavas kooskõlastamises, ning kelle puhul oli ühest vältavast rikkumisest teadmist võimalik tuvastada alles rikkumise hilises staadiumis (17. mai 2001 Socitreli, Proderaci ja Fapricela puhul ning 14. mai 2001 Fundia puhul), võttis komisjon müügiväärtuse osa kindlaksmääramisel arvesse siiski piiratuma geograafilise ulatuse. Komisjoni hinnangul oli olukord teistsugune muude club Españas osalejate (Emesa/Galycas, Tycsa/Trefilerías Quijano) puhul, kes osalesid samal ajal keelatud kokkuleppe eri tasandil või kelle puhul oli teadmine ühest vältavast rikkumisest võimalik tuvastada tunduvalt varasemas staadiumis. Ka club Italia osalejate olukord oli erinev Socitreli, Proderaci ja Fapricela olukorrast, kuna club Italia geograafiline ulatus kattus suurel määral üleeuroopaliste kokkulepete omaga ning selle ulatus oli seega palju suurem club España (Hispaania ja Portugal) geograafilisest ulatusest (vaidlustatud otsuse põhjendus 949).

109    Kokkulepete täitmise küsimuses asus komisjon seisukohale, et kuigi kokkulepped ei olnud alati täiesti õnnestunud, neid tegelikkuses täideti (vaidlustatud otsuse põhjendus 950).

110    Arvestades juhtumi spetsiifilisi asjaolusid ja eespool viidatud kriteeriume, asus komisjon seisukohale, et arvessevõetav müügiväärtus oli Fundia puhul 16%, Socitreli, Fapricela ja Proderaci puhul 18% ning ülejäänud ettevõtjate puhul, sh hagejad 19% (vaidlustatud otsuse põhjendus 953).

111    Kolmandaks määrati voestalpine ja Austria Drahti puhul rikkumise kestuseks viis aastat ja viis kuud, st 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002 (vaidlustatud otsuse põhjendus 956).

112    Neljandaks järeldas komisjon seoses põhisummale lisatava protsendiga, olenemata ettevõtja osalemise kestusest rikkumises, et selle sobiv suurus oli Fundia puhul 16%, Socitreli, Fapricela ja Proderaci puhul 18% ning ülejäänud ettevõtjate puhul, sh hagejad 19% (vaidlustatud otsuse põhjendus 962).

113    Vastuseks Austria Drahtile, kes väitis, et kuna ta ei olnud teadlik üleeuroopalisest üldisest kokkuleppest, ei tohi komisjon tema juhtumil kohaldada lisasummat, või kui ta seda teeb, siis peab ta kohaldama väiksemat kordajat (15%), märkis komisjon, et Austria Draht oli teadlik üleeuroopalisest kokkuleppest tervikuna (vaidlustatud otsuse põhjendused 652–654) ning et ta osales ka club Italias koosolekutel, kus määrati kindlaks hinnad, jagati kliendid ja kvoodid (vaidlustatud otsuse põhjendus 478 jj), mistõttu ei tohi Austria Drahtile kohaldatav protsendimäär erineda sarnase tegevusega seotud ettevõtjatele kohaldatavast määrast (vaidlustatud otsuse põhjendused 958 ja 959).

114    Viiendaks lükkas komisjon tagasi kergendavad asjaolud, millele voestalpine ja Austria Draht viitasid haldusmenetluses. Tegemist oli eeskätt argumentidega, mis puudutasid hooletust (vaidlustatud otsuse põhjendus 976), hagejate väikest rolli keelatud kokkuleppes (vaidlustatud otsuse põhjendus 982 jj), nende osalemist ainult keelatud kokkuleppe ühes osas (vaidlustatud otsuse põhjendused 996–998), asjaolu, et kokkuleppeid ei täidetud (vaidlustatud otsuse põhjendus 1013 jj, eelkõige põhjendused 1016 ja 1018–1022) ning agendi tegevuse tõttu ainult käsundiandja vastutavaks pidamist, ilma et agenti vastutavaks peetaks (vaidlustatud otsuse põhjendus 1034).

115    Kuna kergendavad asjaolud puudusid, siis ei pidanud komisjon põhjendatuks kalduda kõrvale 2006. aasta suunistes määratletud meetodi alusel arvutatud põhisummast, mille tulemusel oli trahv 22 miljonit eurot (vaidlustatud otsuse põhjendus 1057 ning 10% piiri kohaldamise küsimuses põhjendus 1072).

2.     Põhimõtete meeldetuletus

a)     Tõend rikkumise esinemise ja kestuse kohta

116    Esiteks olgu meenutatud, et kohtupraktika kohaselt on komisjon kohustatud tõendama mitte ainult keelatud kokkuleppe olemasolu, vaid ka selle kestust. Täpsemalt peab komisjon ELTL artikli 101 lõike 1 rikkumise kohta tõendite esitamise osas tõendama tema poolt kindlaks tehtud rikkumist ja esitama tõendid, mille alusel saab õiguslikult piisavalt tuvastada rikkumise koosseisu kuuluvate asjaolude asetleidmist. Kohtu kahtlust tuleb tõlgendada rikkumise tuvastamise otsuse adressaadiks oleva ettevõtja kasuks. Seega ei saa kohus järeldada, et komisjon on tõendanud rikkumise toimepanemist õiguslikult piisavalt, kui tal on selles küsimuses veel kahtlusi, eriti kui ta menetleb hagi, milles palutakse trahvi määrava otsuse tühistamist või muutmist. Nimelt tuleb viimati kirjeldatud olukorras arvesse võtta süütuse presumptsiooni põhimõtet, mis on üks liidu õiguskorras kaitstavatest põhiõigustest ja on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 48 lõikes 1. Arvestades asjassepuutuvate rikkumiste laadi ning nende eest määratavate karistuste laadi ja raskust, kohaldatakse süütuse presumptsiooni põhimõtet muu hulgas ettevõtjatele kohaldatavate konkurentsieeskirjade rikkumiste menetlustes, milles võidakse määrata trahv või karistusmakse. Komisjon on seega kohustatud esitama väidetava rikkumise toimepanemise kindlaks tuvastamiseks täpseid ja üksteist toetavaid tõendeid (vt kohtuotsus, 17.5.2013, Trelleborg Industrie ja Trelleborg vs. komisjon, T‑147/09 ja T‑148/09, EKL, EU:T:2013:259, punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).

117    Konkurentsivastase eesmärgiga tegevuse ja kokkulepete raames on tavapärane, et tegevus toimub varjatult, kohtumised korraldatakse salaja ja sellega seotud dokumente on vähendatud miinimumini. Sellest tuleneb, et isegi kui komisjon avastab ettevõtjatevahelist õigusvastast suhtlust otseselt tõendavad dokumendid, on need tavaliselt üksnes osalised ja hajusad, mistõttu on sageli vaja teatud üksikasjad tuletamise teel taastada. Seega tuleb enamikul juhtudest konkurentsivastane tegevus või kokkulepe tuletada teatud hulgast kokkusattumustest ja kaudsetest tõenditest, mis koostoimes ning muu loogilise selgituse puudumise korral võivad osutuda tõendiks konkurentsieeskirjade rikkumise kohta (vt kohtuotsus Trelleborg Industrie ja Trelleborg vs. komisjon, punkt 116 eespool, EU:T:2013:259, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

118    Lisaks nõuab kohtupraktika, et kui puuduvad tõendid, mis otseselt tõendavad rikkumise kestust, siis esitab komisjon vähemalt tõendid, mis puudutavad ajaliselt piisavalt lähestikku asetleidnud asjaolusid, nii et on võimalik mõistlikult tuvastada, et see rikkumine vältas katkematult nende kahe konkreetse kuupäeva vahel (kohtuotsus Trelleborg Industrie ja Trelleborg vs. komisjon, punkt 116 eespool, EU:T:2013:259, punkt 53 ja seal viidatud kohtupraktika).

b)     Mõiste „üks rikkumine” mitmeosalise rikkumise tähenduses

119    Teiseks võib väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ELTL artikli 101 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 rikkumine seisneda mitte üksnes üksikus teos, vaid ka mitmes teos või koguni vältavas tegevuses, isegi kui nende tegude või vältava tegevuse üks või enam elementi võivad ka iseenesest ja iseseisvalt endast selle sätte rikkumist kujutada. Kui erinevad teod kuuluvad „tervikplaani” nende identse eesmärgi tõttu, mis kahjustab konkurentsi siseturu piires, siis on komisjonil õigus nende tegude eest vastutusele võtta rikkumises kui tervikus osalemise eest (kohtuotsused 8.7.1999, komisjon vs. Anic Partecipazioni, C‑49/92 P, EKL, EU:C:1999:356, punkt 81; 7.1.2004, Aalborg Portland jt vs. komisjon, C‑204/00 P, C‑205/00 P, C‑211/00 P, C‑213/00 P, C‑217/00 P ja C‑219/00 P, EKL, EU:C:2004:6, punkt 258, ning 6.12.2012, komisjon vs. Verhuizingen Coppens, C‑441/11 P, EKL, EU:C:2012:778, punkt 41).

120    Ettevõtja, kes osales oma käitumisega ühes mitmeosalises rikkumises, mis vastab konkurentsivastase eesmärgiga kokkuleppe mõistele või kooskõlastatud tegevusele EÜ artikli 101 lõike 1 tähenduses ning mille eesmärk oli aidata kaasa rikkumise toimepanemisele tervikuna, võib olla ühtlasi vastutav sama rikkumise raames teiste ettevõtjate poolt toime pandud tegude eest kogu selle aja jooksul, mil ta selles rikkumises osales. See on nii juhul, kui on tõendatud, et kõnealune ettevõtja nõustus oma käitumisega panustama kõigi osavõtjate ühistesse eesmärkidesse ja et ta oli teadlik kavandatavast õigusvastasest tegevusest või teiste ettevõtjate poolt sellise tegevuse elluviimisest samadel eesmärkidel, või et ta võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis seda riski võtma (kohtuotsused komisjon vs. Anic Partecipazioni, punkt 119 eespool, EU:C:1999:356, punktid 83, 87 ja 203; Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 119 eespool, EU:C:2004:6, punkt 83, ja komisjon vs. Verhuizingen Coppens, punkt 119 eespool, EU:C:2012:778, punkt 42).

121    Seega võib ettevõtja olla osalenud otse kõigis konkurentsivastastes tegevustes, mis moodustavad ühe ja vältava rikkumise ning millisel juhul on komisjonil õigus võtta ettevõtja vastutusele kogu selle tegevuse eest ja seega rikkumise eest tervikuna. On ka võimalik, et ettevõtja osales otse ainult osas ühe ja vältava rikkumise moodustavatest konkurentsivastastest tegevustest, kuid ta oli teadlik kogu muust kavandatavast õigusvastasest tegevusest või teiste kartellis osalejate poolt sellise tegevuse elluviimisest samadel eesmärkidel, või et ta võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis seda riski võtma. Ka sel juhul on komisjonil õigus ettevõtjale omistada vastutus rikkumise moodustava kogu konkurentsivastase tegevuse eest ja järelikult rikkumise kui terviku eest (kohtuotsus komisjon vs. Verhuizingen Coppens, punkt 119 eespool, EU:C:2012:778, punkt 43).

122    Ent kui ettevõtja on osalenud otse ühes või mitmes konkurentsivastases tegevuses, mis moodustab ühe ja vältava rikkumise, kuid ei ole tõendatud, et ta nõustus oma käitumisega panustama kõigi teiste kartellis osalejate ühistesse eesmärkidesse ja et ta oli teadlik kogu muust kavandatavast õigusvastasest tegevusest või nimetatud osalejate poolt sellise tegevuse elluviimisest samadel eesmärkidel, või et ta võis seda mõistlikult eeldada ja oli valmis seda riski võtma, võib komisjon võtta selle ettevõtja vastutusele üksnes selle tegevuse eest, milles ta otse osales ja üksnes niisuguse kavandatava tegevuse või teiste osalejate poolt sellise tegevuse elluviimise eest samadel eesmärkidel, mida ta järgis ja mille osas on tõendatud, et ta oli sellest teadlik või võis seda mõistlikult eeldada ja oli valmis seda riski võtma (kohtuotsus komisjon vs. Verhuizingen Coppens, punkt 119 eespool, EU:C:2012:778, punkt 44).

123    See ei saa siiski viia nimetatud ettevõtja vabastamiseni vastutusest selle tegevuse eest, milles ta kindlasti osales või mille eest võib teda pidada tegelikult vastutavaks. Sellegipoolest võib komisjoni niisuguse otsuse, milles kvalifitseeritakse kogu keelatud kokkulepe üheks ja vältavaks rikkumiseks, jagada niimoodi osadeks üksnes siis, kui esiteks oli nimetatud ettevõtjal haldusmenetluse ajal võimalus aru saada, et teda süüdistatakse ka igas rikkumist moodustavas teos, ja seega oli tal võimalus ennast selle vastu kaitsta, ning kui teiseks on nimetatud otsus selles osas piisavalt selge (kohtuotsus komisjon vs. Verhuizingen Coppens, punkt 119 eespool, EU:C:2012:778, punktid 45 ja 46).

124    Viimaseks tuleb rikkumise raskuse hindamisel ja vajaduse korral trahvi kindlaksmääramisel arvesse võtta asjaolu, et ettevõtja ei võtnud osa kõigist keelatud kokkuleppe moodustavatest tegudest või et tal oli väike roll nendes tegudes, milles ta osales (kohtuotsused komisjon vs. Anic Partecipazioni, punkt 119 eespool, EU:C:1999:356, punkt 90; Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 119 eespool, EU:C:2004:6, punkt 86, ning komisjon vs. Verhuizingen Coppens, punkt 119 eespool, EU:C:2012:778, punkt 45).

c)     Mõiste „mitteseotuks lugemine” koosolekul osalemise korral

125    Kolmandaks tuleneb samuti väljakujunenud kohtupraktikast, et ettevõtja kartellikokkuleppes osalemise piisavaks tõendamiseks piisab sellest, kui komisjon tõendab, et asjaomane ettevõtja osales koosolekutel, kus sõlmiti konkurentsivastaseid kokkuleppeid, millele ta vastuseisu üles ei näidanud. Kui osalemine sellistel koosolekutel on tõendatud, peab see ettevõtja esitama tõendid, et ta osales neil kohtumistel ilma mingisuguse konkurentsivastase tagamõtteta, näidates, et ta oli oma konkurentidele teada andnud, et ta osaleb neil kohtumistel muul eesmärgil kui nemad (vt kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 119 eespool, EU:C:2004:6, punkt 81 ja seal viidatud kohtupraktika).

126    See õiguspõhimõte rajaneb sellel, et ettevõtja, kes osales nimetatud koosolekul teatamata avalikult, et ta ei loe end seal arutatuga seotuks, andis teistele osalejatele mõista, et ta on kokkulepituga nõus ja et ta kavatseb seda järgida. Ebaseadusliku algatuse vaikiv heakskiit, selle algatuse sisust avalikult taganemata või sellest haldusorganeid teavitamata, toob kaasa rikkumise jätkamise julgustamise ja muudab raskeks selle avastamise. See kaasosalus kujutab endast passiivset osalemist rikkumises, mis toob kaasa ettevõtja vastutuse ühes ja terviklikus kokkuleppes osalemise eest (kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 119 eespool, EU:C:2004:6, punktid 82 ja 84).

127    Asjaolu, et ettevõtja ei vii ellu konkurentsivastase eesmärgiga koosolekute tulemusi, ei kõrvalda tema vastutust, mis tuleneb kartellis osalemisest, välja arvatud siis, kui ta avalikult teatas, et ei loe end seal arutatuga seotuks. See, et ettevõtja ei osalenud kõigis kartellikokkuleppe moodustanud tegudes või et neis tegudes, kus ta osales, oli tema roll väike, ei ole tema toimepandud rikkumise tuvastamisel asjassepuutuv. Neid asjaolusid tuleb arvestada üksnes rikkumise raskusastme hindamisel ja vajaduse korral trahvisumma kindlaksmääramisel (kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 119 eespool, EU:C:2004:6, punktid 85 ja 86).

128    Kui komisjoni hinnangul tuleneb ettevõtja vastutus konkurentsivastase tegevuse eest tema osalemisest koosolekutel, mille esemeks on niisugune tegevus, siis peab Üldkohus kontrollima, et ettevõtjal oli nii haldusmenetluses kui ka kohtus võimalus tehtud järeldused ümber lükata ja vajaduse korral esitada asjaolud, mis näitavad komisjoni tuvastatud fakte teistsuguses valguses ja mis võimaldavad seega anda neile faktidele komisjoni omast erineva selgituse (kohtuotsus Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 119 eespool, EU:C:2004:6, punkt 87).

129    Vaidlustatud otsuse sisu ja eespool esitatud põhimõtteid arvestades tuleb hinnata poolte argumente, mis on üksikasjalikult esitatud Üldkohtu edastatud kohtuistungi ettekandes.

B –  Esimene väide, mille kohaselt leidis komisjon vääralt, et hagejad osalesid ühe rikkumise ühes osas oma Itaalia agendi vahendusel

130    Esimeses väites kinnitavad voestalpine ja Austria Draht, et vaatamata sellele, et nad ei osalenud komisjoni tuvastatud keelatud kokkuleppes, määrati neile trahv summas 22 miljonit eurot põhjusel, et nende agent Itaalias G. viibis kohal teatavatel club Italia koosolekutel. See asjaolu üksi ei võimalda komisjonil asuda seisukohale, et nad rikkusid selle agendi vahendusel ELTL artiklit 101 ja EMP lepingu artiklit 53.

131    Selles väites viitavad hagejad esiteks G. etendatud rollile, kes viis suurema osa oma tegevusest läbi CB arvel; teiseks G., V. (Tréfileurope) ja rikkumisega seotud mitme äriühingu tehtud avaldustele, mis võimaldavad tuvastada, et Austria Draht ei osalenud club Italias; kolmandaks eri asjaoludele, mis esitati selleks, et tõendada Austria Drahti osalemist club Italias G. vahendusel, ning mis ei ole veenvad; neljandaks G. tegevuse süükspanemisele Austria Drahtile, kuigi nad ei moodustanud ühte majandusüksust ning miski ei võimaldanud tõendada, et Austria Draht oli teadlik oma agendi ebaseaduslikest tegudest, ning viiendaks ja teise võimalusena rikkumise kestusele, millele komisjon tugines, kuna mingil juhul ei ole võimalik tõendada hagejate mis tahes osalemist club Italias enne jaanuari 2000.

1.     Agendi tegevuse süükspanemine käsundiandjale

132    Austria Drahti vastutuse määratlemiseks asus komisjon seisukohale, et see äriühing osales otseselt club Italias oma Itaalia agendi vahendusel 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002. Selliselt toimides lükkas komisjon vaidlustatud otsuses tagasi hagejate märkused majandusüksuse puudumise kohta agendi ja käsundiandja vahel, äririski enda kanda võtmise kohta agendi poolt, agendi ainuõiguse puudumise kohta kitsas tähenduses ning käsundiandja teadmatuse kohta agendi rikkumisest. Analüüsi tulemusel leidis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 779, et „[G‑d] ja Austria Drahti tuleb pidada üheks majandusüksuseks ning Austria Drahti tuleb pidada vastutavaks keelatud kokkuleppes [G.] osalemise eest” (vt eespool punktid 85–94).

133    Just seda põhjenduskäiku arvestades tuleb hinnata, kas komisjonil on õigus ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohaldamise eesmärgil järeldada, et Austria Draht peab kandma vastutust oma Itaalia agendi tegevuse eest.

a)     Agendi tegevuse käsundiandjale süükspanemise tingimused

134    Väljakujunenud kohtupraktikast nähtub, et ettevõtja mõistet tuleb konkurentsiõiguse kontekstis mõista majandusüksusena asjaomase kokkuleppe eseme seisukohalt isegi siis, kui see majandusüksus koosneb õiguslikult mitmest füüsilisest või juriidilisest isikust (kohtuotsused 12.7.1984, Hydrotherm Gerätebau, 170/83, EKL, EU:C:1984:271, punkt 11, ja Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 121).

135    Niisugune majandusüksus on isiklikest, varalistest ja mittevaralistest osadest koosnev ühtne organisatsioon, mis kestvalt taotleb kindlaksmääratud majanduslikku eesmärki ja mis võib aidata kaasa ELTL artikli 101 lõikes 1 või EMP lepingu artikli 53 lõikes 1 silmas peetud rikkumise toimepanemisele. Kui äriühingute kontsern kujutab endast ühte ja sama ettevõtjat, võib komisjon põhjendatult selle ettevõtja poolt toime pandud rikkumise eest vastutuse panna ja trahvi määrata rikkumise raames kontserni tegevuse eest vastutavale äriühingule (vt selle kohta kohtuotsus Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 122).

136    Konkurentsieeskirjade kohaldamiseks ei ole määrava tähtsusega kahe ettevõtja formaalne eraldamine, mis tuleneb nende iseseisva õigussubjekti staatustest; oluline on määratleda, kas nad tegutsevad turul ühiselt (kohtuotsus Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 123).

137    Seega võib olla vaja kindlaks teha, kas kaks eraldiseisva õigusvõimega äriühingut moodustavad ühe ettevõtja või majandusüksuse või kuuluvad sellesse, mis turul ühtsena ka tegutseb (kohtuotsus Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 124).

138    Kohtupraktikast nähtub, et niisuguse olukorraga ei ole tegemist üksnes ema- ja tütarettevõtja suhte puhul, vaid teatud asjaoludel ka äriühingu ja selle agendi ehk vahendaja vaheliste suhete puhul. Mis puutub ELTL artikli 101 või EMP lepingu artikli 53 kohaldamisse, siis küsimus, kas käsundiandja ja tema agent ehk vahendaja moodustavad ühe majandusüksuse, kus viimati mainitu on käsundiandja integreeritud abiüksus, on oluline just selleks, et kindlaks teha, kas tegevus kuulub nende artiklite kohaldamisalasse. On juba leitud, et kui vahendaja tegutseb käsundiandjale tulu teenimise eesmärgil, võib teda põhimõtteliselt vaadelda käsundiandja ettevõttesse integreeritud abiüksusena, kes on kohustatud täitma käsundiandja korraldusi ja kes moodustab sarnaselt töösuhtes oleva kaubandustöötajaga selle ettevõtjaga sama majandusüksuse (vt selle kohta kohtuotsused Suiker Unie jt vs. komisjon, punkt 89 eespool, EU:C:1975:174, punkt 480, ja Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 125).

139    Mis puudutab äriühinguid, kelle vahel on vertikaalne suhe nagu käsundiandja ja tema agendi ehk vahendaja vahel, siis on majandusüksuse olemasolu kindlakstegemiseks kehtestatud peamiste võrdlusparameetritena kaks aspekti: esiteks see, kas vahendaja kannab äririski või mitte, ning teiseks vahendaja osutatud teenuste ainuõiguslik laad või selle puudumine (kohtuotsus Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 126).

140    Äririski kandmise osas on juba leitud, et vahendajat ei saa pidada käsundiandja ettevõttesse integreeritud abiüksuseks, kui viimasega sõlmitud lepinguga usaldatakse või antakse talle ülesanded, mis majanduslikult sarnanevad sõltumatu kaubandusettevõtja omadega, kuna selles nähakse ette, et finantsriskid, mis on seotud müügi või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute täitmisega, kannab vahendaja (kohtuotsused Suiker Unie, punkt 89 eespool, EU:C:1975:174, punkt 482, ja Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 127).

141    Vahendaja osutatud teenuste ainuõigusliku laadi osas on samuti leitud, et majandusüksuse olemasolu poolt ei räägi see, et paralleelselt käsundiandja arvel läbiviidava tegevusega teeb vahendaja asjaomasel kauba- või teenuseturul märkimisväärses ulatuses tehinguid sõltumatu kaubandusettevõtjana (kohtuotsused Suiker Unie, punkt 89 eespool, EU:C:1975:174, punkt 544, ja Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 128).

b)     Agendileping ja äririski kandmine

142    Hagejad toonitavad eeskätt asjaolu, et kuna G. esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti ning kuna CB arvel teostatud tegevus oli sissetuleku mõttes olulisem Austria Drahti arvel teostatud tegevusest, siis ei ole agendi osutatud teenuste ainuõiguslikkusega seotud kriteerium täidetud. Seega, kuna eespool punktis 89 viidatud kohtuotsuses Minoan Lines (EU:T:2003:337) osutatud teine kriteerium ei ole täidetud, ei ole võimalik ühe majandusüksuse olemasolu tuvastada.

143    Nagu nähtub eespool viidatud kohtupraktikast, on selleks, et teha kindlaks majandusüksuse olemasolu G. ja Austria Drahti vahel, kõigepealt siiski vaja teada, mil määral kannab agent müügiga või kolmandate isikutega sõlmitud lepingute täitmisega seotud finantsriske tegevuse osas, milleks käsundiandja ta nimetas. Tähelepanuta ei saa jätta eespool punktis 89 viidatud kohtuotsuses Minoan Lines (EU:T:2003:337) nimetatud esimest kriteeriumi.

144    Sellega seoses tuleb meenutada, et Austria Drahti ja Studio Crema vahel sõlmitud lepingus on ette nähtud, et vastavalt Austria Drahti juhistele müüb G. Austria Drahti pingestusterast Itaalias tema „nimel ja arvel”. Lepingu kohaselt on G‑l keelatud teha äritehinguid „enda arvel” ja kohustus „järgida rangelt juhiseid, hinnaettekirjutusi ning makse-, müügi ja tarnetingimusi”, mille on kehtestanud Austria Draht. Lepingus on veel täpsustatud, et „kauba tarnib ja selle eest esitab arve” Austria Draht. Lepingu kohaselt sõlmitakse müügitehing seega ainult Austria Drahti ja kliendi, mitte G. ja vastava kliendi vahel (vaidlustatud otsuse põhjendus 774 ja agendilepingu artikkel 2).

145    Leping kvalifitseerub agendilepinguks. Selle lepinguga reguleeritakse olukordi, kus „üks isik (käsundiandja) volitab teist juriidilist või füüsilist isikut (agenti) pidama läbirääkimisi ja/või sõlmima kokkuleppeid tema eest kas enda või tema nimel selleks, et […] müüa käsundiandja tarnitavaid kaupu või osutatavaid teenuseid” (vt selle kohta agendilepingu määratlus vertikaalpiirangute suuniste punktis 12 seoses vertikaalkokkulepete hindamisega ELTL artikli 101 seisukohalt).

146    Nagu komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 774 leiab, ei nähtu lepingust, et G. kannab „riskid, mis on seotud muu hulgas tarnimata jätmise, puudulike tarnete ja kliendi maksejõuetusega” seoses tegevusega, mille teostamiseks Austria Draht ta nimetas. Lepingu ükski tingimus ei võimalda ka asuda seisukohale, et G. kanda on varude rahastamine ja et ta peab tegema spetsiaalseid investeeringuid, et esindada Austria Drahti Itaalias. Seega lasub G. läbiräägitud ja Austria Drahtiga sõlmitud müügiga seotud põhiline äririsk Itaalias käsundiandjal, mitte tema agendil.

147    Üldkohtus ei vaidle hagejad vastu sellisele hinnangule äririski küsimuses. Nad piirduvad viitega sellele, et G. kanda on teatavad kulud (nõustamistasud ja sõidukulud, lepingute sõlmimisega seotud kõrvalkohustustega seotud kulud, tõlkimiskulud …), mida võib pidada kõrvaliseks võrreldes usaldatud ülesannetega või kaetuks Austria Drahti poolt vahendustasuna makstava kindlasummalise tasuga. Niisugused kulud ei tõenda, et G. kannab Austria Drahti usaldatud tegevusega seoses äririski, mis ei oleks tähtsusetu või piiratud.

148    Käesolevas asjas võib komisjon põhjendatult asuda seisukohale, et vastavalt eespool viidatud kohtupraktikast tulenevale ei kandnud G. Itaalias Austria Drahti arvel tegutsedes äririski, nagu ta kannaks äriühinguga sõlmitud lepingu alusel, millega talle usaldataks või antaks ülesanded, mis majanduslikult sarnanevad sõltumatu kaubandusettevõtja omadega.

c)     Agendi kahekordse esindamise mõju

149    Eespool punktis 89 viidatud kohtuotsuses Minoan Lines (EU:T:2003:337) nimetatud teise kriteeriumiga seoses möönab komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 775, et tulenevalt asjaolust, et G. tegutses ka teise kartelliosalise ehk CB nimel, ei olnud agendileping kitsas tähenduses ainuõiguslik.

150    Kuid nagu märgib komisjon ja vastupidi hagejate väidetule ei saa antud juhtumi eriomased asjaolud kohe viia selleni, et eitatakse igasugust võimalust tuvastada majandusüksus G. ja Austria Drahti vahel seoses tegevusega, mis talle agendilepingu alusel usaldati.

151    Kuigi on tõsi, et paralleelselt Austria Drahti arvel teostatud tegevusega viis G. tegevust läbi ka CB arvel, märkis komisjon põhjendatult, et käesolevas asjas „[G.] ei tegutsenud isiklikult kõnealusel turul ega teinud seega sõltumatu agendina märkimisväärses ulatuses tehinguid enda nimel” (vaidlustatud otsuse põhjendus 775) (vt analoogia alusel kohtuotsused Suiker Unie, punkt 89 eespool, EU:C:1975:174, punkt 544, ja Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 128).

152    Nimelt selle asemel, et esindada ärilises plaanis ühte käsundiandjat, esindas G. kahte, st peamiselt CB‑d, kes oli Studio Crema peamine sissetulekuallikas (hagejatele etteheidetud rikkumise kestuse ajal ligikaudu 75% sissetulekust), kuid ka Austria Drahti, kellelt ta sai samuti olulise osa oma sissetulekust (ligikaudu 25% samal perioodil).

153    Sellises olukorras on agendi ja ühe tema käsundiandja vahelise majandusüksuse kindlakstegemiseks oluline see, kas agendil on selle käsundiandja usaldatud tegevuse osas võimalik tegutseda nagu sõltumatu kaubandusettevõtja, kes võib oma kaubandusstrateegia vabalt kindlaks määrata. Kui agendil ei ole võimalik nii tegutseda, on agendi poolt selle käsundiandja arvel teostatavad ülesanded lahutamatu osa viimase tegevusest.

154    Nagu märgib komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 774, on G. ja Austria Drahti vahelise majandusüksuse olemasolu kindlakstegemisel määrav müügi või G. vahendusel kolmandate isikutega sõlmitud lepingute täitmisega seotud finantsriskide hindamine. Kui viimane tegutseb Austria Drahti osana, võib teda seega samastada „Austria Drahti ettevõtjasse kuuluva abiüksusega sarnaselt töösuhtes oleva kaubandustöötajaga”, mis aga nii ei ole juhul, kui ta tegutseb sõltumatu kaubandusettevõtjana.

155    Kuid käesolevas asjas on juba tuvastatud, et G. ja Austria Drahti vahel sõlmitud agendileping ei anna agendile võimalust tegutseda konkurentsiõiguse tähenduses sõltumatu kaubandusettevõtjana tegevuse osas, milleks ta nimetati.

156    Lisaks, mis puudutab G. ja CB vahelise suhte laadi, siis nähtub samuti toimikust, et G. tegevus ei ole samastatav ELTL artikli 101 lõike 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõike 1 seisukohast CB toodetud pingestusterase sõltumatu kaubandusettevõtja tegevusega. Nimelt täitis G. CB arvel ülesandeid, mis on sarnased müügidirektori omadega. Kirjaliku agendilepingu puudumine G. ja CB vahel ei võimalda kinnitada, et tegevust, mille see äriühing talle oli usaldanud, teostas sõltumatu kaubandusettevõtja, mitte aga ei teostatud seda CB arvel ja tema riisikol. Vastupidi võib asuda seisukohale, et ta tegutses seega sellesse ettevõtjasse integreeritud abiüksusena. Nagu märkisid hagejad, tõendab seda ka asjaolu, et komisjoni ärakuulamisel esitles G. end CB‑d esindava meeskonna liikmena.

157    Eespool toodust ilmneb, et kuigi käesolev juhtum erineb kohtupraktikas varem hinnatud olukordadest, eeskätt olukorrast, mida hinnati eespool punktis 89 viidatud kohtuotsuses Minoan Lines (EU:T:2003:337), kus agendi poolt käsundiandja esindamise ainuõigus tulenes tema lepingust ja lepingu täitmisest (kohtuotsuse punktid 131 ja 132), ei sea G. kahekordne esindus ühelt poolt CB esindajana ja teiselt poolt Austria Drahti esindajana kahtluse alla järeldust, mille kohaselt G‑le Austria Drahti usaldatud tegevuse osas ei olnud G‑l võimalik täita ülesandeid, mis majanduslikult sarnanevad sõltumatu kaubandusettevõtja omadega.

158    Kokkuvõtvalt, nagu märgitud vaidlustatud otsuses, ei ole G‑l või Studio Cremal, keda ta esindab, Austria Drahtiga sõlmitud agendilepingu ulatust konkurentsiõiguse seisukohast hinnates sõltumatu ettevõtja staatust, kuna G. ei kanna või kannab väga vähesel määral tema vahendusel Austria Drahtiga sõlmitud müügilepingutest tulenevat finantsriski ning kuna ta tegutseb de facto sellesse äriühingusse kuuluva abiüksusena.

159    Niisugust järeldust ei sea kahtluse alla ükski hagejate esitatud argument. Nimelt meenutatakse suures osas sellest argumentatsioonist eespool punktis 89 viidatud kohtuotsuste Suiker Unie (EU:C:1975:174) ja Minoan Lines (EU:T:2003:337) sisu ning neid kohtuotsuseid ei ole võimalik käesolevale juhtumile lihtsalt laiendada, et väita, et ainuüksi seetõttu, et G. ja Austria Drahti vahel puudub ainuõiguslik suhe ranges tähenduses, ei saa nende vahel olla majandusüksust.

160    Lisaks ei ole G. ärilise sõltumatuse tõendamiseks piisav see, et G. töötab ka CB heaks ja et Studio Crema põhitulu tuleb CB heaks tehtud tegevusest võrreldes Austria Drahti heaks tehtavast tegevusest saaduga. Nagu juba märgitud, võib G‑d pidada samal ajal majandusüksuseks nii CB‑ga kui ka Austria Drahtiga. See kehtib CB ja Austria Drahti puhul vaid seoses tegevusega, mille üks ja teine äriühing agendile usaldas, ja ainult sel määral.

161    Seetõttu ei saa komisjon siiski asuda seisukohale, et „igal juhul tuleb käesolevas asjas ka märkida, et CB oli kartellikoosolekutel üldjuhul isiklikult kohal ning et [G.]/Studio Crema tegutses sel puhul üldiselt Austria Drahti esindajana” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 776 lõpp). Niisugust väidet kinnitavate tõendite puudumisel ei saa G. kohalolek club Italia koosolekul tähendada muud, kui seda, et sellel koosolekul viibis kohal isik, kes ühelt poolt täitis CB heaks müügidirektori ülesannetega samastatavaid ülesandeid ja teiselt poolt oli samuti Austria Drahti agent Itaalias. Arvestades, et G. tegutses kahekordse esindajana, mis võimaldas tal tutvuda mõlemast allikast pärit tundliku äriteabega, märkis komisjon siiski põhjendatult, et see eripära oli keelatud kokkuleppe raames kooskõlastamise parandamise tegur (vaidlustatud otsuse põhjenduse 776 algus).

162    Ka otsustuspraktika, millele hagejad viitasid, pidades silmas komisjoni 29. novembri 2006. aasta otsust K(2006) 5700 (lõplik) [ELTL] artiklis [101] ja EMP lepingu artiklis 53 sätestatud menetluse kohta (juhtum COMP/F/38.638 – Butadieenkautšuk ja emulsioonpolümerisatsiooni teel toodetud stüreen-butadieenkautšuk) ja komisjoni 1. oktoobri 2008. aasta otsust K(2008) 5476 (lõplik) [ELTL] artikli [101] ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/39.181 – Küünlavahad), ei kinnita, et käesolevas asjas ei saa G. ja Austria Drahti vahel olla majandusüksust. Vastupidi, nende juhtumite andmed kuuluvad eespool punktis 89 viidatud kohtuotsuses Minoan Lines (EU:T:2003:337) juba esitatud loogikasse, kus Üldkohus tõi sarnaselt nendele juhtumitele esile esindamise ainuõiguslikkuse, ilma et see takistaks arvesse võtta – nagu teeb komisjon käesolevas asjas – G‑d iseloomustavat kahekordse esindamise olukorda.

163    Järelikult leidis komisjon käesolevas asjas peamiselt agendilepingut arvestades õigesti, et G. tegutses Austria Drahti arvel, kusjuures viimane kandis selle esindamisega seotud äririski. G‑d tuleb antud juhul tõepoolest pidada Austria Drahti ettevõtjasse (st Austria Draht ja voestalpine koos) kuuluvaks abiüksuseks ning sarnaselt töösuhtes oleva kaubandustöötajaga moodustab ta selle ettevõtjaga ühe majandusüksuse.

d)     Teadmise, kontrolli ja heakskiidu puudumine

164    Selles küsimuses väidavad hagejad, et kirjeldatud objektiivne olukord ei ole agendi rikkumise käsundiandjale süükspanemiseks piisav. Veel on vaja kindlaks teha, mil määral käsundiandja oli või oleks võinud olla teadlik sellest tegevusest.

165    Sellega seoses leidis komisjon esiteks, et tal ei olnud vaja võtta seisukohta „oma agendi keelatud kokkuleppes osalemise üle kontrolli puudumise, sellest mitteteadmise või (tagantjärele) heakskiidu puudumise” küsimuses, kuna niisugused argumendid „ei ole tulemuslikud argumendid vastutusest hoidumiseks” (vaidlustatud otsuse põhjendus 777). Samuti märkis komisjon, et kuivõrd „Austria Draht moodustab oma agendiga majandusüksuse”, on ta „järelikult vastutav viimase keelatud kokkuleppes osalemise eest olenemata Austria Drahti võimalikust teadmisest, kontrollist või heakskiidust (või selle puudumisest)” (vaidlustatud otsuse põhjendus 777).

166    Teiseks täiendas komisjon eeltoodud analüüsi, märkides, et „kuigi ei ole otseseid tõendeid [Austria Drahti ja [G.] vaheliste] juhiste/teavitamiste kohta seoses konkurentsivastaste koosolekutega”, nähtub „agendilepingust ja [vastuseks komisjoni teabenõudele] Austria Drahti esitatud sisearuannetest selgelt, et [G.] teavitas Austria Drahti regulaarselt arengust Itaalia turul” ja seega, et oli ootuspärane, et „[G.] edastas Austria Drahtile vähemalt kartellikoosolekutel saadud tähtsaima tundliku äriteabe” (vaidlustatud otsuse põhjendus 778).

167    Hagejad viitavad selles küsimuses lahendusele, mis tuleneb eespool punktis 89 viidatud kohtuotsusest Minoan Lines (EU:T:2003:337). Nimelt ei lükka see kohtuotsus kohe tagasi vaid vastab üksikasjalikult ja põhjalikult käesolevas asjas hagejate esitatud argumentatsiooniga sarnasele argumentatsioonile, milles käsundiandja tugineb kohtus sellele, et väidetavalt ei olnud ta teadlik agendi tegevusest ning ta ei olnud selliseks tegevuseks luba või heakskiitu andnud (kohtuotsus Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 139).

168    Kõnealuses kohtuotsuses kontrollis Üldkohus, kas esiteks agendile etteheidetavad rikkumised kuulusid käsundiandja usaldatud tegevuse hulka; kas teiseks teavitati käsundiandjat regulaarselt agendile usaldatud tegevusest, sh agendile etteheidetavatest rikkumistest ning kas kolmandaks oli käsundiandja agendil selliste tegude tegemise ära keelanud (kohtuotsus Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punktid 140–146).

169    Vastuseks käsundiandja argumentatsioonile selle kohta, et ta ei olnud oma agendi tegudest teadlik või ei kiitnud neid heaks, jõudis Üldkohus eespool punktis 89 viidatud kohtuotsuse Minoan Lines (EU:T:2003:337) punktis 147 järeldusele, et selles asjas esitatud kaalutlustest nähtus, et käsundiandja rahvusvahelistel liinidel sõitvate laevade suhtes kohaldatavate tariifide ja tingimuste kindlaksmääramine kuulus tema agendi tegevusvaldkonda, et käsundiandjat teavitati regulaarselt tema agendi tegevusest, sh teiste äriühingutega suhtlemine, mille jaoks tema agent üritas saada eelnevalt või tagantjärele luba, ning viimaseks et käsundiandjal oli õigus ja võimalus keelata agendil teatavate tegude tegemine vaatamata sellele, et ta kasutas neid alles pärast komisjoni läbiviidud kontrolle.

170    Samuti on oluline märkida, et oma üldises järelduses argumentide kohta, et ELTL artikli 101 lõiget 1 (tollal EÜ artikli 81 lõige 1) on kohaldatud valesti, kuna agendi tegevus pandi vääralt süüks käsundiandjale, seostas Üldkohus ühe majandusüksuse olemasolu tuvastamise eelneva analüüsi tulemusega (kohtuotsus Minoan Lines, punkt 89 eespool, EU:T:2003:337, punkt 148), tõdedes, et agendi ja käsundiandja ning agendi ja teiste rikkumises osalenud äriühingute vahel vahetatud teleksitest, käsundiandja vastustest komisjoni informatsiooninõuetele ja kohtuotsuses analüüsitud muudest asjaoludest nähtus, et agent tegutses turul kolmandate isikute, klientide, allagentide ja käsundiandja konkurentide suhtes käsundiandja abiüksusena ning seega moodustasid need kaks äriühingut EÜ artikli 81 kohaldamise seisukohalt ühe majandusüksuse ehk ettevõtja. Üldkohus järeldas sellest, et neil asjaoludel võis komisjon käsundiandjale panna süüks EÜ artikliga 81 vastuolus oleva tegevuse, mille eest vaidlusaluses otsuses karistus määrati ja milles agent olulist rolli etendas.

171    Seda analüüsi arvestades ei saa komisjon märkida esiteks, et „ei ole otseseid tõendeid [Austria Drahti ja G.] vaheliste juhiste/teavitamiste kohta seoses konkurentsivastaste koosolekutega”, ning märkida teiseks, et „agendilepingust ja [vastuseks komisjoni teabenõudele] Austria Drahti esitatud sisearuannetest [nähtub] selgelt, et [G.] teavitas Austria Drahti regulaarselt arengust Itaalia turul”, järeldamaks, et oli ootuspärane, et „[G.] edastas Austria Drahtile vähemalt kartellikoosolekutel saadud tähtsaima tundliku äriteabe” (vt eespool punkt 166).

172    Põhimõtteliselt oleks pidanud komisjonil olema nende igakuiste kirjalike aruannete hulgas, mille G. edastas Austria Drahtile seoses müügi ja turu tüüptingimustega, sh seoses konkurentide tegevusega esindust puudutavas valdkonnas, ja mille Austria Draht edastas komisjonile vastuseks teabenõudele, võimalik kindlaks teha esiteks mitmesuguse tundliku äriteabe, mille G. võis edastada Austria Drahtile, kuid ka teiseks teabe, mis võimaldas Austria Drahtil mõista, et G. osales eri koosolekutel, kus ta osales, tema nimel ja tema arvel konkurentsivastases tegevuses, mis puudutas kvoote, hindu ja kliente.

173    Kuna puuduvad niisugused tõendid ja kuigi keelatud kokkuleppest ei oldud veel teatatud ja club Italias eksisteerisid arvukad asjaolude toimumise ajast pärit dokumendid, mis kirjeldasid selle toimimist, ei ole võimalik eeldada, nagu teeb komisjon, et G. teavitas Austria Drahti kõigest, mida ta club Italias võis teada saada ja teha. Sellisele järeldusele jõudmiseks oleks vaja, et agendi igakuised kirjalikud aruanded sisaldaksid selle kohta teavet. Kui pärast nende dokumentide analüüsimist komisjon järeldab – nagu vaidlustatud otsuses –, et „ei ole otseseid tõendeid juhiste/teavitamiste kohta seoses konkurentsivastaste koosolekutega”, ei saa ta sellest väitest järeldusi tegemata jätta, teatades, et ikkagi on võimalik vastupidist järeldada.

174    Seda konteksti arvestades tuleb nentida, et üksi tõend ei võimalda kinnitada, et Austria Drahtil võis G. vahendusel olla vähimatki teavet oma agendi konkurentsivastase tegevuse kohta eri koosolekutel, kus ta osales. Komisjon möönis seda pealegi kohtuistungil. Seega ei saa komisjon eeldada teadmist, mida ta tõendanud ei ole.

175    Niisugustel asjaoludel nagu käesolevas asjas, kus agent tegutseb käsundiandja nimel ja arvel, kandmata äririski seoses talle usaldatud tegevusega, võib agendi konkurentsivastase tegevuse selle tegevuse raames siiski käsundiandjale süüks panna sarnaselt võimalusele panna tööandjale süüks mõne tema töötaja toimepandud karistatavad teod, ilma et oleks vaja tõendada, et käsundiandja oli agendi konkurentsivastasest tegevusest teadlik.

176    Nimelt, nagu on märgitud eespool, nähtub agendilepingust, et Austria Draht usaldas oma toodete müügi Itaalias asjaoludest täielikult teadlikuna G‑le, kes juba tegutses CB vahendajana, kes on üks peamisi Itaalia ettevõtjaid. Austria Draht oli loonud ka vahendid G. saavutatud tulemuste kontrollimiseks, kuna viimast ei saadud pidada sõltumatuks kaubandusettevõtjaks ning kuna igal juhul oli müügitehinguid, mida ta läbi rääkis, võimalik sõlmida vaid Austria Drahtil.

177    Neil asjaoludel, isegi kui Austria Draht ei olnud absoluutselt teadlik G. toimepandud rikkumistest seoses talle usaldatud tegevusega, oli Austria Draht selle põhiline kasusaaja, nagu hagejad ka kohtuistungil möönsid.

178    Eespool toodust ilmneb, et käesolevas asjas võib komisjon esiteks tuvastada agendi ja käsundiandja vahel majandusüksuse seoses tegevusega, mille Austria Draht G‑le usaldas, ning teiseks asuda seisukohale, et tulenevalt sellest majandusüksusest on käsundiandjale võimalik süüks panna Austria Drahti arvel talle usaldatud tegevuse raames G. toimepandud karistatavad teod, ilma et oleks vaja tõendada, et käsundiandja oli nendest teadlik.

179    Seega tuleb kindlaks teha, millised karistatavad teod G. Austria Drahti arvel talle usaldatud tegevuse raames toime pani.

2.     Tõendid agendi toimepandud rikkumise kohta

180    Kõigepealt tuleb Austria Drahtile süükspandavate karistatavate tegude sisu hindamist piirata üksnes tõenditega, mis puudutavad club Italiat, mis on ühe rikkumise ainus osa, milles osalemisele G. vahendusel on vaidlustatud otsuses sõnaselgelt viidatud (vaidlustatud otsuse põhjendused 769–783). Tõendeid keelatud kokkuleppe muude osade ja eelkõige club Europe’i kohta, millest mõned esitas komisjon käesoleva väite raames, hinnatakse peamiselt teise väite raames, mis puudutab hagejate suhtes rikkumise üheks rikkumiseks kvalifitseerimist.

181    Tõendamaks Austria Drahti osalemist club Italias, on komisjonil väidetavalt tõendeid, et ta „osales süstemaatiliselt rohkem kui 40 club Italia koosolekul 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002 ning et mitmel korral on tema puudumist ametlikult mainitud, mis näitab, et tema kohalolekut koosolekutel oodati” (vaidlustatud otsuse põhjendus 479). Neid tõendeid on mainitud vaidlustatud otsuses (vt eespool punktid 78–81), nagu ka komisjoni väiteid, millega ta kummutas haldusmenetluses hagejate esitatud kinnitused, milles nad vaidlustasid selle, et G. neid nendel koosolekutel esindas (vt eespool punktid 86–88), või väitsid üldiselt, et Austria Draht nendel koosolekutel ei osalenud (vt eespool punktid 95–100).

182    Hagejad väidavad Üldkohtus sisuliselt, et vaidlustatud otsuses esitatud viited Austria Drahti osalemisele club Italia koosolekutel ei võimalda tuvastada tema osalemist keelatud kokkuleppes. Esiteks väidavad nad eelkõige, et Austria Drahti juhtumi arutamine 14 koosolekul G. ja muude isikute kohalviibimisel ei tõenda Austria Drahti osalemist keelatud kokkuleppes, kuna G. osalemine ei tähenda Austria Drahti osalemist, ning teiseks, et üleüldse ei ole võimalik teada, mida Austria Drahtile ette heidetakse.

183    Vastuseks sellele argumentatsioonile tuleb kohe meenutada, et eespool toodust ilmneb, et käesolevas asjas on komisjonil õigus panna Austria Drahtile süüks G. karistatavad teod, mille ta pani toime talle usaldatud tegevuse raames.

184    Küsimus on seega selles, mil määral saab G. tegevust club Italia eri koosolekutel, kus ta osales, pidada ELTL artikli 101 lõikega 1 ja EMP lepingu artikliga 53 vastuolus olevaks. Nagu märgivad hagejad, muudab selle keeruliseks asjaolu, et G. esindas ka CB‑d, kes on club Italia üks põhiosaleja. Selles küsimuses võttis komisjon siiski vaevaks märkida, et 14 koosolekul, mis on Austria Drahti arvel keelatud kokkuleppes G. osalemise seisukohast kõige iseloomulikumad, ei toimunud arutelud mitte ainult G. kohalviibimisel, vaid viidati ka „Austria Drahti juhtumile” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus).

185    Seoses hagejate väitega, et kõnealuse 14 koosoleku osas rikub komisjon tõendamise ja põhjendamise kohustust, eelkõige seoses küsimusega, mida Austria Drahtile selles osas ette heidetakse, tuleb üksteise järel analüüsida erinevaid tõendeid, mis on vaidlustatud otsuses esitatud, et tuvastada G. rikkumine seoses tegevusega, mille Austria Draht talle usaldas.

a)     15. aprilli 1997. aasta koosolek

186    Esimene 14 koosolekust, mida komisjon vaidlustatud otsuses nimetas, on 15. aprilli 1997. aasta koosolek, mis puudutas „kvootide/klientide jagamist ja hindade kindlaksmääramist” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope, SLM, Tycsa, DWK ja Austria Draht (G. vahendusel).

187    Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis esitas komisjon 15. aprilli 1997. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „toorainehindade ning müügihindade kindlaksmääramine Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal”;

–        „arutelud seoses Redaelli müügiga teatud hulgale klientidele ning seoses SLM‑i ja CB pakkumistega klientidele, klientide ja müügikvootidega”;

–        „samuti anti teada, et Austria Draht ei tarni teatud rühma klientidele [ning toimus] teabevahetus seoses hindadega, mida [G.] teatavatelt klientidelt võttis”;

–        „ettevõtjate Redaelli, Itas, CB, ITC, Tréfileurope’i, Tycsa, Trame, SLM, DWK, Austria Draht müügi üksikasjalik ülevaade [ning] arutelu samade ettevõtjate kvootide jagamise üle (koos konkreetse protsendi äramärkimisega)”;

–        „[a]rutelu hinnalisade kohaldamise võimaluse üle, impordiuuring ja ekspordiküsimus”.

188    Teave on pärit peamiselt ITC‑lt, kes edastas 15. aprilli 1997. aasta koosoleku ajast pärit protokolli, välja arvatud viimane teave, mis on pärit Tréfileurope’ilt ja mis kordab leebema kohtlemise taotluses selle koosoleku kohta esitatud lühikese kinnituse sisu (vt ITC osas menetlust korraldavatele meetmetele komisjoni esitatud vastuse lisa G.3, Tréfileurope’i osas menetlustoiminguga seotud komisjoni vastuse lisa H.1).

189    Kogumis võetuna võimaldavad teave, mis tuleneb ITC protokollist, mis osutub eriti asjakohaseks, kuna see koostati ajal, mil keelatud kokkulepet ei oldud veel avastatud, ning Tréfileurope’i avaldus, mis kinnitab selle mõtet, tegelikkuses kindlaks teha Austria Drahti club Italias G. vahendusel osalemise algusaja.

190    Esiteks võimaldas G. osalemine sellel koosolekul tal üldiselt olla arutelude juures, mille konkurentsivastane sisu nähtub selgelt ITC protokolli sisu uurimisel. See kehtib teabe puhul, mis puudutab „toorainehindade ja müügihindade kindlaksmääramist Prantsusmaal, Hispaanias ja Saksamaal” (vt eespool punkti 187 esimene taane) ja „arutelusid seoses Redaelli müügiga teatud hulgale klientidele ning seoses SLM‑i ja CB pakkumistega klientidele, klientide ja müügikvootidega” (vt eespool punkti 187 teine taane). Selline teave võimaldas G‑l kooskõlastada oma tegevus ja eelkõige tegevus, mille Austria Draht talle Itaalias oli usaldanud, 15. aprilli 1997. aasta koosolekul esindatud ettevõtjate tegevusega.

191    Teiseks võimaldab ITC protokoll konkreetsemalt Austria Drahti puhul kõigepealt tuvastada, et ITC esindajad olid seisukohal, et G. osales seal Austria Drahti, mitte CB arvel, keda esindas [C.].

192    Kolmandaks nähtub sellest protokollist samuti, et koosolekul osalejad arutasid koguste üle, mis puudutasid sellel koosolekul mainitud eri ettevõtjaid, sh Austria Draht (vt eespool punkti 187 neljas taane). Mõistagi ei ole ühele või teisele ettevõtjale vastav täpsuse aste ITC protokolli tabelis ühesugune, kuna andmed osavõtjate esimese rühma kohta (Redaelli, CB, Itas ja ITC) ja teise rühma kohta, mis lisati (Tréfileurope ja Tycsa), on täpsed, samas kui kolmanda ettevõtjate rühma puhul (Trame, keda sellel koosolekul ei olnud, SLM, DWK ja Austria Draht) on andmed ümardatud. Sellest tabelist nähtub siiski, et mainiti Austria Drahti juhtumit, kuna 2000 tonniga langes Austria Drahtile sellel koosolekul arutatud 78 000 tonnist 2,6%.

193    Neljandaks on ITC protokollis veel märgitud, et 15. aprilli 1997. aasta koosolekul puudutas arutelu Austria Drahti konkreetset olukorda (vt eespool punkti 187 kolmas taane). Selles küsimuses võib mõistlikult asuda seisukohale, et G. kui Austria Drahti agent Itaalias osales selles arutelus.

194    Mis puudutab teavet, mille kohaselt ei tarninud Austria Draht teatud rühma klientidele, siis võib asuda seisukohale, nagu väidavad hagejad, et see on selgitatav nende maksevõime puudumisega. Mis tahes ettevõtja, kes hindab kättesaadavaid raamatupidamisandmeid või palub spetsialiseerunud asutustelt sellist hinnangut, oleks võinud sellest aru saada. Selline selgitus, mille hagejad esitasid ilma tõenditeta, näib sama võimalik nagu see, mille komisjon pakkus ja mille kohaselt väljendab selline tarnimata jätmine konkurentsivastast tegevust; see ei nähtu selgelt protokollist, kus ei esitata põhjust, miks viidatud klientidele ei tarnitud.

195    Kahtlust sellega seoses tuleb tõlgendada hagejate kasuks.

196    Mis aga puudutab teavet, mille kohaselt vahetati teavet hindade kohta, mida G. võttis teatavatelt klientidelt, siis tuleb nentida, et ITC protokollis on mainitud G. nime, kes ITC sõnul esindas sellel koosolekul Austria Drahti, mitme kliendi (sh klient „PAMA”) nime kohal koos arvandmetega, mis tõenäoliselt vastavad hinnale, mida igalt kliendilt võeti. See teave võimaldab tuvastada G. otsese osalemise konkurentsivastases tegevuses sellel koosolekul.

197    Kokkuvõtvalt, club Italia 15. aprilli 1997. aasta koosolekut puudutavatest tõenditest nähtub esiteks, et G‑d võib põhjendatult pidada isikuks, kes avalikustas sellel koosolekul osalejatele teavet teatavatelt tema klientidelt võetavate hindade kohta ning teiseks, et ainuüksi tänu sellel koosolekul kohalviibimisele võis G. saada teavet Itaalias tegutsevate peamiste ettevõtjate kohta, mis puudutas muu hulgas kvootide jagamist ja hindade kindlaksmääramist.

198    Need tõendid võimaldavad õiguslikult piisavalt tõendada Austria Drahti club Italias G. vahendusel osalemise algusaega.

b)     24. juuni 1997. aasta koosolek

199    Teine koosolek on 24. juuni 1997. aasta koosolek, mis puudutab „„turutasakaalu” otsimist ja hinnateabe vahetamist” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et [C.], isa ja poeg, olid kohal CB jaoks ning kaks Tréfileurope’i esindajat, ning G. ühines osalejatega koosoleku lõpus.

200    Selle koosoleku sisu on dokumendis, mis on koostatud Tréfileurope’i 2. juuli 1997. aasta külaskäigust CB‑sse aru andmiseks, esitanud järgmiselt (vt kostajavastuse lisa B.6):

„Aruanne [Th. (Tréfileurope)] külaskäigust [CB‑sse]: „[…] [C. (CB‑st)] ei kiitnud heaks aasta alguses toimunud tegevust, mis kutsus esile tema ettevõtja [ITC] mahu languse ning ta kuulutas seetõttu talle sõja. Ta palus oma agendil külastada kõiki kliente, mis tõi kaasa olulisi hindade vähendamisi, mistõttu langes meie lootus 1100 liirini. Ta usub, et Itaalia turul sellise tasakaalu leidmine on võimalik Itase, SLM‑i ja Austriaga ([G.] vahendusel) ja soovib [ITC] välja jätta. Meilt palutakse nendega ühineda. Ma vastasin, et me olime selle poolt, aga et otsuse peab tegema meie juhatus. [G.] ([C.]+Austria müügiagent) ühines meiega koosoleku lõpus. [CB] hinnad on vahemikus 1000 ja 1050 liiri. [C.] soovib neid tõsta 50 liiri võrra, et katta valtstraadi tõusu. Täna tundub talle 1050 liiri korrektne hind. Tema eesmärk on Prantsuse turg. Ta taotles tüübikinnitust sälgustatud traadile ja väikestele trossikeedele T 5,2 – 2060. Ta leiab, et turuosa peab olema 2000 [tonni] […][Th. (Tréfileurope’ist)]””.

201    See dokument, mis oli koostatud ajal, mil keelatud kokkulepet ei olnud veel avastatud, võimaldab kindlaks teha suhete laadi, mis G‑l võis olla CB‑ga. Sellest dokumendist nähtub näiteks selgelt, et need suhted on Tréfileurope’i jaoks esile toonud C. CB‑st, et näidata, et CB võib koordineerida mitme turuosalise tegevust, sh Austria Draht, kelle heaks G. samuti tegutses. Kuigi vestlus hindade üle puudutas ainult CB, mitte Austria Drahti hindu, on mainitud ka võimalust leida tasakaal Itaalia turul teataval tasemel ning seda Austria Drahtiga G. vahendusel, vaatamata ITC algatatud hinnasõjale.

202    Selle dokumendi põhjal võib järeldada, et G. oli valmis club Italias tegutsema C. kõrval CB‑st või igal juhul ei avaldanud sellele vastuseisu, ja seda nii CB kui ka Austria Drahti esindajana.

c)     11. märtsi 1998. aasta koosolek

203    Kolmas koosolek on 11. märtsil 1998 toimunud koosolek. Selle teema oli „kvootide jagamise ja hindade kindlaksmääramise arutelud”, kusjuures „Austria Drahti on mainitud, kuid ilma sissekandeta” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB (G. vahendusel), Itas, ITC (kolm isikut) ja Austria Draht (G. vahendusel).

204    Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis esitas komisjon 11. märtsi 1998. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „[o]salejad arutasid uuesti teise kvartali hinna üle, mis pidi tõusma 1150 liirini kilo kohta”;

–        „[t]eatavate klientide vajaduste hindamine”;

–        „[t]eabe vahetamine jaanuaris ja veebruaris ITC, Redaelli, AFT, Itase, CB, Austria Drahti, SLM‑i, Trame ja Tycsa tarnitud tonnaaži kohta”.

205    Teave on pärit ITC ruumides võetud dokumendist ja ITC esitatud dokumendist. Tegemist on kahe eri protokolliga 11. märtsi 1998. aasta koosoleku kohta (vt hagiavalduse lisad A.19 ja A.20).

206    Neid dokumente arvestades ilmneb kõigepealt, et ühel korral mainitakse sõna „Austria” ühe kliendi nime kõrval, kelle osas on märgitud, et talle tarnib SLM, kes ei olnud sellel koosolekul esindatud. Selle märke juures on küsimärk. Sel põhjusel ei saa selline märge iseenesest olla määrav, kuna G. oleks kahtlemata saanud eemaldada vähimagi kahtluse selle kohta, kas sellele kliendile tarnis Austria Draht.

207    Samamoodi, mis puudutab arutelusid „kvootide jagamise ja hindade kindlaksmääramise üle”, siis ei ole koosoleku seda aspekti puudutavad andmed Austria Drahti osas väga veenvad. Nimelt, nagu märgib juba komisjon, ei ole mingeid andmeid mainitud ITC asjaomases protokollis Austria Drahtile pühendatud real. Nii on see ka teiste ettevõtjate nagu Tréfileurope’i, Itase või CB puhul, kelle osas on vastavad read tehtud „ilma sissekandeta”. See annab mõista, et 11. märtsi 1998. aasta koosolekul mainiti Austria Drahti olukorda, ilma et ükski sellel koosolekul osaleja, sh G. oleks olnud suuteline või soovinud selle kohta teavet esitada.

208    Siiski võimaldab ITC protokolli uurimine üldiselt nentida, et 11. märtsi 1998. aasta koosolekul osalejad arutasid teatavatele klientidele tehtud tarnete ja pakutud hindade üle ning et nad mainisid 1998. aasta teiseks kvartaliks soovitavat hinda. G., kes esindas eelkõige Austria Drahti Itaalias, koosolekul osalemine andis talle seega võimaluse kõnealusest teabest teada saada, mis sellist hinnangut kahtluse alla seadvate tõendite puudumisel lubab asuda seisukohale, et tal oli võimalik hiljem tegutseda vastavalt sellele teabele klientide ja hindade kohta nende ettevõtjate kasuks, keda ta esindab.

d)     30. märtsi 1998. aasta koosolek

209    Neljas koosolek on 30. märtsi 1998. aasta koosolek. See puudutas „arutelusid kvootide jagamise üle” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB (C. ja G. vahendusel), Itas, ITC, Tréfileurope ja Tycsa. Lisa sissejuhatuses täpsustas komisjon siiski, et club Italiaga seonduvas tuleb viidet G‑le mõista, arvestades asjaolu, et ta esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti.

210    Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis esitas komisjon 30. märtsi 1998. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „osalejad arutasid uuesti kilohinna tõstmist 1100 liirilt 1150 liirile”;

–        „järgmine koosolek SLM‑iga ([Ch.]) määratud 17. aprillile. Arutelu mahu (tonnides) eraldamise üle CB‑le, ITC‑le, Tréfileurope’ile, Itasele, Redaellile, Tycsale, SLM‑ile ja A(ustria Drahtile). Märgiti, et Tycsa tõstab oma hinda”;

–        „[k]oosolek Itaalia turu kohta”.

211    Eespool punkti 210 esimeses taandes mainitud teave on pärit ITC protokollist, mille ta koostas asjaolude toimumise ajal, sama punkti teises taandes esitatud teave on pärit Itase protokollist, mille ta koostas asjaolude toimumise ajal, ning sama punkti kolmandas taandes mainitud teave tabelist, milles mainitakse koosolekuid ja mis on lisatud Tréfileurope’i leebema kohtlemise taotlusele, kes siinkohal piirdub lühikese ja ebaselge kinnituse esitamisega 30. märtsi 1998. aasta koosoleku kohta (vt ITC osas menetlust korraldavatele meetmetele komisjoni esitatud vastuse lisad G.2 ja G.3, Tréfileurope’i osas menetlustoiminguga seotud komisjoni vastuse lisa H.3).

212    ITC ja Itase koostatud protokolle arvestades tuleb nentida, et sellel koosolekul toimusid arutelud tõepoolest teatavatele klientidele pakutud hinna, hinnakokkulepete ning eri kliente puudutavate koguste üle. Kilohinda 1150 liiri käsitleti samuti kui eesmärki 1998. aasta aprilliks.

213    Lisaks nähtub ITC protokollist, et kavandati klientide loetelu ja iga kliendi puhul ühe või mitme koguse kindlaksmääramist vastavalt tarnijate arvule.

214    Selles nimekirjas kasutatud väljend „+ Austria”, mis tõenäoliselt viitab Austria Drahtile, on märgitud kliendi „PAMA” nime kõrvale, kelle puhul mainitud kogused on „350/+350”.

215    Isegi kui tegemist on vaid pelga märkega Austria Drahti osalemise kohta nendel aruteludel, kuulub see märge üldisemasse plaani, kus vahetati suur hulk teavet klientide ja hindade kohta, mis võimaldab asuda seisukohale, et G., kes esindas eeskätt Austria Drahti Itaalias, osales 30. märtsi 1998. aasta koosolekul aruteludes, mille sisu rikub ELTL artikli 101 lõiget 1 ja EMP lepingu artiklit 53.

e)     18. mai 1998. aasta koosolek

216    Viies koosolek on 18. mai 1998. aasta koosolek. See puudutas „kvootide jagamise ja hindade kindlaksmääramise arutelusid” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB (G. vahendusel), Itas, ITC, Tréfileurope, Tycsa ja Austria Draht (G. vahendusel).

217    Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis esitas komisjon 18. mai 1998. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „[t]eabe vahetamine iga tootja kümnele peamisele kliendile tarnimise kohta”;

–        „osalejad arutasid kohaldatavate hindade ja taotletavate hindade üle (mitte vähem kui 1100 liiri kilo) ja ühele kliendile DWK pakutud hinna üle”;

–        „[a]rutelud kvootide jagamise teemal Tréfileurope’i, Tycsa, ITC, Itase, CB, Redaelli ja Austria Drahti vahel (lisatud on konkreetne tonnaaž)”;

–        „[k]oostatud on tabel, milles on mainitud 20 klienti, mis on jagatud CB, Itase, Redaelli, ITC, Tycsa ja Tréfileurope’i vahel”.

218    Teave on pärit kolmest allikast: ITC protokollist, mille ta koostas asjaolude toimumise ajal, Itase protokollist, mille ta koostas samal ajal, ning tabelist, milles mainitakse koosolekuid ja mis on lisatud Tréfileurope’i leebema kohtlemise taotlusele, kes siinkohal piirdub lühikese ja ebaselge kinnituse esitamisega 18. mai 1998. aasta koosoleku kohta (vt ITC ja Itase osas menetlust korraldavatele meetmetele komisjoni esitatud vastuse lisad G.4 jaG.5, Tréfileurope’i osas menetlustoiminguga seotud komisjoni vastuse lisa H.3).

219    Arvestades ITC ja Itase protokolle, tuleb märkida, et sellel koosolekul puudutasid arutelud tõesti hinda ja tarneid seoses eri klientidega. ITC protokollis on esitatud üksikasjalik tabel klientide kohta koos täpsete märgetega CB, Itase, Redaelli, ITC, Tycsa ja Tréfileurope’i kohta. Mingit märget ei ole selles suhtes Austria Drahti kohta, eriti kliendi „PAMA” olukorda puudutavas osas.

220    Itase protokollis omalt poolt on aprillis müüdud koguste esitluse puhul esitatud täpsed andmed Tréfileurope’i, Tycsa, ITC, Itase, CB ja Redaelli kohta, kes koos esindavad 5456 tonni. Selle esitluse kõrval on esmalt ja eraldatult ära toodud märge „Austr 100” ning seejärel muud ümardatud andmed eespool nimetatud kuue ettevõtja kohta, kes koos esindavad 5600 tonni. Märge, mis protokollis on esitatud Austria Drahti kohta, ei ole seega selgelt sama laadi kui need, mis on esitatud näiteks CB kohta.

221    Vaatamata sellele, et kättesaadavad andmed Austria Drahti kohta on ebatäpsed ja need on ainsad, ei muuda see asjaolu, et 18. mai 1998. aasta koosolekul kohalviibimisega võis G. saada konkurentsivastast teavet hindade ja klientide kohta, mille esitasid peamised Itaalias tegutsevad tootjad.

f)     19. oktoobri 1998. aasta koosolek

222    Kuues koosolek on 19. oktoobril 1998 toimunud koosolek. See puudutas „klientide jagamist” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, Itas, ITC, Tréfileurope ja „[G.]”. Nagu juba märgitud, täpsustas komisjon lisa sissejuhatuses siiski, et viidet G‑le tuleb mõista, arvestades asjaolu, et ta esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti.

223    Komisjoni esitatud tõendite kohaselt toimus 19. oktoobri 1998. aasta koosolekul „[a]rutelu seoses klientide ja nende tarnijatega (klientide kaupa) Redaelli, SLM‑i, CB, Itase, SLM‑i, Trame, AFT, „TY” (Tycsa), „AD” (Austria Draht) vahel”. See teave on pärit ITC protokollist, mis on koostatud asjaolude toimimise ajal (vt kostja vastuse lisa B.10 punktid 201 jj).

224    Protokolli esimeselt leheküljelt nähtub, et arvukate klientide nimekirjas on initsiaalid „AD”, tõenäoliselt Austria Draht, märgitud kliendi „RDB centro” nime kõrvale koos märkmega „kokku 1005” või „kokku 1095”, järgmisel lehel on märge „RDB centro Itas 1100 B”.

225    Olenemata sellest, kas tegemist on viitega tarnitud kogustele või tõenäolisemalt kohaldatud hindadele, pärineb Austria Drahti puudutav märge loogiliselt G‑lt.

226    Igal juhul võis G. 19. oktoobri 1998. aasta koosolekul saada üksikasjalikku teavet tema esindatud äriühingute konkurentide tarnitud teatavate klientide kohta ja kohaldatud hindade kohta, mis rikub ELTL artikli 101 lõiget 1 ja EMP lepingu artiklit 53.

g)     18. jaanuari 1999. aasta koosolek

227    Seitsmes koosolek on 18. jaanuaril 1999 toimunud koosolek. See puudutas „kvootide jagamise ja hindade kindlaksmääramise arutelusid” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB (G. vahendusel), Itas, ITC, Tréfileurope, Tycsa ja Trame. Nagu juba märgitud, täpsustas komisjon lisa sissejuhatuses siiski, et viidet G‑le tuleb mõista, arvestades asjaolu, et ta esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti.

228    Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis esitab komisjon 18. jaanuari 1999. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „[a]rutelud klientide ja hindade üle (sh lisatasud) esimeseks poolaastaks. Osalejad rõhutavad vajadust määrata 1999. aasta kilohind 1130 liirile, pluss lisahind vastavalt läbimõõdule”;

–        „[a]rutelud kvootide üle (väljendatud protsentides): esitatakse 18. jaanuari 1999. aasta kuupäeva kandev üksikasjalik tabel (mis on pärit Redaelli Tecnalt), milles on märgitud kvoodid ja vahe Redaelli, Itase, CB, ITC „N‑i”, ITC „S‑i”, TE (=Tréfileurope) osas”;

–        „[m]ainiti ka A(ustria) D(rahti), Tycsa, Trame, DWK, SLM‑i mahtu (tonnides) ”.

229    Teave on pärit esiteks ITC protokollist, mis on koostatud asjaolude toimumise ajal, ning teiseks kahest Redaelli ruumides leitud dokumendist (vt ITC osas repliigi lisa C.1 punkt 35, Redaelli osas menetlust korraldavatele meetmetele komisjoni esitatud vastuse lisa G.13).

230    ITC protokolli analüüs ei võimalda kindlaks teha otsest seost Austria Drahtiga, kuna sellele äriühingule ei ole kordagi viidatud. Siiski on protokollis esitatud andmed, nt märge hinna kohta „1130 + lisatasu” esimeseks poolaastaks, piisavad, et võimaldada järeldada, et G. kohalviibimine sellel koosolekul võimaldas tal saada konkurentsivastast teavet, millest võis kasu saada Austria Draht, keda ta Itaalias esindas.

231    Redaelli ruumides leitud kahe dokumendi lugemisel on kõigepealt võimalik nentida, et Itaalia turul tegutsevad peamised ettevõtjad, st Redaelli, CB, Itas, ITC ja Tréfileurope, jagasid omavahel 100% „kvoodi”, mille suurus on 64 713 tonni. Sõna „kvoot” tähistab tegelikult 1998. aasta kogumüüki, nagu nähtub esimesest dokumendist ja mida kinnitavad selle 100% jagamise tabelis esitatud täpsed andmed.

232    Need dokumendid võimaldavad samuti märkida, et 100% jaotuse all on tehtud käsikirjalisi märkmeid muude ettevõtjate lisamiseks, keda nimetatakse „outsiders’iteks”, esimesse dokumenti. Esialgu oli tegemist Austria Drahti ja Tycsaga, seejärel – pärast käsikirjalisi parandusi – Tycsa, Austria Drahti, Trame, SLM‑i ja DKW‑ga. Lisatud kogused võimaldavad tõusu 64 713 tonnilt 84 000 tonnile. Sellega seoses tuleb märkida, et selle toimingu raames Austria Drahtile määratud maht, nagu ka Tycsale määratud maht, on täpne ning seda ei ole ümardatud nagu Trame, SLM‑i ja DKW puhul. Austria Drahti kohta mainitud arv muutus nii algselt „607‑lt” pärast käsikirjalist märget „1812‑le”.

233    Arvestades G. kohalolekut sellel koosolekul, on mõistlikult lubatud asuda seisukohale, et Austria Drahti poolt 1998. aastal tarnitud mahu muudatused tehti tänu temale.

h)     14. detsembri 1999. aasta koosolek

234    Kaheksas koosolek on 14. detsembri 1999. aasta koosolek. See puudutas „kvootide jagamise arutelusid” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB (F‑i ja G. vahendusel), Itas, ITC, Tréfileurope ja SLM. Nagu juba märgitud, täpsustas komisjon lisa sissejuhatuses siiski, et viidet G‑le tuleb mõista, arvestades asjaolu, et ta esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti.

235    Komisjoni esitatud tõendite kohaselt oli 14. detsembri 1999. aasta koosolek „[k]oosolek, kus arutati klientide ja tonnide eraldamise üle „Red(aellile)”, „Italc(ablesile)”, „CB‑le”, „Itasele”, „SLM‑ile” ja „A(ustria) D(rahtile)””.

236    Teave on pärit esiteks SLM‑i protokollist, mis on koostatud asjaolude toimumise ajal, ning teiseks ITC protokollist, mis on koostatud samal ajal ja milles ei ole esitatud muud täiendavat teavet peale ettevõtjate ja nende esindajate nimede (SLM‑i osas kostja vastuse lisa B.10 punkt 215 ja ITC osas repliigi lisa C.1 punkt 41.

237    Austria Drahti osas võimaldab SLM‑i dokumendi analüüs tuvastada, et see sisaldab märget „AD 400” kolme muu märke „RE 4000”, „SLM 300” ja „Itas 300” hulgas. See märge võimaldab tõendada, et ühe konkreetse kliendi puhul mainiti eeltoodud jaotust, mis kinnitab kvootide jagamise arutelusid eelkõige Austria Drahti puhul. SLM‑i dokumendis on tehtud muid seda liiki märkeid, kuid ilma viiteta Austria Drahtile, mis kinnitab samuti kohalolevate isikute vahelist arutelu seoses mõnede nende klientidega.

i)     12. jaanuari 2000. aasta koosolek

238    Üheksas koosolek on 12. jaanuari 2000. aasta koosolek. See puudutas „kvootide jagamise arutelusid” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: ITC, Itas, Tréfileurope ja G. Nagu juba märgitud, täpsustas komisjon lisa sissejuhatuses siiski, et viidet G‑le tuleb mõista, arvestades asjaolu, et ta esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti.

239    Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis esitas komisjon 12. jaanuari 2000. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „„Red(aelli)”, „ITC”, „CB”, „Itase”, „TE” (Tréfileurope), „SLM‑i”, „TM‑i” (Trame), „TY” (Tycsa), „DWK” ja „AD” (Austria Draht)” müügi üksikasjalik tabel”;

–        „[a]rutelud kohalviibivate tootjate vahel omavahel klientide ja kvootide jagamise reeglite üle. Reegleid tuleb kohaldada ka SLM‑i, Trame, Tycsa, DWK ja A(ustria) D(rahti) suhtes. Kui klienti ei ole ettevõtjale määratud, ei tohi see ettevõtja kliendiga ühendust võtta, välja arvatud juhul, kui eelnevalt küsitakse selle ettevõtja arvamust, kellele klient on määratud. Reeglid näevad ette, et tootjal, kes on oma kvoodi teatavas kvartalis ületanud, vähendatakse kvooti järgnevas kvartalis. Arutatakse ka võimalust määrata karistused, kui kvootidest kinni ei peeta”;

–        „CB kinnitab, et koosoleku ese oli kvootide jagamine ja tasakaalustamine”;

–        „Tréfileurope kinnitab koosolekut Itaalia turu kohta”.

240    Teave pärineb peamiselt ITC käsikirjalistest märkmetest, mis on tehtud asjaolude toimumise ajal, ning CB ja Tréfileurope’i avaldustest, mille nad tegid pärast kontrollkäike (vt ITC osas kostja vastuse lisa B.10 punktid 216–217).

241    Selle koosoleku kohta ITC tehtud käsikirjaliste märkmete analüüs võimaldab tõesti nentida, et selles on esimesel leheküljel ära toodud tabel, milles on Itaalias tegutsevate eri ettevõtjate puhul märgitud arvandmed kolme viite kohta („1”, „2” ja „3”), viimasel real on ära toodud summa. Austria Drahtile vastava veeru osas on seega täpsustatud „300” viite „1” puhul, „=” viite „2” puhul ja „600” viite „3” puhul. Need andmed on ebatäpsemad, kui teiste ettevõtjate kohta esitatud andmed, kuid need asuvad selles tabelis samal tasandil, mitte mujal, mis võiks viidata vahetegemisele või eristamisele.

242    Tabeli all on neli nime, sh G. nimi. Seal on märge „RDB 1080 Base!”, mis võib viidata kohaldamisele kuuluvale hinnale. Selle dokumendi teisel leheküljel on toodud komisjoni mainitud reeglid (eespool punkti 239 teine taane). Veel kord on sõnaselgelt mainitud AD.

243    See dokument võimaldab seega kinnitada järeldusi, mille komisjon tegi vaidlustatud otsuses 12. jaanuari 2000. aasta koosoleku kohta, st Austria Drahti osas lisaks tundliku äriteabe vahetamisele ka tegelikku osalemist G. vahendusel teatavate reeglite määratlemisel, mis puudutavad klientide jagamist ja võib-olla ühe kliendi puhul isegi hinna kindlaksmääramist.

j)     19. septembri 2000. aasta koosolek

244    Kümnes koosolek on 19. septembri 2000. aasta koosolek. See puudutas „kvootide jagamise arutelusid” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB (C. ja G.), ITC, Itas, Tréfileurope ja SLM. Nagu juba märgitud, täpsustas komisjon lisa sissejuhatuses siiski, et viidet G‑le tuleb mõista, arvestades asjaolu, et ta esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti.

245    Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis esitas komisjon 19. septembri 2000. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „[k]kontroll määratud 2–7. oktoober”;

–        „[t]eabevahetus ekspordi kohta. SLM soovib jääda club Europe’ist välja. Heakskiit Prantsusmaal kuu jooksul ja Euroopas 6 kuu jooksul. Saksamaa kohe”;

–        „[V.] [Tréfileurope] pakutud loetelu: (tonnides ja protsentides väljendatud) müügikvootide üksikasjalik jaotus Redaellile, ITC‑le, Itasele, CB‑le, AFT‑le, SLM‑ile, Tramele, Tycsale, DK‑le, A(ustria) D(raht)ile ja TE‑le (Tréfileurope)”;

–        „CB kinnitab koosolekut: klientide jagamine Itaalia turul”;

–        „ka Tréfileurope kinnitab”.

246    See teave on suures osas pärit ITC protokollist, mis on koostatud asjaolude toimumise ajal, ning CB ja Tréfileurope’i avaldustest, mis on tehtud pärast kontrollkäike (vt ITC osas kostja vastuse lisa B.10 punkt 218 ja haldustoimiku lk 16113–16).

247    Seda protokolli arvestades ilmneb tõepoolest, et kui välja arvata arutelu SLM‑i kaubandusliku arengu küsimuses, puudutasid sellel koosolekul peetud arutelud eelkõige 120 000 tonni jagamiseks tehtud V. ettepanekut, millest nähtub, et Austria Drahti puhul kavandatav maht oli 2400 tonni ehk 2% sellest kogusest. Kõnealune dokument kinnitab seega vaidlustatud otsuses esitatut (vt eespool punkti 245 kolmas taane).

k)     10. juuni 2001. aasta koosolek

248    Üheteistkümnes koosolek on 10. juuni 2001. aasta koosolek. See puudutas „kvootide jagamist” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, ITC, Itas, Tréfileurope, SLM ja G. Nagu juba märgitud, tuleb viidet G‑le mõista, arvestades asjaolu, et ta esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti.

249    Komisjoni esitatud tõendite kohaselt oli 10. juuni 2001. aasta koosoleku ese „[t]abel, milles on näidatud ühelt poolt ITC, Redaelli, CB, SLM‑i, Itase, [Tréfileurope] turuosa tonnides ja protsentides ([ehk] 89% või 106 800 tonni), ning teiselt poolt Trame, [Tycsa], DWK ja Austria [Drahti] turuosa ([ehk] 13 200 tonni = 11%)”.

250    Teave on pärit ITC ruumides leitud dokumendist, milles on märgitud eespool viidatud andmed. Märge „Austria”, tõenäoliselt „Austria Draht”, ilmneb selles tabelis viitega „1920” tonni (või „2000” ühel teisel juhul), mis moodustab 1,6% viidatud kogustest (120 000 tonni). See dokument kinnitab vaidlustatud otsuses esitatut (vt kostja vastuse lisa B.10 lk 220).

l)     23. oktoobri 2001. aasta koosolek

251    Kaheteistkümnes koosolek on 23. oktoobri 2001. aasta koosolek. Selle puhul on „Austria Drahti mainitud, kuid ilma sissekandeta” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, CB, ITC, Itas, Tréfileurope, SLM ja G. Nagu juba märgitud, tuleb viidet G‑le mõista, arvestades asjaolu, et ta esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti.

252    Komisjoni esitatud tõendite kohaselt oli 23. oktoobri 2001. aasta koosoleku ese „Itaalia tootjate jaoks kindlaksmääratud müügikvoodid” ning „[v]õrdlus tegeliku müügiga 30. septembri 2001. aasta seisuga (74 814 tonni)”, kusjuures teave sisaldab „[k]üsimärki Trame, Spagnia, Austria ja DWK osas”. Teave on pärit ITC ruumides leitud dokumendist (vt haldustoimiku lk 5106–07).

253    Sellest dokumendist ilmneb, et märke „Austria” juures, mis tõenäoliselt tähistab „Austria Drahti”, 30. septembri 2001. aasta seisuga müüki käsitlevas tabelis kogumahus 74 814 tonni ja milles võrreldakse tegelikult võimalikku prognoositavat müüki ja teostatud müüki, on küsimärk nagu ka Trame, DWK ja Spagnia juures.

254    Kõnealusele koosolekule saab seega tugineda ainult selle tõendamiseks, et G., kes muu hulgas esindas Austria Drahti Itaalias, sai tänu oma kohalviibimisele tutvuda konkurentsivastase teabega, sh eespool mainitud teave Redaelli, CB, Itase, ITC, Tréfileurope’i ja SLM‑i müügi seisu kohta, ning muu teabega teatavate Itaalias tegutsevate ettevõtjate kohaldatava hinna kohta, mis on toodud ka ITC protokollis ja mis võis tema turutegevust mõjutada.

m)     11. jaanuari 2002. aasta koosolek

255    Kolmeteistkümnes koosolek on 11. jaanuari 2002. aasta koosolek, mis puudutas „teabevahetust eelmise aasta kohta ja katset jagada kvoodid aastaks 2002” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus).

256    Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: CB, ITC, Itas, Tréfileurope, SLM ja G. Nagu juba märgitud, tuleb viidet G‑le mõista, arvestades asjaolu, et ta esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti.

257    Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis esitab komisjon 11. jaanuari 2002. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „[a]rutelud klientide kohta”;

–        „[ü]ksikasjaliku teabe vahetus tootjate Itaalias aastal 2001 müüdud mahtude kohta (Itaalia tootjad: Red, Itas, CB, ITC, SLM, [Tréfileurope (AFT)] ja välismaised tootjad: Austria [Draht], DWK ja Tycsa)”;

–        „[a]rutelud Trame kohta”;

–        „[t]ootjate osas prognoositud ja tegelikud mahud ning nende lahknevus ITC, Redaelli, CB, SLM‑i, Itase, AFT puhul. Järgmine koosolek 22. jaanuaril, konkreetne ettepanek: vähendada võimalikult palju ühiste klientide arvu”.

258    Teave on pärit ITC protokollist, mis on koostatud asjaolude toimumise ajal, ning SLM‑i protokollist, mis on koostatud samal ajal (vt ITC ja SLM‑i osas menetlust korraldavatele meetmetele komisjoni esitatud vastuse lisad G.8 ja G.9).

259    Nende dokumentide analüüsi põhjal võib teha kahte liiki märkusi.

260    Esiteks nähtub ITC protokollist, et koosolek puudutas 2001. aastal müüdud koguseid, s.o kokku 112 522 tonni (vt eespool punkti 257 teine taane). Sellega seoses võib nentida, et selles protokollis esitatud tabelis vasakusse veergu asetatud teatavate ettevõtjate kogused, st Redaelli, Itas, CB, ITC, Tréfileurope (AFT) ja SLM, on märgitud täpselt, erinevalt sama tabeli paremasse veergu kantud muude ettevõtjate kogustest, st Trame, Austria (tõenäoliselt Austria Draht, 1300 tonni) ja DWK, kelle puhul on kogused ümardatud ja nende juurde on pandud küsimärgid. Mis puudutab Tycsat, siis tema nimi, mis alguses asus samas tabelis paremal, tõmmati maha ja pandi vasakule, kogus jäi samaks (4200 tonni). Seda erinevust viie esimese ettevõtja ja teiste vahel kinnitab asjaolu, et ka ITC protokollis on esitatud tabel kolme aasta koguste kohta (1999, 2000 ja 2001), kus on märgitud vaid Itas, CB, ITC, Tréfileurope (AFT), SLM (ilma andmeteta 1999. aasta kohta) ja Redaelli (vt eespool punkti 257 neljas taane). Eelnevaid tähelepanekuid võib teha ka SLM‑i protokolli lugemisel.

261    Neid dokumente arvestades on seega võimalik tõdeda, et ettevõtjad, kelle olukorda club Italias arutati, olid jaotatud kahte rühma. Esiteks põhirühm, mille moodustasid Redaelli, CB, Itas ja ITC ning Tréfileurope, ja vähemalt alates 2000. aastast SLM. Sellesse rühma kuuluvate ettevõtja kohta võisid 11. jaanuari 2002. aasta koosolekul osalejad saada täpseid andmeid kolme aasta kohta. Teiseks teisejärguline rühm, mille moodustasid Trame, Austria Draht ja DWK, kelle puhul esitatud andmed on ilmselgelt hinnatud ja tunduvad olevat viidatud ainult eesmärgiga hinnata 2001. aastal müüdud üldkoguseid pärast seda, kui on esitatud peamiste ettevõtjate andmed.

262    Teiseks, ITC ja SLM‑i protokollides esitatud kliente puudutava arutelu sisu lugemisel (vt eespool punkti 257 esimene taane) on võimalik esile tuua viited SLM‑i ja Redaelli tähelepanekutele. Samuti sisaldub G. nimi nendes protokollides seoses selle aruteluga, eelkõige seoses kliendiga „FIORONI x Alžeeria”, kelle puhul on mainitud hinda („1115” liiri). Kuigi on võimalik asuda seisukohale, et see klient võib olla CB, mitte Austria Drahti klient, osales G. oma kohalolekuga 11. jaanuari 2002. aasta koosolekul ja sekkumistega konkurentsivastase sisuga aruteludes, millest võivad kasu saada üksused, mida ta esindas.

263    Kogumis võimaldavad komisjoni viidatud tõendid tõendada vaidlustatud otsuses esitatut, seejuures olgu siiski täpsustatud, et sellel koosolekul vahetatud teabe täpsusaste ei olnud ühesugune sõltuvalt ettevõtjate asjassepuutuvast rühmast: Redaellit, CB‑d, Itast, ITC‑d, Tréfileurope’i ja SLM‑i puudutav teave oli täpsem ja mahukam kui vähemalt Tramet, Austria Drahti ja DWK‑d puudutav teave.

n)     30. aprilli 2002. aasta koosolek

264    Neljateistkümnes koosolek on 30. aprilli 2002. aasta koosolek. Selle puhul on „sõnaselgelt märgitud, et G. peab koguse tagama, vastasel juhul [Austria Draht] „visatakse välja” suveks” (vaidlustatud otsuse põhjenduse 479 joonealune märkus). Vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid: Redaelli, ITC, Itas, Tréfileurope, SLM ja G. Nagu juba märgitud, tuleb viidet G‑le mõista, arvestades asjaolu, et ta esindas korraga nii CB‑d kui ka Austria Drahti.

265    Komisjoni esitatud tõendite kohaselt puudutas 30. aprilli 2002. aasta koosolek „impordi olukorda Itaalias („ohtude” kirjeldus) ja SLM‑i klubist lahkumist”; koosolekul mainiti „ähvardust visata Austria Draht kartellist välja, kui ta jätab tagamata mahu „suveks (2002)””.

266    Teave on pärit ITC protokollist, mis on koostatud asjaolude toimumise ajal. Protokollist nähtub, et „Austria” ehk tõenäoliselt Austria Drahti kohta on märgitud: „[G.] deve garantire quantità altrimenti entro l’estate lo liquidano”. See märge on esitatud mitmesuguste ohtude („pericolo”) loetlemise raames (vt hagiavalduse lisa A.16).

267    Eelmainitud väljendite osas on poolte vahel vaidlus.

268    Hagejate arvates, kes kinnitavad, et neil ei ole olnud võimalust esitada oma seisukohta enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist komisjoni tuvastatud asjaolude esitluse kohta, ei ole arvesse võetud konteksti. Hagejatel tekib seega küsimus, miks tuleb kartelliliige välja jätta, kui ta ei impordi kokkulepitud kogust. Austria Drahti puudutav teave ei võimalda teha järeldust tema väljajätmise ähvarduse kohta, kuna „lo” viitab „[G‑le]” ning ebaõige on tõlkida „liquidare” „välja tõrjuma”. Sellel koosolekul osalejate jaoks oli „Austria” „oht” ning teda ei saanud pidada club Italia liikmeks.

269    Komisjoni jaoks on ilmne koosolekul osalenute huvi kvootide ja hinnatasemete stabiliseerimise vastu, vältides Itaalias üleliigset pakkumist. Käesolevas asjas on mõistlik asuda seisukohale, et Austria Drahti esindamise osas G. poolt pidi viimane kinni pidama talle antud kvoodist.

270    Käesolevas asjas näib olevat mõistlik asuda seisukohale, et koosolekul osalejad palusid G‑l kui Austria Drahti esindajal Itaalias tagada talle eraldatud kvoodist kinnipidamine. Üldiselt võib sellele koosolekule tugineda ka selle tõendamiseks, et tänu kohalviibimisele oli G‑l võimalik teada saada Itaalias tegutsevate peamiste ettevõtjate tajutavatest ohtudest, mis võimaldas tal sellele vastavalt tegutseda.

271    Kokkuvõtteks, esiteks ilmneb eespool toodust, et nende dokumentide analüüsi põhjal, mis puudutavad vaidlustatud otsuses viidatud club Italia 14 koosolekut, millel G. osalemine on tõendatud, on võimalik tuvastada selle isiku osalemine konkurentsivastastes kokkulepetes Austria Drahti nimel ja arvel, sh mahtusid ja hindasid puudutavates aruteludes.

272    Teiseks tuleb ka märkida, et nendest dokumentidest nähtub, et Austria Drahti peeti teisejärguliseks ettevõtjaks, kelle tegevust tuli hinnata, mistõttu hinnati mõnikord turustatud koguseid või tehti selles osas küsitlusi, kuid ilma et seda äriühingut oleks iseenesest kaasatud Itaalia turul tegutsevate peamiste ettevõtjate rakendatud koordineerimisse. Austria Drahti roll club Italias ei ole seega rangelt samastatav sellel turul tegutsevate peamiste ettevõtjate omaga nagu Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope ning hiljem SLM.

273    Kolmandaks, vaatamata kõrvalisele rollile, mida etendas Austria Draht Itaalia turul tegutseva ettevõtjana, kus teda peeti teisejärguliseks ettevõtjaks, ilmneb, et rikkumisperioodi jooksul täheldasid või tõid sellel turul tegutsevad peamised ettevõtjad mitmel korral esile seda, et Austria Drahti esindas G., kes esindas ka CB‑d club Italias. See kahekordne esindamine oli seega eelis nii ettevõtjate jaoks, kellel oli võimalik mõjutada ühte konkurentsitegurit, kui ka G. jaoks, kes sai tegutseda tänu club Italia koosolekutel osalemisele saadud üksikasjalikku teavet arvestades.

o)     Vaidlustatud otsuses viidatud muud koosolekud ja dokumendid

274    Eeltoodud järeldusi kinnitab vaidlustatud otsuses viidatud muid koosolekuid puudutavate dokumentide analüüs, st koosolekud, kus arutati Austria Drahti juhtumit, ilma et oleks mainitud G. kohalolekut, ja koosolekud, kus on G. kohalolek ära märgitud ja kus on lausa täpsustatud, et ta esindas Austria Drahti, kuid ilma et arutelud oleksid konkreetselt Austria Drahti olukorda puudutanud.

275    Näitena tuleb märkida, et 22. detsembri 1997. aasta koosolekul, kus ITC oli kohal vähemalt vaidlustatud otsuse lisas 3 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märgitu kohaselt, esitati rida tabeleid eri klientidele eri tarnijate, sh „Austria” (tõenäoliselt Austria Draht) „attrib” (tõenäoliselt eraldatud) koguste kohta. Sellel koosolekul välja töötatud tabel vastab klientidele, kelle tarnijad on Redaelli, ITC, Itas, Tréfileurope, SLM, Trame ja Austria Draht.

276    Austria Drahti puudutavas tabelis on võimalik näha, millise koguse on see ettevõtja ja muud asjaomased ettevõtjad tarninud üheksale kindlakstehtud kliendile, kusjuures kahe muu kliendi nimed on lisatud käsitsi ühe või teise puhul („PAMA” ja „RDB”) märkega Austria Drahti tarnitud koguse kohta („200” tonni). Need eri tabelid näitavad, et club Italia liikmetel oli väga täpset teavet tarnitud koguste ja selle kohta, millist ettevõtjat – suuremalt väiksemale liikudes – Itaalia eri kliendid kasutasid (vt kostja vastuse lisa B.10 lk 179 ja 180 ning haldustoimiku lk 5333, 40–46).

277    Lisaks illustreerib mitu toimikus sisalduvat dokumenti asjaolu, et club Italia liikmetele oli teada täpne teave Austria Drahti ja teiste poolt oma Itaalia klientidele müüdud koguste kohta (vt nt otsuse lisa 3 ning kostja vastuse lisa 10 lk 188–197, tabelid „Trefolo 2001”, mis on toodud ka lk 221–229). See teave võimaldas club Italia eri liikmetel teada, milline osa anda Austria Drahtile.

278    Need dokumendid kogumis tõendavad, et club Italias levitati pidevalt täpset teavet eri klientidele ühe või teise müüdud kogustest, eelkõige Austria Drahti puhul.

279    Järelikult on eespool viidatud dokumentide kogumit arvestades piisavalt tõendatud, et Austria Draht osales G. vahendusel seoses talle usaldatud tegevusega club Italias otsustatud mitmesuguses tegevuses.

3.     Poolte viidatud eri avaldused

280    Hagejate viidatud avaldused, olgu need siis pärast vastuväiteteatist tehtud avaldused või avaldused, mis tehti trahvide eest kaitse saamise või trahvide vähendamise taotluste raames, ei ole piisavad, et seada kahtluse alla eespool punktis 279 esitatud järeldust, mis rajaneb peamiselt vaidlusaluse keelatud kokkuleppe ajast pärit selliste andmete analüüsil, mis sisalduvad niisuguste eri koosolekute protokollides, kus selle keelatud kokkuleppe osalised osalesid.

281    Need rikkumise ajast pärit tõendid võimaldavad kindlaks teha, et club Italia teised liikmed tajusid G‑d isikuna, kes esindab Itaalias Austria Drahti. Samuti võimaldavad need asuda seisukohale, et Austria Drahti agendina Itaalias edastas G. club Italia liikmetele teavet tema tegevuse kohta ning et igal juhul sai ta üksikasjalikku teavet Austria Drahti konkurentide tegevuse kohta Itaalia turul.

282    Lisaks, nagu märgib komisjon, kinnitavad neid andmeid ITC ja DWK avaldused, mis on tehtud nende leebema kohtlemise taotluses. Näiteks ITC, kes esitas club Italia kohta palju dokumente, viitab selgelt sellele, et G. osales nendel koosolekutel CB heaks, kuid ka „Austria Drahti esindajana Itaalias”. Samuti kui DWK viitab G‑le, täpsustab ta, et G. on „[CB] ja Austria Drahti esindaja Itaalias” (vt kostja vastuse lisad B.4 ja B. 5).

283    G. avalduse sisu, kes märgib sisuliselt, et ta osales CB heaks club Italia koosolekutel ja et ta ei ole kunagi teostanud konkurentsivastast tegevust Austria Drahti arvel või edastanud talle club Italia koosolekutel saadud teavet, ning V. (Tréfileurope) nimel esitatud taotluse sisu, millest nähtub, et G. ei ole kunagi kartellikokkulepetes osalenud Austria Drahti nimel, ei ole seega piisav, et seada kahtluse alla seda, mis on võimalik tuletada eespool mainitud tõendite põhjal, mis suures osas on pärit asjaolude toimumise ajast. Neid asjaolusid arvestades on need avaldused iseenesest ebapiisavad, et lükata ümber see, mida on võimalik tuletada toimiku muude tõendite põhjal. Eeskätt tuleb selles küsimuses viidata 24. juuni 1997. aasta koosolekut puudutavatest kättesaadavatest tõenditest nähtuvale (vt eespool punktid 199–202), mis näitavad, et CB tutvustas G‑d Tréfileurope’ile, öeldes, et ta esindas Austria Drahti ja et eeskätt tänu tema vahendusele oli võimalik leida tasakaal Itaalia turul (vt hagiavalduse lisad A.2 ja A.3 ning kostja vastuse lisa B.6).

284    Sama kehtib ka kolme avalduse sisu kohta, mille hagejad esitasid 14. oktoobril 2011, st ITC vastutava isiku ja Redaelli vastutava isiku 27. juuli 2011. aasta avaldused ja SLM‑i vastutava isiku 18. juuli 2011. aasta avaldus, kes väidavad sisuliselt, et G. osales kartellikoosolekutel vaid CB nimel ja arvel ning et isegi kui need kolm isikut teadsid, et ta esindas ka Austria Drahti, ei esitanud ta kunagi selle äriühingu kohta teavet. Kohtumenetluse staadiumis tehtud avaldused ei ole piisavad, et seada kahtluse alla toimiku muudest tõenditest tuletatavat. Kuigi ka need avaldused võimaldavad kinnitada, et nende kolme ettevõtja esindajad olid teadlikud, et G. oli Austria Drahti esindaja Itaalias, ei takista nendes sisalduvad kinnitused, mille kohaselt väidetakse, et G. tegutses ainult CB arvel, seda, et selle isiku pelk kohalolek club Italia koosolekutel võimaldas tal teada konkurentsivastast teavet klientide ja hindade kohta. Lisaks nähtub toimikust, et mitmel korral ja mis tahes muu mõistliku põhjenduse puudumisel on lubatud asuda seisukohale, et isik, kes esitas teavet Austria Drahti erilise olukorra kohta, oli G.

285    Avalduste osas, mis on tehtud club Italias osalenud muude ettevõtjate nimel, keda pooled on maininud, ilmneb, et isegi kui CB ei maininud Austria Drahti club Itaalia liikmena, võib seda seletada asjaolu, et G. esindas peamiselt CB‑d, mitte Austria Drahti ning et teda peeti CB‑sse kuuluvaks (vt nt tema kohalolek komisjoni ärakuulamisel CB‑d esindava delegatsiooni hulgas). Siiski nähtub asjaoludest ja eriti Tréfileurope’i koostatud aruandest koosoleku kohta CB‑ga 24. juunil 1997, et CB esitles G‑d CB‑d esindava isikuna, kuid ka Austria Drahti esindava isikuna, mida võidi ära kasutada. Mis puudutab SLM‑i, Redaellit ja Tramet, siis asjaolu, et need ettevõtjad ei maini sõnaselgelt Austria Drahti club Italia eri liikmete hulgas, ei ole samuti piisav, et seada kahtluse alla toimiku muudest tõenditest tuletatavat. Selle viite puudumine kinnitab siiski üldmuljet, mis tuleneb eespool esitatud tõenditest ja mille kohaselt peeti Austria Drahti igal juhul Itaalia turu osas teisejärguliseks ettevõtjaks.

4.     Austria Drahtile etteheidetava rikkumise kestus

286    Club Italia osas on toimiku materjalidega piisavalt tõendatud, et Austria Drahti keelatud kokkuleppes osalemine algas 15. aprilli 1997. aasta koosolekul ja lõppes 19. septembril 2002, kui komisjon viis läbi kontrollkäigud eelkõige Redaelli, CB, Itase, ITC ja Tréfileurope’i ruumides.

287    Järelikult on toimiku materjalidega piisavalt tõendatud, et Austria Draht ja seega voestalpine osalesid club Italias G. vahendusel, kellele Austria Draht tegi ülesandeks oma pingestusterase turustamise Itaalias, 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002.

5.     Järeldus esimese väite kohta

288    Eeltoodust nähtub, et komisjon põhjendas õiguslikult piisavalt, miks võis G. tegevuse club Italias süüks panna Austria Drahtile ja voestalpinele seoses tegevusega, mis oli talle usaldatud Itaalias.

289    Esimene väide tuleb seega tagasi lükata.

C –  Teine väide, et komisjon leidis valesti, et hagejad osalesid ühes rikkumises, mis ühendas eelkõige club Italiat ja club Europe’it

290    Teises väites kinnitavad voestalpine ja Austria Draht, et isegi juhul, kui komisjon võib Austria Drahtile süüks panna tema Itaalia agendi club Italias toime pandud rikkumise, ei saa komisjon siiski talle süüks panna osalemist ühes rikkumises, mis ühendas club Italiat ja muid konkurentsivastaseid kokkuleppeid, nagu ta seda teeb vaidlustatud otsuses. Eelkõige väidavad hagejad, et Austria Draht ei osalenud üleeuroopalistes kokkulepetes ja et ta ei olnud teadlik ega oleks saanudki olla teadlik tervikplaanist.

291    Kohe tuleb tagasi lükata hagejate argument, mille kohaselt on see, et Austria Draht ei osalenud club Zurichis, lõunakokkuleppes või club Europe’is, piisav, et jõuda järeldusele, et nad ei osalenud ühes rikkumises. Nimelt nähtub kohtupraktikast, et ettevõtjale võib niisugust rikkumist ette heita, kui on tõendatud, et ta nõustus oma käitumisega panustama kõigi osavõtjate ühistesse eesmärkidesse ja et ta oli teadlik kavandatavast õigusvastasest tegevusest või teiste ettevõtjate poolt sellise tegevuse elluviimisest samadel eesmärkidel, või et ta võis seda mõistlikult ette näha ja oli valmis seda riski võtma. Seega juhul, kui ettevõtja on osalenud otse vaid ühes konkurentsivastases tegevuses, mis on ühe rikkumise osa, kuid ta oli teadlik kogu muust kavandatavast õigusvastasest tegevusest või ta võis seda mõistlikult eeldada ja oli valmis seda riski võtma, võib komisjon võtta selle ettevõtja vastutusele kogu niisuguse rikkumise moodustava õigusvastase tegevuse eest (vt selle kohta eespool punktid 119–124).

292    Ent käesolevas asjas on just niisugune komisjoni lähenemisviis, kes heidab Austria Drahtile ette tema osalemist ühes rikkumises tulenevalt esiteks konkreetselt tema osalemisest club Italias tema Itaalia agendi G. vahendusel ning teiseks esinevad selged kaudsed tõendid, mis viitavad sellele, et Austria Draht osales episoodiliselt konkurentsivastastes aruteludes Euroopa tasandil, mis võimaldasid tal olla seega varases staadiumis teadlik keelatud kokkuleppe sellest tasandist (vt eespool punkt 64).

293    Sellega seoses, isegi kui ilmneb, et club Italia ja club Europe’i eesmärgid ei lange kokku ja need võisid olla lausa vasturääkivad, kuna club Europe’i peamised ettevõtjad üritasid muu hulgas koordineerida oma tegevust, et võidelda club Italia peamiste ettevõtjate Põhja-Euroopasse suunatud ekspordiga, ning viimased soovisid oma toodangu realiseerimiseks seda eksporti lihtsustada, ei muuda see asjaolu, et nagu on vaidlustatud otsuses õigesti märgitud, seisneb komisjoni määratletud ühte rikkumist iseloomustav tervikplaan kõikide ettevõtjate ühise eesmärgi saavutamisele püüdlemises, milleks on konkurentsi piiramine pingestusteraseturul nii Euroopa kui ka siseriiklikul tasandil. Selle tervikplaani eesmärk oli luua ja kohustada kinni pidama üldisest tasakaalust erinevate kokkulepete vahel, mis moodustasid ühe rikkumise, sh kokkulepped, mida arutati club Europe’is, ja need, mida arutati club Italias (vaidlustatud otsuse põhjendused 610–621).

294    Pärast seda tähelepanekut tuleb analüüsida poolte argumente, mis puudutavad erinevaid aspekte, millele komisjon vaidlustatud otsuses tugines, et tuvastada hagejate osalemine ühes rikkumises.

1.     Osalemine ühe rikkumise ühes osas

295    Selleks et tõendada hagejate osalemist ühes rikkumises, märkis komisjon kõigepealt, et Austria Draht „osales otseselt club Italias oma Itaalia müügiagendi […] [G.] vahendusel 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002” (vaidlustatud otsuse põhjendus 769) (vt eespool punktid 76–82).

296    Esimese väite analüüsist nähtub, et kuigi komisjonil ei ole käesolevas asjas ühtegi tõendit, mis võimaldaks kinnitada, et Austria Drahtil võis olla vähematki teavet oma agendi konkurentsivastase tegevuse kohta club Italia eri koosolekutel, kus ta osales, võib komisjon siiski vaidlustatud otsuses selle kohta esitatud põhjustel tuvastada agendi ja käsundiandja vahel majandusüksuse seoses tegevusega, mille Austria Draht G‑le usaldas (vt eespool punktid 167–178).

297    See, et Austria Draht ei olnud teadlik oma agendi konkurentsivastasest tegevusest, ei oma tähtsust Austria Drahti club Italias osalemise tuvastamiseks ega ühe rikkumise ühes osas osalemise tingimuse täitmiseks, kui tuleb kindlaks teha kõnealuse ettevõtja osalemine sellises rikkumises. Nii ühel kui teisel juhul tuleb tõdeda, et kuivõrd G. ja Austria Draht kuuluvad ühte majandusüksusesse, on käsundiandja konkurentsiõiguse seisukohast vastutav agendi rikkumise eest, mis on toime pandud talle usaldatud ülesannete raames.

298    Kuna G. osales club Italias Austria Drahti arvel, st talle usaldatud ülesannete raames, siis peetakse teda Austria Drahti nimel tegutsenuks ja see tegevus toob seega kaasa käsundiandja vastutuse.

2.     Keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist teadmine

299    Oluline on esile tuua, et komisjon märgib otsuses sõnaselgelt, et „ta ei pea Austria Drahti vastutavaks otsese osalemise eest club Zurichis või club Europe’is” (vaidlustatud otsuse põhjendus 652).

300    Sellise hinnangu põhjendatust kinnitab pealegi asjaolude analüüs, kuna toimikust ei nähtu, et komisjon oli suuteline hagejatele ette heitma muude territooriumide osas kui Itaalia, kus Austria Draht pingestusterast müüs, sama laadi tegevust kui see, mille komisjon võib Austria Drahtile süüks panna G. vahendusel seoses club Italiaga. Seega, kuigi esimeses väites viidatud tõendeid arvestades on võimalik kindlaks teha Austria Drahti Itaalia klientide nimi ja näha Austria Drahti nime (või vähemalt initsiaale „AD”) Itaaliat puudutavas kvootide jagamise tabelis, esineb selline teave vaid Itaalia territooriumi osas.

301    Kuid märkides samas, et Austria Drahti ei peeta vastutavaks otsese osalemise eest club Zurichis (mis lõppes enne 15. aprilli 1997) või club Europe’is, viitab komisjon ka „selgetele kaudsetele tõenditele, mis viitavad sellele, et Austria Draht osales episoodiliselt konkurentsivastastes aruteludes üleeuroopalisel tasandil ning ta oli seega varases staadiumis teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist” (vaidlustatud otsuse põhjendus 652) (vt eespool punkt 83).

a)     Vaidlustatud otsuses esitatud tõendid

302    Selleks et tõendada „isiklikku teadmist üldisemas süsteemis osalemise kohta”, esitas komisjon Austria Drahti puhul mitu tõendit (vt eespool punkt 83).

303    Esiteks märkis komisjon, et juba aastatel 1995–1996, st ammu enne 15. aprilli 1997, mida peetakse Austria Drahti rikkumises osalemise algusajaks, osales viimane club Zurichi koosolekutel, kus viidati uuele võimalikule kvoodikokkuleppele. Komisjon viitab siin näitena 28. mai 1995. aasta ja 9. jaanuari 1996. aasta koosoleku protokollidele (vaidlustatud otsuse põhjendus 653).

304    Teiseks on komisjon seisukohal, et Austria Draht on möönnud osalemist mõnel club Europe’i koosolekul, mille osas ta väitis, et neil ei olnud konkurentsivastane sisu. Tegemist on 14. oktoobri 1998. aasta, 9. novembri 1998. aasta, 28. veebruari 2000. aasta ja 27. septembri 2001. aasta koosolekutega. Sellega seoses leidis komisjon, et vähemalt 28. veebruari 2000. aasta koosolekul käsitleti mahtude ja hindade küsimust. Samuti on vaidlustatud otsuses sedastatud, et 27. septembri 2001. aasta koosolekul palus DWK töötaja Austria Drahti esindajal osaleda laiendatud club Europe’is (vaidlustatud otsuse põhjendused 652 ja 653).

305    Kolmandaks märkis komisjon, et club Italia 16. detsembri 1997. aasta koosolekul (kus G. kohal ei viibinud) mainiti, et Austria Draht „ei osalenud selles klubis (Europe), kuid soovis olla jätkuvalt kursis”. Seejärel märkis komisjon, et club Italia hilisematel koosolekutel, kus G. osales Austria Drahti heaks, teavitati osalejaid aruteludest ja kokkulepetest club Europe’is. Lõpuks märkis komisjon, et mitu kaudset tõendit viitavad sellele, et üleeuroopalise laienemise perioodil kaasati Austria Draht aruteludesse kvootide ja klientide jagamise üle teatavates riikides ning ta osales oma Itaalia agendi G. vahendusel vähemalt kuuel koosolekul, mis olid pühendatud club Europe’i laienemisele (27. septembri 2001. aasta, 10. ja 11. oktoobri 2001. aasta koosolek, 6. novembri 2001. aasta koosolek, kus G. nimetati liiati võimalikuks riiklikuks koordineerijaks Itaalias koos A‑ga (Itas) ja C‑ga (CB), 5. ja 6. juuni 2002. aasta, 1. juuli 2002. aasta ja 2. juuli 2002. aasta koosolek) (vaidlustatud otsuse põhjendus 653).

306    Neid asjaolusid arvestades järeldas komisjon, et „club Italias osaledes Austria Draht teadis või oleks pidanud teadma, et salajane tegevus selle klubi raames oli osa tervikplaanist, mille eesmärk oli stabiliseerida pingestusteraseturg ja vältida hinnalangust ning mida club Italia jagas üleeuroopaliste kokkulepetega” (vaidlustatud otsuse põhjendus 654).

b)     Vaidlustatud otsuses esitatud tõendite analüüs

 Club Zurichit puudutavad tõendid

307    Oluline on meenutada nende tõendite sisu, mis on esitatud club Zurichi nende kahe koosoleku kohta, millel Austria Draht väidetavalt osales.

–       28. mai 1995. aasta koosolek

308    Club Zurichi 28. mai 1995. aasta koosoleku sisu on esitatud vaidlustatud otsuse lisas 2. Tegemist on koosolekuga, mis toimus Barcelonas (Hispaania) Eurostress Information Service’i (ESIS), mis on Euroopas pingestusterase tootjate peamine kutseliit, mille liige Austria Draht oli, koosoleku raames.

309    Sellega seoses on oluline meenutada, et komisjon märkis üldiselt, et Saksamaal Düsseldorfis asuva ESIS‑e koosolekuid iseenesest ei peeta konkurentsivastaseks. Komisjon märkis siiski, et keelatud kokkuleppe osalised kohtusid mõnikord ESIS‑e koosolekute raames mitteametlikult, et arutada ja leppida kokku kvootide, hindade ja kliendikokkulepete teemal. Selle kinnituse põhjendamiseks viitab komisjon dokumentidele, mille talle edastas Bundeskartellamt ja millest nähtub järgmine:

„Osalejad kasutasid [ESIS‑e nende koosolekute] esimese päeva hommikupoolikut tegelikult mitteformaalsete arutelude pidamiseks. Selles ei olnud midagi ebatavalist, kuivõrd iga kord toimusid ESIS‑e koosolekud mitu päeva. Nende mitteformaalsete arutelude eesmärk oli sõlmida siseriiklikku turgu puudutavaid kokkuleppeid […]” (vaidlustatud otsuse põhjendus 97).

310    Vaidlustatud otsuse lisas 2 club Zurichi 28. mai 1995. aasta koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid Tréfileurope, Nedri, WDI, DWK, Tycsa ja Emesa, st alalised liikmed, ning „Austria”. Komisjoni hinnangul tähistab see Austria Drahti, kuna viimane kinnitas oma osalemist sellel koosolekul vastuväiteteatisele esitatud vastuses.

311    Vaidlustatud otsuse lisas 2 seda koosolekut puudutavas rubriigis esitas komisjon club Zurichi 28. mai 1995. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „[a]valdus (tõenäoliselt edastatud [Redaelli ühele esindajale]), mille kohaselt on klubi nõus vähendama eksporti [Itaaliasse] ning suurendama Itaaliast pärit importi (Euroopasse). Ta lisab, et „Aldé” „loetakse impordiks’”;

–        „[a]rvandmete korrigeerimine Austria ja Hispaania osas”;

–        „[a]rutelud Itaalia kohta. Tekib küsimus, kuidas kinni pidada Itaalia tootjate taotletud ekspordikvootidest. [Üks Redaelli esindaja] ähvardab kõik turud blokeerida. Ta ei taha hindu tõsta ega ka seda teistelt nõuda”;

–        „Tycsa […] küsib, kas klubi teised liikmed on valmis järele andma. Vastus: mitte keegi”;

–        „[s]ellele järgneb uus katse kehtestada kvoodid müügi alusel, rõhutades mahtusid, mille on müünud A[ustria]D[raht], WDI, Köln [DWK], Tréfil[europe], Nedri, Tycsa, Eme[sa]. Itaalia tootjaid on mainitud eraldi: [Redaelli] + [ITC] + [C.] (CB) + Itas”;

–        „[k]oosolek lõpeb järgmiste tulemustega 1) Itaalia tootjate seisukoht ([Redaelli üks esindaja] pakub maksimaalselt 20 000 [tonni] [ning] küsib, millal CB ja Itas aktsepteerivad?) 2) uue koosoleku kokkuleppimine Amsterdamis 8. juunil”.

312    Teave on pärit esiteks komisjoni teabenõudele esitatud Emesa 25. oktoobri 2002. aasta vastusest, milles Emesa viitas mitmele „mitteametlikule koosolekule ESIS‑e liikmetega”, mille eesmärk oli „arutada hindade, kvootide ja suurklientidega sõlmitavate lepinguprojektide üle”, ning teiseks Emesa märkmetest, mille esitas ArcelorMittal 28. juunil 2007, mis sisaldavad Emesa esindaja P. koostatud protokolli selle koosoleku kohta (vt hagiavalduse lisa A.41 ja haldustoimiku lk 11491 ja 11500 ning kostja vastuse lisa B.11).

313    Kuigi eespool viidatud dokumentide analüüs võimaldab tõepoolest nentida, et protokoll, mille koostas P. club Zurichi 28. mai 1995. aasta koosoleku kohta, sisaldab sisuliselt teavet, mida on komisjon korranud vaidlustatud otsuses, ei ole see tõdemus piisav, et põhjendada järeldusi, mis on selle põhjal tehtud Austria Drahti osas.

314    Esiteks nähtub Emesa vastusest komisjoni teabenõudele, et club Zurichi 28. mai 1995. aasta koosolekul osalesid Tréfileurope, Nedri, WDI, DWK, Tycsa ja Emesa, kellele vastavad kõnealuses vastuses seda koosolekut puudutavas osas viidatud isikute nimed. Sellest vastusest nähtub ka, et osalejate hulgas ei ole nimetatud Austria Drahti või mõne tema esindaja nime ühegi 21 „ESIS‑e liikmete mitteametlike koosolekute” puhul, millele Emesa viitab seoses ajavahemikuga 9. juunist 1994 kuni 27. septembrini 2001.

315    Teiseks nähtub hagejate vastusest vastuväiteteatisele, et vastupidi komisjoni väidetule kinnitas Austria Draht oma kohalolekut ainult ESIS‑e koosolekul, mis toimus mais 1995 ning absoluutselt mitte mõnel „ESIS‑e liikmete mitteametlikul koosolekul”, millele viitab Emesa. Hagejad esitasid ka asjakohaseid tõendeid, et näidata, et Austria Drahti esindaja ESIS‑e koosolekul saabus Barcelonasse alles 29. mail, mitte 28 mail, mis on Emesa viidatud mitteametliku koosoleku toimumise kuupäev (hagiavalduse lisa A.7, hagiavalduse punktid 835–837).

316    Selles küsimuses väidab komisjon, et ei saa välistada, et Austria Drahti esindaja osales „teisel sessioonil”, millele on viidatud Emesa märkmetes, tema saabumise hetkest Barcelonasse. Selle kinnituse toetuseks ei ole siiski esitatud veenvaid tõendeid, arvestades eelkõige asjaolu, et P. koostatud protokollis puudub igasugune viide sellele isikule. Lisaks nähtub vaidlustatud otsusest, et komisjon möönab, et mitteametlikud koosolekud, mis toimusid ESIS‑e koosolekute raames, leidsid tavaliselt aset „esimese päeva hommikupoolikul” (vt eespool punkt 299).

317    Kolmandaks tuleb 28. mai 1995. aasta koosoleku kohta P. koostatud protokollist pärit teabe sisu osas, mida on sisuliselt korratud vaidlustatud otsuses (vt eespool punkt 311), märkida, et ainus viide, mis võib Austria Drahti sisse mässida, seisneb selles, et „esimesel sessioonil” koostati loetelu iga ettevõtja müüdud kogustest ning sellega seoses on initsiaalide „AD” juures arv „947”, millele järgneb arv „1500” ning märge „final 1500” (viimast märget on ebaõigesti korratud kujul „500” P. originaalmärkmetega kaasas olevas transkribeeritud ja tõlgitud versioonis). P. koostatud protokoll sisaldab ka selliseid märkeid WDI, DWK, Tréfileurope’i, Tycsa, Emesa ja Nedri kohta.

318    Kui hagejatele sellise viite tähenduse kohta küsimusi esitati, väitsid nad, et lisaks sellele, et Austria Drahti esindaja puudus sellelt mitteametlikult koosolekult, tuleb märkida, et P. koostatud protokoll viitab, kui selles on juttu ülejäänud Euroopasse suunatud ekspordi kvootidest, mida nõudsid Itaalias asuvad tootjad, osale, mis on hinnanguliselt 1,5 „Austria” puhul, mis vastab kogusele „1500”, mille on müünud või mida on nõudnud mitte Austria Draht, vaid Itaalias asuvad tootjad. Komisjon ei olnud suuteline kahtluse alla seadma seda tõlgendust, mis protokolli arvestades tundub võimalik.

319    Mis puudutab märget „T. [DWK esindaja] + Austria”, mis on toodud P. koostatud protokollis, siis ei ole erilist põhjust leida, et see väljend ei või lihtsalt viidata Austriale, vaid seda tuleb tõlgendada viitena Austria Drahtile. Põhimõtteliselt oleks selline tõlgendus pidanud ka nähtuma Emesa esitatud ESIS‑e mitteametlike koosolekute osalejate nimekirjast. Lisaks nähtub toimikust, et Austria osas tegutses kartelliosaliste koordineerijana sageli DWK esindaja (vt nt teave club Europe’i 27. septembri 2001. aasta koosoleku kohta).

320    Kokkuvõtvalt, ükski komisjoni viidatud tõend ei võimalda veenvalt tõendada Austria Drahti esindaja osalemist club Zurichi 28. mai 1995. aasta koosolekul, mille sisu ei võimalda pealegi veenvalt asuda seisukohale, et Austria Draht võis osaleda club Zurichi aruteludes, mis puudutasid Itaalia tootjatele antavat kvooti eesmärgiga vähendada konkurentsisurvet, mida nad avaldasid väljaspool Itaaliat, või isegi nendest aruteludest teadlik olla.

–       9. jaanuari 1996. aasta koosolek

321    Club Zurichi 9. jaanuari 1996. aasta koosoleku sisu on esitatud vaidlustatud otsuse lisas 2. Tegemist on koosolekuga, mis toimus Brüsselis (Belgia) ESIS‑e koosoleku raames.

322    Vaidlustatud otsuse lisas 2 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis märkis komisjon, et esindatud olid Tréfileurope, Nedri, WDI, DWK, Tycsa ja Emesa ning Redaelli ja Austria Draht. Hagejad möönavad, et ESIS‑e koosolekul viibis kohal Ro., kes on üks Austria Drahti juhte.

323    Vaidlustatud otsuse lisas 2 toodud seda koosolekut puudutavas rubriigis esitas komisjon club Zurichi 9. jaanuari 1996. aasta koosolekul käsitletud punktid järgmiselt (vt hagiavalduse lisa A.7 lk 54):

–        „Itaaliat puudutavad arutelud. Täheldati, et 19. septembri koosolekul saavutasid Itaalia tootjad (omavahelise) konsensuse. Meeldetuletus, et on aeg leida ühine lahendus kvoodisüsteemi küsimuses, vastavalt [T‑le] [DWK‑st] „mida iganes see tähendab”.”;

–        „[a]rutelu klubiliikmete vahel klubi tuleviku teemal. – Tréfileurope ([Pe]) ütleb, et ilma kvoodisüsteemita variseb kõik kokku. Tema sõnul ei ole tegemist „hullu sõjaga”. Ta nendib, et 1996. aasta lepingud on sõlmitud ja ta soovitab oodata „ettepanekuid””;

–        „NDI, WDI, Austria Draht ja Emesa väljendavad kahtlusi seoses võimalusega [kvoodisüsteem] uuesti kehtestada ning Tycsa soovitab professionaalsust ilmutada”;

–        „[u]ue kvoodisüsteemi poolt tunduvad olevat: Tycsa, Emesa, Nedri (NDI), Austria Draht ja WDI. Prantslased ei ole poolt. WDI teatas ka, et ta ei näe põhjust olla praegusel hetkel klubis”;

–        „[s]ellegipoolest toimus arutelu, mille eesmärk oli kehtestada kvootide ajutine jagamine. Arutati tabelit (protsentides väljendatud) riigi kaupa ja üksnes teavitamise eesmärgil DWK + Trefd[Tréfilarbed], FU[Fontainunion], STCO [Sainte Colombe], WDI, NDI, I [Italie], AU [Austria Draht], SP [Hispaania, st kontsernid Emesa ja Tycsa] [osas] 1994. aasta turu alusel. Asjassepuutuvad riigid on „D-F-I-NL-UBL-SP-AUS””.

324    Teave on pärit esiteks komisjoni teabenõudele esitatud Emesa 25. oktoobri 2002. aasta vastusest, milles Emesa viitas mitmele „mitteametlikule koosolekule ESIS‑e liikmetega”, mille eesmärk oli „arutada hindade, kvootide ja suurklientidega sõlmitavate lepinguprojektide üle”, ning teiseks Emesa märkmetest, mille esitas ArcelorMittal 28. juunil 2007, mis sisaldavad Emesa esindaja P. koostatud protokolli selle koosoleku kohta (vt hagiavalduse lisa A.41, kostja vastuse lisad B.9, B.11 ja B.13 ning menetlust korraldavatele meetmetele komisjoni esitatud vastuse lisa G.14).

325    Neid asjaolusid arvestades võib Austria Drahtiga seoses teha kolm märkust.

326    Esiteks ei ole Austria Drahti osalemist sellel koosolekul vaidlustatud. See on oluline, sest Austria Drahti ei ole Emesa esitatud ESIS‑e mitteametlike koosolekute osalejate nimekirjas. Lisaks, erinevalt koosolekul osalejate nimekirjast, mille tegi P. oma 28. mai 1995. aasta koosoleku protokollis, viitab protokoll, mille ta tegi 9. jaanuari 1996. aasta koosoleku kohta, nii osalevate ettevõtjate esindajate nimedele kui ka riikidele, keda nad esindavad. Nii on mainitud Austriat, Madalmaasid, Belgiat ja Prantsusmaad, kuid ka „AD‑d”, „NDI‑d” või „[P‑d] [Tréfileurope’ist]”.

327    Viide Austriale ei tundu seega enam anomaaliana või DWK‑d esindavale T‑le (vt eespool punkt 319) lisanduva isikuna ning igal juhul ei ole Austria Drahti koosolekul osalemist vaidlustatud.

328    Teiseks, nagu väidab komisjon, võib asuda seisukohale, et 9. jaanuari 1996. aasta koosolekul sai Austria Drahti esindaja teada club Europe’i koordineerimisraskustest club Italiaga. Siinkohal on oluline märkida, et üks sellel koosolekul kohalviibinud ettevõtjatest on Redaelli, kes keelatud kokkuleppe sel ajahetkel esindas club Italia peamisi tootjaid aruteludes club Zurichiga. Selle koosoleku sisust, mis on ära toodud asjaolude toimumise ajal tehtud käsikirjalises protokollis, nähtub seega, et eespool mainitud raskusi arvestades kaaluti võimalust rakendada uut Itaalia tootjatele antava kvoodi süsteemi, et vähendada konkurentsisurvet, mida nad avaldasid väljaspool Itaaliat.

329    See ekspordikvoot on üks peamistest ühte rikkumist iseloomustava tervikplaani elementidest, kuna selle eesmärk on koordineerida club Zurichis osalevaid ettevõtjaid club Itaalias osalevate konkureerivate ettevõtjatega.

330    Kolmandaks, nagu väidavad hagejad, on samuti võimalik märkida, et Austria Draht väljendas sarnaselt teistele ettevõtjatele kahtlusi kvoodisüsteemi kehtestamise küsimuses. Neid kahtlusi võib siiski nüansseerida asjaolu, et Austria Draht tundus samas olevat selles suhtes uue süsteemi poolt.

331    Igal juhul väidavad hagejad, et vahetult pärast club Zurichi 9. jaanuari 1996. aasta koosolekut märgiti club Italia 13. veebruari 1996. aasta koosolekul, kus viibisid Redaelli esindaja (sama isik kui see, kes oli kohal 9. jaanuari 1996. aasta koosolekul), CB (C), ITC ja Itase esindajad ja kus arutati lähenemisviisi, mida tuleb kohaldada välismaalaste puhul, et „Austria Draht ei võta osa” (vt vaidlustatud otsuse lisa 3 sellele koosolekule vastav rubriik, hagiavalduse lisa A.42). See kinnitus nähtub ITC esindaja käsikirjalisest protokollist selle koosoleku kohta.

332    Selline teave võimaldab asuda seisukohale, et vähemalt Redaelli, kes on peamine koordineerija club Zurichi ja club Italia vahel, esindaja jaoks „kahtlused”, mida väljendas Austria Drahti esindaja club Zurichi 9. jaanuari 1996. aasta koosolekul vastavalt sellel koosolekul Emesa esindaja märgitule, sarnanesid pigem nende konkurentsivastaste arutelude sisuga enda tegelikult mitteseotuks lugemisega, mis võisid sel koosolekul aset leida.

333    Lisaks, mis puudutab tabelit, millest on juttu 9. jaanuari 1996. aasta koosoleku kohta P. koostatud protokollis (kostja vastuse lisa B.13), siis tuleb märkida, et see tabel, mille kohta ta märkis, et see esitati „üksnes teavitamise eesmärgil”, vaid kordab veergu „Aus” puudutavas osas identseid andmeid nendega, mis on vaidlustatud otsuse põhjenduses 149 toodud 1994. aasta kohta ja millega seoses trahvide eest kaitset taotlenud DWK esitatud teavet korrates komisjon märkis, et „Austria Draht ei osalenud club Zurichis, vaid ta märgiti selles tabelis ära ainult „ammendavuse eesmärgil”.

334    Veel väidavad hagejad, et lisaks eespool viidatud asjaoludele nähtub toimikust, et Austria Draht ei osalenud arvukatel club Zurichi või club Europe’i koosolekutel, mis järgnesid 9. jaanuari 1996. aasta koosolekule.

335    Selles kontekstis võib asuda seisukohale, nagu väidavad hagejad, et isegi kui Austria Drahti esindaja ESIS‑e koosolekul oli kohal club Zurichi 9. jaanuari 1996. aasta koosolekul, mille sisu on esitatud P. koostatud protokollis, ei ole see esindaja esitanud vähimatki teavet seoses Austria Drahtiga. Samuti on võimalik asuda seisukohale, et isegi kui Austria Drahti esindaja võis teadlik olla aruteludest, mis puudutasid Itaalia tootjatele antavat kvooti, et vähendada konkurentsisurvet, mida nad avaldasid väljaspool Itaaliat, mis ei nähtu selgelt toimikumaterjalidest, märkis ta aga, et Austria Draht selles kokkuleppes ei osalenud.

336    Kokkuvõtvalt, eeltoodust nähtub, et komisjon võib asuda seisukohale, et Austria Drahti esindaja oli kohal club Zurichi 9. jaanuari 1996. aasta koosolekul ja et sel puhul teavitati teda ühte rikkumist iseloomustava tervikplaani ühest põhielemendist, st arutelude olemasolust alaliste liikmete ja Itaalia peamiste tootjate vahel, keda esindas Redaelli, eesmärgiga anda viimastele kvoot, et vähendada konkurentsisurvet, mida nad avaldasid väljaspool Itaaliat.

337    Kuigi komisjon ei saa tugineda eespool viidatud tõenditele, et tõendada Austria Drahti osalemist club Zurichis, mida ta ka teinud ei ole, võib ta siiski – nagu ta tegi vaidlustatud otsuse põhjenduses 652 – nendele osutada kui „kaudsetele tõenditele, mis viitavad sellele, et Austria Draht osales episoodiliselt konkurentsivastastes aruteludes Euroopa tasandil ning ta oli seega varases staadiumis teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist”.

338    Selles suhtes ei oma tähtsust asjaolu, et see teadmine on varasem rikkumisperioodist, mille komisjon hagejate puhul kindlaks tegi.

 Club Europe’it puudutavad tõendid

339    Mis puudutab komisjoni viidatud tõendeid club Europe’i koosolekute kohta, kus Austria Draht väidetavalt otseselt osales oma töötajate, mitte oma Itaalia müügiagendi G. vahendusel, siis tuleb meenutada nende tõendite sisu.

340    Kõigepealt tuleb märkida, et kuigi vaidlustatud otsuses viitab komisjon vähemalt neljale club Europe’i koosolekule, st 14. oktoobri 1998. aasta, 9. novembri 1998. aasta, 28. veebruari 2000. aasta ja 27. septembri 2001. aasta koosolekud, märgib ta oma menetlusdokumentides ära ka 25. septembri 1997. aasta koosoleku, kus Austria Drahti esindaja väidetavalt kohal viibis ja kus arutelud puudutasid hinnakokkulepet, nagu märkis Nedri oma leebema kohtlemise taotluses. Ent ilmneb, et hagejad tõendavad veenvalt, et vastupidi sellele, mida kinnitab Nedri, esitamata selle kinnituse toetamiseks tõendeid, ei saanud Austria Drahti esindaja viibida Düsseldorfis, et sellel koosolekul osaleda, kuna ta oli sel kuupäeval Salzburgis (Austria) (hagiavalduse lisa A.7 lk 46 ja lk 815 ja 816). Samuti ilmneb, et vaidlustatud otsuse lisas 2 club Europe’i 25. septembri 1997. aasta koosolekule pühendatud rubriigis ei märkinud komisjon osalejate hulgas ära Austria Drahti esindaja kohalolekut.

341    Selles kontekstis ei tõenda miski veenvalt, et Austria Draht võis osaleda või isegi teadlik olla club Europe’i 25. septembri 1997. aasta koosolekul aset leidnud aruteludest hinnakokkuleppe kohta. Samuti tuleb komisjoni poolt selles küsimuses esitatud asjaolusid arvestades üldisemalt tõdeda, et Nedri leebema kohtlemise taotluses Austria Drahti osas tehtud avaldused ei ole teda ennast süüstavad ning neid ei kinnita muud selle ettevõtja esitatud tõendid.

–       14. oktoobri 1998. aasta koosolek

342    Düsseldorfis toimunud koosoleku sisu on esitatud vaidlustatud otsuse lisas 2, mille vastavas rubriigis on märgitud, et koosolek puudutas „EL turu üldist arengut 1999. aastal” ja et „Nedri ja Tréfileurope kinnitavad Austria Drahti kohalolekut”.

343    Sellel koosolekul esindatud ettevõtjad olid alalised liikmed ja Austria Draht.

344    See teave pärineb peamiselt Nedri leebema kohtlemise taotluse raames esitatud teabest, milles on kohalviibinud isikuna mainitud Austria Drahti esindaja nime, ning lisaks teabest, mille samal alusel esitas Tréfileurope, kes mainis „austerlaste” kohalviibimist selle koosolekul (kostja vastuse lisa B.7, menetlust korraldavatele meetmetele esitatud komisjoni vastuse lisad H.8–H.10).

345    Arvestades komisjonile selle kohta esitatud dokumente, tuleb siiski tõdeda, et eespool viidatud teave, mille esitasid ettevõtjad, kes taotlevad karistuse vähendamist pärast seda, kui komisjoni oli nende juures kontrolli läbi viinud, ei anna rangelt võttes tunnistust tegudest, mille saaks kvalifitseerida konkurentsivastasteks kokkulepeteks.

346    Komisjoni jaoks on viide „Euroopa turu arengu arutelule” „eufemism”, mida Nedri oma leebema kohtlemise taotluses kasutas. See 2002. aastal tehtud kinnitus ühe 1998. aasta koosoleku kohta ei ole siiski nõutud täpsusega, et võimaldada sellest järeldada, et Austria Draht võis olla teadlik ühte rikkumist iseloomustavast tervikplaanist.

347    Samuti ilmneb, et Tréfileurope’i kinnitused on väga üldised. Märge „austerlaste” kohaloleku kohta Düsseldorfis seoses 14. oktoobri 1998. aasta koosolekuga ei ole piisav, et tõendada, et Austria Draht osales sel puhul koosolekul, mille ese oli konkurentsivastane põhjusel, et Tréfileurope’i sõnul kuulub see koosolek koosolekute hulka, kus toimusid konkurentsivastased arutelud.

348    Austria Drahti kohalolek 14. oktoobri 1998. aasta koosolekul iseenesest ei ole määrav ning komisjon ei saa sellele viidata, et tõendada piisavalt, et selle puhul on tegemist „kaudse tõendiga, mis viitab sellele, et Austria Draht osales episoodiliselt konkurentsivastastes aruteludes Euroopa tasandil ning ta oli seega varases staadiumis teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist”. Selleks oleks komisjon pidanud ka tõendama arutelude konkurentsivastasust täpsemate tõenditega kui üldised, ebaselged või ebapiisava täpsusega kinnitused, mille esitasid leebema kohtlemise taotlejad.

–       9. novembri 1998. aasta koosolek

349    Düsseldorfis toimunud koosoleku sisu on esitatud vaidlustatud otsuse lisas 2, kus vastavas rubriigis on märgitud, et Tréfileurope’i sõnul oli „ESIS‑e poolaasta kohtumise” eesmärk Nedri sõnul „arutada EL turu arengut 1999. aastal”.

350    See teave, nagu ka eeltoodud teave, pärineb peamiselt Nedri leebema kohtlemise taotlusest, kus ta viitab samadele isikutele kui need, kes olid kohal 14. oktoobri 1998. aasta koosolekul (kostja vastuse lisa B.7, menetlust korraldavatele meetmetele esitatud komisjoni vastuse lisa H.10).

351    Oma leebema kohtlemise taotluses Tréfileurope ainult viitas ESIS‑e poolaasta koosoleku olemasolule, mainimata sellel koosolekul kohal viibinud isikuid (menetlust korraldavatele meetmetele esitatud komisjoni vastuse lisa H.9).

352    Siinkohal tuleb tõdeda, et Austria Drahti esindaja pelk kohalviibimine ESIS‑e koosolekul ei saa olla küllaldane, et tõendada piisavalt, et tegemist on „kaudse tõendiga, mis viitab sellele, et Austria Draht osales episoodiliselt konkurentsivastastes aruteludes Euroopa tasandil ning ta oli seega varases staadiumis teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist”. See koosolek ei ole seega määrav.

–       28. veebruari 2000. aasta koosolek

353    Düsseldorfis toimunud koosoleku sisu on esitatud vaidlustatud otsuse lisas 2, kus vastavas rubriigis on märgitud, et koosolek puudutas „1997. aasta mai kokkuleppe täitmist” ja „teostatud müügi arutelu”.

354    Koosolekul esindatud ettevõtjad olid Tréfileurope, Nedri, WDI, DWK ja Tycsa, ning Redaelli, Austria Draht, ITC ja Socitrel.

355    Teave pärineb Nedri 23. oktoobri 2002. aasta leebema kohtlemise taotlusest (vt haldustoimiku lk 7593).

356    Vaidlustatud otsuse lisa 2 rubriigis, mis puudutab club Europe’i 28. veebruari 2000. aasta koosolekut, on viidatud ka ESIS‑e koosoleku protokollile, mille see liit koostas „29. veebruari 2000. aasta” kuupäevaga ning mille Austria Draht edastas komisjonile (vt hagiavalduse lisa A.44) ja mille viidatud sisu on järgmine:

„[T.] [DWK‑st] täheldas, et vaatamata mahtude tõusule Euroopa turul, ei ole võimalik saavutada pingestusterase hindade mis tahes tõusu. Kuna see tendents võib kesta, on absoluutselt vaja sellega võidelda. Siiski tundub selle eesmärgi saavutamine võimatu”.

357    Ka need komisjoni viidatud dokumendid ei ole Austria Drahti osas väga veenvad.

358    Esiteks nähtub seoses „1997. aasta mai kokkuleppe täitmisega” ja Nedri viidatud „teostatud müügi aruteludega” vaidlustatud otsuse lisas 2 viidatud tabelist, mis puudutab seda küsimust, et kõnealune müük oli 1999. aastal kvartalis alaliste liikmete, st Tréfileurope’i, Nedri, WDI, DWK, Tycsa ja Emesa teostatud müük. Austria Drahti tabelis nimetatud ei ole.

359    Seoses „1997. aasta mai kokkuleppega” nähtub vaidlustatud otsuse lisast 2, et 12. ja 13. mail 1997 Lyonis (Prantsusmaa) sõlmiti „kvoodikokkulepe” alaliste liikmete vahel, kes kõik olid sellel koosolekul kohal. Selle kokkuleppe kohaselt pidid kuus tootjat omavahel igas kvartalis müügiteavet vahetama. Austria Drahti kohalolekut sellel koosolekul ei ole mainitud, mille kohta on komisjonil Nedrilt, Tréfileurope’ilt, Emesalt ja Arcelor Españalt (viimase osas 2007. aastal Emesa esitatud märkmete kaudu) pärit teavet.

360    Kui eeldada, et üks Austria Drahti esindaja tegelikult osales koosolekul, millele Nedri viitab, võimaldas tema kohalolek Austria Drahtil olla teadlik „1997. aasta mai kokkuleppe” olemasolust ning club Europe’i iga alalise liikme 1999. aastal teostatud müügi sisust. Sellisel juhul oleks club Europe’i 28. veebruari 2000. aasta koosolek tõepoolest „kaudne tõend, mis viitab sellele, et Austria Draht osales episoodiliselt konkurentsivastastes aruteludes Euroopa tasandil ning ta oli seega varases staadiumis teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist”.

361    Kuivõrd Austria Drahti kohalolekut sellel koosolekul on maininud siiski ainult üks sellel osalenutest, st Nedri, tuleb tõdeda, et iseenesest ei ole see kinnitus piisav, et tõendada Austria Drahti kohalviibimist arutelul, mis toimus alaliste liikmete vahel 1997. aasta mais sõlmitud kokkuleppe küsimuses. Samuti tuleb esitada küsimus, miks oleks arutatud Nedri viidatud teavet isiku ees, kes esindab äriühingut, kes selles kokkuleppes ei osale. Näib tõenäolisem, et arutelu toimus väljaspool ESIS‑e ametlikku raamistikku mitteametlikul koosolekul kuue club Europe’i tootja vahel.

362    Teiseks, arvestades ESIS‑e koosoleku protokolli, mille see kutseliit koostas ja mille esitasid hagejad, ilmneb, et 28. veebruari 2000. aasta koosolekul (Nedri viidatud koosolek) ja 29. veebruari 2000. aasta koosolekul (ESIS‑e viidatud koosolek) kohal viibinud isikute nimekiri ei lange kokku. Nedri sõnul, kelle avaldust kordab komisjon, olid club Europe’i 28. veebruari 2000. aasta koosolekul kohal Tréfileurope, Nedri, WDI, DWK ja Tycsa ning Redaelli, Austria Drahti, ITC ja Socitreli esindajad. Hagejate sõnul, kes viitavad sellega seoses ESIS‑e protokollile 29. veebruari 2000. aasta koosoleku kohta, olid sellel koosolekul kohal Nedri nimetatud isikud, kuid ka viis muud isikut, kellele Nedri ei viidanud. Samuti ilmneb, et K. Tréfileurope’ist, kes oli Nedri sõnul kohal club Europe’i 28. veebruari 2000. aasta koosolekul, ei ole isikute nimekirjas, kes olid ESIS‑e sõnul kohal 29. veebruari 2000. aasta koosolekul.

363    Need lahknevused võimaldavad ka kaaluda kahe eri koosoleku hüpoteesi, üks neist club Europe’i mitteametlik ning teine ESIS‑e ametlik ja hilisem koosolek.

364    Sellega seoses võib märkida, nagu väidavad hagejad, et erinevalt muudest koosolekutest ei olnud Austria Drahti esindaja sellel ESIS‑e koosolekul üks tema tavalistest esindajatest, st üks tema juhtidest, vaid selle äriühingu töötaja. See on hagejate sõnul seletatav sellega, et kõnealune ESIS‑e koosolek pidi eelkõige olema pühendatud ühele tehnilisele standardile (standard EN 10138). Selles kontekstis tundub veelgi vähem tõenäoline, et alaliste liikmete esindajad otsustavad siduda oma aruteludega mitte Austria Drahti ühte juhti, vaid ühe tema töötajatest, keda nad varem ei olnud kohanud.

365    Kokkuvõetuna ei ole komisjon suuteline veenvalt tõendama Austria Drahti esindaja osalemist club Europe’i 28. veebruari 2000. aasta koosolekul.

–       27. septembri 2001. aasta koosolek

366    Düsseldorfis toimunud koosoleku sisu on esitatud vaidlustatud otsuse lisas 2. Selle lisa kõnealust koosolekut puudutavas rubriigis esitab komisjon koosolekul käsitletud punktid järgmiselt:

–        „Nedri […]: mitteametlik koosolek ESIS‑e ametliku koosoleku raames; turuolukorra, Itaalia tootjate Euroopa tarnete (kvoodid) ning miinimumhindade arutelud […]”;

–        „Emesa: […] [k]oosolekute kindlaksmääramine koordineerijatega („kaptenid”) Itaalias 12‑ndal, Prantsusmaal 18‑ndal, Madalmaades 14‑ndal, Saksamaal 10‑ndal ja Hispaanias teisel. [Samuti on esitatud koordineerijate nimekiri]: „[WDI üks esindaja] – Saksamaa; [Tréfileurope’i üks esindaja] –Belgia+Prantsusmaa; [Nedri üks esindaja] – Addtek; [DWK üks esindaja] – Austria; Tycsa- „ei!”;

–        „[a]rutelud tegeliku müügi üle võrreldes pakutud müügiga („estable v propuestas”) riigiti (Madalmaad, Saksamaa, Austria, Šveits, Belgia, Prantsusmaa)”;

–        „[Nedri üks esindaja] esitab teavet arutelude kohta, mis toimusid Itaaliaga, muu hulgas 4. oktoobril, et püüda veenda Itaalia tootjaid koostööd tegema. Vastasel juhul sisenevad Nedri ja teised tootjad Itaaliasse”;

–        „[t]eabe vahetamine turuolukorra kohta Euroopas ja eeskätt Saksamaal. [Nedri üks esindaja täheldab, et enne hinna langetamist tuleb uurida teisi turge, ja märgib, et Itaalia tootjate hind on 11 000 liiri (see „subsideerib” nende madala hinnaga eksporti) ning et nad üritavad müüa Euroopas 60 000 tonni (14 000 Madalmaades, 10 000 Saksamaal, 18 000 Prantsusmaal, 2000 Hispaanias jne)”;

–        „Emesa ja Tycsa ruumides leitud märkmed: „Konkurentide koosolek, et üritada kontrollida Kesk-Euroopa turgu; (club Europe’i koosolek): Arutelu turu olukorra üle Saksamaal ja Euroopas. Arutati üksikasjalikult mitut tüüpi toodete hindu mitmes Euroopa riigis ja toote kaupa (sõltuvalt läbimõõdust) määrati 2002. aastaks kindlaks miinimumhinnad (eurodes) Madalmaade, Belgia, Prantsusmaa, Austria, Šveitsi, Saksamaa, Hispaania ja Portugali jaoks koos lisatasuga Prantsusmaal ja Belgias väikeste klientide jaoks. Klientidele hinnatõusu kohta antav [seletus] on valtsterase hinna ja energiakulude tõus. Emesa ja Tycsa märkisid siiski, et 2002. aastaks kokkulepitud hindade tegelik kohaldamine sõltus ikka läbirääkimistest, mida Nedri pidas selles küsimuses Itaalia ja Ungari tootjatega ”;

–        „Tycsa: [Nedri esindaja] on ühenduses Itaalia ja Ungari tootjatega järgitava hinna küsimuses ja [Nedri üks esindaja] hoiab kursis klubi muud liikmed. Olgu märgitud, et (tuleva) aasta hinnad sõltuvad nende arutelude tulemusest. Kõik osalejad on nõus, et kõik läheb hästi Lõuna-Euroopas (Hispaania, Portugal, Itaalia ja Kreeka), et halvasti läheb Kesk-Euroopas (Saksamaa, Madalmaad, Belgia) ning et Skandinaavias hinnatase püsib”;

–        „Tycsa: osalejad arutasid ka oma koordineerimise üle kliendi Addtek suhtes: „Addtek rääkis [teise konkurendiga], et kurta madalate hindade üle, kuna [teine konkurent] müüs tema hinnast madalama hinnaga, ning ütles, et kui ta jätkaks seda hinnapoliitikat järgmisel aastal, ei saaks nad Groupe Addtekilt ainsatki kilo””;

–        „DWK („Oktoober 2001”): koosolek teiste koordineerijatega riigiti, et arutada üksikasjalikult hindu”.

367    Sellel koosolekul esindatud ettevõtjad olid alalised liikmed ja Austria Draht.

368    Teave pärineb mitmest allikast: Nedri, DWK, Tycsa, Emesa ja Arcelor España (viimase puhul 2007. aastal Emesa esitatud märkmete kaudu) (vt kontrollkäigul leitud Tycsa protokolli kohta hagiavalduse lisa A.45, DWK käsikirjaliste märkmete kohta haldustoimiku lk 240–242, Emesa koostatud protokolli ja Emesa märkmete kohta kostja vastuse lisa B.15 ja haldustoimiku lk 11660, 28554 ja 28555).

369    Neist asjaoludest nähtub, et club Europe’i 27. septembri 2001. aasta koosolekul oli selgelt konkurentsivastane sisu. Näiteks nähtub 27. septembri 2001. aasta koosoleku protokollidest, mille koostasid asjaolude toimumise ajal Emesa ja Tycsa esindajad, et seal arutati ekspordikvoote, mis tuleb anda Itaalia tootjatele, müüki ning 2002. aastal teatavat müüki.

370    Samuti ilmneb, et ühes Emesa koostatud protokollis ja Tycsa koostatud protokollis on kirja pandud, et Austria Draht oli sellel koosolekul kohal. Sellega seoses on Tycsa koostatud protokoll, mis leiti kontrollkäigu ajal, märkimisväärne, kuna selles ei ole mainitud mitte ainult Austria Drahti esindaja – üks juhatajatest – nimi ja ametiülesanded, vaid ka seda, et sel puhul esitlesid teatavad isikud oma asendajaid või teatasid, et nad asendavad oma eelkäijaid. Selles protokollis on seega täpsustatud, et „ka Austria Draht oli seal esimest korda” („Austria Draht tambien ha estado la primera vez alli”), mis omakorda kinnitab Nedri nende kinnituste usaldusväärsuse puudumist, mida on mainitud eespool punktides 340, 344 ja 350 ja mida on korratud vaidlustatud otsuses Austria Drahti esindaja kohalviibimise küsimuses club Europe’i 25. septembri 1997. aasta, 14. oktoobri 1998. aasta ja 9. novembri 1998. aasta koosolekul.

371    Vastuses vastuväiteteatisele ja seejärel Üldkohtus väitsid hagejad siiski, et kuigi nad möönavad Austria Drahti esindaja Ro. kohalolekut sellel koosolekul, tuleb arvesse võtta asjaolu, et kui DWK esindaja T. kutsus Ro‑d osalema konkurentsivastastes kokkulepetes, viimati nimetatu keeldus.

372    Tuleb siiski netida, et see keeldumine ei nähtu kättesaadavatest tõenditest erinevalt näiteks keeldumisest, mis nähtub protokollist, mille koostas P. Emesast, kui Tycsa vastas „NO!” eri riikide koordineerijate kavandatavale loetlemisele (kostja vastuse lisa B.15 lk 257).

373    Samamoodi väidavad hagejad, et Ro. osales ainult 27. septembri 2001. aasta koosoleku ühes osas, kuna ta lendas Grazist (Austria) Düsseldorfi koosoleku päeval ning ta pidi koosolekult lahkuma kell 13.45 (tagasilennu väljumisaeg 14.50). Hagejad vaidlevad seega vastu sellele, et Ro. kohalviibimisel käsitletud teemad võisid talle anda teavet keelatud kokkuleppe ja tervikplaani kohta.

374    Siiski nähtub hagejate esitatud asjaoludest, et nad möönavad, et Ro. võis olla koosolekupaigas (Drahthaus, Düsseldorf) 27. septembril 2001 kella 9.35 kuni kella 13.45. See ajavahemik on piisav, et võimaldada tal osaleda koosolekul, millel kohalviibimine on sõnaselgelt kirjas Tycsa koostatud protokollis (vt hagiavalduse lisa 7 ja haldustoimiku lk 841 ja 845).

375    Lisaks tuleb rõhutada, et siinkohal on oluline teada, kas komisjon võib toimikus sisalduvaid asjaolusid arvestades asuda seisukohale, et on „kaudseid tõendeid, mis viitavad sellele, et Austria Draht osales episoodiliselt konkurentsivastastes aruteludes Euroopa tasandil ning ta oli seega […] teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist”.

376    Nii on see club Europe’i 27. septembri 2001. aasta koosoleku puhul.

377    Üldkohus ei ole siiski komisjoniga samal seisukohal, et on piisavalt tõendeid tuvastamaks, et Austria Draht osales club Europe’is.

378    Nimelt nähtub lisaks eespool nimetatud Tycsa, kes on üks alalistest liikmetest, kinnitusele, mis lubab arvata, et see oli esimene kord, kui Austria Drahti esindaja osales club Europe’i koosolekul (vt eespool punkt 371), ka kättesaadavatest asjaoludest, et Austria Drahti ei peetud Austria koordineerijana ja et selles küsimuses hagejate esitatud andmete kohaselt ei vasta 2002. aastal koosolekul viidatud eri riikides kohaldamisele kuuluvad miinimumhinnad sellel aastal Austria Drahti kohaldatud hindadele, mis olid palju madalamad.

379    Samuti ilmneb, nagu märgivad hagejad, et ühelgil hilisema club Europe’i koosolekul ei mainita Austria Drahti kohalolekut. Seda tuleb toonitada, kuna mitme koosoleku puhul on mainitud C. kohalolekut CB‑st ning G. kohalolekut, kes Austria Drahtile ette heidetud rikkumise kestuse ajal töötas muu hulgas ja peamiselt CB heaks.

380    Niisiis pidasid 10. või 11. oktoobril 2001 (Itaalia) club Europe’i alalistest liikmetest neli (Tréfileurope, Nedri, DWK ja Tycsa) Malpensas koosoleku club Italia liikmetega (Redaelli, CB, Itas, ITC, Tréfileurope Italia ja SLM), mille osas viitab komisjon mitmele teabeallikale ning mille eesmärk oli „integreerumine Itaalia tootjatega”.

381    Lisaks pidasid club Europe’i alalised liikmed 6. novembril 2001 Düsseldorfis club Italia liikmetega (Redaelli, CB, Itas, ITC ja Tréfileurope Italia) koosoleku, mille puhul toob komisjon ära mitu teabeallikat ning mille ese oli „läbirääkimised Itaalia tootjate kvootide üle” ja „klientide jagamine”. Nendel koosolekutel mainitud Austria koordineerija on sama kui see, keda on mainitud 27. septembri 2001. aasta koosolekul ehk siis DWK esindaja.

382    Club Europe’i alalistest liikmetest neli (Tréfileurope, Nedri, WDI ja Tycsa) pidasid 5. ja 6. juunil 2002 Düsseldorfis club Italia liikmetega (Redaelli, CB ja Tréfileurope Italia) veel koosoleku, mille puhul toob komisjon ära mitu teabeallikat ning mille ese oli „läbirääkimised Itaalia tootjate kvootide üle”. Sarnased koosolekud toimusid 1. juulil 2002 Düsseldorfis ja 2. juulil 2002 Milanos (Itaalia) C. CB‑st ning G. kohalolekul.

383    Vaidlustatud otsuse lisas 2 neid koosolekuid puudutavas rubriigis esitatud teabest miski ei sea kahtluse alla Austria Drahti. Ent kui Austria Draht oleks osalenud club Europe’is alates tema osalemisest Düsseldorfis peetud 27. septembri 2001. aasta koosolekust, oleks üks või teine kuuest club Europe’i alalisest liikmest, kes kõik tegid komisjoniga haldusmenetluses koostööd, kindlasti olnud suutelised sellist osalemist tõendama; käesolevas asjas see nii aga ei ole.

384    Lisaks ei saa asuda seisukohale, et kui G. oli kohal club Europe’i koosolekul koos C‑ga CB‑st, et arutada Itaalia peamistele tootjatele antava ekspordivoodi üle, et vähendada konkurentsisurvet, mida nad avaldavad väljaspool Itaaliat, moodustas ta majandusüksuse ka Austria Drahtiga. Nimelt ei kuulu selline küsimus selgelt Austria Drahti oma Itaalia agendile usaldatud esinduse alla, mis leidis kinnitust kohtuistungil selle kohta Üldkohtu esitatud küsimustele poolte antud vastuste põhjal.

385    Pealegi ei võimalda ükski toimikus sisalduv asjaolu tuvastada, et G. edastas Austria Drahtile mingisugustki teavet nende arutelude sisu kohta, millel ta CB arvel osales (vt eespool punktid 171 jj).

386    Seega märkis komisjon vaidlustatud otsuse põhjenduses 653 vääralt, et „Austria Draht osales G. vahendusel vähemalt kuuel koosolekul, mis olid pühendatud club Europe’i laienemisele”, st 27. septembri 2001. aasta koosolek, kus G. kohalolekut ei ole mainitud nagu ka C. CB‑st kohalolekut, kuigi Austria Drahti juhi kohalolek on kirja pandud (vt eespool punkt 370), 10. ja 11. oktoobri 2001. aasta koosolek, 6. novembri 2001. aasta koosolek, kus G. nimetati liiati võimalikuks riiklikuks koordineerijaks Itaalias koos A‑ga (Itas) ja C‑ga (CB), 5. ja 6. juuni 2002. aasta, 1. juuli 2002. aasta ja 2. juuli 2002. aasta koosolek (vt eespool punkt 305).

387    Kokkuvõttes nähtub eeltoodust, et komisjon võib kasutada tema valduses olevaid tõendeid ühelt poolt club Zurichi 9. jaanuari 1996. aasta koosoleku kohta ning teiselt poolt club Europe’i 27. septembri 2001. aasta koosoleku kohta mitte selleks, et tõendada Austria Drahti osalemist club Europe’is – mida ta liiati arvesse ei võtnud tõenäoliselt nende asjaolude liiga juhusliku ja isoleeritud laadi tõttu – vaid kui „kaudseid tõendeid, mis viitavad sellele, et Austria Draht osales episoodiliselt konkurentsivastastes aruteludes Euroopa tasandil ning ta oli seega […] teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist”.

388    Need kaudsed tõendid võimaldavad tõendada, et Austria Draht oli teadlik tervikplaanist ja seega ühe rikkumise üleeuroopalisest dimensioonist, kuid samas ilmneb, et need ei ole nii „selged”, kui komisjon vaidlustatud otsuses kinnitab.

 Asjaolud, mis võimaldavad tõendada, et keelatud kokkuleppest oldi teadlik agendi kaudu

389    Viimaseks rõhutavad hagejad, et kui Üldkohus leiab, et Austria Drahti Itaalia agendi tegevuse võib neile süüks panna, siis ei saa teadmist tervikplaanist sel viisil arvesse võtta, et tõendada Austria Drahti osalemist ühes rikkumises.

390    Selles küsimuses tuleb meenutada, et vaidlustatud otsuses asus komisjon tõesti vääralt seisukohale, et teadmise tervikplaanist võis omistada Austria Drahtile seetõttu, et G. viibis koos C‑ga CB‑st mitmel club Europe’i koosolekul, kus G‑d ei saa pidada Austria Drahti arvel tegutsevaks, kuna tal puudus selleks lepinguline volitus (vt eespool punktid 379–386).

391    Ka seoses club Italia koosolekutega, kus arutati club Europe’i üle, tuleb märkida, et suurel osal nendest koosolekutest ja eelkõige koosolekutel, kus Redaelli või Tréfileurope Italia esitasid club Italia liikmetele club Europe’i põhijooni (nt 16. detsembri 1997. aasta, 26. ja 27. septembri 2000. aasta või 12. juuli 2001. aasta koosolek), ei ole G. kohalolekut ära märgitud. See võib olla seletatav asjaoluga, et G‑d peeti pigem ärilises plaanis osalevaks isikuks, mitte kõige kõrgemal otsustustasandil tegutsevaks isikuks.

392    Nagu väidab komisjon, ilmneb siiski veel, et club Italia mitmel koosolekul, kus G. osales Itaalia agendina Austria Drahti arvel, arutati mitte ainult club Italia omamaiseid aspekte, vaid ka selle välist aspekti, mille eesmärk oli Itaalia peamiste tootjate jaoks jagada omavahel muudesse Euroopa riikidesse suunatud ekspordi kvoot.

393    Näiteks nähtub club Italia 19. septembri 2000. aasta koosolekut puudutavatest tõenditest, mida uuriti esimese väite raames, et kuigi see koosolek puudutas klientide jagamist Itaalia turul, mis potentsiaalselt huvitas Austria Drahti, kuna tema agent Itaalias viibis sellel koosolekul kohal, käsitleti sellel ka eksporti ja asjaolu, et SLM soovis jääda club Europe’ist välja (vt eespool punkt 245). Selles kontekstis on samuti võimalik Austria Drahtile omistada tema Itaalia agendi omandatud teadmine, kui see kuulub majandusüksuse raamesse, mille nad koos moodustavad.

394    Sellisel juhul ei ole komisjon kohustatud tõendama, et käsundiandja oli agendi konkurentsivastasest tegevusest teadlik. Arvestades lepingut ja nagu tütarettevõtja 100% või peaaegu täieliku kontrolli puhul emaettevõtja poolt või tööandja arvel tegutseva töötaja puhul, tegutseb agent siin käsundiandja arvel ja ta moodustab viimasega majandusüksuse.

395    Eeltoodut arvestades tuleb eristada:

–        esiteks club Italia koosolekuid G. kohalviibimisega, kus arutati mitte ainult club Italia kodumaiseid aspekte, vaid ka club Italia üleeuroopalisi aspekte, ja kus G. tegutses nii CB esindajana kui ka Austria Drahti „arvel” Itaalias,

–        teiseks club Europe’i koosolekuid kui selliseid, kus G. ei tegutsenud Austria Drahti agendina Itaalias, vaid tingimata CB esindajana, ilma et see võimaldaks tuvastada majandusüksuse olemasolu G. ja Austria Drahti vahel.

3.     Järeldus teise väite kohta

396    Kokkuvõtvalt võib komisjon põhjendatult asuda seisukohale, et eespool punktides 116–128, konkreetsemalt punktides 120 ja 124 meenutatud kohtupraktika tähenduses osales Austria Draht ühes rikkumises, antud juhul mitmeosalises rikkumises, järgmistel põhjustel:

–        esiteks, Austria Draht „osales […] club Italias Itaalias tegutseva müügiagendi […] G. vahendusel 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002” (vaidlustatud otsuse põhjendus 769);

–        teiseks, vaatamata sellele, et Austria Drahti ei peetud vastutavaks club Zurichis või club Europe’is otsese osalemise eest, on kaudseid tõendeid, „mis viitavad sellele, et Austria Draht osales episoodiliselt konkurentsivastastes aruteludes üleeuroopalisel tasandil ning ta oli seega varases staadiumis teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist” (vaidlustatud otsuse põhjendus 652).

397    Austria Drahti osalemine keelatud kokkuleppe üleeuroopalisel tasandil on tuletatav nii ühe tema esindaja otsesest osalemisest club Zurichi 9. jaanuari 1996. aasta koosolekul ja club Europe’i 27. septembri 2001. aasta koosolekul kui ka teadmistest, mille G. omandas club Italia koosolekutel, mis puudutasid korraga nii Itaalia turu omamaiseid aspekte kui ka pingestusterasesektori teatavaid üleeuroopalisi aspekte, mida käsitleti selle turu osaliste vaatepunktist.

398    Kuigi kõiki keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest dimensioonist teadmise tõendamiseks komisjoni esitatud kaudseid tõendeid eraldi ei saa pidada piisavalt tõendavaks, on need kaudsed tõendid kogumis siiski küllaldased, et tõendada, et Austria Draht oli teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest dimensioonist tähenduses, mis on sellele mõistele antud eespool viidatud kohtupraktikas.

399    Teine väide tuleb seega tagasi lükata.

D –  Kolmas väide, mis puudutab asjaolusid, mida tuleb karistuse hindamisel arvesse võtta

400    Juhul kui ilmneb, et hagejatele võib süüks panna ühe rikkumise komisjoni määratletud tähenduses, väidavad voestalpine ja Austria Draht teise võimalusena, et komisjon tegi neile määratud trahvi arvutamisel olulisi vigu, jättes muu hulgas arvesse võtmata keelatud kokkuleppes Austria Drahti osalemise teisejärgulisuse.

401    Selle väite raames esitavad hagejad kolme liiki argumente, mille kohaselt esiteks on rikutud proportsionaalsuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, teiseks on rikutud 2006. aasta suuniste teatavaid sätteid, st valesti on kindlaks määratud lisasumma ja jäetud arvesse võtmata kergendavad asjaolud, mis on seotud hooletuse või rikkumises väga piiratud osalemisega, ning kolmandaks on rikutud kaitseõigusi ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele.

402    Kolmas argumentide seeria tuleb kohe tagasi lükata. Sellega seoses väidavad hagejad, et komisjon rikkus nende kaitseõigusi ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele, muutes pärast hagi esitamise tähtaja lõppu kahel korral esialgset otsust. Lisaks märgivad hagejad, et komisjon esitas esimest korda vaidlustatud otsuses argumendi, mis puudutas 30. aprilli 2002. aasta koosolekut ja mille kohta ei olnud neil enam võimalik eelnevaid märkusi esitada.

403    Ent esiteks ilmneb, et nagu nähtub eespool punktidest 44–48, oli hagejatel Üldkohtu menetluses võimalik saada muutmisotsuste koopia ning neil oli ka võimalus nende kohta oma seisukohad teatavaks teha. Hagejad ei saa seega enam tugineda sellele, et esialgse otsuse muutmise tõttu esimese muutmisotsusega ja teise muutmisotsusega on rikutud nende kaitseõigusi ja õigust õiglasele kohtulikule arutamisele.

404    Teiseks tuleb seoses põhjenduskäiguga, millele komisjon vaidlustatud otsuses lõpuks seoses 30. aprilli 2002. aasta koosoleku sisuga tugines, kõigepealt tõdeda, et tegemist ei ole tegelikult uue vastuväitega, vaid uue tõlgendusega tõendile, mis oli hagejatele juba teatavaks tehtud. Lisaks muutis komisjon sellekohast analüüsi samuti tulenevalt hagejate märkustest, mille nad esitasid vastuväiteteatise kohta. Veel tuleb märkida, et hagejatel oli võimalus esitada oma märkused selle uue analüüsi kohta käesoleva hagi raames ning et Üldkohus võib vajaduse korral võtta seisukoha seda koosolekut puudutavatele tõenditele omistatava tõendusliku väärtuse suhtes. Selle küsimuse osas tuleb seega viidata eespool punktidele 264–270, kus Üldkohus võtab seisukoha 30. aprilli 2002. aasta koosolekut puudutavate hagejate argumentide suhtes.

1.     Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

405    Hagejad väidavad, et 22 miljoni euro suurune trahv on ebaproportsionaalne, arvestades seda, mida neile ette heidetakse. Trahv määrati ainuõiguseta agendi tegevuse eest club Italias, millest Austria Draht ei teadnud midagi, ja vaatamata sellele, et talle ei heidetud ette muudes konkurentsivastaste kokkulepetes osalemist. Lisaks vaidleb agent sarnaselt teistele club Italias osalejatele vastu sellele, et Austria Draht oli selles klubis esindatud, ning igal juhul ei saa Austria Drahti pidada club Italia oluliseks liikmeks. Olukorda arvestades võib hagejaid karistada vaid sümboolse trahviga. Kui sümboolne trahv ei ole asjakohane, tuleb trahvisumma puhul arvesse võtta üksnes Austria Drahti Itaalias pingestusterase eest saadud käivet, mitte pingestusterase müüki kogu EMP‑s. Käesolevas asjas on trahvi osa, mis on seotud asjaoluga, et kokkulepetest üleeuroopalisel tasandil oldi teadlik isoleeritult ja isegi neid kokkuleppeid heaks kiitmata, ligikaudu 19 miljonit eurot. Võttes aluseks müügi Itaalias ei tohiks vastavalt komisjoni meetodile trahv olla suurem kui 3,1 miljonit eurot. Lisaks ei saa komisjon põhjendada trahvi ebaproportsionaalsust, märkides esiteks, et raskuse hindamine puudutab vaid trahvi ennast, ja teiseks, et hagejate olukord ei kujuta endast kergendavat asjaolu 2006. aasta suuniste tähenduses. Komisjon peaks arvesse võtma iga asjaomase ettevõtja tegevust ja rolli kooskõlastatud tegevuse juurutamisel. Kui hagejatele heidetakse ette ainult club Italias osalemist, on trahvi arvutamiseks asjakohane turg ainult Itaalia (hagiavalduse punktid 219–233, repliigi punktid 79–87, 99 ja 100).

406    Komisjon on seisukohal, et kuigi on tõsi, et Austria Drahti suhtes esitatud vastuväide on club Italia „liikmeks” olemine ja seega selle klubi raames sõlmitud kokkulepetes osalemine, osales Austria Draht ka real club Europe’i koosolekutel. Club Italia kokkulepete geograafilist ulatust ja nende tihedat seost üleeuroopaliste kokkulepetega arvestades „osales” Austria Draht keelatud kokkuleppes tervikuna. Seega ei ole ebaproportsionaalne võtta trahvi arvutamisel aluseks Euroopa tasandil pingestusterase müügist saadud käivet, kuna tegemist ei olnud Itaaliaga piirduva osalemisega (kostja vastuse punktid 93 ja 98, vasturepliigi punktid 51–54).

407    Nende argumentide analüüsimiseks näib vajalik meenutada põhimõtteid, mis on kohaldatavad konkurentsiõiguse rikkumises ettevõtja individuaalse osalemise eest karistamiseks määratava trahvisumma kindlakstegemisel.

a)     Karistuse proportsionaalsus asjaolude kogumit arvestades

408    Põhiõiguste harta artikli 49 lõikest 3 nähtub, et karistuste raskus ei tohi olla kuriteo suhtes ebaproportsionaalne.

409    ELTL artikli 101 lõikes 1 ja EMP lepingu artikli 53 lõikes 1 tunnistatakse sõnaselgelt siseturuga kokkusobimatuks kokkulepped ja kooskõlastatud tegevus, millega kas otseselt või kaudselt määratakse kindlaks ostu- või müügihinnad või mis tahes muud tehingutingimused, piiratakse või kontrollitakse tootmist või turge. Kohtupraktikas loetakse seda liiki rikkumisi eriti rasketeks rikkumisteks – eriti kui on tegu horisontaalsete kartellidega, kuna nende puhul sekkutakse otse asjaomase turu konkurentsi peamistesse parameetritesse (kohtuotsus, 11.3.1999, Thyssen Stahl vs. komisjon, T‑141/94, EKL, EU:T:1999:48, punkt 675).

410    Määruse nr 1/2003 artikli 23 lõige 2 sätestab, et komisjon võib määrata trahvi niisuguses rikkumises osalenud ettevõtjatele tingimusel, et iga rikkumises osalenud ettevõtja trahv ei ületa 10% eelmise majandusaasta kogukäibest. Määruse artikli 23 lõikes 3 sätestatakse, et trahvisumma määramisel võetakse arvesse nii rikkumise raskust kui ka kestust.

411    Selles osas nähtub väljakujunenud kohtupraktikast, et trahvisummade kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid, mis võivad rikkumiste raskusastme hindamisel arvesse tulla, näiteks iga osalise rikkumises etendatud roll ja oht, mida seda tüüpi rikkumised liidu eesmärkidele kujutavad (vt kohtuotsus, 15.3.2000, Cimenteries CBR jt vs. komisjon, T‑25/95, T‑26/95, T‑30/95–T‑32/95, T‑34/95–T‑39/95, T‑42/95–T‑46/95, T‑48/95, T‑50/95–T‑65/95, T‑68/95–T‑71/95, T‑87/95, T‑88/95, T‑103/95 ja T‑104/95, EKL, EU:T:2000:77, punkt 4949 ja seal viidatud kohtupraktika). Kui rikkumise panevad toime mitu ettevõtjat, tuleb uurida iga ettevõtja osalemise suhtelist raskust (vt kohtuotsus, 8.7.1999, Hercules Chemicals vs. komisjon, C‑51/92 P, EKL, EU:C:1999:357, punkt 110 ja seal viidatud kohtupraktika).

412    Asjaolu, et ettevõtja ei osalenud kartellikokkuleppe kõigis osades või et tal oli väike roll nendes osades, milles ta osales, tuleb arvestada rikkumise raskusastme hindamisel ja vajaduse korral trahvisumma kindlaksmääramisel (kohtuotsused komisjon vs. Anic Partecipazioni, punkt 119 eespool, EU:C:1999:356, punkt 90, ja Aalborg Portland jt vs. komisjon, punkt 119 eespool, EU:C:2004:6, punkt 86) (vt eespool punkt 124).

413    Kui tegemist on nimelt ühe rikkumisega mitmeosalise rikkumise mõttes, mis hõlmab kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse kogumit eraldiseisvatel turgudel, kus rikkujad alati ei tegutse või nad võivad ainult osaliselt teadlikud olla tervikplaanist, tuleb määrata individuaalsed karistused, mis sõltuvad asjaomaste ettevõtjate käitumisest ja nendele iseloomulikest joontest (vt analoogia alusel kohtuotsus, 7.6.2007, Britannia Alloys & Chemicals vs. komisjon, C‑76/06 P, EKL, EU:C:2007:326, punkt 44).

414    Selles kontekstis nõuab proportsionaalsuse põhimõte, et trahv määrataks proportsionaalselt teguritega, mida tuleb arvesse võtta nii rikkumise kui sellise objektiivse raskuse hindamisel kui ka karistatud ettevõtja rikkumises osalemise suhtelise raskuse hindamisel (vt selle kohta, võttes arvesse vahetegemist, mida sellest ajast tehakse rikkumise objektiivsel raskusel 2006. aasta suuniste punktide 22 ja 23 tähenduses ning karistatud ettevõtja rikkumises osalemise suhtelisel raskusel, mida hinnatakse selle ettevõtja iseloomulike joonte alusel suuniste punkti 27 jj tähenduses, kohtuotsus, 27.9.2006, Jungbunzlauer vs. komisjon, T‑43/02, EKL, EU:T:2006:270, punktid 226–228 ja seal viidatud kohtupraktika).

415    Seega peab komisjon keelatud kokkuleppeid puudutava konkurentsiõiguse rikkumise eest määratud karistuste valdkonnas tagama, et rikkumise alusel määratakse individuaalsed karistused, võttes arvesse iga rikkuja konkreetset olukorda (vt selle kohta kohtuotsused, 15.9.2011, Lucite International ja Lucite International UK vs. komisjon, T‑216/06, EU:T:2011:475, punktid 87 ja 88, 16.9.2013, Hansa Metallwerke jt vs. komisjon, T‑375/10, EU:T:2013:475, punkt 80, ning 14.5.2014, Donau Chemie vs. komisjon, T‑406/09, EKL, EU:T:2014:254, punkt 92). Rikkujal, keda ei loetud vastutavaks selle kartellikokkuleppe teatavate osade eest, ei saa olla olnud rolli nende osade rakendamisel. Kuna tema suhtes tuvastatud rikkumisel on piiratud ulatus, on konkurentsiõiguse rikkumine tingimata vähem tõsine kui see, mis omistati rikkumise kõigus osades osalenud rikkujatele.

416    Praktikas võib rikkumise alusel individuaalse karistuse määramine aset leida trahvisumma kindlaksmääramise eri staadiumides, nagu toimus vaidlustatud otsuses.

417    Esiteks võib komisjon ettevõtja rikkumises osalemise eripära arvesse võtta ühe rikkumise objektiivse raskuse hindamise staadiumis. Käesolevas asjas võttis ta selles staadiumis arvesse esiteks ühes rikkumises osalemise sisulist piiratust (Fundia juhtum, kes ei osalenud Addtekit puudutavas kooskõlastamises) või geograafilist piiratust (Socitreli, Fapricela ja Proderaci juhtum, kes osalesid vaid club Españas, mis puudutas ainult Hispaaniat ja Portugali) ning teiseks seda, et selle üleeuroopalisest tasandist saadi teada hilises staadiumis (eespool nimetatud ettevõtjate puhul 2001. aasta mais).

418    Austria Drahti osas nähtub vaidlustatud otsuse põhjendustest 947–949, et kui komisjon hindas ühe rikkumise geograafilist ulatust, jättis ta rahuldamata hagejate taotluse, milles paluti jätta arvesse võtmata Hispaanias ja Portugalis saadud pingestusterase käive, kuna Austria Draht ei tegutsenud club Españas, sest need kaks riiki kuulusid ka club Italia geograafilise ulatuse alla.

419    Sellega seotud komisjoni põhjenduskäik rajaneb hagejate osas, nagu ta kinnitab oma menetlusdokumentides, rikkumise kui sellise raskuse hindamisel, st teataval hulgal teguritel, nagu ühe rikkumise laad, kõikide rikkumises osalevate ettevõtjate turuosa kokku, rikkumise geograafiline ulatus ja asjaolu, kas kogu keelatud kokkulepe ka ellu viidi (vt 2006. aasta suuniste punkt 22), mitte ühe või teise ettevõtja rikkumises individuaalse osalemise hinnangul.

420    Teiseks võib komisjon ettevõtja rikkumises osalemise eripära arvesse võtta 2006. aasta suuniste punktis 29 nimetatud kergendavate asjaolude hindamise staadiumis üldhinnangu põhjal, milles on arvestatud kõikide oluliste asjaoludega (vt 2006. aasta suuniste punkt 27). Kui ükski ettevõtja, sh hagejad, ei olnud suuteline esitama komisjoni nõutud tõendit selle kohta, et rikkumine pandi toime hooletusest, tunnistas komisjon, et Proderaci ja Trame (Emme) roll oli oluliselt piiratum teiste keelatud kokkuleppe osaliste omast ja et nende trahvi tuleb seega vähendada (käesolevas asjas 5%).

421    Seevastu leidis komisjon, et hagejad ei esitanud tõendit selle kohta, et Austria Drahti osalemine ühes rikkumises oli oluliselt piiratum kui teiste osalemine. Selle kriteeriumi täitmiseks komisjoni nõutud tõendamise tase on eriti tähtis, kuna ettevõtja, kes soovib niisugusele asjaolule tugineda, peab tõendama, et „ajal, mil ta oli rikkumist kujutavate kokkulepete osaline, ta tegelikult kokkuleppeid ei täitnud, käitudes turul konkurentsi soodustavalt”.

422    Selles küsimuses leidis komisjon, et Austria Drahti esitatud müügikäive ajavahemiku 1998–2001 (kvoodiaspekt) ja ajavahemiku 2001–2002 kohta (hinnaaspekt) ei olnud piisav, kuna selle oli sertifitseerinud ainult Austria Draht, ja et igal juhul see, et kindlaksmääratud hindade või jagatud kvootide või klientide osas aeg-ajalt sohki tehti, ei tõenda iseenesest, et üks osaline salajasi kokkuleppeid ei täitnud (vaidlustatud otsuse põhjendused 1016 ja 1018).

423    Kolmandaks võib komisjon ettevõtja rikkumises osalemise eripära arvesse võtta rikkumise objektiivse raskuse või asjaomase ettevõtja esitatud kergendavate asjaolude hindamise staadiumist hilisemas staadiumis. 2006. aasta suuniste punktis 36 on märgitud, et teatavatel juhtudel võib komisjon määrata sümboolse trahvi, ning vastavalt suuniste punktile 37 võib ta samuti muu hulgas konkreetse juhtumi eripäradest tingituna nimetatud trahvide arvutamise üldmeetodist loobuda.

424    Käesolevas asjas ei olnud komisjon trahvisumma kindlaksmääramisel nõus arvesse võtma hagejate viidatud erilist olukorda rikkumise kui sellise raskuse hindamise algses staadiumis ega kergendavate asjaolude üle arutamise hilisemas staadiumis või mis tahes muus staadiumis.

425    Järelikult, kuna ei esine vähimatki kergendavat asjaolu või erilist asjaolu, siis kohaldas komisjon hagejate suhtes sama valemit, mida ta kasutas nende ettevõtjate karistamiseks, kes osalesid kogu keelatud kokkuleppe moodustavates osades, mitte ainult teatavates osades. See valem on järgmine: 19% asjaomase ettevõtja pingestusterase müügiväärtusest EMP‑s (rikkumise kui sellise raskuse põhjal), mida on korrutatud rikkumises osalemise aastate ja kuude hulgaga (Austria Drahti rikkumises individuaalse osalemise kestus), millele on (lisasummana) lisatud 19% asjaomase ettevõtja pingestusterase müügiväärtusest EMP‑s.

426    Kuna hagejate juhtumil on selle valemi tulemus ehk 22 miljoni euro suurune trahv väiksem 10%‑st asjaomase ettevõtja karistamisele eelneva majandusaasta käibest, määras komisjon vaidlustatud otsuses selle karistuse.

b)     Hagejate erilise olukorra arvessevõtmine

427    Käesolevas asjas peab Üldkohus analüüsima, kas määrates hagejatele 22 miljoni euro suuruse trahvi, mis on arvutatud eelkõige Austria Drahti pingestusterase kogumüügi alusel EMP‑s, rikkumise kui sellise objektiivse raskuse alusel, Austria Drahti osalemise kestuse alusel club Italias G. vahendusel, võtmata arvesse vähimatki kergendavat asjaolu (vt eespool punktid 103–115), hindas komisjon adekvaatselt juhtumi asjaolusid ja selliselt toimides määras karistuse, mis on proportsionaalne võrreldes Austria Drahtile ette heidetud ühe rikkumisega.

 Club Italias osalemise viis

428    Mis puudutab osalemist club Italias, siis Austria Drahtile määratava karistuse hindamise osas saab esimeses väites märgitu alusel teha kolm märkust.

429    Esiteks, nagu liiati väidab komisjon, on club Italia raames sõlmitud kokkulepetel tegelikult geograafiline ulatus, mis ületab Itaalia. Väljaspool selle klubi Itaalia aspekti, võimaldas see ka teataval arvul ettevõtjatel, st tuumikul, mille moodustas Redaelli, CB, ITC ja Itas (kes tegutsesid Itaalias) ning Tréfileurope (kes tegutses Itaalias ja ülejäänud Euroopas), kuid ka väiksematel Itaalia ettevõtjatel (nagu SLM), koordineerida Itaalia tootjate ekspordijõupingutused ning määratleda sümmeetriliselt ühine poliitika vastuseks teiste Euroopa riikide tootjate (nagu Tycsa, Nedri ja DWK, kes osalesid mõnikord club Italias) katsetele piirata neid jõupingutusi, pakkudes Itaalia tootjatele ekspordikvooti ülejäänud Euroopas.

430    Siiski tuleb tõdeda, et Austria Draht, kes ei olnud Itaalia tootja, kes eksportis ülejäänud Euroopasse, ei olnud ega saanudki olla seotud club Italia liikmete tegevusega, mille eesmärk oli koordineerida nende ekspordijõupingutused. Seda aspekti tuleb arvesse võtta hagejatele määratava karistuse hindamisel.

431    Teiseks on oluline märkida, et igal juhul ei saanud Austria Drahti esindaja club Italia tegutseda Austria Drahti arvel väljaspool tegevust, mis oli talle usaldatud, st „ainuõiguslik esindus Itaalias” seoses pingestusterasega. Liiati nähtub toimikust, et club Italia osalistele (nt Tréfileurope, ITC või CB) oli Austria Drahti poolt G‑le usaldatud tegevus täielikult teada.

432    Miski ei võimalda tõendada, et G‑d peeti isikuks, kes võis Austria Drahtile kohustusi võtta väljaspool Itaaliat.

433    Sellist piirangut tuleb arvesse võtta ka hagejatele määratava trahvisumma hindamisel, kuna see asjaolu võib piirata ka G. tegevuse geograafilist ulatust club Italias. Lisaks tuleb märkida, et komisjonile on see piirang teada, kuna ta pani G. tegevuse club Europe’is süüks mitte Austria Drahtile, vaid CB‑le. Seega on vaidlustatud otsuse lisa 1.1 osas, mis puudutab „üleeuroopalisi kokkuleppeid: club Europe (1997–2002)”, nende kokkulepetega „seotud töötajate nimed” Austria Drahti puhul Ra. ja Ro. ja CB puhul viite abil G. muude isikute hulgas. Nii on see ka vaidlustatud otsuse lisas 2, mis puudutab club Europe’it. Seevastu on G. nime mainitud vaidlustatud otsuse lisas 1.2 osas, mis puudutab „Club Italiat” nii Austria Drahti (tegemist on tema „müügiagendiga Itaalias”) kui ka CB puhul (Studio Crema vahendusel).

434    Kolmandaks on samuti oluline märkida, et mida iganes G. võis club Italias teha (Austria Drahti arvel või mitte), ei tõendanud komisjon, et Austria Draht oli sellest teadlik. Seda teadmist ei võimalda tõendada ükski toimikumaterjal ega – nagu muu hulgas tunnistab komisjon – ükski G. ja Austria Drahti vahel vahetatud dokument, mis esitati vastuseks komisjoni teabenõudele.

435    Ent kuigi G. tegevus club Italias on võimalik süüks panna otse Austria Drahtile, kuna see kuulub agendi poolt Austria Drahti arvel tehtud tegevuse hulka, olenemata sellest, kas Austria Draht oli sellest teadlik või mitte, saab seda agenti pidada ainult CB abiüksuseks, kui ta ei tegutse Austria Drahti arvel.

436    Selles kontekstis tuleb tõdeda, et faktilises plaanis ja karistuse suuruse kindlaksmääramise eesmärgil ei tohiks G. tegevuse geograafiline ulatus club Italias ületada Itaaliat, arvestades esiteks tema agendilepingu piirangut ja teiseks mis tahes tõendi puudumist selle kohta, et kui G. ei tegutsenud Austria Drahti arvel tema toodete turustamiseks Itaalias, edastati talle sellegipoolest teavet, mida ta sai club Italias selle klubi väljaspool Itaaliat puudutavate aspektide kohta. Nimelt, kui see oleks nii olnud, mis aga nii ei ole, ei oleks Austria Draht saanud kohandada oma tegevust turgudel, kus ta samuti tegutses (nt Austria turg või Belgia ja Madalmaade turud).

 Club Europe’is ja muudes kokkulepetes mitteosalemine

437    Austria Drahti episoodilisest osalemisest club Europe’is tehtavate järelduste osas nähtub teise väite analüüsist, et pelk asjaolu, et Austria Draht võis olla teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest dimensioonist, ei saa olla piisav, et tõendada, et seega on võimalik võtta arvesse müügiväärtust nendel turgudel, mille puhul ei ole kuidagi tõendatud, et Austria Drahti tegevus oli konkurentsivastane.

438    Nimelt nähtub vaidlustatud otsusest selgelt, et komisjon ei leidnud, et Austria Draht osales club Europe’is ega seda, et ta osales kogu keelatud kokkuleppe muudes osades (vt eespool punktid 460–462). „Episoodilist osalemist”, mis nähtub „kaudsetest tõenditest”, mida liiati on komisjoni arvatust vähem ja mis viisid järelduseni, et Austria Draht „oli seega varases staadiumis teadlik keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist”, ei saa võrdsustada club Europe’is tegeliku ja vältava osalemisega. Käesolevas asjas ei ole võimalik minna kaugemale otsuses tehtud kinnitusest, mille kohaselt Austria Draht ei osalenud club Europe’is ja veelgi enam club Zurichis, club Españas või lõunakokkuleppes.

439    Seda kinnitust toetab pealegi palju toimikuandmeid, mis viitavad Austria Drahti tahtele jääda muudel turgudel kui Itaalia, kus ta ei kasutanud G. teenuseid, kõrvale mis tahes koordineerimisest seoses hindade, koguste ja klientidega.

440    Selles osas võib muude asjaolude hulgas viidata äriandmetele, mille hagejad esitasid vastuses vastuväiteteatisele, et tõendada oma konkurentsi soosivat tegevust. Antud juhul lükkas komisjon need andmed vaidlustatud otsuses kohe tagasi põhjusel, et need olid sertifitseerinud vaid Austria Draht (vaidlustatud otsuse põhjendus 1018). Komisjonil oleks ometi pidanud olema lihtne kohtrollida juhul, kui tal on süüdistatava poolt enda kaitsmiseks tema suhtes haldusasutuse esitatud vastuväidete vastu esitatud teabe tõelevastavuse osas kahtlusi, edastatud teavet erinevate huvitavate isikute juures, saates neile teabenõude. Üldiselt meenutab komisjon ka, et „see, et kindlaksmääratud hindade ja/või jagatud kvootide või klientide osas aeg-ajalt sohki tehti, ei tõenda iseenesest, et üks osaline salajasi kokkuleppeid ei täitnud” (vaidlustatud otsuse põhjendused 1016 ja 1018). Selline põhjus ei saa aga olla piisav, et eitada nende täpsete ja üksikasjalike andmete mis tahes asjakohasust, mis puudutavad märkimisväärseid ajavahemikke. Niisugused andmed on asjakohased tõenditena, mida tuleb arvesse võtta selle tõendamiseks, et kõnealune tegevus ei olnud salajane.

441    Komisjoni tõdemus, mille kohaselt ei osalenud hagejad keelatud kokkuleppes tervikuna mitte ainult ja otseselt seoses club Europe’iga, vaid kaudselt ja tingimata ka seoses selle keelatud kokkuleppe muude osadega (club Zurich, club España, lõunakokkulepe, …), on tegur, mida oleks komisjon pidanud hagejatele määratava karistuse hindamisel arvesse võtma.

2.     Järeldus proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta

442    Järelikult nähtub eeltoodust, et hagejatele määratud karistus on ebaproportsionaalne, kuna komisjon ei võtnud arvesse Austria Drahti olukorra erilisust, kui ta karistas hagejaid 22 miljoni euro suuruse trahviga, mis on arvutatud eelkõige Austria Drahti pingestusterase kogumüügi alusel EMP‑s, rikkumise kui sellise objektiivse raskuse alusel, Austria Drahti osalemise kestuse alusel club Italias G. vahendusel, võtmata arvesse vähimatki kergendavat asjaolu.

443    Täpsemalt ei võta karistus, mille komisjon hagejatele määras, absoluutselt arvesse asjaolu, et Austria Draht osales vaid ühe rikkumise ühes osas (club Italias G. vahendusel) ja et kõnealuse osateo puhul ei saa selle kohta tõendite puudumisel asuda seisukohale, et selle osalemise nii eesmärk kui ka tagajärjed võisid ulatuda väljapoole Itaalia territooriumi.

444    Nagu hagejad sõnaselgelt märgivad, ei ole väiksemat trahvi määratud tulenevalt vaidlustatud otsuses mööndud asjaolust, et Austria Draht ei osalenud kõikides kokkulepetes, mille eest komisjon karistuse määras. Vastupidi, tunnistades, et Austria Draht ei osalenud keelatud kokkuleppe üleeuroopalisel tasandil, ja tõendite puudumisel, mis näitaksid Austria Drahti konkurentsivastast tegevust väljaspool Itaalia territooriumi, määras komisjon neile Euroopa tasandil teostatud müügi alusel arvutatud trahvi, mille tulemusel hagejatele määratakse trahv, mis on identne trahviga, mis nad oleksid pidanud maksma juhul, kui neile oleks süüks pandud Austria Drahti osalemine ühe rikkumise kõigis osades.

445    Antud juhul nõudis proportsionaalsuse põhimõte, et komisjon võtaks hagejatele määratud trahvisumma arvutamisel arvesse teatavaid Austria Drahti olukorrale iseloomulikke eripärasid nagu G. agendilepingu territoriaalne piiramine, mis andis talle õiguse tegutseda hagejate arvel ainult seoses müügiga Itaalias, ning teiseks, et puudus mis tahes tõend, mis võimaldaks kinnitada, et isegi kui G‑le võis olla teada muu teave kui Itaalia müüki puudutav teave, teavitas ta sellest Austria Drahti, kes oleks saanud seega muuta vastavalt oma tegevust muudel pingestusterase turgudel peale Itaalia turu.

446    Nimelt aitab ettevõtja, kelle osalemine on ühes rikkumises tuvastatud seoses selle keelatud kokkuleppe mitme osateoga, rohkem kaasa selle tõhususele ja raskusele kui rikkumise toimepanija, kes osales vaid ühes osateos. Järelikult paneb esimene ettevõtja toime raskema rikkumise kui teine ettevõtja ning seda tuleb karistuse kindlaksmääramisel arvesse võtta.

447    Vaidlustatud otsuse artikli 2 punkt 5 tuleb tühistada osas, milles voestalpinele ja voestalpine Wire Rod Austriale kehtestatakse ebaproportsionaalne karistus.

448    Eelnevast tulenevaid tagajärgi analüüsitakse tagapool Üldkohtu täieliku pädevuse raames, mida käesolevas asjas on palutud teostada.

449    Neil asjaoludel ei ole enam vaja analüüsida poolte argumente, mis puudutavad võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist või 2006. aasta suuniste teatavate sätete rikkumist, mis käesolevas asjas ei sea kahtluse alla eelnevat hinnangut.

E –  Üldkohtu täieliku pädevuse kasutamine ja trahvisumma kindlaksmääramine

450    Üldkohtule vastavalt EÜ artiklile 229 määruse nr 1/2003 artikliga 31 antud täielik pädevus annab Üldkohtule lisaks puhtale karistuste õiguspärasuse kontrolli õigusele – mille raames võib Üldkohus üksnes tühistamishagi rahuldamata jätta või vaidlustatud akti tühistada – ka õiguse asendada komisjoni hinnang enda omaga ja järelikult teha vaidlustatud akti muutev kohtuotsus, isegi kui ta seda ei tühista, et kõigi faktiliste asjaoludega arvestades muuta muu hulgas trahvi, kui tal on palutud anda hinnang trahvisummale (vt selle kohta kohtuotsused 8.2.2007, Groupe Danone vs. komisjon, C‑3/06 P, EKL, EU:C:2007:88, punktid 61 ja 62, ning 3.9.2009, Prym ja Prym Consumer vs. komisjon, C‑534/07 P, EKL, EU:C:2009:505, punkt 86 ja seal viidatud kohtupraktika).

451    Oluline on märkida, et oma olemuselt ei ole trahvi kindlaksmääramine Üldkohtu poolt täpne aritmeetiline tehe. Üldkohus ei ole oma täieliku pädevuse teostamisel seotud ka komisjoni arvutustega või tema suunistega, vaid ta peab kõiki kohtuasja asjaolusid arvesse võttes ise hinnangu andma (vt kohtuotsus, 5.10.2011, Romana Tabacchi vs. komisjon, T‑11/06, EKL, EU:T:2011:560, punkt 266 ja seal viidatud kohtupraktika).

452    Antud juhul peab Üldkohus Austria Drahti osalemise eest ühes rikkumises karistamiseks määratava trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võtma järgmised asjaolud.

453    Esiteks sisaldab toimik piisavalt tõendeid selle kohta, et oma Itaalia agendi G. vahendusel osales Austria Draht mitmel club Italia koosolekul, mille teema oli kvootide jagamine ja hindade kindlaksmääramine Itaalia turul. Niisugused kokkulepped on juba oma olemuselt kõige tõsisemad konkurentsipiirangud. Osalemine algas 15. aprillil 1997 ja kestis olulise katkestuseta kuupäevani, mil komisjon tegi kontrollkäigud CB ruumidesse, kes on teine ettevõtja, kelle heaks G. ülesandeid täitis.

454    Austria Drahti osalemine club Italias G. vahendusel, kellele Austria Draht oli andnud volituse pidada läbirääkimisi seoses tema toodetud pingestusterase müügiga Itaalias, on karistuse hindamise üks põhitegur.

455    Teiseks võib põhjendatult leida, et Austria Draht „osales episoodiliselt” konkurentsivastastes aruteludes üleeuroopalisel tasandil. See nähtub nii Austria Drahti esindaja otsesest osalemisest club Zurichi 9. jaanuari 1996. aasta koosolekul ja club Europe’i 27. septembri 2001. aasta koosolekul kui ka sellest, et tänu sellele, et ta viibis kohal teatavatel club Italia koosolekutel, kus G. tegutses Austria Drahti antud ülesandeid täites, võis ta teada saada teavet, mis ei puudutanud üksnes Itaalia turu kodumaiseid aspekte, vaid ka turgusid, kuhu eksportisid Itaalias asuvad tootjad, ning eelkõige Saksa, Hispaania ja Prantsuse turgusid.

456    Karistuse hindamisel tuleb seega muu hulgas arvesse võtta ka Austria Drahti esindaja otsest ja kaudset episoodilist osalemist konkurentsivastastes aruteludes üleeuroopalisel tasandil.

457    Kolmandaks tuleb siiski arvesse võtta ka asjaolu, et Austria Drahtile etteheidetaval ühes rikkumises osalemisel on teatud arv eripärasid.

458    Esiteks tuleb kõigepealt märkida, et komisjon ei ole tõendanud, et Austria Draht osales club Zurichis, club Europe’is või club Españas, mis on ühe rikkumise peamised aspektid. See eripära on seda enam märkimisväärne, et ärilises plaanis ei olnud Austria Drahtil erinevalt G‑st tegelikku huvi olla club Italiaga seotud. Nimelt, kui eeldada, et Austria Draht osales oma vahenditega komisjoni tuvastatud ühes rikkumises, mitte G. vahendusel, olid tema ärihuvid pigem tegutseda club Europe’is, mis koondas tootjaid, kes ei teostanud oma müügi põhiosa Itaalias, selleks, et võidelda muu hulgas club Europe’i territooriumil peamiselt Itaalias tegutsevate tootjate ekspordiga.

459    Kuid ükski tõend ei näita, et aruteludele, kus Austria Drahti esindaja võis osaleda 1996. aastal ja 2001. aastal, järgnesid teised koosolekud, mis võimaldaksid tõendada mitte enam „episoodilist osalemist”, vaid Austria Drahti tegelikku osalemist club Europe’is. Eelkõige tuleb näitena märkida, et Üldkohtus viidatud eri tõendid ei võimalda absoluutselt tõendada, et Austria Draht käitus Austrias õigusvastaselt. Otse vastupidi, hagejad väidavad, ilma et komisjon selle veenvalt kahtluse alla seaks, et seda äriühingut pidasid kartelliliikmed nende tegevust selles liikmesriigis – nagu pealegi ka ülejäänud EMP‑s – ohustavaks ja piiravaks.

460    Selles küsimuses ilmneb tegelikult, nagu möönis komisjon kohtuistungil, et arvestades toimikut, mida iseloomustab eeskätt club Europe’i osas kuue tootja koostöö (vt eespool punkt 69), oleks üks või teine nendest kuuest tootjast tingimata pidanud ära märkima Austria Drahti osalemise club Europe’is, kui ta oleks seal osalenud.

461    Järeldus, mille kohaselt Austria Draht ja sellest tulenevalt voestalpine ei osalenud club Europe’is, kehtib nii juhul, kui Austria Draht osales otse club Europe’is oma töötajate vahendusel, kui ka juhul, kui Austria Draht osales ühe rikkumise selles osas G. vahendusel.

462    Nimelt, lisaks sellele, et puuduvad tõendid, mis võimaldaksid veenvalt tõendada niisugust osalemist Austria Drahtile etteheidetava ühe rikkumise kestuse jooksul ning tulenevalt süütuse presumptsiooni põhimõttest, millele hagejad võivad tugineda, tuleb samuti märkida esiteks, et komisjon teatas vaidlustatud otsuse põhjenduses 652 sõnaselgelt, et ta ei pidanud Austria Drahti vastutavaks otsese osalemise eest club Europe’is ega ka sellele eelnenud club Zurichis. Teiseks tuleb märkida, et ka komisjon ise oli vaidlustatud otsuse lisades 1 ja 2, mis puudutasid club Europe’it, seisukohal, et rikkumine, mida võidakse ette heita G‑le seoses selle klubiga, on süüks pandav CB‑le, mitte Austria Drahtile, see on seletatav selle tegevuse territoriaalse piiranguga, mille Austria Draht G‑le ülesandeks tegi.

463    Teiseks ilmneb igal juhul, et kogu rikkumisperioodil tegi G. Austria Drahti arvel tehinguid vaid seoses Itaalia turuga. Seda ühes rikkumises Austria Drahti osalemise tunnusjoont, mis nähtub G‑ga sõlmitud lepingust, kinnitasid liiati hagejad vastuseks Üldkohtu sellega seotud küsimustele, ilma et komisjon oleks seda oma vastavates seisukohtades veenvalt ümber lükanud.

464    Kolmandaks tuleb märkida, et ükski tõend ei võimalda kinnitada, et Austria Draht oli teadlik G. rikkumisest, see kehtib nii Itaalia turu osas, kus G‑l oli volitus tegutseda, kui ka muude turgude osas, kus ta Austria Drahti arvel kunagi tehinguid ei teinud.

465    Austria Drahti osalemine ühes rikkumises näib seega tulenevat peamiselt vahendajast G., kes on tema agent Itaalias ja kellele Austria Draht usaldas oma müügitegevuse selles riigis ning kelle puhul ei võimalda miski asuda seisukohale, et ta edastas Austria Drahtile mingisugustki teavet seoses teadmistega, mille ta omandas tänu konkurentsivastasele tegevusele. Selline olukord ei ole karistuse hindamisel tähtsuseta.

466    Järelikult tuleb Austria Drahtile määratava trahvisumma kindlaksmääramisel arvesse võtta peamiselt G. niisugust konkurentsivastast tegevust, mille puhul on võimalik asuda seisukohale, et seda teostati Austria Drahti arvel. Sarnaselt komisjonile peab ka Üldkohus sobivaks võtta arvesse Austria Drahti episoodilist osalemist konkurentsivastastes aruteludes üleeuroopalisel tasandil, ilma et see kinnitaks siiski seisukohta, et trahvisumma kindlaksmääramisel on kohane lähtuda Austria Drahti pingestusterase kogumüügist EMP‑s.

467    Neid asjaolusid arvestades leiab Üldkohus, et 7,5 miljoni euro suurune trahv võimaldab tõhusalt karistada Austria Drahti õigusvastase tegevuse eest nii, et see karistus ei ole tähtsusetu, olles ka piisavalt hoiatav. Sellest summast suurem trahv oleks ebaproportsionaalne hagejatele etteheidetud rikkumisega, hinnates ühes rikkumises Austria Drahti osalemise asjaolusid tervikuna.

468    Vaidlustatud otsuses esitatud põhjustel, mida hagejad pealegi ei ole vaidlustanud, tuleb voestalpinet pidada selle trahvi maksmise eest solidaarselt vastutavaks.

469    Kõike eeltoodut arvestades tuleb esiteks tühistada vaidlustatud otsuse artikli 2 punkt 5 osas, milles hagejatele määratakse ebaproportsionaalne trahv karistusena Austria Drahti osalemise eest ühes rikkumises 15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002, teiseks vähendada hagejatele solidaarselt määratud trahvisummat 22 miljonilt eurolt 7,5 miljoni euroni ning kolmandaks jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

 Kohtukulud

470    Kodukorra artikli 134 lõikes 3 pn ette nähtud, et kui osa nõudeid rahuldatakse ühe poole, osa teise poole kasuks, jäävad kummagi poole kohtukulud tema enda kanda. Ent kui juhtumi asjaoludest tulenevalt on see põhjendatud, võib Üldkohus jätta ühe poole kanda lisaks enda kohtukuludele ka osa teise poole kohtukuludest.

471    Käesoleva asja asjaoludel, arvestades hagejatele komisjoni määratud trahvi olulist vähendamist, tuleb leida, et komisjon kannab enda kohtukulud ja temalt tuleb välja mõista kaks kolmandikku hagejate kohtukuludest ning hagejad kannavad seega ühe kolmandiku enda kohtukuludest.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (kuues koda)

otsustab:

1.      Tühistada komisjoni 30. juuni 2010. aasta otsuse K(2010) 4387 (lõplik) ELTL artikli 101 ja EMP lepingu artikli 53 kohase menetluse kohta (juhtum COMP/38.344 – Pingestusteras), muudetud komisjoni 30. septembri 2010. aasta otsusega K(2010) 6676 (lõplik) ja komisjoni 4. aprilli 2011. aasta otsusega K(2011) 2269 (lõplik), artikli 2 punkt 5.

2.      Vähendada voestalpine AG‑le ja voestalpine Wire Rod Austria GmbH‑le solidaarselt määratud trahvi 22 miljonilt eurolt 7,5 miljoni euroni.

3.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

4.      Jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja kaks kolmandikku voestalpine ja voestalpine Wire Rod Austria kohtukuludest.

5.      Jätta kaks kolmandikku voestalpine ja voestalpine Wire Rod Austria kohtukuludest nende endi kanda.

Frimodt Nielsen Dehousse Collins

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 15. juulil 2015 Luxembourgis.

Allkirjad

Sisukord

Vaidluse ese

Vaidluse taust

I –  Sektor, mida menetlus puudutab

A –  Toode

B –  Pakkumise struktuur

C –  Nõudluse struktuur

D –  Kaubavahetus Euroopa Liidus ja EMP‑s

II –  Voestalpine ja Austria Draht

III –  Haldusmenetlus

A –  Esimene leebema kohtlemise taotlus ja DWK‑le trahvide eest antud kaitse

B –  Kontrollid ja teabenõuded

C –  Muud leebema kohtlemise taotlused ja komisjoni vastused

D –  Menetluse algatamine ja vastuväiteteatis

E –  Toimikuga tutvumine, ärakuulamine ja maksevõime

F –  Täiendavad teabenõuded

IV –  Vaidlustatud otsus

Menetlus ja poolte nõuded

Õiguslik käsitlus

A –  Sissejuhatavad märkused

1.  Vaidlustatud otsuse sisu

a)  Keelatud kokkuleppe osad ja ühe rikkumise tunnused

b)  Austria Drahti ja voestalpine osas tuvastatud asjaolud

Leping G‑ga

Club Italia (15. aprillist 1997 kuni 19. septembrini 2002)

Club Europe ja üleeuroopaline süsteem

c)  Vaidlustatud otsuse adressaadid ja vastutuse individuaalne kestus

Austria Drahti olukord

voestalpine olukord

d)  voestalpinele ja Austria Drahtile määratud trahvi arvutamine

2.  Põhimõtete meeldetuletus

a)  Tõend rikkumise esinemise ja kestuse kohta

b)  Mõiste „üks rikkumine” mitmeosalise rikkumise tähenduses

c)  Mõiste „mitteseotuks lugemine” koosolekul osalemise korral

B –  Esimene väide, mille kohaselt leidis komisjon vääralt, et hagejad osalesid ühe rikkumise ühes osas oma Itaalia agendi vahendusel

1.  Agendi tegevuse süükspanemine käsundiandjale

a)  Agendi tegevuse käsundiandjale süükspanemise tingimused

b)  Agendileping ja äririski kandmine

c)  Agendi kahekordse esindamise mõju

d)  Teadmise, kontrolli ja heakskiidu puudumine

2.  Tõendid agendi toimepandud rikkumise kohta

a)  15. aprilli 1997. aasta koosolek

b)  24. juuni 1997. aasta koosolek

c)  11. märtsi 1998. aasta koosolek

d)  30. märtsi 1998. aasta koosolek

e)  18. mai 1998. aasta koosolek

f)  19. oktoobri 1998. aasta koosolek

g)  18. jaanuari 1999. aasta koosolek

h)  14. detsembri 1999. aasta koosolek

i)  12. jaanuari 2000. aasta koosolek

j)  19. septembri 2000. aasta koosolek

k)  10. juuni 2001. aasta koosolek

l)  23. oktoobri 2001. aasta koosolek

m)  11. jaanuari 2002. aasta koosolek

n)  30. aprilli 2002. aasta koosolek

o)  Vaidlustatud otsuses viidatud muud koosolekud ja dokumendid

3.  Poolte viidatud eri avaldused

4.  Austria Drahtile etteheidetava rikkumise kestus

5.  Järeldus esimese väite kohta

C –  Teine väide, et komisjon leidis valesti, et hagejad osalesid ühes rikkumises, mis ühendas eelkõige club Italiat ja club Europe’it

1.  Osalemine ühe rikkumise ühes osas

2.  Keelatud kokkuleppe üleeuroopalisest tasandist teadmine

a)  Vaidlustatud otsuses esitatud tõendid

b)  Vaidlustatud otsuses esitatud tõendite analüüs

Club Zurichit puudutavad tõendid

–  28. mai 1995. aasta koosolek

–  9. jaanuari 1996. aasta koosolek

Club Europe’it puudutavad tõendid

–  14. oktoobri 1998. aasta koosolek

–  9. novembri 1998. aasta koosolek

–  28. veebruari 2000. aasta koosolek

–  27. septembri 2001. aasta koosolek

Asjaolud, mis võimaldavad tõendada, et keelatud kokkuleppest oldi teadlik agendi kaudu

3.  Järeldus teise väite kohta

D –  Kolmas väide, mis puudutab asjaolusid, mida tuleb karistuse hindamisel arvesse võtta

1.  Proportsionaalsuse põhimõtte rikkumine

a)  Karistuse proportsionaalsus asjaolude kogumit arvestades

b)  Hagejate erilise olukorra arvessevõtmine

Club Italias osalemise viis

Club Europe’is ja muudes kokkulepetes mitteosalemine

2.  Järeldus proportsionaalsuse põhimõtte rikkumise kohta

E –  Üldkohtu täieliku pädevuse kasutamine ja trahvisumma kindlaksmääramine

Kohtukulud

* Kohtumenetluse keel: saksa.