Language of document : ECLI:EU:T:2021:608

ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus)

22. september 2021(*)

Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Sisekonkurss COM/03/AD/18 (AD 6) – Otsus mitte kanda hageja nime konkursi reservnimekirja – Põhjendamiskohustus – Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus – Konkursiteates ette nähtud katse osadele osakaalu omistamine

Kohtuasjas T‑435/20,

JR, esindajad advokaadidL. Levi ja A. Champetier

hageja,

versus

Euroopa Komisjon, esindajad D. Milanowska ja I. Melo Sampaio

kostja,

mille ese on ELTL artikli 270 alusel esitatud nõue tühistada sisekonkursi COM/03/AD/18 (AD 6) – Administraatorid konkursikomisjoni 15. aprilli 2020. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja taotlus vaadata uuesti läbi selle konkursikomisjoni 16. detsembri 2019. aasta otsus mitte kanda hageja nime kõnealuse konkursi reservnimekirja, ning vajaduse korral tühistada viimati nimetatud otsus,

ÜLDKOHUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus),

koosseisus koja president R. da Silva Passos, kohtunikud V. Valančius, I. Reine, L. Truchot (ettekandja) ja M. Sampol Pucurull,

kohtusekretär: E. Coulon,

on teinud järgmise

otsuse

Vaidluse taust

1        Hageja JR kandideeris 16. detsembril 2018 sisekonkursil COM/03/AD/18 (AD 6) – Administraatorid (edaspidi „vaidlusalune konkurss“).

2        Vaidlusaluse konkursi teates oli täpsustatud, et konkursi eesmärk on koostada edukate kandidaatide reservnimekiri järgmises kolmes valdkonnas: esiteks Euroopa avalik haldus, teiseks arengukoostöö ja naabruspoliitika ning kolmandaks teadusuuringud.

3        Hageja valis Euroopa avaliku halduse valdkonna, kus soovitud edukate kandidaatide arvuks oli 30.

4        Vaidlusaluse konkursi teate III jaotise kohaselt pidid kandidaadid esimeses voorus esitama kandideerimisavalduse ja kinnitama selle esitamisel, et nad vastavad ettenähtud kvalifitseerimistingimustele. Teises voorus paluti kvalifitseerimistingimustele vastavatel kandidaatidel teha rida teste, mis seisnesid valikvastustega küsimustikele vastamises. Kolmandaks kutsuti need testid edukalt sooritanud kandidaadid suulisele katsele.

5        Vaidlusaluse konkursi teate III jaotise 4. jaos on märgitud, et tegevusüksuse AD suuline katse koosneb kahest osast, mida on kirjeldatud järgmises sõnastuses:

„1.      Vestlus […], hindamaks:

–        [kandidaadi poolt] tööalase karjääri jooksul täidetud põhilisi ülesandeid ja omandatud oskusi ning

–        [kandidaadi] võimekust ja motivatsiooni täita ülesandeid, mis kaasnevad ametikohtadega, kuhu see konkurss pääseda võimaldab;

2.      struktureeritud ettekanne, [mille sisuks] on ülevaate andmine ühest Euroopa Liidu poliitikaga seotud teemast […]“

6        Vaidlusaluse konkursi teate III jaotise 4. jaos on lisatud, et kahte eelnimetatud osa kokku hinnatakse hindega skaalal 0–20 punkti, kusjuures minimaalselt on vajalik saada 10 punkti.

7        Sama jaotise 5. jaos on täpsustatud, et reservnimekirja kannab konkursikomisjon kuni soovitud edukate kandidaatide arvule vastava hulga kandidaate, kes on saanud suulisel katsel parimad hinded ja vähemalt tulemuse, mis on katse läbimise eeldusena minimaalselt nõutud.

8        Olles edukalt läbinud 23. septembril 2019. aastal vaidlusaluse konkursi kirjaliku vooru, sooritas hageja suulise katse.

9        16. detsembri 2019. aasta kirjaga tegi vaidlusaluse konkursi komisjon hagejale teatavaks oma otsuse (edaspidi „16. detsembri 2019. aasta otsus“) mitte kanda tema nime selle konkursi reservnimekirja. Konkursikomisjon märkis, et suulise katse eest sai hageja hinde 13/20, mis oli küll kõrgem vaidlusaluse konkursi teates määratud minimaalsest hindest 10/20, ent siiski madalam hindest 14/20, mis oli vaja saada selleks, et hageja kuuluks nende parimate kandidaatide hulka, kelle nimed reservnimekirja kantakse. Samuti täpsustas konkursikomisjon, et hageja üldisele sooritusele suulisel katsel anti sõnaline hinnang „hea“. Täpsemalt märkis konkursikomisjon ära, et osas, mis puudutas „varasema kogemuse ja nõutavate oskuste vahelist seost“, samuti osas, mis puudutas „üldiste oskuste näitamist ja motivatsiooni täidetavatel ametikohtadel töötada“ sai hageja sõnalise hinnangu „tugev“, ent vaidlusaluse konkursi valdkonnaga seotud teemal ettekande tegemise võimekuse eest sai ta sõnalise hinnangu „hea“.

10      Hageja esitas 20. detsembri 2019. aasta e‑kirjas (edaspidi „uuesti läbivaatamise taotlus“) Euroopa Personalivaliku Ametile (EPSO) taotluse 16. detsembri 2019. aasta otsuse uuesti läbi vaatamiseks vastavalt vaidlusaluse konkursi teate lisa III punktile 6.3. Ta leidis, et „ilmses vastuolus“ olid omavahel ühelt poolt suulisel katsel tema üldisele sooritusele antud sõnaline hinnang ning teisalt need sõnalised hinnangud, mille konkursikomisjon oli talle andnud selle katse kolme osa eest. Nimelt leidis hageja, et konkursikomisjon alahindas meelevaldselt tema üldist sooritust, andes sellele hinnangu „hea“, kuigi selle katse kahele osale oli antud hinnang „tugev“. Ta lisas, et 16. detsembri 2019. aasta otsusest ei olnud tal võimalik aru saada, kuidas teisendati üldine hinnang „hea“ arvuna väljendatud hindeks 13/20. Samas elektronkirjas sisaldus ka „taotlus teabe andmiseks ja dokumentidega tutvumiseks“, millega hageja soovis, et talle edastataks järgmised andmed:

–        üksikasjalikud selgitused sõnaliste hinnangute arvuna väljendatud hinneteks teisendamise kohta koos hindamisskaalaga, kust on võimalik näha, millisele arvuna väljendatud hindele iga sõnaline hinnang vastab;

–        üksikasjalikud hinnangud, mis anti talle kõigi kolme hinnangu ja hinde saanud osa eest ning vastav hindamisskaala;

–        kogu talle antud hindeid puudutav kasulik teave;

–        osakaalude omistamise meetod, kui seda kasutati;

–        ümardamismeetod, kui seda kasutati;

–        tema suulise katse kohta tehtud kommentaarid ja hindamistabelid, pabertahvli lehed, mida ta katsel kasutas (edaspidi „pabertahvli lehed“) ning kõik muud sel katsel tema sooritusega seotud asjasse puutuvad dokumendid.

11      Pärast mitme e‑kirja vahetamist Euroopa Komisjoni personalihalduse ja julgeoleku peadirektoraadiga edastas viimane 28. veebruaril 2020 hagejale skaala, mis kajastas arvuna väljendatud hinnete 1–10 vastavust sõnalistele hinnangutele „mitterahuldav“, „rahuldav“, „hea“, „tugev“, „väga tugev“, „suurepärane“, „eeskujulik“ (edaspidi „esimene teisendusskaala“), ning kus oli täpsustatud, et arvuna väljendatud hinded 1–4 vastasid kõik hinnangule „mitterahuldav“. Samuti paluti tal pabertahvli lehtedega tutvumiseks tulla komisjoni tööruumidesse ning kohtuda vaidlusaluse konkursi komisjoni esimehega, kes kommenteerib suuliselt esitlust. Uuesti läbivaatamise taotluses nimetatud osakaalude omistamise ja ümardamise meetoditest komisjoni 28. veebruari 2020. aasta elektronkirjas juttu ei olnud.

12      Komisjon teatas 9. aprilli 2020. aasta elektronkirjas hagejale, et eelnimetatud meetodeid kaitseb Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad“) III lisa artiklis 6 nimetatud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus.

13      Vaidlusaluse konkursi komisjon jättis 15. aprilli 2020. aasta otsusega (edaspidi „15. aprilli 2020. aasta otsus“) uuesti läbivaatamise taotluse rahuldamata.

14      Esiteks juhtis konkursikomisjon tähelepanu sellele, et enne suulisele katsele lubatud kandidaatide ära kuulamist oli komisjon kindlaks määranud selle katse sisu, esitatavad küsimused, hindamiskriteeriumid, hindamise korra ning omistanud konkursiteates mainitud katse osadele teatud osakaalud.

15      Teiseks täpsustas konkursikomisjon, et ta kommenteeris iga kandidaadi puhul kõiki kõnealuses teates märgitud konkreetseid osasid (vt eespool punkt 5) ning need kommentaarid hõlmasid ka kandidaatide sooritustele antud koondhinnangut, mis „võttis kokku kõigile osadele antud hinnangud“.

16      Kolmandaks avaldas konkursikomisjon, et kandidaatide kogemusele ja võimekusele antud hinnangud olid võrdlevat laadi.

17      Neljandaks tõdes ta, et 16. detsembri 2019. aasta otsuse uuesti läbi vaatamisel ei ilmnenud vigu hageja suulist katset puudutavate andmete töötlemisel, nii et otsus tema nime vaidlusaluse konkursi reservnimekirja mitte kanda tuleb jätta muutmata.

18      Üldkohtu kantseleisse 4. mail 2020. aastal esitatud hagiavaldusega esitas hageja hagi nõudega tühistada 28. veebruari ja 9. aprilli 2020. aasta e‑kirjades sisalduvad komisjoni otsused (vt eespool punktid 11 ja 12), millega ei antud talle võimalust tutvuda mõnede väidetavalt isikuandmeteks olevate andmetega. See hagi registreeriti numbri T‑265/20 all.

 Pärast hagi esitamist aset leidnud asjaolud

19      Komisjon edastas 16. juulil 2020. aastal hagejale koopia pabertahvli lehtedest koos märkustega, mille hageja suulise katse käigus ettekande jaoks tegi.

20      Vaidlusaluse konkursi komisjoni esimees andis hagejale 22. juuli 2020. aasta telefonikõnes teavet hageja soorituse kohta suulisel katsel ning täpsustas, et arvudes väljendatud hinded ümardati veerandpunktini.

 Menetlus ja poolte nõuded

21      Hageja esitas Üldkohtu kantseleisse 7. juulil 2020. aastal esitatud hagiavaldusega käesoleva hagi.

22      Hageja taotles samal päeval eraldi esitatud dokumendiga anonüümsust vastavalt Üldkohtu kodukorra artiklile 66. Üldkohus (seitsmes koda) rahuldas selle taotluse 21. septembri 2020. aasta otsusega.

23      Kohtuasjas T‑265/20 JR vs. komisjon Üldkohtu kantseleisse 22. juulil 2020. aastal esitatud dokumendis taotles hageja viimati nimetatud kohtuasja ja käesoleva kohtuasja liitmist kodukorra artikli 68 alusel. Selle taotluse kohta Üldkohtu kantseleisse 31. augustil 2020. aastal esitatud seisukohas palus komisjon selle taotluse rahuldamata jätta. Üldkohtu seitsmenda koja president jättis selle liitmise taotluse 30. septembri 2020. aasta otsusega rahuldamata.

24      Menetluse kirjalik osa lõpetati 13. jaanuaril 2021.

25      Üldkohus (seitsmes koda) otsustas 20. aprillil 2021. aastal kodukorra artiklis 89 sätestatud menetlust korraldavate meetmete raames teha komisjonile ettepaneku näidata, mille alusel sai vaidlusaluse konkursi komisjon 16. detsembri 2019. aasta otsuses leida, et sõnaline hinnang „hea“ vastab hagejale antud arvuna väljendatud hindele 13/20, võttes arvesse, et esimene teisendamisskaala hõlmas arvuna väljendatud hindeid ühest kümneni.

26      Seitsmenda koja ettepanekul otsustas Üldkohus 28. aprillil 2021 kodukorra artikli 28 alusel suunata kohtuasja laiendatud koosseisule.

27      Komisjon vastas eespool punktis 25 osundatud Üldkohtu küsimusele 6. mai 2021. aasta kirjaga, esitades skaala, mis kajastas konkreetse arvu või arvuvahemikuna väljendatud hinnete „kuni 9,5“, „10–11,5“, „12–13“, „13,5“, „14–15,5“, „16–17“, „17,5–19“ ja „19,5–20“ vastavust sõnalistele hinnangutele „mitterahuldav“, „rahuldav“, „hea“, „hea kuni tugev“, „tugev“, „väga tugev“, „suurepärane“, „eeskujulik“ (edaspidi „teine teisendusskaala“).

28      Hageja esitas 26. mail 2021 kirjas seisukoha vastuse kohta, mille komisjon Üldkohtu eelnimetatud küsimusele andis.

29      Kodukorra artikli 106 lõike 3 kohaselt võib Üldkohus juhul, kui pooled ei ole kolme nädala jooksul alates menetluse kirjaliku osa lõpetamisest teatamisest esitanud taotlust kohtuistungi määramiseks, lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata. Kuna käesoleval juhul sellist taotlust ei esitatud ja kuna Üldkohus (seitsmes koda laiendatud koosseisus) leidis, et tal on kohtuasja toimikus olevate dokumentide põhjal piisavalt teavet, otsustas ta lahendada kohtuasja ilma menetluse suulise osata.

30      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada 15. aprilli 2020. aasta otsus ja vajaduse korral 16. detsembri 2019. aasta otsus;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

31      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

 Vaidluse ese

32      Hageja taotleb 15. aprilli 2020. aasta otsuse ning vajaduse korral 16. detsembri 2019. aasta otsuse tühistamist.

33      Kostja vastuses esitab komisjon vastuvõetamatuse vastuväite nõudele tühistada 16. detsembri 2019. aasta otsus, mis asendati 15. aprilli 2020. aasta otsusega.

34      Tuleb tähele panna, et väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb, et kui kandidaat taotleb konkursikomisjoni otsuse läbivaatamist, on isikut kahjustavaks meetmeks personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 või sõltuvalt olukorrast artikli 91 lõike 1 tähenduses see otsus, mille konkursikomisjon on teinud pärast kandidaadi olukorra uut läbivaatamist. Pärast uut läbivaatamist tehtud otsus asendab nimelt konkursikomisjoni esialgse otsuse (vt 5. septembri 2018. aasta kohtuotsus Villeneuve vs. komisjon, T‑671/16, EU:T:2018:519, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka 11. märtsi 1986. aasta kohtuotsus Sorani jt vs. komisjon, 293/84, EU:C:1986:111, punkt 12).

35      Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et käesoleval juhul on kahjustavaks meetmeks üksnes 15. aprilli 2020. aasta otsus.

36      Järelikult, kuna hageja on 16. detsembri 2019. aasta otsuse tühistamist taotlenud üksnes „vajaduse korral“, tuleb kõigepealt läbi vaadata 15. aprilli 2020. aasta otsuse tühistamise nõue.

 Sisulised küsimused

37      Hageja tugineb kaebuses kahele väitele, millest esimene puudutab ilmset hindamisviga ja konkursikomisjoni töökorda reguleerivate normide rikkumist ning teine Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 41 sätestatud hea halduse põhimõtte ja põhjendamiskohustuse rikkumist.

38      Kõigepealt tuleb käsitleda teist väidet, kuna see puudutab esmatähtsat küsimust, kas 15. aprilli 2020. aasta otsus on põhjendatud.

39      Hageja väidab, et ka pärast seda, kui ta sai esimese teisendusskaala (vt eespool punkt 11) ning konkursikomisjoni poolt kasutatud ümardamismeetodit puudutanud selgitused (vt eespool punkt 20), ei olnud 15. aprilli 2020. aasta otsuse põhjendused piisavad mõistmaks, kuidas võimaldasid suulise katse kolme erineva osa eest saadud sõnalised hinnangud „tugev“, „tugev“ ja „hea“ vaidlusaluse konkursi komisjonil anda tema sooritusele kõnealusel katsel suuliseks koondhinnanguks „hea“ ja teisendada see arvuna väljendatud hindeks 13/20.

40      Hageja lisab, et konkursikomisjon kohaldas tingimata mingisugust osakaalude omistamise meetodit ning leiab, et selle meetodi määratlemine ei ole osa konkursikomisjoni menetlusest, mis peab oma võrdleva laadi tõttu jääma saladuseks vastavalt personalieeskirjade III lisa artiklit 6 puudutavale kohtupraktikale. Tema hinnangul ei seondu sellised objektiivsed asjaolud nagu hinnetele omistatavad osakaalud, mille konkursikomisjon määrab oma töö suunamiseks ja põhimõtteliselt selle korrakohasuse ja objektiivsuse tagamiseks kindlaks enne katsete algust, kandidaatide teenete hindamise ega nende vastavate teenete võrdlemisega.

41      Komisjoni vastuse kohta Üldkohtu esitatud küsimusele (vt eespool punktid 27 ja 28) märgib hageja, et ka pärast teise teisendusskaala saamist ei suuda ta mõista, miks talle anti arvuna väljendatud hinne 13/20. Hageja hinnangul rõhutab see skaala üksnes seda, kuivõrd oluline on täpselt teada, millisel hetkel komisjon hindeid ümardas ja millist osakaalude omistamise meetodit kasutas.

42      Komisjon vastab, et võttes arvesse väärtusotsuste tegemises seisneva konkursikomisjonide menetluse konfidentsiaalsust ning neile antud avarat kaalutlusõigust, piisab nende otsuste põhjendamiseks erinevate katsete eest saadud hinnete teatavaks tegemisest. Kuna hagejale teatati, et ta sai suulise katse eest hinde 13/20 ning et reservnimekirja kanti vaid need kandidaadid, kes said hindeks vähemalt 14/20, oli 15. aprilli 2020. aasta otsus piisavalt põhjendatud. Komisjon väidab, et hea halduse põhimõttest lähtudes tegi konkursikomisjon hagejale üksnes täiendavalt teatavaks iga suulise katse osa eest antud sõnalised hinnangud ja selle katse eest antud sõnalise koondhinnangu ning edastas seejärel talle teisendustabeli ja pabertahvli lehed ning võimaldas talle viimaks telefonivestluse konkursikomisjoni esimehega, kes selgitas eelkõige seda, millist ümardamismeetodit kasutati.

43      Lisaks sellele, kuigi komisjon möönab, et arvuna väljendatud koondhinne, mille konkursikomisjon hagejale suulise katse eest andis, tulenes osakaalude omistamisest selle katse kolmele osale, väidab ta, et sellise osakaalude omistamise meetodi määramisel on keskne koht avaras kaalutlusõiguses, mille teostamine oli konkursiteate kohaselt – kuivõrd see sellekohaseid täpsustusi ei sisaldanud – jäetud konkursikomisjonile, nagu kohtupraktikast tuleneb. Selle meetodi avalikustamine võiks tõsiselt kahjustada konkursikomisjoni tööd ja tema sõltumatust, võttes arvesse, et õnnetud kandidaadid võiksid asuda väitma, et kasutatud meetod soodustas teatavaid kandidaatide kategooriaid.

44      Kõigepealt tuleb tähelepanu juhtida sellele, et personalieeskirjade artikli 25 teise lõigu teise lause kohaselt peab igas ametniku kahjuks tehtud otsuses sisalduma põhjendus. See kohustus vastab üldisemalt ELTL artikli 296 teises lõigus ning hea halduse põhimõtet puudutavas harta artiklis 41, eelkõige selle lõike 2 punktis c sätestatule.

45      Teiseks on personalieeskirjade III lisa artiklis 6 sätestatud, et „[v]alimiskogu [mõiste „valimiskogu“ asemel on käesolevas tõlkes kasutatud täpsemat vastet „konkursikomisjon“] menetlus on konfidentsiaalne“.

46      Vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale on põhjendamiskohustuse eesmärk esiteks pakkuda asjaomasele isikule piisav selgitus, võimaldamaks isikul hinnata tema huve kahjustava akti põhjendatust ja esitada hagi Euroopa Liidu kohtule, ning teiseks võimaldada viimasel kontrollida selle akti õiguspärasust (vt 13. septembri 2016. aasta kohtuotsus Pohjanmäki vs. nõukogu, T‑410/15 P, ei avaldata, EU:T:2016:465, punkt 77 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka 11. juuni 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. Di Bernardo, C‑114/19 P, EU:C:2020:457, punkt 51).

47      Samuti tuleb märkida, et harta artiklis 41 sätestatud õigusega heale haldusele kaasneb haldusorgani kohustus oma otsuseid põhjendada, kusjuures selline põhjendamine ei ole üksnes halduse tegevuse üldise läbipaistvuse küsimus, vaid peab võimaldama üksikisikul kõigist asjaoludest teadlikuna otsustada, kas tal on vaja kohtu poole pöörduda. Niisiis on põhjendamiskohustus tihedalt seotud põhiõigusega tõhusale kohtulikule kaitsele ning harta artikliga 47 tagatud õigusega tõhusale õiguskaitsevahendile (10. oktoobri 2012. aasta kohtuotsus Sviluppo Globale vs. komisjon, T‑183/10, ei avaldata, EU:T:2012:534, punkt 40; vt selle kohta ka 8. septembri 2009. aasta kohtuotsus ETF vs. Landgren, T‑404/06 P, EU:T:2009:313, punkt 148 ja seal viidatud kohtupraktika).

48      Põhjendused tuleb üldjuhul edastada huvitatud isikule tema huve kahjustava otsusega samal ajal. Põhjenduste puudumist ei saa kõrvaldada sellega, kui huvitatud isik saab otsuse põhjendustest teada liidu kohtus toimuva menetluse käigus. Kui aga põhjendused ei puudu, vaid on ebapiisavad, võivad menetluse käigus antud selgitused erakorralistel juhtudel selle ebapiisavuse heastada, mistõttu ei ole viimati nimetatul põhineva väite puhul enam kõnealuse otsuse tühistamine põhjendatud (vt 11. juuni 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. Di Bernardo, C‑114/19 P, EU:C:2020:457, punktid 51 ja 52 ning seal viidatud kohtupraktika).

49      Euroopa Kohus on leidnud, et liidu institutsioonidel ei ole siiski õigust heastada liidu kohtus seda, et nad ei ole oma otsuseid piisavalt põhjendanud, samuti puudub liidu kohtul kohustus võtta põhjendamiskohustuse täitmise hindamisel arvesse asjaomase akti vastu võtnud institutsiooni täiendavaid selgitusi, mida see esitas alles kohtumenetluse ajal. Sarnane õiguslik olukord võib nimelt hägustada administratsiooni ja liidu kohtu vahelist pädevuse jaotust, nõrgendada õiguspärasuse kontrolli ja kahjustada kaebeõiguse teostamist. Üksnes niisugustel erandjuhtudel, mil ilmneb, et asjaomasel liidu institutsioonil oli praktikas võimatu vaidlustatud otsust õiguslikult piisavalt põhjendada – võib põhjendusi täiendada selgitustega, mida õigusakti vastu võtnud institutsioon on kohtumenetluse käigus andnud (vt selle kohta 11. juuni 2020. aasta kohtuotsus komisjon vs. Di Bernardo C‑114/19 P, EU:C:2020:457, punktid 58 ja 59).

50      Konkursikomisjonide tehtud otsuste puhul peab põhjendamiskohustus olema, nagu Euroopa Kohus 4. juuli 1996. aasta kohtuotsuses parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276) leidis, tasakaalus konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega, mis on ette nähtud personalieeskirjade III lisa artiklis 6. See konfidentsiaalsus on ette nähtud konkursikomisjoni sõltumatuse ja tema menetluse objektiivsuse tagamiseks, kaitstes konkursikomisjoni igasuguse välise – liidu asutuste endi, asjaomaste kandidaatide või kolmandate isikute poolse – sekkumise ja surve eest. Konfidentsiaalsuse nõudega on vastuolus nii kandidaate puudutavate seisukohtade avaldamine konkursikomisjoni üksikute liikmete poolt kui ka kandidaatide isikulise või võrdleva hindamisega seotud teabe avalikustamine (4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 24).

51      Neil asjaoludel peab konkursikomisjoni otsuste põhjendamise kohustuse puhul arvesse võtma kõnealuse menetluse olemust (4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 25).

52      Konkursikomisjoni menetlus hõlmab üldiselt vähemalt kahte eraldi staadiumi, nimelt esiteks kandideerimisavalduste läbivaatamine, et valida välja konkursile lubatavad kandidaadid, ja teiseks täidetavale ametikohale kandideerijate võimete hindamine reservnimekirja koostamiseks (4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 26).

53      Esimene staadium seisneb eelkõige kvalifikatsiooni alusel toimuva konkursi korral kandidaatide kvalifikatsiooni hindamises, lähtudes konkursiteates esitatud kvalifikatsiooninõuetest. Kuna see hindamine toimub lähtudes objektiivsetest andmetest, mis kandidaati ennast puudutavas osas on liiati igale kandidaadile teada, ei ole konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega vastuolus nende objektiivsete andmete ja eelkõige valiku tegemise aluseks olevate hindamiskriteeriumide teatavaks tegemine konkursi eeltoimingute käigus nii, et isikutel, kelle kandidatuur lükatakse tagasi juba enne mis tahes isiklikku hindamist, oleks võimalik oma kõrvalejätmise võimalikke põhjusi mõista (4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 27).

54      Konkursikomisjoni menetluse teine staadium on seevastu eelkõige võrdlev ning sellest tulenevalt niisugusele menetlusele omaselt konfidentsiaalne (4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 28).

55      Konkursikomisjoni poolt enne katseid kehtestatud parandamiskriteeriumid on oluliseks osaks sellest võrdlevast hindamisest, mille konkursikomisjon kandidaatide vastavaid teeneid hinnates läbi viib. Kriteeriumide eesmärk on nimelt viimaste huvides tagada konkursikomisjoni hinnangute teatud ühetaolisus, eelkõige juhul, kui kandidaate on palju. Nõupidamiste konfidentsiaalsus hõlmab niisiis neid kriteeriume samamoodi nagu konkursikomisjoni hinnanguid (4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 29).

56      Konkursikomisjoni võrdlevad hinnangud väljenduvad tema poolt kandidaatidele antud hinnetes. Hinded väljendavad iga kandidaadi suhtes tehtud väärtusotsuseid (4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati, C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punkt 30).

57      Neist põhimõtetest lähtudes leidis Euroopa Kohus 4. juuli 1996. aasta kohtuotsuse parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276) punktides 31 ja 32, et konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsust arvestades on erinevatel katsetel saadud hinnete teatamine käsitatav konkursikomisjoni otsuste piisava põhjendamisena ning selline põhjendamine ei riku kandidaatide õigusi, kuna see võimaldab neil teada saada, milline väärtusotsus nende soorituse kohta tehti ning vastaval juhul ka selle, et nad tõepoolest ei saanud konkursiteates ette nähtud hulgal punkte.

58      Neist põhimõtetest lähtudes tuleb hinnata, kas 15. aprilli 2020. aasta otsus on piisavalt põhjendatud.

59      Esiteks tuleb tõdeda, et 15. aprilli 2020. aasta otsus ei ole selline otsus, mis tehakse Euroopa Kohtu praktikas osutatud esimeses staadiumis, mis puudutab kandidaatide konkursile lubamist pärast selle kontrollimist, kas kandidaadid täidavad konkursiteates sätestatud tingimused. See on teise staadiumi otsus, võttes arvesse, et vaidlusaluse konkursi komisjon ei pidanud hageja suulise katse sooritust hindama mitte üksnes selleks, et otsustada, kas talle saab anda konkursiteates ette nähtud minimaalse hinde 10/20, vaid ta pidi seda sooritust hindama ka võrreldes teise kandidaatide omadega. Konkursiteates oli nimelt sätestatud, et hageja poolt valitud valdkonnas oli reservnimekirja võimalik kanda üksnes 30 suulisel katsel parima hinde saanud kandidaati (vt eespool punktid 3, 6 ja 7).

60      Teiseks tuleb juhtida tähelepanu teabele, mis anti kaebajale juba 16. detsembri 2019. aasta otsuses, mis 15. aprilli 2020. aasta otsusega muutmata jäeti. Selles otsuses märkis konkursikomisjon esmalt, nagu eespool punktis 9 esile toodud, et hageja sooritus vaidlusaluse konkursi suulisel katsel andis talle koondhinde 13/20, ent sellele katsele lubatud kandidaatide sooritusi võrreldes kandis konkursikomisjon reservnimekirja üksnes isikud, kes olid saanud koondhindeks vähemalt 14/20.

61      Järgnevalt täpsustas konkursikomisjon, et hageja soorituse suulisel katsel sai lugeda „heaks“.

62      Viimaks teatas konkursikomisjon sõnalised hinnangud, mille ta oli hagejale andnud kõigi suulise katse kolme osa eest, mis tulenesid vaidlusaluse konkursi teate III jaotise 4. jaost (vt eespool punkt 5), mille kohaselt koosnes katse kahest osast, millest esimene koosnes kahest alaosast.

63      Kolmandaks edastas komisjon, nagu eespool punktis 11 osutatud, hiljem hagejale esimese teisendusskaala, kus oli märgitud konkursikomisjoni poolt kasutatud sõnaliste hinnangute ning ühest kümneni arvudena väljendatud hinnete omavaheline vastavus. Sellelt skaalalt nähtub, et sõnalistele hinnangutele „hea“ ja „tugev“ vastavad vastavalt arvudena väljendatud hinded 6/10 ja 7/10.

64      Neljandaks esitas komisjon Üldkohtule eespool punktis 27 osutatud teise teisendusskaala, mis kajastas ühest kahekümneni arvudena väljendatud hinnete vastavust sõnalistele hinnangutele, mis anti kandidaatidele pärast suulist katset.

65      Viiendaks tuleb märkida, et nagu 15. aprilli 2020. aasta otsusest ilmneb, otsustas konkursikomisjon vaidlusaluse konkursi teates ette nähtud suulise katse kolme osa suhtes kasutada teatud osakaalude omistamise meetodit. Komisjon kinnitab kostja vastuses, et hagejale antud koondhinne 13/20 ei olnud nende kolme osaga seotud hinnangute aritmeetiline keskmine, vaid nende kaalutud keskmine.

66      Seega tuleb tõdeda, et vaidlusaluse konkursi komisjon määras iga konkursiteates nimetatud suulise katse osa jaoks osakaalukoefitsiendi (edaspidi „asjaomane osakaalukoefitsient“). Asjaomaseid osakaalukoefitsiente kohaldati konkursikomisjoni poolt kandidaatidele nende kolme osa eest antud hinnangute suhtes, et saada nende kolme hinnangu kaalutud keskmine. Seetõttu on neil osakaalukoefitsientidel sisuline mõju sellele, kas hagejale on mõistetav, kuidas tema sooritus, mida hinnati alguses kolmes osas, teisendati arvuna väljendatud koondhindeks konkursiteates ette nähtud kahekümnepallisüsteemis (vt eespool punkt 6). Hagejal on nüüdseks olemas esimene ja teine teisendusskaala. Asjaomaseid osakaalukoefitsiente teadmata ei ole hagejal aga võimalik mõista, kuidas said talle suulise katse kolme osa eest antud sõnalised hinnangud „tugev“, „tugev“, „hea“, mis esimese teisendusskaala kohaselt vastavad arvuna väljendatud hinnetele 7, 7 ja 6, anda koondhindeks 13/20, mis teise teisendusskaala kohaselt vastas sõnalisele hinnangule „hea“. Tuleb märkida, et sõltuvalt iga sellise osakaalukoefitsiendi väärtusest ei saa välistada, et nende arvuna väljendatud hinnete kaalutud keskmine annab kokku ümardatud ja kahekümnepallisüsteemi teisendatud arvuna väljendatud koondhindeks 14/20, mille pidi saama vaidlustatud konkursi edukate kandidaatide hulka pääsev kandidaat (vt eespool punkt 9).

67      Tuleb siiski kindlaks teha, kas asjaomaste osakaalukoefitsientide teatavaks tegemine on kooskõlas konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega, mis on ette nähtud personalieeskirjade III lisa artiklis 6, nagu Euroopa Kohus seda tõlgendanud on.

68      On tõsi, nagu eespool punktis 57 osutatud, et 4. juuli 1996. aasta kohtuotsuses parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276, punktid 31 ja 32) leidis Euroopa Kohus, olles kaalunud ühelt poolt põhjendamiskohustusest ja teisalt konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusest tulenevaid nõudeid, et konkursikomisjoni otsuste põhjendamiseks piisab erinevate katsete eest saadud hinnete teatavakstegemisest ning selline põhjendamine ei riku kandidaatide õigusi.

69      Kohtuasjas, milles tehti 4. juuli 1996. aasta kohtuotsus parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276), ei lubatud hagejat konkursil aga katsetele, mis järgnesid kirjalikule katsele, kus ta sai konkursiteates nõutud minimaalsest madalama hinde. Selles konkursiteates ei olnud ette nähtud, et kirjalik katse koosneb mitmest osast. Seetõttu ei saa Euroopa Kohtu viidet „erinevatel katsetel saadud hinnetele“ tõlgendada nii, et selle all peeti silmas üksnes üksikuid konkursil edasipääsu välistavaid hindeid, mitte aga ühe konkursiteates ette nähtud katse erinevate osadega seotud vahehinnanguid. Niisiis ei tulene sellest kohtupraktikast, et kandidaadile üheainsa konkursil edasipääsu välistava hinde teatamine on mis tahes asjaoludel käsitatav piisava põhjendamisena, sõltumata konkreetse konkursi eripäradest.

70      Lisaks sellele ei saa 4. juuli 1996. aasta kohtuotsusest parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276) järeldada, et mõiste „parandamiskriteeriumid“, mille kohta leidis Euroopa Kohus, et need kuuluvad konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse kaitse alla, hõlmab ka selliseid asjaolusid, nagu asjaomased osakaalukoefitsiendid.

71      Tuleb märkida, et 4. juuli 1996. aasta kohtuotsuses parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276) osutatud „parandamiskriteeriumid“ on konkursikomisjonile suuniseks, kui ta hindab kandidaatide sooritusi konkursi katsetel ja osadeks jagatud katsete korral sooritusi katse iga osa raames. Need on vahendid, mida konkursikomisjon kasutab selleks, et tagada nende soorituste kohta tehtavate väärtusotsuste ühetaolisus. Selles tähenduses olid need kriteeriumid, nagu Euroopa Kohus kõnealuses kohtuotsuses leidis, osa võrdlevatest hinnangutest, mille see konkursikomisjon kandidaatide teenetele omistas, ning pidid seetõttu jääma saladuseks (vt eespool punkt 55). Selleks, et kandidaate täiesti objektiivselt ja vabalt hinnata, peab konkursikomisjon nimelt saama oma tööd struktureerida, kehtestades endale vajaduse korral kriteeriume ja alakriteeriume, millele on vajaduse korral määratud teatud omavaheline kaaluvahekord.

72      Koefitsiendid, mille konkursikomisjon kehtestab selleks, et omistada konkursiteates ette nähtud katse erinevatele osadele erinevad osakaalud, ei täida seevastu samasugust ülesannet, nagu 4. juuli 1996. aasta kohtuotsuses parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276) osutatud parandamiskriteeriumid. Nende koefitsiendid ei ole nimelt mõeldud selleks, et aidata läbi viia kõnealusel katsel kandidaatide soorituste võrdlevat hindamist. Konkursikomisjon kehtestab need oma kaalutlusõiguse alusel selleks, et väljendada seda, millise suhtelise tähtsuse omistab ta konkursiteates nimetatud katse erinevatele osadele kogu selle katse eest kandidaadile koondhinde andmisel. Konkursiteates ette nähtud katse erinevaid osasid puudutavate väärtuste eelnevat kindlaks määramist tuleb seega eristada kandidaatide soorituste hindamisest igas sellise katse osas.

73      Seega ei saa 4. juuli 1996. aasta kohtuotsust parlament vs. Innamorati (C‑254/95 P, EU:C:1996:276) tõlgendada nii, et punktis 68 osutatud nõuete vahelise tasakaalu saavutamiseks on vajalik, et juhul kui konkursiteates on ette nähtud, et katse koosneb mitmest osast, kuuluksid nende osade omavahelise kaaluvahekorra kindlaks määramiseks konkursikomisjoni poolt varem omistatud koefitsiendid konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse kaitse alla. Niisiis ei tulene sellest kohtuotsusest, et kõnealused koefitsiendid ei kuulu nende andmete hulka, mis põhjendamiskohustuse täitmise raames konkursil mitte edasi pääsenud kandidaadile teatavaks teha tuleb.

74      Lisaks sellele tuleb tähele panna, et seoses suulise katsega, mille eesmärk oli hinnata konkursil kandideerijate prantsuse ja inglise keele oskust, samuti muude liidu keelte oskust, mida kandidaadid oma kandideerimisavaldustes väitsid valdavat, on Üldkohus juba asunud seisukohale, et kui konkursikomisjon viis iga sellise keele osas läbi kandidaadi vahehindamise, tuleneb põhjendamiskohustusest, et kandidaadi nõudmisel peab talle teatavaks tegema talle katse käigus kontrollitud erinevate keelte eest antud vahehinded ja selle, millist meetodit kasutas konkursikomisjon lõpliku hinde andmisel. Nimelt märkis Üldkohus, et nende andmete teatavaks tegemine ei ole käsitatav konkursikomisjonide üksikliikmete hoiakute avalikustamise ega millegi sellise teatavaks tegemisena, mis on seotud kandidaatidele antud isiklikku või võrdlevat laadi hinnangutega. Seega ei olnud see konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse tagamisega kokkusobimatu (28. aprilli 2004. aasta kohtuotsus Pascall vs. nõukogu, T‑277/02, EU:T:2004:117, punktid 2 ja 28).

75      Lisaks sellele tuleneb Avaliku Teenistuse Kohtu praktikast, et pidades silmas konkursikomisjoni menetluses nõutavat konfidentsiaalsust ning avarat kaalutlusõigust, mis konkursikomisjonil konkursi raames toimuvate katsete hindamisel on, ei pea viimane kandidaadi katsel läbikukkumist põhjendades täpsustama, millised kandidaadi vastused hinnati ebapiisavateks, ega selgitama, miks need vastused ebapiisavateks hinnati. See konfidentsiaalsus ja avar kaalutlusõigus ei tähenda siiski seda, et konkursil kandideerijatele, kes seda taotlevad, ei võiks vastaval juhul teatada konkursiteates nimetatud suulise katse iga osa eest saadud hindeid (vt selle kohta 8. juuli 2010. aasta kohtuotsus Wybranowski vs. komisjon, F‑17/08, EU:F:2010:83, punktid 98 ja 99 ja seal viidatud kohtupraktika). Avaliku Teenistuse Kohus leiab, et juhul kui kandidaat seda taotlenud on, tuleb need andmed põhjendamiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks talle põhimõtteliselt teatavaks teha enne personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 sätestatud tähtaja lõppu (vt selle kohta 8. juuli 2010. aasta kohtuotsus Wybranowski vs. komisjon, F‑17/08, EU:F:2010:83, punkt 100). Tuleb lisada, et põhjendamiskohustuse rikkumist puudutavat etteheidet tagasi lükates tõdes Avaliku Teenistuse Kohus, et hagejale oli teatavaks tehtud eelkõige see, milline osakaal oli omistatud konkursiteates mainitud suulist katset puudutanud neljale „hindamiskriteeriumile“ (vt selle kohta 8. juuli 2010. aasta kohtuotsus Wybranowski vs. komisjon, F‑17/08, EU:F:2010:83, punktid 8, 50, 104 ja 106).

76      See Üldkohtu ja Avaliku Teenistuse Kohtu praktika on kooskõlas eespool punktis 47 osutatud tiheda seose olemasoluga põhjendamiskohustuse ja tõhusa kohtuliku kaitse vahel ning sellega, et õigus ebapiisavat põhjendust kohtumenetluses esitatud asjaoludega täiendada on üksnes erandjuhtudel, nagu tuleneb eespool punktis 49 osutatud Euroopa Kohtu praktikast. Nimelt kui kandidaat ei tea õigeaegselt, millist meetodit kasutades pani konkursikomisjon kandidaadile katse eest konkursil edasipääsu välistava koondhinde, lähtudes seejuures hinnangutest, mille konkursikomisjon oli andnud nimetatud kandidaadi sooritustele konkursiteates ette nähtud katse erinevates osades, siis ei jää kandidaadile mõistmatuks mitte see, kas konkursikomisjon tegi vea nende hinnangute andmisel, mis on kaitstud konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsusega, vaid see, kas konkursikomisjon tegi sellise vea konkursil edasipääsu välistava koondhinde andmisel. Niisiis ei saa see kandidaat hinnata ka seda, kas on vaja esitada hagi Üldkohtule.

77      Lisaks sellele on põhjendamiskohustus ja õigus tõhusale kohtulikule kaitsele liidu õiguse üldpõhimõtted, mida käsitletakse käesoleval ajal ka hartas, samas kui konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsus on ette nähtud teisese õiguse aktiga. Seetõttu tuleb personalieeskirjade III lisa artiklit 6 tõlgendada hartast lähtudes.

78      Eeltoodut silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et kuivõrd asjaomased osakaalukoefitsiendid ei ole vahendiks, mida vaidlusaluse konkursi komisjon kasutas kandidaatide poolt konkursiteates nimetatud suulise katse kolmes osas tehtud soorituste kohta väärtusotsuste tegemiseks, ei ole need koefitsiendid personalieeskirjade III lisa artiklis 6 sätestatud konfidentsiaalsuse kaitse all.

79      Seda seisukohta ei väära komisjoni argumendid, mille aluseks on konkursikomisjoni avar kaalutlusõigus (vt eespool punkt 43).

80      Kohtupraktika kohaselt on konkursikomisjonil oma töö korraldamisel avar kaalutlusõigus. Seetõttu võib ta olukorras, kui konkursiteates ei ole hindamiskriteeriume ette nähtud, sellised kriteeriumid kehtestada, või kui konkursiteates on need kriteeriumid ette nähtud ilma nende omavahelist kaaluvahekorda täpsustamata, vastavad osakaalud kindlaks määrata (vt 11. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Mata Blanco vs. komisjon, F‑65/10, EU:F:2012:178, punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka 24. märtsi 1988. aasta kohtuotsus Goossens jt vs. komisjon, 228/86, EU:C:1988:172, punktid 11, 13 ja 14, ning 19. aprilli 1988. aasta kohtuotsus Santarelli vs. komisjon, 149/86, EU:C:1988:179, punkt 10).

81      Sellest tuleneb, et kui konkursiteates ei ole iga konkursiteates konkreetse katse jaoks mainitud hindamiskriteeriumi osakaalu täpsustatud, võib konkursikomisjon kindlaks määrata, kuidas tuleb selles teates selle katse jaoks ette nähtud punktide koguarv selle katse erinevate osade vahel jaotada, lähtudes sellest, millise tähtsuse ta taotletavat töökohta silmas pidades neile osadele omistab (vt selle kohta 11. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Mata Blanco vs. komisjon, F‑65/10, EU:F:2012:178, punkt 56 ja seal viidatud kohtupraktika).

82      Käesoleval juhul oli vaidlusaluse konkursi teates kirjeldatud, millistest osadest suuline katse koosneb (vt eespool punkt 5), täpsustamata siiski, kui suur osakaal on igaühel neist osadest koondhinde määramisel.

83      Seega oli konkursikomisjonil õigus määrata kindlaks kolm asjaomast osakaalukoefitsienti.

84      Eelnevast ei tulene siiski, et asjaomased osakaalukoefitsiendid ei kuulu nende asjaolude hulka, mis tuleb põhjendamiskohustuse nõuetekohaseks täitmiseks konkursil mitte edasi pääsenud kandidaadile teatavaks teha.

85      Vastavalt kohtupraktikale on nimelt juhul, kui institutsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus, teatavate liidu õiguskorras haldusmenetluses ette nähtud tagatiste järgimise kontrollimine põhjapaneva tähtsusega. Nende tagatiste hulka kuuluvad eelkõige pädeva institutsiooni kohustus uurida hoolikalt ja erapooletult kõiki antud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ja kohustus põhjendada oma otsust piisavalt (21. novembri 1991. aasta kohtuotsus Technische Universität München, C‑269/90, EU:C:1991:438, punkt 14, ja 8. septembri 2009. aasta kohtuotsus ETF vs. Landgren, T‑404/06 P, EU:T:2009:313, punkt 163).

86      Pealegi on eespool punktides 46 ja 47 mainitud kohtupraktika kohaselt põhjendamiskohustuse eesmärgiks just see, et asjaomastel isikutel oleks võimalik teostada õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning liidu kohtul oleks võimalus teostada administratsiooni otsuste õiguspärasuse kontrolli.

87      Tuleb märkida, et kuna konkursikomisjonidel on avar kaalutlusõigus, kontrollitakse nende otsuste õiguspärasuse kohtuliku kontrolli raames seda, kas kaalutlusõigust on teostatud objektiivsete kriteeriumide alusel ning ega pole tehtud ilmset hindamisviga või võimu kuritarvitatud või ega kaalutlusõiguse piire ei ole ilmselgelt ületatud (vt selle kohta 11. veebruari 1999. aasta kohtuotsus Jiménez vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, T‑200/97, EU:T:1999:26, punkt 40 ja seal viidatud kohtupraktika). Seega, kuigi Üldkohus ei saaks käesoleval juhul asendada konkursikomisjoni hinnangut enda omaga, peab ta põhjendamiskohustust silmas pidades siiski saama kontrollida, et konkursikomisjon on hageja suulist sooritust hinnanud lähtudes vaidlusaluse konkursi teates kolme osa kohta ette nähtust, ning et konkursikomisjon ei ole teinud mis tahes vigu igaühele neist kolmest osast antud hinnangute alusel toimunud koondhinde arvutamisel.

88      Kõiki eeltoodud kaalutlusi silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et kuivõrd asjaomased osakaalukoefitsiendid ei olnud hagejale teada, ei ole 15. aprilli 2020. aasta otsus piisavalt põhjendatud ning seda hoolimata neist andmetest, mille komisjon esitas hagejale pärast kõnealuse otsuse tegemist, isegi kui neid saaks eespool punktides 48 ja 49 osutatud kohtupraktika kohaselt arvesse võtta.

89      Seetõttu tuleb teise väitega nõustuda ning 15. aprilli 2020. aasta otsus tühistada, ilma et oleks vaja käsitleda esimest väidet (vt eespool punkt 38) või võtta seisukoht komisjoni esitatud vastuvõetamatuse vastuväite osas, mis puudutas taotlust tühistada vajaduse korral 16. detsembri 2019. aasta otsus (vt eespool punktid 30 ja 33).

 Kohtukulud

90      Vastavalt kodukorra artikli 134 lõikele 1 on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb vastavalt hageja nõudele kohtukulud temalt välja mõista.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (seitsmes koda laiendatud koosseisus)

otsustab:

1.      Tühistada sisekonkursi COM/03/AD/18 (AD 6) – Administraatorid konkursikomisjoni 15. aprilli 2020. aasta otsus mitte kanda JRi reservnimekirja palgaastme AD 6 administraatorite töölevõtmiseks Euroopa avaliku halduse valdkonnas.

2.      Mõista kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

da Silva Passos

Valančius

Reine

Truchot

 

      Sampol Pucurull

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 22. septembril 2021 Luxembourgis.

Allkirjad


*      Kohtumenetluse keel: prantsuse.