Language of document : ECLI:EU:T:2022:61

ÜLDKOHTU OTSUS (seitsmes koda)

9. veebruar 2022(*)

Taimekaitsevahendid – Toimeaine tiraam – Heakskiidu pikendamata jätmine – Määrus (EÜ) nr 1107/2009 ja rakendusmäärus (EL) nr 844/2012 – Kaitseõigused – Menetlusnormide rikkumine – Ilmne hindamisviga – EFSA pädevus – Proportsionaalsus – Ettevaatuspõhimõte – Võrdne kohtlemine

Kohtuasjas T‑740/18,

Taminco BVBA, asukoht Gent (Belgia),

Arysta LifeScience Great Britain Ltd, asukoht Edinburgh (Ühendkuningriik),

esindajad: advokaadid C. Mereu ja M. Grunchard,

hagejad,

versus

Euroopa Komisjon, esindaja: G. Koleva,

kostja,

mille ese on ELTL artikli 263 alusel esitanud nõue tühistada komisjoni 9. oktoobri 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/1500, milles käsitletakse toimeaine tiraami heakskiidu pikendamata jätmist ning tiraami sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kasutamise ja müügi keelamist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise kohta ning millega muudetakse komisjoni rakendusmäärust (EL) nr 540/2011 (ELT 2018, L 254, lk 1),

ÜLDKOHUS (seitsmes koda),

koosseisus: president R. da Silva Passos, kohtunikud V. Valančius ja I. Reine (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik P. Cullen,

arvestades menetluse kirjalikku osa ja 17. septembri 2020. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

I.      Õigusraamistik

A.      Direktiiv 91/414/EMÜ

1        Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta (EÜT 1991, L 230, lk 1; ELT eriväljaanne 03/11, lk 332) näeb ette nende toodete turuleviimise lubamise Euroopa Liidu normistiku. See sisaldab taimekaitsevahenditele ja neis sisalduvatele toimeainetele kohaldatavaid sätteid.

2        Direktiivi 91/414 artikli 4 kohaselt, mis reguleerib taimekaitsevahendite lubamist, lubade ülevaatamist ja tühistamist, peab taimekaitsevahend vastama loa saamiseks teatavatele kriteeriumidele. Eeskätt antakse taimekaitsevahendile luba siis, kui selle toimeained on loetletud direktiivi I lisas ja selles lisas sätestatud tingimused on täidetud. Direktiivi artiklites 5 ja 6 on kehtestatud toimeaine I lisasse kandmise kord.

3        Direktiiv 91/414 tunnistati alates 14. juunist 2011 kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. oktoobri 2009. aasta määrusega (EÜ) nr 1107/2009 taimekaitsevahendite turulelaskmise ja nõukogu direktiivide 79/117/EMÜ ja 91/414/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT 2009, L 309, lk 1).

B.      Määrus nr 1107/2009

4        Määruse nr 1107/2009 eesmärk on selle artikli 1 lõike 3 kohaselt tagada inimeste ja loomade tervise ning keskkonna kõrgetasemeline kaitse ja parandada siseturu toimimist taimekaitsevahendite turulelaskmist käsitlevate eeskirjade ühtlustamise kaudu, parandades samal ajal põllumajanduslikku tootmist.

5        Määruse nr 1107/2009 artiklis 4 on ette nähtud taimekaitsevahendite toimeainete heakskiitmise kriteeriumid.

6        Määruse nr 1107/2009 artikli 5 kohaselt antakse toimeainele esmane heakskiit mitte rohkem kui kümneks aastaks.

7        Määruse nr 1107/2009 artiklites 14–20 on kindlaks määratud toimeaine heakskiidu pikendamise menetlus. Toimeainele antud heakskiitu pikendatakse taotluse korral, mille toimeaine tootja esitab liikmesriigile hiljemalt kolm aastat enne heakskiidu kehtivusaja lõppu, kui on kindlaks tehtud, et sama määruse artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud (artikli 14 lõige 1 ja artikli 15 lõige 1). Heakskiidu pikendamise taotlemisel peab taotleja välja tooma uued andmed, mida ta kavatseb esitada, ning tõendama, et need andmed on vajalikud andmenõuete või kriteeriumide tõttu, mida toimeaine viimase heakskiidu ajal ei kohaldatud, või seetõttu, et ta taotleb heakskiidu muutmist (artikli 15 lõige 2). Samal ajal esitab taotleja kõigi uute ja käimasolevate uuringute ajakava (artikli 15 lõige 2). Vastavalt määruse nr 1107/2009 artikli 79 lõikes 3 osutatud regulatiivkomitee menetlusele võetakse vastu määrus, milles sätestatakse, et toimeaine heakskiitu pikendatakse, võttes vajaduse korral arvesse tingimusi ja piiranguid, või et toimeaine heakskiitu ei pikendata (artikli 20 lõige 1).

C.      Rakendusmäärus nr 844/2012

8        Komisjoni 18. septembri 2012. aasta rakendusmääruses (EL) nr 844/2012, millega kehtestatakse määruses nr 1107/2009 ette nähtud toimeainete heakskiidu pikendamise menetluse rakendamiseks vajalikud sätted (ELT 2012, L 252, lk 26), on sätestatud eeskätt heakskiidu pikendamise menetluse eri etappide eeskirjad.

9        Rakendusmääruse nr 844/2012 artiklites 1–8 on ette nähtud toimeaine tootja poolt liikmesriigile esitatud taotluse vastuvõetavuse eeskirjad. Selle rakendusmääruse artikli 3 kohaselt peab kõnealust taotlust kõigepealt kontrollima referentliikmesriik, kes teeb kindlaks, kas taotlus on esitatud rakendusmääruse artikli 1 lõike 1 esimeses lõigus ettenähtud tähtajal ja kas see sisaldab kõiki selle artiklis 2 nimetatud elemente. Konkreetsemalt näeb selle määruse artikli 2 lõige 2 ette, et pikendamistaotluses tuleb loetleda uus teave, mida taotleja kavatseb esitada ning mis on määruse nr 1107/2009 artikli 15 lõike 2 esimese lõigu kohaselt vajalik (vt punkt 7 eespool). Seejärel esitab taotleja rakendusmääruse artikli 6 kohaselt pärast seda, kui ta on saanud referentliikmesriigilt kontrolli tulemusel vastuse, et nimetatud nõuded on täidetud, referentliikmesriigile, kaasreferentliikmesriigile, Euroopa Komisjonile ja Euroopa Toiduohutusametile (EFSA) täiendavad toimikud. Lõpuks teatab referentliikmesriik rakendusmääruse artikli 8 kohaselt juhul, kui täiendavad toimikud on esitatud ettenähtud tähtaja jooksul, taotlejale, kaasreferentliikmesriigile, komisjonile ja EFSA‑le täiendavate toimikute kättesaamise kuupäeva ning teavitab neid sellest, kas taotlus on vastuvõetav.

10      Rakendusmääruse nr 844/2012 artiklites 11–14 reguleeritakse toimeaine heakskiidu pikendamise taotluse hindamise menetlust. Kõigepealt koostab referentliikmesriik pärast kaasreferentliikmesriigiga konsulteerimist aruande, milles hinnatakse, kas toimeaine vastab eeldatavalt määruse nr 1107/2009 artiklis 4 (selle rakendusmääruse artikkel 11) sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele, ja esitab selle komisjonile ning saadab selle koopia EFSA‑le. Pärast seda, kui EFSA on saanud referentliikmesriigilt hindamisaruande kavandi, edastab ta selle taotlejale ja teistele liikmesriikidele (selle rakendusmääruse artikkel 12). Pärast kirjalike märkuste esitamise tähtaja möödumist võtab EFSA olemasolevate teaduslike ja tehniliste teadmiste valguses ning täiendavate toimikute esitamise ajal kohaldatavaid juhenddokumente kasutades vastu järelduse selle kohta, kas toimeaine vastab eeldatavalt selle määruse artiklis 4 sätestatud heakskiitmiskriteeriumidele. Vajaduse korral korraldab EFSA konsultatsiooni ekspertidega, sealhulgas referentliikmesriigi ja kaasreferentliikmesriigi ekspertidega. EFSA edastab oma järelduse taotlejale, liikmesriikidele ja komisjonile ning teeb selle avalikkusele kättesaadavaks (selle rakendusmääruse artikkel 13). Lõpuks esitab komisjon pärast EFSA järelduse kättesaamist, võttes arvesse referentliikmesriigi koostatud hindamisaruande kavandit, taotleja ja teiste liikmesriikide märkusi ning EFSA järeldust, nn pikendamisaruande ja määruse eelnõu alalisele toiduahela ning loomatervishoiu komiteele (edaspidi „alaline komitee“). Taotlejale antakse võimalus esitada märkusi pikendamisaruande kohta (kõnealuse rakendusmääruse artikli 14 lõige 1). Lähtudes pikendamisaruandest ja võttes arvesse taotleja esitatud märkusi, võtab komisjon vastu määruse vastavalt määruse nr 1107/2009 artikli 20 lõikele 1 (selle rakendusmääruse artikli 14 lõige 2).

II.    Vaidluse taust

11      Hagejad Taminco BVBA ja Arysta LifeScience Great Britain Ltd on äriühingud, kes turustavad kogu liidus toimeainet tiraam (edaspidi „tiraam“) ja tiraami sisaldavaid taimekaitsevahendeid fungitsiidina kasutamiseks.

A.      Tiraami esmane heakskiit liidu tasandil

12      Tiraamile anti esimest korda ja kümneks aastaks heakskiit 1. augustil 2004 komisjoni 5. septembri 2003. aasta direktiiviga 2003/81/EÜ, millega muudetakse direktiivi 91/414 toimeainete molinaadi, tiraami ja tsiraami lisamisega (ELT 2003, L 224, lk 29; ELT eriväljaanne 03/40, lk 12), pärast selle esimest hindamist liidu tasandil direktiivi 91/414 alusel.

13      Tiraam kanti esimest korda direktiivi 91/414 I lisa loetelusse ning lisati hiljem komisjoni 25. mai 2011. aasta rakendusmääruse (EL) nr 540/2011, millega rakendatakse määrust nr 1107/2009 seoses heakskiidetud toimeainete loeteluga (ELT 2011, L 153, lk 1), lisas toodud heakskiidetud toimeainete loetelusse. Seda rakendusmäärust muudeti kolm korda selleks, et pikendada tiraami heakskiidu kehtivusaega kõigepealt 30. aprillini 2017, seejärel 30. aprillini 2018 ning lõpuks 30. aprillini 2019.

B.      Tiraami heakskiidu liidu tasandil pikendamine

14      Tiraami heakskiidu suhtes kohaldati määruse nr 1107/2009 artiklis 14 jj ette nähtud heakskiidu pikendamise tavalist haldusmenetlust (vt punkt 7 eespool).

15      Tiraam kuulub komisjoni 26. juuli 2012. aasta rakendusmääruses (EL) nr 686/2012, millega jaotatakse liikmesriikide vahel pikendamismenetluse eesmärgil hindamiseks toimeained, mille heakskiitmine aegub hiljemalt 31. detsembril 2018 (ELT 2012, L 200, lk 5), ette nähtud pikendamisprogrammi kolmandasse faasi (AIR3). Selle rakendusmäärusega määrati Prantsuse Vabariik referentliikmesriigiks ning Belgia Kuningriik kaasreferentliikmesriigiks.

16      Tiraami heakskiidu pikendamise taotluse esitamise tähtajaks määrati 30. aprill 2014 ning täiendava toimiku esitamise tähtajaks 1. november 2014 (vt punkt 9 eespool). Tiraami töörühm („Thiram Task Force“) esitas ettenähtud tähtajaks taotluse tiraami kasutamise kohta lehtede/okaste pritsimiseks ja seemnete töötlemiseks. Hagejad täpsustasid kohtuistungil sisuliselt, et nad olid selle töörühma ainsad liikmed.

17      Referentliikmesriik kinnitas tiraami heakskiidu pikendamise taotluse vastuvõetavust ning esitas 2016. aasta jaanuaris EFSA‑le oma pikendamise hindamisaruande kavandi (edaspidi „PHA kavand“).  Referentliikmesriik tegi selles kavandis ettepaneku pikendada tiraami heakskiitu ainult seoses kasutamisega seemnete töötlemiseks.

18      EFSA edastas 15. märtsil 2016 PHA kavandi liikmesriikidele ja hagejatele märkuste esitamiseks vastavalt rakendusmääruse nr 844/2012 artiklile 12. Hagejad esitasid oma märkused 13. mail 2016. EFSA saatis kõik märkused 17. mail 2016 komisjonile.

19      Hagejad vastasid 2016. aasta juunis punktis 18 eespool nimetatud märkustele.

20      24.–26. oktoobril 2016 toimus EFSAs ekspertide nõupidamine (edaspidi „nõupidamine nr 148“), mille raames eksperdid jõudsid ühisele seisukohale, et tuleb teha ettepanek klassifitseerida tiraam 2 H351. kategooria kantserogeeniks maksaraku adenoomi ja C-rakkude adenoomi tõttu, võttes arvesse asjaolu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2008. aasta määruses (EÜ) nr 1272/2008, mis käsitleb ainete ja segude klassifitseerimist, märgistamist ja pakendamist ning millega muudetakse direktiive 67/548/EMÜ ja 1999/45/EÜ ja tunnistatakse need kehtetuks ning muudetakse määrust (EÜ) nr 1907/2006 (ELT 2008, L 353, lk 1), ette nähtud kriteeriumide kohaselt on soovitatav võtta arvesse ka healoomulisi kasvajaid.

21      Nõupidamise nr 148 raames vähendati pikaajalise ohu imetajatele hindamisel kohaldatavat piirväärtust 9 mg 1 kg kehamassi kohta päevas nii, et selleks sai 1,6 mg 1 kg kehamassi kohta päevas.

22      Hagejad said 23. novembril 2016 referentliikmesriigilt ajakohastatud pikendamise hindamisaruande (edaspidi „PHA“) ning kokkuvõtte tabelid, mis olid täidetud nõupidamise nr 148 raames tehtud ekspertkontrolli tulemusel pestitsiidide kohta saadud andmete alusel.

23      EFSA esitas 20. jaanuaril 2017 oma järelduse tiraami sisaldavate taimekaitsevahenditega seonduva ohu hindamise kohta, millega oli kaasas piirväärtuste loetelu (edaspidi „EFSA järeldus“); hagejad said selle järelduse koos PHA ja ekspertkontrolli aruandega, mis sisaldas eeskätt kokkuvõtte tabelit ning hindamistabelit, kätte 1. veebruaril 2017.

24      EFSA tõi oma järelduses esile mitu probleemi ning eeskätt kriitilise probleemi seoses asjaoluga, et oli täheldatud suurt ohtu lindudele ja imetajatele toidu kaudu omastamise korral.

25      EFSA edastas oma järelduse 27. jaanuaril 2017 komisjonile. Komisjon palus 31. jaanuaril 2017 hagejatel esitada oma märkused selle järelduse kohta; hagejad tegid seda 22. veebruaril 2017.

26      Komisjon edastas 14. juunil 2017 hagejatele oma pikendamisaruande kavandi, milles tegi ettepaneku jätta tiraami heakskiit pikendamata seoses kasutamisega seemnete töötlemiseks ja lehtede/okaste pritsimiseks. Lisaks palus ta hagejatel esitada oma märkused selle kavandi kohta vastavalt rakendusmääruse nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmandale lõigule; hagejad tegid seda 26. juunil 2017.

27      Komisjon saatis 20. juulil 2017 oma pikendamisaruande kavandi ja rakendusmääruse eelnõu alalisele komiteele.

28      Tiraami heakskiidu pikendamata jätmise ettepanekut käsitleti alalise komitee mitmel koosolekul 2017. ja 2018. aastal, täpsemalt järgmistel koosolekutel: 22. ja 23. märtsi, 17. ja 18. mai, 19. ja 20. juuli, 5. ja 6. oktoobri ning 12. ja 13. detsembri 2017. aasta koosolekul ning 25. ja 26. jaanuari, 21. ja 22. märtsi ning 24. ja 25. mai 2018. aasta koosolekul. 22. ja 23. märtsil ning 24. ja 25. mail 2018 tehti hääletamise ettepanek, kuid hääletamist ei toimunud.

29      Alalise komitee 13. ja 14. juuni 2018. aasta koosolekul toimus hääletamine seoses tiraami heakskiidu pikendamata jätmise ettepanekuga. Hääletamise tulemusel tuli välja, et „arvamus puudub“.

30      Apellatsioonikomitees toimus 12. juulil 2018 hääletamine seoses tiraami heakskiidu pikendamata jätmise ettepanekuga. Hääletamise tulemusel tuli taas välja, et „arvamus puudub“.

31      Punktides 29 ja 30 eespool nimetatud kahe komitee koosolekute protokollidest nähtub, et põhjused, miks tiraami puhul „arvamus puudus“, hõlmasid eeskätt uusi andmeid vastuvõetava ohu kohta lindudele ja imetajatele tiraami kasutamise korral seemnete töötlemiseks, võimalust tulla selle ohuga toime riigi tasandil ning seisukohta, et heakskiitu on võimalik pikendada selliselt, et see kehtib vaid tiraami kasutamise puhul seemete töötlemiseks.

32      Vahepeal oli 7. detsembril 2017 toimunud hagejate taotlusel koosolek hagejate ja komisjoni vahel, mille käigus hagejad esitasid esimesed tulemused, mis nad olid saanud ohu lindudele ja imetajatele hindamiseks läbi viidud selliste kõrgema taseme väliuuringute tulemusel, mida nad olid alustanud 2017. aasta märtsis ja aprillis (edaspidi „kõrgema taseme väliuuringud“). Hagejad edastasid komisjonile teavet nende uuringute ja viimaste tulemuste kohta 23. jaanuari 2018. aasta teabelehel.

33      Hagejad tegid 19. märtsi 2018. aasta kirjas komisjonile eeskätt ettepaneku edastada viimasele uued andmed, et lahendada nõupidamisel nr 148 toimunud pikaajalise ohtlikkuse imetajatele hindamisel kohaldatava piirväärtuse muutmisest tulenevad probleemid. Komisjon lükkas vastusena 5. juuni 2018. aasta kirjas hagejate ettepaneku tagasi.

34      Hagejad võtsid 18. mail 2018 tagasi oma tiraami heakskiidu pikendamise taotluse seoses kasutamisega pritsimiseks lehtedel/okastel. Komisjon andis 6. juunil 2018 teada, et ta oli võtnud taotluse tagasivõtmise teadmiseks ning muutnud vastavalt rakendusmääruse eelnõud ja pikendamisaruande kavandit nii, et need arvestavad kõnealuse taotluse tagasivõtmisega.

35      Hagejad palusid 2. juuli 2018. aasta kirjas komisjonil vaadata ainult teaduslike tõendite alusel uuesti üle oma ettepanek tiraami heakskiidu pikendamise kohta seoses ainuüksi seemnete töötlemisega. Komisjon jättis selle taotluse 17. juuli 2018. aasta kirjaga rahuldamata.

36      Komisjon võttis 9. oktoobril 2018 vastu rakendusmääruse (EL) 2018/1500, milles käsitletakse toimeaine tiraami heakskiidu pikendamata jätmist ning tiraami sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kasutamise ja müügi keelamist vastavalt määrusele nr 1107/2009 ning millega muudetakse rakendusmäärust nr 540/2011 (ELT 2018, L 254, lk 1; edaspidi „vaidlustatud rakendusmäärus“).

37      Vaidlustatud rakendusmääruse põhjendustes 8–11 on heakskiidu pikendamata jätmise põhjuseid selgitatud järgmiselt:

„(8)      [EFSA] esitas 27. jaanuaril 2017 komisjonile oma järelduse selle kohta, kas tiraam võib eeldatavalt vastata määruse [nr 1107/2009] artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumidele. [EFSA] tegi kindlaks, et lehtede/okaste pritsimiseks tiraami kasutamisel avaldub suur ja vahetu oht tarbijatele ja töötajatele. Isegi riskihindamise kõrgema tasandi täiendusi arvesse võttes tuvastas [EFSA], et hinnatud tüüpiliste kasutusviiside (sh seemnete töötlemine) puhul avaldub suur oht lindudele ja imetajatele. Riskihindamise jaoks vajalikke jääkide määratlusi ei olnud võimalik tuletada metaboliidi M1 kohta kättesaadavast puudulikust teabest, seega ei olnud võimalik lõpule viia tarbijatele toidu kaudu avalduva ohu hindamist ega jääkide piirnorme kehtestada. Lisaks sellele ei olnud [EFSA‑l] kättesaadava teabe alusel võimalik välistada, et tiraami ja selle metaboliiti dimetüülklorosilaani (DMCS) sisaldava pinna- ja põhjavee töötlemisprotsessis ei moodustu joogivees probleemset, olemuslikult ohtlikku ainet N,N-nitrosodimetüülamiini (NDMA), ning samuti järeldas [EFSA] kättesaadava piiratud teabe alusel, et metaboliidiga DMCS kokkupuutest tuleneb väga suur oht veeorganismidele. Kättesaadavale teabele tuginedes ei olnud [EFSA‑l] võimalik järeldada, et tiraamil on endokriinsüsteemi häireid põhjustavaid omadusi.

(9)      Komisjon palus, et taotluse esitaja esitaks oma märkused [EFSA] järelduste kohta. Lisaks palus komisjon rakendusmääruse [nr 844/2012] artikli 14 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt, et taotleja esitaks oma märkused pikendamist käsitleva esialgse aruande kohta. Taotleja esitas oma märkused ja need on põhjalikult läbi vaadatud.

(10)      Vaatamata taotleja esitatud väidetele ei ole võimalik kõnealuse ainega seotud probleeme lahendatuks lugeda.

(11)      Seega ei ole vähemalt ühe taimekaitsevahendi ühe või mitme iseloomuliku kasutusviisiga seoses leidnud kinnitust, et määruse [nr 1107/2009] artiklis 4 sätestatud heakskiitmise kriteeriumid on täidetud. Seega on asjakohane jätta toimeaine tiraami heakskiit vastavalt kõnealuse määruse artikli 20 lõike 1 punktile b pikendamata.“

III. Menetlus ja poolte nõuded

38      Hagejad esitasid 18. detsembril 2018 hagiavalduse.

39      Eraldi dokumendiga, mis esitati 19. detsembril 2018, esitas üks hagejatest – Taminco BVBA – ajutiste meetmete kohaldamise taotluse, milles ta palus peatada vaidlustatud rakendusmääruse kohaldamine.

40      Üldkohtu president jättis 26. septembri 2019. aasta kohtumäärusega Taminco vs. komisjon (T‑740/18 R, ei avaldata, EU:T:2019:717) rahuldamata taotluse peatada vaidlustatud rakendusmääruse kohaldamine ning jättis kohtukulude kohta otsuse tegemise edaspidiseks.

41      Kuna Üldkohtu kodade koosseisu muudeti Üldkohtu kodukorra artikli 27 lõike 5 kohaselt, määrati ettekandja-kohtunik seitsmendasse kotta ning seetõttu anti käesolev kohtuasi lahendada sellele kojale.

42      Koda otsustas 28. aprillil 2020 avada menetluse suulise osa ning esitas kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames pooltele küsimused, millele ta palus enne kohtuistungit kirjalikult vastata. Pooled vastasid ettenähtud tähtaja jooksul.

43      Üldkohus esitas 12. augustil 2020 kodukorra artiklis 89 ette nähtud menetlust korraldavate meetmete raames pooltele küsimused, millele ta palus kohtuistungil suuliselt vastata.

44      Poolte kohtukõned ja vastused Üldkohtu suulistele küsimustele kuulati ära 17. septembri 2020. aasta kohtuistungil.

45      Hagejad paluvad Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud rakendusmäärus tervikuna ja kohustada EFSAt ning komisjoni tiraami vajalikus osas uuesti hindama;

–        pikendada tiraami heakskiidu kehtivusaega, et võimaldada sellist uuesti hindamist;

–        teise võimalusena tühistada rakendusmäärus osaliselt niivõrd, kuivõrd sellega keelatakse tiraami heakskiidu pikendamine seoses seemnete töötlemisega;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

46      Komisjon palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejatelt.

IV.    Õiguslik käsitlus

A.      Üldkohtu pädevus otsustada hagiavalduses esitatud teatavate nõuete üle

47      Hagejad paluvad oma esimeses nõudes Üldkohtul eeskätt kohustada EFSAt ning komisjoni tiraami vajalikus osas uuesti hindama. Lisaks paluvad nad oma teises nõudes, et Üldkohus pikendaks tiraami heakskiidu kehtivusaega, et võimaldada selle hindamist.

48      Sellega seoses piisab meeldetuletusest, et ELTL artikli 263 alusel toimuva õiguspärasuse kontrolli raames puudub Üldkohtul pädevus teha liidu institutsioonidele, organitele ja asutustele ettekirjutusi (vt 26. oktoobri 1995. aasta kohtumäärus Pevasa ja Inpesca vs. komisjon, C‑199/94 P ja C‑200/94 P, EU:C:1995:360, punkt 24 ja seal viidatud kohtupraktika; vt selle kohta ka 25. septembri 2018. aasta kohtuotsus Rootsi vs. komisjon, T‑260/16, EU:T:2018:597, punkt 104 ja seal viidatud kohtupraktika).

49      Nimelt on Üldkohtul vastavalt ELTL artiklile 264 võimalik üksnes vaidlustatud akt täielikult või osaliselt tühistada või jätta hagi rahuldamata. Seejärel on asjasse puutuva institutsiooni ülesanne võtta ELTL artikli 266 kohaselt vajalikud meetmed, et täita Üldkohtu otsus (vt 9. aprilli 2019. aasta kohtuotsus Sopra Steria Group vs. parlament, T‑182/15, EU:T:2019:228, punkt 52 ja seal viidatud kohtupraktika).

50      Sellest tulenevalt tuleb pädevuse puudumise tõttu esiteks jätta läbi vaatamata hagejate esimene nõue osas, milles sellega taotletakse, et Üldkohus kohustaks EFSAt ning komisjoni tiraami uuesti hindama, ja teiseks hagejate teine nõue.

B.      Tühistamisnõue

51      Hagejad esitavad hagi põhjendamiseks sisuliselt kuus väidet. Esimese kolme väite kohaselt esinevad vaidlustatud rakendusmääruse puhul vormivead ning ilmselged hindamisvead, millest tulenevalt on rikutud määruse nr 1107/2009 artikli 4 lõiget 5, sest komisjon ei ole võtnud arvesse asjaolu, et hagejad võtsid tagasi oma tiraami heakskiidu pikendamise taotluse seoses kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks ning jätsid selle alles vaid seoses kasutamisega seemnete töötlemiseks. Neljanda väite kohaselt on ületatud pädevuse piire, sest EFSA kvalifitseeris tiraami kantserogeenina. Viienda väite kohaselt on rikutud kaitseõigusi. Kuuenda väite kohaselt on rikutud ettevaatuspõhimõtet, proportsionaalsuse põhimõtet ja võrdse kohtlemise põhimõtet.

1.      Sissejuhatavad märkused

a)      Üldkohtu kontrolli ulatus

52      Kohtupraktikast tuleneb, et selleks, et komisjon saaks tõhusalt taotleda eesmärke, mis on talle seatud määrusega nr 1107/2009, ning võttes arvesse keerulisi tehnilisi hinnanguid, mille ta peab andma, tuleb tunnustada tema ulatuslikku kaalutlusõigust (vt selle kohta 18. juuli 2007. aasta kohtuotsus Industrias Químicas del Vallés vs. komisjon, C‑326/05 P, EU:C:2007:443, punktid 74 ja 75, ning 6. septembri 2013. aasta kohtuotsus Sepro Europe vs. komisjon, T‑483/11, ei avaldata, EU:T:2013:407, punkt 38). See kehtib eeskätt seoses riskijuhtimise valdkonna otsustega, mille ta peab tegema kõnealuse määruse alusel.

53      Sellise kaalutlusõiguse teostamine ei jää siiski välja kohtuliku kontrolli alt. Väljakujunenud kohtupraktikast tuleneb sellega seoses, et sellise kontrolli raames tuleb liidu kohtul kontrollida menetlusnormidest kinnipidamist ja seda, kas komisjoni poolt aluseks võetud faktilised asjaolud on sisuliselt õiged, kas nende asjaolude hindamisel ei ole tehtud ilmset hindamisviga ja kas tegemist ei ole võimu kuritarvitamisega (25. jaanuari 1979. aasta kohtuotsus Racke, 98/78, EU:C:1979:14, punkt 5; 22. oktoobri 1991. aasta kohtuotsus Nölle, C‑16/90, EU:C:1991:402, punkt 12, ja 9. septembri 2008. aasta kohtuotsus Bayer CropScience jt vs. komisjon, T‑75/06, EU:T:2008:317, punkt 83).

54      Seoses ilmse hindamisvea olemasolu analüüsimisega liidu kohtu poolt tuleb täpsustada, et tuvastamaks, et komisjon on teinud keeruliste faktiliste asjaolude hindamisel ilmse vea, mis õigustab vaidlustatud akti tühistamist, peavad hageja esitatud tõendid olema piisavad muutmaks aktis aluseks võetud faktilistele asjaoludele antud hinnangud ebausutavaks (vt selle kohta 12. detsembri 1996. aasta kohtuotsus AIUFFASS ja AKT vs. komisjon, T‑380/94, EU:T:1996:195, punkt 59). Kui see usutavuse hindamine välja arvata, ei ole Üldkohtul õigust asendada akti autori poolt keerulistele faktilistele asjaoludele antud hinnangut enda omaga (9. septembri 2011. aasta kohtuotsus Dow AgroSciences jt vs. komisjon, T‑475/07, EU:T:2011:445, punkt 152; vt selle kohta ka 15. oktoobri 2009. aasta kohtuotsus Enviro Tech (Europe), C‑425/08, EU:C:2009:635, punkt 47).

55      Lisaks tuleb meenutada, et juhul, kui institutsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus, on liidu õiguskorraga haldusmenetlustes ette nähtud tagatiste järgimise kontrollimine põhjapaneva tähtsusega. Euroopa Kohtul on olnud võimalus täpsustada, et nende tagatiste hulka kuuluvad eeskätt pädeva institutsiooni kohustus analüüsida hoolikalt ja erapooletult kõiki konkreetses asjas tähtsust omavaid asjaolusid ning kohustus põhistada oma otsust piisavalt (21. novembri 1991. aasta kohtuotsus Technische Universität München, C‑269/90, EU:C:1991:438, punkt 14; 7. mai 1992. aasta kohtuotsus Pesquerias De Bermeo ja Naviera Laida vs. komisjon, C‑258/90 ja C‑259/90, EU:C:1992:199, punkt 26, ning 6. novembri 2008. aasta kohtuotsus Madalmaad vs. komisjon, C‑405/07 P, EU:C:2008:613, punkt 56).

56      Nii on juba leitud, et kui viiakse läbi võimalikult ammendav teaduslik ohu hindamine teaduslike arvamuste alusel, mis põhinevad kõrge kvaliteedi, läbipaistvuse ja sõltumatuse põhimõtetel, siis on see oluline menetlustagatis kindlustamaks meetmete teaduslik objektiivsus ja vältimaks omavoliliste meetmete võtmist (11. septembri 2002. aasta kohtuotsus Pfizer Animal Health vs. nõukogu, T‑13/99, EU:T:2002:209, punkt 172).

b)      Tõendamiskoormis

57      Määruse nr 1107/2009 artikli 4 lõige 1, kus on sätestatud toimeainete heakskiitmise tingimused, nõuab, et peab saama „eeldada“, et toimeainet sisaldavad taimekaitsevahendid vastavad sama artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele. Need lõiked nõuavad omakorda, et sellised vahendid ja nende jäägid vastaksid neis lõigetes seejärel ette nähtud nõuetele (neil peab puuduma kahjulik mõju inimeste ja loomade tervisele ning lubamatu mõju keskkonnale). Vastavalt põhimõttele, mille kohaselt see pool, kes tugineb teatavale õigusnormile, peab tõendama, et selle normi kohaldamise tingimused on täidetud, tuleneb sellisest sõnastusest, et just taotleja peab heakskiidu saamiseks tõendama, et heakskiitmise tingimused on täidetud, mitte komisjon ei pea heakskiidu andmata jätmiseks tõendama, et need tingimused ei ole täidetud (17. mai 2018. aasta kohtuotsus BASF Agro jt vs. komisjon, T‑584/13, EU:T:2018:279, punkt 88).

58      Punktis 57 eespool toodud põhimõtted on kohaldatavad toimeaine heakskiidu pikendamise menetluses.

59      Neist kaalutlustest lähtudes tuleb analüüsida punktis 51 eespool nimetatud väiteid, alustades viiendast väitest, mille kohaselt on rikutud kaitseõigusi.

2.      Viies väide, et on rikutud kaitseõigusi

60      Hagejad väidavad, et komisjon rikkus kahel eri moel nende kaitseõigusi.

61      Nad väidavad esiteks, et neile ei antud võimalust esitada oma seisukoht seoses pikaajalise ohtlikkuse imetajatele hindamisel kohaldatava piirväärtuse vähendamisega: seda väärtust vähendati nende sõnul oluliselt nõupidamise nr 148 raames, mis leidis aset enne referentliikmesriigi ajakohastatud pikendamise hindamisaruande koostamist 2016. aasta novembris.

62      Hagejad väidavad sellega seoses, et kõnealuse piirväärtuse vähendamise üle ei toimunud enne mingit arutelu. Lisaks sellele olevat komisjon lükanud tagasi kõigepealt nende ettepaneku edastada talle uued andmed, et lahendada kõnealuse piirväärtuse vähendamisest tulenevad probleemid, ja seejärel ettepaneku vaadata uuesti üle oma ettepanek tiraami heakskiidu pikendamise kohta seoses ainuüksi seemnete töötlemisega.

63      Hagejad juhivad tähelepanu ka sellele, et kõnealuse piirväärtuse vähendamisele vastamiseks teavitasid nad komisjoni ja liikmesriike 2017. aastal kõrgema taseme väliuuringutest ning tegid 2017. ja 2018. aastal ajakohastusi kättesaadavate tulemuste alusel, mis kinnitavad, et oht on vastuvõetav. Nad märgivad lisaks, et EFSA leidis oma järelduses, et lindude ja imetajate kohta käivad andmed võivad olla liikmesriikide tasandil vastuvõetavad; seda arvasid ka mõned liikmesriigid. Nad viitavad ka ühele Belgia Kuningriigi uurimusele, mis käsitleb uut väliuuringut, mille käigus seirati tiraamiga töödeldud maisiseemnete pikaajalise mõju karihiirtele võimalikke piirväärtusi ning milles nende sõnul tehti 2018. aasta juunis järeldus, et ei ole põhjust karta pikaajalist mõju väikeimetajatele.

64      Hagejad lisavad, et kui komisjon ei oleks 2016. aasta oktoobris vähendanud oluliselt imetajate suhtes kohaldatavat algset piirväärtust, mille referentliikmesriik oli välja pakkunud, või kui ta oleks pärast seda vähendamist võtnud arvesse 2018. aasta juulis talle esitatud kõrgema taseme väliuuringuid, siis ei oleks ohu imetajatele hindamine põhjustanud vastuseisu ning kasutused oleks loetud imetajatele ohutuks.

65      Teiseks väidavad hagejad, et neile ei antud võimalust väljendada oma seisukohta seoses EFSA järelduses sisalduva ettepanekuga anda tiraamile uus klassifikatsioon.

66      Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

67      Olgu märgitud, et kaitseõiguste järgimine isiku vastu algatatud mis tahes menetluses, mis võib viia seda isikut kahjustava akti vastuvõtmiseni, kujutab endast liidu õiguse üldpõhimõtet ning see peab olema tagatud isegi menetlust reguleerivate eeskirjade puudumisel. See põhimõte nõuab, et isikutele, kes on nende huve oluliselt riivavate otsuste adressaadid, antakse võimalus oma seisukoha tulemuslikult väljendamiseks (vt selle kohta 15. juuni 2006. aasta otsus Dokter jt, C‑28/05, EU:C:2006:408, punkt 74 ning viidatud kohtupraktika).

68      Seevastu ei nõua üldkohaldatavate aktide väljatöötamise protsess ega need aktid ise vastavalt sellistele liidu õiguse üldpõhimõtetele nagu õigus olla ära kuulatud, õigus, et isikuga konsulteeritakse, ja õigus teabele puudutatud isikute osavõttu. Asi on teisiti siis, kui asjaomase akti vastuvõtmist reguleeriva õigusraamistiku sõnaselge säte annab puudutatud isikule sellise menetlusõiguse (vt 19. detsembri 2019. aasta kohtuotsus Probelte vs. komisjon, T‑67/18, EU:T:2019:873, punkt 87 ja seal viidatud kohtupraktika).

69      Lisaks sellele on juba leitud, et määruse nr 1107/2009 alusel võetud meetmed, millega antakse heakskiit, pikendatakse selle kehtivusaega või seda ennast, on üldkohaldatavad (vt selle kohta 27. septembri 2018. aasta kohtuotsus Mellifera vs. komisjon, T‑12/17, EU:T:2018:616, punkt 71).

70      Käesolevas kohtuasjas käsitleb vaidlustatud rakendusmäärus aga ühelt poolt määruse nr 1107/2009 kohast tiraami heakskiidu pikendamata jätmist, keelates tiraami sisaldavate taimekaitsevahenditega töödeldud seemnete kasutamise ja müügi, ning teiselt poolt ei ole hagejad selle rakendusmääruse adressaadid. Järelikult tuleb asuda seisukohale, et see rakendusmäärus on üldkohaldatav akt.

71      Selles kontekstis on hagejatel tiraami heakskiidu pikendamise menetluses need menetlusõigused, mis on sõnaselgelt ette nähtud määruses nr 1107/2009, mis näeb ette eeskätt toimeaine heakskiidu pikendamise menetlusega seonduvad üldsätted, ja rakendusmääruses nr 844/2012, mis näeb ette toimeaine heakskiidu pikendamise menetluse läbiviimisega seonduvad erisätted.

72      Seoses konkreetsemalt taotleja õigusega olla ära kuulatud toimeaine heakskiidu pikendamise taotluse hindamise raames tuleneb rakendusmäärusest nr 844/2012, et taotleja võib esitada oma märkused ühelt poolt seoses PHA kavandiga (artikli 12 lõige 3) ning teiselt poolt komisjoni pikendamisaruandega (artikli 14 lõike 1 kolmas lõik).

73      Rakendusmääruse nr 844/2012 artikli 12 lõigetest 1 ja 3 tuleneb, et EFSA edastab referentliikmesriigilt saadud PHA kavandi taotlejale ja teistele liikmesriikidele hiljemalt 30 päeva jooksul pärast selle kättesaamist ning et ta jätab kirjalike märkuste esitamiseks 60 päeva alates kuupäevast, mil see tehakse avalikult kättesaadavaks. Käesolevas kohtuasjas ei ole vaidlust selles, et hagejatel oli võimalus esitada oma märkused PHA kavandi kohta vastavalt rakendusmääruse artikli 12 lõikele 3 (vt punkt 18 eespool).

74      Rakendusmääruse nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt on taotlejal võimalus esitada oma märkused pikendamisaruande kohta 14 päeva jooksul. Hagejatele anti see võimalus ning nad kasutasid seda, nagu nähtub punktist 26 eespool.

75      Samuti tuleb märkida, et komisjon palus 31. jaanuari 2017. aasta e-kirjas hagejatel esitada oma märkused EFSA järelduse kohta, täpsustades seejuures, et asjaomased õigusnormid ei näe EFSA järelduse puhul ette ametlikku konsulteerimist taotlejatega. Hagejad esitasid oma märkused 22. veebruaril 2017. Lisaks toimus 2017. aasta mais komisjoni ja hagejate vaheline koosolek, mille raames hagejad said esitada oma seisukoha.

76      Sissejuhatuseks tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et komisjon asus vaidlustatud rakendusmääruses seisukohale, et esineb suur oht lindudele, ning et see oht tehti kindlaks piirväärtuse alusel, mida ei olnud referentliikmesriigi poolt aluseks võetud piirväärtusega võrreldes muudetud. Lisaks ei väida hagejad, et oleks rikutud nende õigust olla sellega seoses ära kuulatud.

77      Seoses hagejate etteheitega, et neile ei antud võimalust esitada oma seisukoht seoses pikaajalise ohtlikkuse imetajatele hindamisel kohaldatava piirväärtuse vähendamisega nõupidamise nr 148 raames, mis leidis aset enne referentliikmesriigi ajakohastatud pikendamise hindamisaruande koostamist 2016. aasta novembris, tuleb esiteks märkida järgmist.

78      Kõigepealt nähtub 2017. aasta jaanuari ekspertkontrolli aruandest tiraami kohta ja täpsemalt 27. juuni 2016. aasta kokkuvõtte tabelist, et enne nõupidamist nr 148 oli esitatud märkusi asjaomase piirväärtuse kohta, mille olid välja pakkunud hagejad ja mille referentliikmesriik oli PHA kavandis aluseks võtnud. Hagejatel oli oma märkustes võimalik ühelt poolt kaitsta oma taotluses väljapakutud piirväärtust, mille referentliikmesriik oli oma kavandis aluseks võtnud, ning teiselt poolt esitada oma seisukoht 2005. aasta teadusuuringu kohta, mille alusel määrati hiljem kindlaks madalam piirväärtus.

79      Järgmiseks ei ole vaidlust selles, et eksperdid otsustasid nõupidamise nr 148 raames võtta pikaajalise ohu imetajatele hindamisel aluseks piirväärtuse 1,6 mg/kg ning et EFSA kasutas seda piirväärtust oma järelduses.

80      Nagu täheldasid hagejad oma kirjalikes vastustes Üldkohtu küsimustele, väljendasid nad pealegi oma 22. veebruari 2017. aasta märkustes EFSA järelduse kohta oma nõustumatust piirväärtuse vähendamisega, sest vastava otsuse põhjused ei olnud selged, doseerimismeetod ei vastanud imetajate kokkupuute tegelikele oludele ning valitud piirväärtus oli teaduslikult vaieldav.

81      Lisaks sellele väljendasid hagejad oma nõustumatust veel kord ühes esitlevas dokumendis, mille nad esitasid komisjonile koosoleku huvides, mis toimus nende vahel 2017. aasta mais. Nad selgitasid seal eeskätt, et 2005. aasta teadusuuring, mille alusel vaidlustatud piirväärtus kindlaks määrati, oli liiga konservatiivne ning seda ei toetanud andmete tõendusjõul põhinev tõlgendus.

82      Lõpetuseks tuleb märkida, et komisjon palus 14. juunil 2017 hagejatel esitada 14 päeva jooksul oma märkused tema pikendamisaruande kohta. Komisjon täpsustas seejuures, et hagejate märkused edastatakse alalisele komisjonile.

83      Hagejad esitasid sellele palvele vastates 26. juunil 2017 märkused vaid seemnete töötlemise kohta. Nad esitasid oma märkused kolmanda isiku poolt nende jaoks koostatud aruande vormis, milles selgitati, et ohu lindudele ja imetajatele hindamine võib toimuda liikmesriikide tasandil, kui võetakse arvesse täiendavat teavet ja ülevaadatud hinnangut ohule. Selle aruandega käis kaasas hagejate koostatud lisa. Hagejad vaidlustasid lisas uuesti 2005. aasta teadusliku aruande, mille alusel määrati kindlaks piirväärtus 1,6 mg/kg.

84      Hagejatel oli seega kooskõlas rakendusmääruse nr 844/2012 artiklitega 12 ja 14 võimalus esitada tulemuslikult oma seisukohad selle menetluse igas etapis, mis oli algatatud nende pikendamistaotluse alusel. Asjaolu, et komisjon võttis vaatamata hagejate märkustele vastu vaidlustatud rakendusmääruse, millega ta jättis tiraami heakskiidu pikendamata, ei saa tõlgendada nii, et eirati hagejate õigust olla ära kuulatud.

85      Hagejad viitavad ka teabele, mille nad edastasid komisjonile pärast EFSA järelduse vastuvõtmist ning mis võiks tõendada seda, et pikaajalist ohtu imetajatele tuleb pidada vastuvõetavaks, ning seda, et pikendamismenetlusel oleks võinud seega olla teistsugune tulemus. Nad märgivad, et teavitasid komisjoni ja liikmesriike 2017. aastal kõrgema taseme väliuuringutest ning tegid 2017. ja 2018. aastal ajakohastusi kättesaadavate tulemuste alusel, mis kinnitavad, et oht imetajatele oli vastuvõetav. Komisjon ei võtnud nende sõnul aga seda teavet kunagi arvesse.

86      Selles kontekstis täpsustasid hagejad vastuseks menetlust korraldavatele meetmetele eeskätt, et nende ja komisjoni vahel toimus 2017. aastal koosolek, mille käigus esitati hiljuti lõpule viidud kõrgema taseme väliuuringute esimesed tulemused ning arutati neid, ning et need tulemused saadeti komisjonile 23. jaanuari 2018. aasta teabelehel.

87      Kuupäeval, mil hagejad esitasid ja edastasid komisjonile „kõrgema taseme väliuuringute“ tulemused, st 7. detsembril 2017 ja 23. jaanuaril 2018, ei olnud rakendusmääruse nr 844/2012 artiklite 12 ja 14 alusel mingit võimalust esitada uusi andmeid, täiendavat teavet ega märkusi. Isegi eeldusel, et kõnealuste uuringute tulemused seadsid kahtluse alla EFSA järelduse pikaajalise ohu kohta imetajatele – vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduse 8 kohaselt peeti seda ohtu suureks kõigi hinnatud tüüpiliste kasutusviiside puhul ning see oli tiraami heakskiidu pikendamata jätmise üks põhjuseid (vt punkt 24 eespool) –, tuleb seega tuvastada, et määruse nr 1107/2009 ja viidatud rakendusmääruse kohaselt ei olnud komisjon kohustatud neid selles staadiumis analüüsima. Pealegi selgitasid hagejad ühele Üldkohtu küsimusele vastates, et nad ei vaidlusta neis aktides ette nähtud menetluse õiguspärasust.

88      Seoses hagejate argumentidega, mille kohaselt linde ja imetajaid puudutavad andmed võisid olla liikmesriikide tasandil vastuvõetavad ning Belgia Kuningriik oli uurinud väliuuringut (vt punkt 63 eespool), tuleb märkida, et need jäävad edutuks niivõrd, kuivõrd need esitati formaalselt viienda väite põhistamiseks; neid argumente käsitletakse siiski teise ja kolmanda väite raames, millega need tegelikult seonduvad (vt allpool punktid 107–147).

89      Teiseks nähtub toimikust ja täpsemalt kokkuvõtte tabelist seoses hagejate etteheitega, mille kohaselt neile ei antud võimalust väljendada oma seisukohta tiraami uue klassifikatsiooni kohta, et tiraami kantserogeensuse küsimuse olid tõstatanud 2016. aasta mais juba kaks liikmesriiki, nagu märkis sisuliselt komisjon oma kostja vastuses. Tookord esitasid hagejad juba oma seisukoha ning vaidlustasid nii asjaolu, et tiraam on kantserogeenne, kui ka selle võimaliku klassifitseerimise kantserogeeniks.

90      Toimikust nähtub lisaks, et kuivõrd komisjon oli palunud hagejatel esitada oma märkused EFSA järelduse kohta, oli neil võimalus vaidlustada ettepanek – mille EFSA väidetavalt tegi – klassifitseerida tiraam kantserogeeniks. Hagejad selgitasid tookord, et see ettepanek oli ekslik nii menetluslikust kui ka teaduslikust vaatepunktist. Nad vaidlustasid selle klassifitseerimisettepaneku veel kord ühes esitlevas dokumendis, mille nad esitasid komisjonile koosoleku huvides, mis toimus nende vahel 2017. aasta mais.

91      Hagejatel avanes uuesti võimalus väljendada oma seisukohta selles küsimuses siis, kui nad esitasid oma märkused pikendamisaruande kavandi kohta. Asjaolule, et nad seda ei teinud, ei saa tugineda komisjoni vastu.

92      Järelikult anti hagejatele võimalus esitada menetluses tulemuslikult oma seisukohad seoses EFSA väidetava ettepanekuga tiraami klassifitseerimise kohta.

93      Punktides 75–92 eespool esitatud kaalutlustest nähtub, et vaidlustatud rakendusmääruse vastuvõtmise menetluse käigus ei toimunud mingit seesugust õigusrikkumist, mis tooks kaasa hagejate õiguse olla ära kuulatud rikkumise.

94      Järelikult tuleb viies väide tagasi lükata.

3.      Esimene väide, mille kohaselt on tehtud vormiviga, sest komisjon ei võtnud arvesse seda, et tiraami heakskiidu pikendamise taotlus võeti tagasi seoses kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks

95      Hagejad väidavad, et kuivõrd nad võtsid tagasi oma tiraami heakskiidu pikendamise taotluse seoses selle toimeaine kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks, siis ei oleks komisjon tohtinud võtta arvesse neid probleeme, mis seonduvad ainuüksi kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks ja millele EFSA oma järelduses viitas. Komisjon ei teinud vaatamata taotluse sellisele tagasivõtmisele nende sõnul aga mingit vahet tiraami kasutamisel lehtede/okaste pritsimiseks ja kasutamisel seemnete töötlemiseks.

96      Hagejad väidavad, et nii heakskiidu pikendamise menetluse algatamise kui ka läbivaatamise ulatuse (eeskätt asjaomaste toimeainete tüüpiliste kasutusviiside osas) kindlaksmääramise pädevus on toimeaine heakskiidu pikendamise taotlejal. Komisjon oleks pidanud määruse nr 1107/2009 ja rakendusmääruse nr 844/2012 kohaselt järgima hagejate esitatud taotlust, jäädes täpselt selle juurde; tiraami kasutamine lehtede/okaste pritsimiseks oli aga sellest taotlusest tagasi võetud.

97      Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

98      Sellega seoses tuleb esiteks rõhutada, et määrus nr 1107/2009 ei näe ette sellist olukorda, kus toimeaine heakskiidu pikendamise taotleja võtab oma taotluse tagasi seoses ühega tüüpilistest kasutusviisidest, millega seoses ta alguses taotluse esitas. Seoses dokumendiga, millele hagejad viitavad oma vastustes Üldkohtu küsimustele, st seoses dokumendiga „EFSA, Administrative guidance on submission of dossiers and assessment reports for the peer-review of pesticide active substances“, tuleb märkida, et selles dokumendis on küll selgitatud, et kui taotleja peaks mingil hetkel soovima oma taotluse tagasi võtta, peab ta teavitama sellest referentliikmesriiki kirjalikult ning andma sellest e-kirja teel teada ka EFSA‑le ja komisjonile. See dokument käsitleb aga menetlust, mis algab taotluse esitamisega ja lõppeb EFSA järelduse vastuvõtmise ning avaldamisega. Lisaks tuleb märkida, et kõnealune dokument pärineb 2019. aastast ja on seega vaidlustatud rakendusmääruse vastuvõtmisest hilisem. Pealegi ei näe see dokument ette heakskiidu pikendamise taotluse osalist tagasivõtmist. Lõpetuseks tuleb juhtida tähelepanu sellele, et selles dokumendis on täpsustatud, et taotluse tagasivõtmine pärast EFSA järelduse vastuvõtmist ei mõjuta kuidagi tehtud otsust, mis avaldatakse igal juhul EFSA Teatajas.

99      Teiseks tuleb tuvastada, et ühelt poolt on komisjon vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 12 täpsustanud, et hagejad avaldasid 18. mail 2018 soovi võtta heakskiidu pikendamise taotlus tagasi seoses tüüpiliste kasutusviisidega, mis seisnevad lehtede/okaste pritsimises. Teiselt poolt nägi komisjon selle rakendusmääruse põhjenduses 13 ette, et rakendusmäärust nr 540/2011 tuleb vastavalt muuta.

100    Kolmandaks tuleb kõigepealt uuesti märkida, et vaidlustatud rakendusmääruse puhul on tegemist üldkohaldatava aktiga (vt punkt 70 eespool), mis võeti vastu hagejate esitatud heakskiidu pikendamise taotluse alusel. Hagejad määrasid selles taotluses vabalt kindlaks ohu hindamise ulatuse, märkides ära kaks tüüpilist kasutusviisi.

101    Järgmiseks tuleb täheldada, et taotlus pikendada tiraami heakskiitu võeti seoses kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks tagasi 18. mail 2018, st pärast ohu hindamise lõpuleviimist, mis toimus EFSA 27. jaanuari 2017. aasta järelduse vastuvõtmisega.

102    EFSA tuvastas selles järelduses pealegi mitu ohtu seoses tiraami kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks ning eeskätt suure ägeda ohu tarbijatele ja töötajatele. Hagejad ei ole vaidlustanud oma hagis suure ägeda ohu olemasolu tarbijatele ja töötajatele.

103    Lisaks sellele seonduvad tiraami kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks seonduvad tuvastatud ohud juba turuleviidud toodetega. Seega hinnati tegelikku, mitte hüpoteetilist ohtu. Hagejate  seisukoht, mille kohaselt komisjon oleks pidanud sisuliselt kõrvaldama kõik viited kasutamisele pritsimiseks ning andma uue hinnangu seemnete töötlemisest lähtuvalt, oleks tinginud tiraami heakskiidu pikendamise kohta seisukoha võtmise viibimise.

104    Lõpetuseks tuleb märkida, et nagu nähtub määruse nr 1107/2009 põhjendusest 12, on komisjonil riskijuhtimise ülesanne ning ta peab tegema lõpliku otsuse toimeaine kohta. Komisjon asus käesolevas kohtuasjas riskijuhina seisukohale, et vaatamata hagejate argumentidele ei olnud lahendatud tiraamiga seotud probleeme ja eeskätt probleeme, mis seonduvad selle aine kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks. Komisjon nägi rakendusmääruse artiklis 5 samuti just riskijuhina ning tehtud tuvastustest kogu liidus kohaldatavate järelduste tegemiseks ette, et „[a]japikendus, mille liikmesriigid annavad kooskõlas [määruse nr 1107/2009] artikliga 46, on võimalikult lühike ja lõppeb hiljemalt 30. aprillil 2019 lehtede/okaste pritsimiseks kasutatavate taimekaitsevahendite puhul“.

105    Järelikult ei olnud komisjon vaatamata sellele, et hagejad võtsid osaliselt tagasi heakskiidu pikendamise taotluse, kohustatud võtma vaidlustatud rakendusmääruse aluseks ainuüksi põhjusi, mis on seotud tiraami kasutamisega seemnete töötlemiseks. Samuti ei olnud ta kohustatud tegema või laskma teha uut ohu hindamist, mis piirduks ainult tiraami kasutamisega seemnete töötlemiseks.

106    Hagejate argumendid, mille kohaselt on rikutud menetlusnorme või on üldisemalt tehtud vormiviga, tuleb seega tagasi lükata. Seetõttu tuleb esimene väide tagasi lükata.

4.      Teine ja kolmas väide, mille kohaselt tehti vastavalt ilmne hindamisviga ja rikuti määruse nr 1107/2009 artikli 4 lõiget 5

107    Teist ja kolmandat väidet tuleb analüüsida koos. Need väited on nimelt tihedalt seotud, sest kolmas väide käsitleb sisuliselt teise väite raames viidatud ilmse hindamisvea tagajärgi.

108    Täpsemalt väidavad hagejad teise väitega, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, sest tiraami heakskiidu pikendamise taotluse tagasivõtmine seoses kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks on üks juhtumi olulistest asjaoludest, mida oleks tulnud analüüsida hoolsalt ja erapooletult. Nad leiavad, et kuivõrd komisjon hindas tiraami kasutamist lehtede/okaste pritsimiseks ja kasutamist seemnete töötlemiseks koos, siis mõjutas see tema järeldust tiraami kohta.

109    Hagejad väidavad sellega seoses esiteks, et tiraami kasutamisel seemnete töötlemiseks esineb ainult oht lindudele ja imetajatele, mistõttu kokkupuutest DMCSiga tulenevat suurt ägedat ohtu tarbijatele, töötajatele ja veeorganismidele ei oleks tohtinud arvesse võtta, sest nad võtsid oma tiraami heakskiidu pikendamise taotluse tagasi osas, milles see puudutas tiraami kasutamist lehtede/okaste pritsimiseks.

110    Teiseks on hagejad seisukohal, et puudulik teave metaboliidi M1 kohta, mis ei võimaldanud tuletada ohu hindamise jaoks vajalikke jääkide määratlusi ja millele komisjon viitab vaidlustatud rakendusmääruses, käsitles vaid tiraami kasutamist lehtede/okaste pritsimiseks. Igal juhul viitavad nad ühele toimikule genotoksilisuse kohta, mille kohaselt see metaboliit ei ole genotoksiline. Nad märgivad sellega seoses, et „algne toimik“ ei sisaldanud metaboliidi jääkide määratlust, kuid et seda toimikut täiendati „uurimismenetluse“ raames nii, et ka selle metaboliidi jäägid hõlmati määratlusega. Nad leiavad, et sellisele arengule ei saa tugineda selleks, et vaielda vastu tiraami heakskiidu pikendamisele, ning et neile oleks tulnud anda võimalus esitada täiendavaid andmeid vastavalt komisjoni suunistele (7. oktoobri 2016. aasta dokument SANCO/2010/13170 rev. 14). Nad märgivad, et kõnealune metaboliit ei olnud maisiseemnete töötlemise seisukohast asjakohane, samas kui kõnealuse töötlemise näol on tegemist ainsa tüüpilise kasutamisviisiga.

111    Hagejad väidavad kolmandaks, et ühelt poolt DMCSiga kokkupuutest tulenev oht veeorganismidele ja teiselt poolt NDMA moodustumine joogivees olukorras, kus töödeldakse tiraami ning selle metaboliiti DMCSi sisaldavat pinna- ja põhjavett, on samuti seotud ainuüksi tiraami kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks. Nad täpsustavad sellega seoses, et tiraami kasutamisel seemnete töötlemiseks on DMCSi ja NDMA hinnanguline kontsentratsioon madalam sellest, mida peetakse liidus vastuvõetavaks. Seoses kokkupuutest DMCSiga tuleneva ohuga veeorganismidele väidavad hagejad, et EFSA ei ole seoses maisiga esile toonud ühtegi probleemi. Nad märgivad lisaks, et see oht seisneb „andmete puudumises“, mitte heakskiitu takistavas „kriitilises probleemis“. Seoses NDMA võimaliku moodustumisega joogivees lisavad hagejad, et liidu õigusnormid ei näe NMDA osas ette vastuvõetavat piirmäära. Nad viitavad selles osas nn toksikoloogilise ohutuskünnise lähenemisviisile, millest nende sõnul tuleneb, et NDMA hinnanguline kontsentratsioon joogivees pärast vee töötlemist on oluliselt väiksem seemnete töötlemise puhul. Lisaks sellele vaidlustavad hagejad põhimõtte „nii väikene kontsentratsioon, kui on mõistlikult võimalik saavutada“, kohaldamise komisjoni poolt NDMA vastuvõetava kontsentratsiooni hindamiseks; selle põhimõtte kohaselt peaks aine kontsentratsioon olema nii väikene, kui on mõistlikult võimalik saavutada, ning soovitavalt olematu, nagu seletas komisjon.

112    Hagejad leiavad neljandaks, et tiraam ei põhjusta mingeid probleeme endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste tõttu.

113    Hagejad on kolmanda väite raames seisukohal, et teise väite raames esile toodud komisjoni ilmne hindamisviga tõi kaasa määruse nr 1107/2009 artikli 4 lõike 5 rikkumise. Nad väidavad, et sellest sättest tuleneb, et toimeaine heakskiitmiseks piisab sellest, kui tõendatakse, et seda toimeainet saab mingil ühel moel kasutada ohutult. Hagejad aga leiavad, et tiraami kasutamine seemnete töötlemiseks on võimalik täiesti ohutult, mida nad enda sõnul ka tõendasid.

114    Hagejad on selles osas seoses ohuga lindudele ja imetajatele seisukohal, et see on ainus oht, mis kaasneb tiraami kasutamisega seemnete töötlemiseks. See oht on nende sõnul aga väike ja vastuvõetav ning sellest ei tulene seega mingeid probleeme. Hagejad tuginevad selles osas PHAs ära toodud referentliikmesriigi üldistele järeldustele, millest nende väitel nähtub, et seemnete töötlemisest tiraamiga ei tulene mingeid probleeme sellistele väikeimetajatele nagu närilised. Nad väidavad lisaks, et seda järeldust, mille märkuste esitamise perioodil kiitsid nende sõnul heaks kõik ülejäänud liikmesriigid, ei ole ära toodud ei EFSA järelduses ega komisjoni kontrolli aruandes tiraami kohta.

115    Hagejad rõhutavad, et EFSA tunnistas, et lindude ja imetajate küsimust võib hinnata liikmesriikide tasandil. Nad juhtisid repliigis ja kohtuistungil tähelepanu asjaolule, et komisjon ei analüüsinud ega selgitanud seda, miks ohu leevendamise meetmete kohaldamine oli vastuvõetamatu, eeskätt seoses maisiseemnete töötlemisega. Nad leiavad, et ohtu lindudele ja imetajatele võis hinnata liikmesriikide tasandil, sest see oht seondub jääkide ning väga konkreetsete alade lindude ja imetajatega. Nende väitel on põldudel kohaldatavate ohu leevendamise meetmete puhul väga tavaline anda need ülesanded edasi liikmesriikidele, sest eri liikmesriikide vahel võib olla erinevusi vastavalt esmatähtsatele liikidele, maastiku tüübile jne.

116    Seoses ohu hindamisega imetajatele üldiselt viitavad hagejad PHA‑le, millest nende sõnul nähtub, et see oht on väike. Nad väidavad lisaks, et tiraami linde ja imetajaid peletavaid omadusi on tõendanud nii nad ise toimikutes, mille nad esitasid, kui ka Euroopa, Ameerika Ühendriikide, India ja Uus-Meremaa kättesaadavad kirjandusallikad ning täiendavad publikatsioonid, mida referentliikmesriik võttis arvesse ning mis on loetletud PHAs. Nad lisavad, et ühelt poolt nende poolt läbi viidud selliste uuringute tulemused, mis käsitlevad jääkide kontsentratsiooni vähenemist seemnetes ja võrsetes, ning teiselt poolt kõrgema taseme väliuuringud, mis viidi läbi mõju hindamiseks seemnete töötlemiseks kasutamise tegelikele tingimustele vastava simulatsiooni abil, kinnitavad, et oht tiraamiga töödeldud seemneid söövatele lindudele on vastuvõetav.

117    Hagejad väidavad lisaks ja igal juhul, et seemnete töötlemise küsimus lindude ja imetajate seisukohast, mis on ära nimetatud EFSA järelduses, vastab ohule, mida ei olnud võimalik lõplikult kindlaks teha, kuid mida tuleb eristada probleemsetest valdkondadest, nii et seda küsimust on võimalik analüüsida ja see on võimalik lõplikult lahendada riigi tasandil.

118    Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

119    Esimesena tuleb analüüsida, kas puudulik teave, mis käsitleb metaboliiti M1, kokkupuutest DMCSiga veeorganismidele tulenevat ohtu ja NDMA võimalikku moodustumist joogivees, on ilmselgelt seotud ainult tiraami kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks, nagu seda väidavad hagejad.

120    Esiteks on metaboliiti M1 käsitleva puuduliku teabe osas vaidlustatud rakendusmääruse põhjenduses 8 selgitatud, et see andmete puudumine ei võimaldanud tuletada ohu hindamise jaoks vajalikke jääkide määratlusi, mistõttu ei olnud võimalik lõpule viia tarbijatele toidu kaudu avalduva ohu hindamist ega kehtestada jääkide piirnorme. Sellega seoses tuleb tuvastada, et nagu märkis komisjon oma vastuses menetlust korraldavatele meetmetele, tuleneb EFSA järeldusest, millele selles rakendusmääruses viidatakse, et puudub tiraami maisiseemnete töötlemiseks kasutamise hindamiseks vajalik teave jääkide kohta. EFSA on nimelt seisukohal, et kuna tiraami (konkreetsete) jääkide maisil analüüsimiseks ei piisanud selle ühendi osas kättesaadavatest andmetest stabiilsuse kohta ladustamise ajal, siis ei saa tehtud katseid jääkide kohta maisil ning tiraami (konkreetse) sisalduse analüüsi pidada kriitiliseks heaks põllumajandustavaks, mis on liidu põhja- ja lõunaosas kehtiv ning piisav. EFSA väitis sellega seoses, et tiraami (konkreetse) sisalduse kindlakstegemiseks oli vaja selliseid nõuetekohaseid katseid jääkide kohta maisil, mille raames jääkide proove analüüsitakse kohe pärast nende võtmist.

121    Teiseks tuleb seoses kokkupuutest DMCSiga tuleneva ohuga veeorganismidele märkida, et nagu täheldas komisjon kohtuistungil, tuleneb EFSA järeldusest, et kõigi asjakohaste kasutuste puhul oli välja toodud suur oht. Lisaks sellele nähtub kõnealusest järeldusest – nagu komisjon kohtuistungil samuti täheldas –, et andmete puudumine tuvastati ka seoses veeorganismide kokkupuutest DMCSiga viimastele tuleneva ohu osas seoses kõigi tüüpiliste kasutusviisidega.

122    Kolmandaks tuleb seoses võimaliku NDMA moodustumisega joogivees märkida, et tõendamaks, et DMCSi ja NDMA hinnanguline kontsentratsioon on madalam sellest, mida peetakse liidus seemnete töötlemise puhul vastuvõetavaks, ning et see kontsentratsioon arvutati üksnes seoses kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks, viitavad hagejad kokkuvõtlikule dokumendile, mille nad esitasid EFSA‑le 2016. aasta juulis. Nad väidavad, et see kokkuvõtlik dokument, mida EFSA analüüsis, käsitles vaid lehtede/okaste pritsimist, mitte seemnete töötlemist.

123    Sellega seoses nähtub EFSA järeldusest, et ta analüüsis tõepoolest seda dokumenti. Kuid EFSA leidis, et järeldus, millele taotleja selles dokumendis jõudis, oli sisuliselt, et vee töötlemise tagajärjel võib oodata NDMA moodustumist. Ta lisas, et referentliikmesriik ei olnud andnud selle NDMA moodustumist käsitleva teabe kohta üksikasjalikku, läbipaistvat ja sõltumatut hinnangut. Ta tuvastas sel moel lünga kõiki hinnatud tüüpilisi kasutusviise käsitlevates andmetes, mis tingis selle, et seda küsimust ei olnud võimalik lõplikult lahendada. Nagu märkis komisjon kohtuistungil, asus EFSA seega seisukohale, et kokkuvõtlik dokument on asjakohane kõigi hinnatud tüüpiliste kasutusviiside puhul. Lisaks sellele ei nähtu ilmselgelt sellest dokumendist, mille hagejad on lisanud oma vastustele menetlust korraldavatele meetmetele, et see käsitleks ainuüksi joogivee töötlemist pärast lehtede/okaste pritsimist. Igal juhul ei ole hagejad selgitanud, miks see dokument peaks puudutama ainult joogivee töötlemist pärast lehtede/okaste pritsimist. Seoses dokumendiga, mille hagejad lisasid hagile ning mida nad nimetavad 2016. aasta juuli kokkuvõtliku dokumendi „ajakohastuseks“, tuleb märkida, et see pärineb 2017. aasta augustist ning see esitati komisjonile 29. augustil 2017. Tuleb aga meenutada, et sel kuupäeval ei olnud rakendusmääruse nr 844/2012 artiklite 12 ja 14 alusel mingit võimalust esitada uusi andmeid, täiendavat teavet ega märkusi (vt punkt 87 eespool). Igal juhul ei nähtu sellest dokumendist, et NDMA moodustumine oleks seemnete töötlemise korral välistatud siis, kui tiraami ja selle metaboliiti DMCS sisaldavat pinna- ja põhjavett töödeldakse.

124    Sellest tuleneb, et vastupidi hagejate väidetele ei ole punktis 119 eespool nimetatud probleemid ja andmete puudumine ilmselgelt seotud ainult tiraami kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks.

125    Teisena tuleb analüüsida, kas – nagu seda väidavad sisuliselt hagejad – komisjon tegi faktiliste asjaolude hindamisel ilmse hindamisvea, sest ta tugines vaidlustatud rakendusmääruses seemnete töötlemist puudutavas osas asjaolule, et metaboliiti M1, kokkupuutest DMCSiga tulenevat ohtu veeorganismidele ning võimatust välistada NDMA moodustumine joogivees käsitlev kättesaadav teave on puudulik.

126    Esiteks märgivad hagejad metaboliiti M1 käsitleva kättesaadava teabe puudulikkusega seoses, et hindamismenetluse käigus tehti ettepanek muuta jääkide määratlust nii, et see hõlmaks ka seda metaboliiti, mida „algses toimikus“ nimetatud ei olnud. Nad väidavad, et jääkide määratluse selline areng ei saa takistada tiraami heakskiidu pikendamist seoses kasutamisega seemnete töötlemiseks, sest see metaboliit ei ole nende sõnul selle kasutuse puhul asjakohane.

127    Ehkki metaboliit M1 ei ole maisi puudutava konkreetse tüüpilise kasutusviisi puhul asjakohane, nagu möönab ka komisjon, märgib viimane selles kontekstis siiski, et kättesaadava teabe alusel ei olnud võimalik hinnata maisi ohtlikkust tarbijatele ning et maisi puhul seemnete töötlemiseks kasutamise jaoks ei olnud võimalik kindlaks määrata ühtegi jääkide piirväärtust. Komisjon tugineb selle väite põhistamiseks EFSA järeldusele, millest tuleneb, et „võttes arvesse seda, et tarbijate kokkupuute üldise hindamise lõpuleviimiseks puuduvad andmed, ei ole võimalik välja pakkuda ühtegi tiraami (konkreetsete) jääkide maisil piirväärtust“.

128    Sellega seoses tuleb tõdeda, et kui hagejad vaidlustavad asjaomase väite, tuginevad nad teabele jääkide kohta maisis, mille nad väidetavalt edastasid ja mida väidetavalt ei hinnatud mitte sellest jääkide määratlusest lähtuvalt, mida EFSA kasutas tiraami hindamisel selle heakskiidu pikendamise kontekstis, vaid teabe edastamise ajal kehtinud jääkide määratlusest lähtuvalt. Isegi juhul, kui hagejad arvasid, et jääkide määratlus jääb tiraami heakskiidu pikendamise kontekstis toimuva tiraami hindamise jooksul kogu aeg samaks, ei ole nad sellist ootust kuidagi põhjendanud.

129    Teiseks märgivad hagejad veeorganismide kokkupuutest DMCSiga viimastele tuleneva suure ohu olemasolu kohta kõigepealt, et EFSA järelduse tabeli 5 kohaselt ei asutud seisukohale, et maisi puudutavas osas oleks probleeme seoses ohuga veeorganismidele. Komisjon selgitas sellega seoses kohtuistungil, ilma et hagejad oleks talle vastu vaielnud, miks jäeti maisi puudutavas osas nimetamata oht veeorganismidele. Neist selgitustest nähtub, et kui algse analüüsi raames tuvastatakse, et esineb suur oht, ning kui metaboliiti peetakse lähtekemikaalist üle kümne korra ohtlikumaks, siis ei kanna EFSA oma praktika kohaselt seda oma probleemide tabelisse. Sellisel juhul lähtutakse hindamisel kõige halvemast stsenaariumist ja tuvastatud ohtu võib käsitleda siis, kui on esitatud andmed toksilisuse kohta; hagejad aga neid andmeid ei esitanud.

130    Järgmiseks väidavad hagejad, et hinnang anti alguses lehtede/okaste pritsimisel asjakohaste kasutusmääradega. Nad täpsustavad seoses pinnavee puhul eeldatava kontsentratsiooniga keskkonnas, et see on oluliselt suurem pärast kasutamist lehtede/okaste pritsimiseks kui seemnete töötlemist. Sellega seoses tuleb märkida, et asjaolu, et sisaldus on väiksem tiraami kasutamise korral seemnete töötlemiseks, ei sea kuidagi kahtluse alla asjaolu, et EFSA tuvastas andmete puudumise seoses veeorganismide kokkupuutest DMCSiga viimastele tuleneva suure ohuga.

131    Lõpetuseks tuleb märkida seoses hagejate argumendiga, mille kohaselt see oht seisneb „andmete puudumises“, mitte heakskiitu takistavas „kriitilises probleemis“, et nagu väidab sisuliselt komisjon, ei tähenda see, kui puuduvad andmed või kui on tegemist olukorraga, kus ohtu ei saa lõplikult kindlaks teha, et ohtu ei ole tuvastatud, vaid see võib lihtsalt viidata sellele, et lisaks tuvastatud ohule on ka taotleja jätnud esitamata piisava teabe ohutuse tõendamiseks. Nagu sai märgitud punktis 57 eespool, peab nimelt taotleja heakskiidu saamiseks tõendama, et heakskiitmise tingimused on täidetud, mitte komisjon ei pea heakskiidu andmata jätmiseks tõendama, et need tingimused ei ole täidetud.

132    Kolmandaks tuleb märkida järgmist seoses NDMA võimaliku moodustumisega joogivees – konkreetsemalt seoses hagejate argumentidega, mille kohaselt liidu tasandil puudub vastuvõetav piirmäär NDMA aktsepteeritava kontsentratsiooni hindamiseks – ja seoses komisjoni poolt selles osas põhimõtte „nii väikene kontsentratsioon, kui on mõistlikult võimalik saavutada“ (vt punkt 111 eespool), kohaldamisega. Vastuses menetlust korraldavatele meetmetele vaidlustas komisjon hagejate poolt NDMA vastuvõetava kontsentratsiooni pinnavees tõendamiseks kasutatud piirväärtuse. Ta märkis ühelt poolt, et hagejate nn toksikoloogilise ohutuskünnise lähenemisviisi ei tohiks kasutada selliste väga aktiivsete kantserogeensete ainete puhul nagu ühendid N-nitrosamiinid, mille hulka NDMA kuulub. Ta viitab selles osas EFSA teaduskomitee 2012. aasta arvamusele toksikoloogiliste ohutuskünniste kohta. Teiselt poolt vaidlustab ta piirväärtuse, mille hageja pakkus välja hagis ning mis tugineb toiduga kokku puutuvaid materjale, ensüüme, lõhna- ja maitseaineid ning abiaineid uuriva EFSA rühma arvamusele, mis lisati hagile ja mis avaldati 1. märtsil 2016; see arvamus käsitleb selliste ainete kindlakstegemist kantserogeensust käsitleva andmebaasi abil, mis on eriti problemaatilised isegi juhul, kui neid neelatakse alla vähem kui 0,0025 μg 1 kg kehakaalu kohta päevas. Ta väidab sellega seoses, et see dokument kinnitab, et nn toksikoloogilise ohutuskünnise lähenemisviis ei ole kohaldatav, sest NDMA on eriti problemaatiline aine isegi juhul, kui seda neelatakse alla toksikoloogilisele ohutuskünnisele vastavas või sellest väiksemas koguses.

133    Arvestades komisjoni märkusi, millele hagejad vastu ei vaielnud, ning ilma et oleks vaja võtta seisukohta komisjoni poolt kostja vastuses viidatud põhimõtte „nii väikene kontsentratsioon, kui on mõistlikult võimalik saavutada“, kohaldamise kohta, tuleb asuda seisukohale, et lähenemisviis, mida hagejad järgisid hindamaks NDMA vastuvõetavat taset joogivees, ei tõenda, et NDMA hinnanguline kontsentratsioon joogivees pärast vee töötlemist oleks seemnete töötlemise puhul oluliselt väiksem, nii et ainus probleem seonduks tiraami kasutamisega lehtede/okaste pritsimiseks, nagu seda väidavad hagejad.

134    Sellest tuleneb, et hagejad ei ole tõendanud, et komisjon tegi faktiliste asjaolude hindamisel ilmse hindamisvea, sest ta tugines vaidlustatud rakendusmääruses seemnete töötlemist puudutavas osas asjaolule, et metaboliiti M1, kokkupuutest DMCSiga tulenevat ohtu veeorganismidele ning võimatust välistada NDMA moodustumine joogivees käsitlev kättesaadav teave on puudulik.

135    Kolmandaks tuleb uurida, kas komisjon tegi ilmse hindamisvea – nagu seda väidavad hagejad –, kui ta keeldus möönmast, et tegemist on vastuvõetava ohuga lindudele ja imetajatele ning et sellega seoses on igal juhul võimalik kohaldada ohu leevendamise meetmeid, eeskätt liikmesriikide tasandil.

136    EFSA järeldusest nähtub, et seoses konkreetsemalt kasutamisega maisiseemnete töötlemiseks määrati hinnanguliselt kindlaks kriitiline söödamaa, kuid et eksperdid asusid isegi seda teavet paralleelselt olemasoleva kvantitatiivse hinnanguga ohule arvesse võttes ühiselt seisukohale, et ei ole võimalik tuvastada väikest ohtu tüüpiliste kasutusviiside puhul. Sellest tulenevalt leidsid eksperdid, et ohu lindudele ja imetajatele põhjalikumaks analüüsimiseks puuduvad andmed.

137    Lisaks sellele tuleb märkida, et nagu täheldas komisjon, loetakse pikaajalist ohtu lindudele ja imetajatele vastuvõetavaks, kui toksilisuse/kokkupuute suhe on suurem kui 5. Toimikust aga nähtub, et EFSA leitud arvud olid linde ja imetajaid puudutavas osas sellest oluliselt väiksemad. Nimelt täpsustas komisjon menetlust korraldavatele meetmetele vastates, et kõnealused arvud on järgmised: 0,47 kaelustuvi puhul, 2,77 seemnetoiduliste väikelindude puhul ja 0,06 (või 0,012, nagu komisjon parandas menetlust korraldavate meetmete raames) lääne-metshiire puhul.

138    Selles kontekstis tuleb lisada – nagu märkis komisjon vastuses menetlust korraldavatele meetmetele –, et hagejate poolt komisjonile 7. detsembri 2017. aasta esitlevas dokumendis ja 2018. aasta teabelehel esitatud uued andmed ei kinnitanud samuti vastuvõetavat ohtu imetajatele. Nimelt oli 7. detsembri 2017. aasta esitleva dokumendi kohaselt hagejate poolt selle ohuga seoses arvutatud uus toksilisuse/kokkupuute suhe 0,39; nagu komisjon õigesti märkis, oli see endiselt oluliselt väiksem vastuvõetavast suhtest, milleks oli määratud 5.

139    Seda asjaolu ei sea kahtluse alla hagejate argument, mille kohaselt tiraami kaasreferentliikmesriik, st Belgia Kuningriik, asus seisukohale, et linde ja imetajaid puudutavad andmed võimaldasid tõendada vastuvõetavat ohtu. Hagejad viitasid sellega seoses Belgia Kuningriigi 2018. aasta juuni märkustele hagejate esitatud uute uuringute võimaliku mõju kohta järeldusele, mis tehakse seoses ohuga lindudele ja imetajatele tiraami kasutamisel maisiseemnete töötlemiseks. See liikmesriik täheldas aga oma märkustes, et nende uuringute katsemeetodeid ei olnud üksikasjalikult hinnatud, mistõttu ei olnud võimalik teha otsust nende uuringute arvessevõetavuse kohta ohu hindamisel. Nagu märkis komisjon vastuses menetlust korraldavate meetmete raames esitatud küsimustele, tuleneb neist märkustest pealegi, et asjaomasel liikmesriigil oli kahtlusi seoses sellega, kas imetajate osas läbi viidud väliuuring oli piisav tõendamaks, et pikaajaline oht imetajatele on vastuvõetav.

140    Seoses hagejate argumendiga, mis käsitleb ohu leevendamise meetmete kasutamist, tuleb märkida, et on tõsi – nagu nad väidavad –, et EFSA täheldas oma järeldustes konkreetselt seoses tiraami kasutamisega maisiseemnete töötlemiseks, et referentliikmesriik oli teinud ettepaneku teatavate ohu leevendamise meetmete kohta, mille kohaldamine liikmesriikide tasandil on mõeldav. Nagu märgivad hagejad, tuleneb 2016. aasta novembri ajakohastatud PHAst, et referentliikmesriik pakkus välja järgmised ohu leevendamise meetmed lindude ja imetajate kaitseks: ühelt poolt tuli toode täielikult pinnasesse segada, veendudes, et see on nii ka vagude otsades, ning teiselt poolt tuli kogu kogemata maha pudenenud toode üles korjata.

141    Kuid rakendusmääruse nr 844/2012 artikli 14 lõike 1 teisest lõigust tuleneb, et komisjon ei ole referentliikmesriigi järeldustega seotud, kuigi ta peab neid „arvesse võtma“ pikendamisaruandes, mis oli vaidlustatud rakendusmääruse aluseks, nagu ta peab arvesse võtma ka EFSA järeldust. Sellist arvessevõtmist ei saa siiski tõlgendada nii, et komisjon on kohustatud järgima kõigis küsimustes referentliikmesriigi järeldusi, ehkki need on küll hindamise lähtepunktiks ja seega hindamisel olulised.

142    Nagu komisjon õigesti märgib, ei võimalda kumbki referentliikmesriigi poolt väljapakutud meetmetest, mis on ära toodud punktis 140 eespool, igal juhul leevendada ohtu lindudele, mis tuvastati seoses idanevate võrsetega. Lisaks sellele nähtub toimikust, et kaks liikmesriiki, st Rootsi Kuningriik ja Taani Kuningriik, asusid oma vastavalt 9. juuni 2017. aasta ja 1. septembri 2017. aasta e-kirjades komisjonile seisukohale, et osa referentliikmesriigi poolt väljapakutud meetmetest ei olnud „realistlikud“ ning et „ei olnud tõendatud ühtegi lindudele ja imetajatele ohutut kasutust“.

143    Peale selle tõendavad need e-kirjad lisaks, et ohu lindudele ja imetajatele leevendamise meetmeid arutati alalises komitees. Lisaks sellele annab sellise arutelu toimumisest tunnistust ka see, et ohu leevendamise meetmete kasutamise võimalus oli üks põhjustest, miks nii alaline komitee kui ka apellatsioonikomitee ei andnud arvamust (vt punkt 31 eespool). Neil asjaoludel ei saa nõustuda hagejate väitega, et komisjon jättis maisiseemnete töötlemist puudutavas osas analüüsimata ohu leevendamise meetmed.

144    Mis puutub aga hagejate argumenti, et komisjon ei selgitanud, miks ohu leevendamise meetmed olid maisiseemnete töötlemisega seoses vastuvõetamatud, tuleb rõhutada, et komisjon võis riskijuhtimise valdkonnas pädeva asutusena selle küsimuse vaidlustatud rakendusmääruses kehtivalt kõrvale jätta põhjendusel, et ei olnud esitatud ühtegi tõendit tõendamaks, et sellised meetmed langetavad ohu lindudele ja imetajatele vastuvõetavale tasemele.

145    Hagejad ei ole seega tõendanud, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta tugines vaidlustatud rakendusmääruses EFSA järeldusele, et seemnete tiraamiga töötlemisest tuleneb suur oht lindudele ja imetajatele. Nad ei ole tõendanud ka seda, et komisjon tegi ilmse hindamisvea, kui ta keeldus möönmast, et oht lindudele ja imetajatele on vastuvõetav.

146    Lõpetuseks tuleb neljandaks märkida seoses hagejate argumendiga, mille kohaselt tiraam ei põhjusta mingeid probleeme endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste tõttu, et komisjon märkis kohtuistungil – ilma et hagejad oleks talle selles osas vastu vaielnud –, et endokriinsete häirete küsimus ei olnud tiraami heakskiidu pikendamise kohta otsuse tegemisel otsustav ega määrav. Isegi juhul, kui tiraam ei põhjusta mingeid probleeme endokriinsüsteemi häireid põhjustavate omaduste tõttu, nagu väidavad hagejad, ei oleks tiraami heakskiidu pikendamise menetlus saanud niisuguses olukorras viia teistsuguse tulemuseni, võttes arvesse punktides 124, 134 ja 145 eespool tehtud järeldusi.

147    Eelnevat arvestades tuleb teine ja kolmas väide tagasi lükata.

5.      Neljas väide, mille kohaselt tiraami klassifitseerimise ettepanek tehti ultra vires

148    Hagejad väidavad, et EFSA toimis ultra vires, sest ta tegi ettepaneku klassifitseerida tiraam 2. kategooria kantserogeeniks. Nad täpsustavad, et komisjoni poolt EFSA‑le antud volitus analüüsida tiraami ei anna EFSA‑le õigust teha klassifitseerimisettepanekuid. Hagejad märgivad, et määruse nr 1272/2008 kohaselt on ainete klassifitseerimiseks või ümberklassifitseerimiseks pädev asutus Euroopa Kemikaaliamet (ECHA).

149    Nad leiavad, et EFSA klassifitseerimisettepanek mõjutas kahjulikult komisjoni hinnangut, eeskätt seoses joogivee ja toksilisusega imetajatele. Hagejad viitavad sellega seoses EFSA järelduse tabelile 5 ning 9. ja 10. leheküljele, kus nende sõnul on selgelt juttu tiraami klassifitseerimisest 2. kategooria kantserogeeniks. Nad väidavad, et kui seda klassifikatsiooni ei oleks arvesse võetud, ei oleks EFSA lugenud vastuvõetamatuks nelja kaheksast kokkupuutest.

150    Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

151    Tuleb uurida, kas EFSA toimis ultra vires, nagu väidavad hagejad, kui ta tegi ettepaneku klassifitseerida tiraam 2. kategooria kantserogeeniks.

152    Esiteks on tõsi, et EFSA‑l puudub pädevus teha määruse nr 1272/2008 alusel ettepanekuid ja otsuseid seoses taimekaitsevahendites sisalduvate ainetega seonduvate ohtude klassifitseerimisega. Nimelt ei ole EFSA‑l selle määruse sätete kohaselt mingit rolli iseklassifitseerimisel, mida saavad teha üksnes asjaomase aine kõik tootjad, importijad ja allkasutajad, ega harmoniseeritud klassifitseerimisel, mille kohta võivad teha ettepaneku eespool nimetatud isikud või liikmesriigi pädev asutus ning mille kohta ECHA annab arvamuse, et määrata õigesti kindlaks ainetega kaasnevad ohud ja neist nõuetekohaselt teavitada (põhjendus 10) ning hõlbustada kauplemist nii siseturul kui ka ülemaailmselt (põhjendused 4 ja 5).

153    Ent EFSA järeldusest ei nähtu, et ta oleks teinud ettepaneku klassifitseerida tiraam 2. kategooria kantserogeeniks. Nimelt piirdus EFSA oma järelduses märkusega, et seoses tiraami toksilisusega imetajatele „on eksperdid jõudnud ühisele seisukohale, et tuleb teha ettepanek klassifitseerida see 2 H351. kategooria kantserogeeniks maksaraku adenoomi ja C-rakkude adenoomi tõttu, võttes arvesse asjaolu, et määruses nr 1272/2008 ette nähtud kriteeriumide kohaselt on soovitatav võtta arvesse ka healoomulisi kasvajaid“ (vt punkt 20 eespool).

154    Teiseks tuleb märkida, et see, kas toimeaine on klassifitseeritud või peaks olema klassifitseeritud konkreetsesse ohuklassi, võib olla oluline mitte ainult ainetega kaasnevate ohtude kindlaksmääramisel ja neist teavitamisel vastavalt määrusele nr 1272/2008, vaid ka selle väljaselgitamisel, kas toimeaine vastab määruse nr 1107/2009 artiklis 4 ette nähtud heakskiitmise kriteeriumidele. Nimelt on määruses nr 1272/2008 ja määruses nr 1107/2009 ette nähtud menetlused eraldiseisvad. Ühelt poolt on ettevõtjad kohustatud määruse nr 1272/2008 kohaselt klassifitseerima ja märgistama ained või segud teataval moel ning ECHA on pädev asutus ainete ohtlikeks klassifitseerimiseks või ümberklassifitseerimiseks. Teiselt poolt kontrollitakse määruse nr 1107/2009 raames toimeaineid nende turuleviimiseks heakskiidu andmiseks, sealhulgas hinnates seda, kas need vastavad objektiivsetele ohukategooriatele või- klassidele; viimast hindab EFSA.

155    Kolmandaks tuleb märkida, et kuivõrd ettepanek anda ainele klassifikatsioon, mille osas eksperdid olid jõudnud üksmeelele, käsitles tiraami klassifitseerimist 2. kategooria kantserogeenseks aineks, siis ei takistanud selline arvamus iseenesest tiraami heakskiidu pikendamist.

156    Kuivõrd EFSA ei teinud tiraami 2. kategooria kantserogeeniks klassifitseerimise ettepanekut, siis ei takistanud järelikult miski tal viidata oma järelduses ekspertide üksmeelsele arvamusele, et tuleks teha ettepanek klassifitseerida tiraam 2. kategooria kantserogeeniks. Seega tuleb tulemusetuna tagasi lükata hagejate argumendid, mille kohaselt komisjoni poolt EFSA‑le antud volitus analüüsida tiraami ei anna EFSA‑le õigust teha klassifitseerimisettepanekuid, ning et pädev asutus ainete klassifitseerimiseks või ümberklassifitseerimiseks määruse nr 1272/2008 kohaselt on ECHA.

157    Eelnevaga arvestades ei saa seega EFSA‑le ette heita, et ta toimis ultra vires, st vastuolus määruses nr 1272/2008 ettenähtuga.

158    Neil asjaoludel ning arvestades, et hagejad piirduvad neljandas väites sellega, et vaidlustavad EFSA pädevuse teha ettepanek klassifitseerida tiraam 2. kategooria kantserogeenseks aineks, ei ole vaja teha otsust hagejate argumentide kohta, mis käsitlevad EFSA klassifitseerimisettepaneku kahjulikku mõju komisjoni hinnangule, eeskätt seoses joogivee ja toksilisusega imetajatele.

159    Ehkki viide ekspertide arvamusele tiraami klassifitseerimise kohta 2. kategooria kantserogeenseks aineks on ära toodud EFSA järelduse selles osas, mis käsitleb toksilisust imetajatele, ei tulene sellest järeldusest ja Üldkohtule esitatud toimikust tervikuna igal juhul ilmselgelt, et ekspertide tehtud klassifitseerimisettepaneku esitamine oleks kuidagi mõjutanud seda, kuidas EFSA hindas ohtu imetajatele, ja eeskätt seda, kuidas määrati kindlaks eespool punktis 21 nimetatud piirväärtus. Toimikust ei nähtu ilmselgelt ka see, et joogiveega seonduvad probleemid sõltuksid otsustavalt ekspertide arvamusest tiraami klassifitseerimisettepaneku esitamise kohta.

160    Järelikult tuleb neljas väide tagasi lükata.

6.      Kuues väide, mille kohaselt on rikutud ettevaatuspõhimõtet, proportsionaalsuse põhimõtet ja võrdse kohtlemise põhimõtet

161    Hagejad väidavad kõigepealt, et vaidlustatud rakendusmäärus on ebaproportsionaalne, sest see põhjustab taotletavate eesmärkidega võrreldes ülemääraseid ebameeldivusi, samas kui komisjon oleks võinud otsustada muude meetmete kasuks, mis oleksid võimaldanud tiraami heakskiidu pikendamist sobiva ohu hindamise alusel. Nad viitavad juriidilistele valikutele, mis tulenevad määruse nr 1107/2009 artiklitest 6, 21 ja 78 ning mis nende sõnul võimaldavad leevendada kartusi seoses ohu hindamisega lindudele ja imetajatele. Komisjon olevat kõik need valikud välistanud, ilma et ta oleks esitanud selleks õiguslikult vastuvõetavat põhjust.

162    Järgmiseks väidavad hagejad ettevaatuspõhimõtte rikkumise etteheitega seoses, et komisjon viitab seoses tarbijatele toidu kaudu avalduva ohuga oma hinnangus kaudselt sellele põhimõttele. Nad heidavad komisjonile ette, et ta ei analüüsinud mõju vastavalt komisjoni teatisele ettevaatuspõhimõtte kohaldamise kohta (KOM(2000) 1 (lõplik); edaspidi „teatis ettevaatuspõhimõtte kohta“), võrreldes kavandatud tegevuse kõige tõenäolisemaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi tegevusetuse kõige tõenäolisemate positiivsete ja negatiivsete tagajärgedega neist liidule nii lühi- kui ka pikaajaliselt tuleneva kogukulu seisukohast. Nad märgivad lisaks, et kohustus analüüsida mõju on osaks üldpõhimõttest, mis on kohaldatav iga kord, kui komisjon sellele põhimõttele tugineb.

163    Lõpetuseks väidavad hagejad seoses võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, et kui komisjon hindas vase fungitsiidseid ühendeid, mille puhul oli kindlaks tehtud kolm probleemset kriitilist valdkonda, siis pikendas ta nende heakskiitu, samas kui käesolevas kohtuasjas tehti tiraami puhul kindlaks ainult üks probleemne kriitiline valdkond. Hagejad märgivad repliigis lisaks, et metoksüfenosiidi heakskiitu pikendati nii, et seda saab kasutada üksnes köögi- ja puuviljade kasvuhoonetes, probleemide tõttu, mis seonduvad eeskätt metabolismi, endokriinseid häireid põhjustava mõju ja mõjuga vee töötlemisele.

164    Komisjon vaidleb hagejate argumentidele vastu.

a)      Proportsionaalsuse põhimõtte väidetav rikkumine

165    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab liidu õiguse üldpõhimõtete hulka kuuluv proportsionaalsuse põhimõte, et liidu institutsioonide tegevus ei läheks kaugemale sellest, mis on asjaomaste õigusnormidega seatud õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobiv ja vajalik, kusjuures juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet ning tekitatud ebameeldivused ei tohi olla seatud eesmärkidega võrreldes ülemäärased (vt 9. septembri 2011. aasta kohtuotsus Dow AgroSciences jt vs. komisjon, T‑475/07, EU:T:2011:445, punkt 279 ning seal viidatud kohtupraktika).

166    Lisaks sellele tuleb meenutada, et komisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus selliste riskijuhtimismeetmete võtmisel, mis eeldavad poliitiliste valikute tegemist ja keerulisi tehnilisi hinnanguid (vt punktid 52–56 eespool). Järelikult võib selles valdkonnas võetud meetme õiguspärasust mõjutada vaid selle meetme ilmselge sobimatus komisjoni poolt taotletava eesmärgi saavutamiseks (vt selle kohta 9. septembri 2011. aasta kohtuotsus Dow AgroSciences jt vs. komisjon, T‑475/07, EU:T:2011:445, punkt 280 ning seal viidatud kohtupraktika).

167    Hagejate argumente arvestades tuleb käesolevas kohtuasjas kontrollida, kas komisjon oli proportsionaalsuse põhimõtte järgimiseks kohustatud kasutama määruse nr 1107/2009 artiklites 6, 21 ja 78 ette nähtud võimalusi, mis võimaldasid tiraami heakskiitu pikendada ja seega valida vähem piirava meetme.

168    Esiteks tuleb seoses määruse nr 1107/2009 artikliga 6 märkida, et see säte näeb ette tingimused ja piirangud, mille võib seada toimeaine heakskiidule. Hagejad viitavad konkreetsemalt selle artikli punktidele f ja j.

169    Sellega seoses nähtub määruse nr 1107/2009 artikli 6 punktist f ühelt poolt, et heakskiidu võib seada sõltuvusse „täiendava kinnitava teabe esitami[sest] liikmesriikidele, komisjonile ja [EFSA‑le], kui hindamisprotsessi käigus või uute teaduslike ja tehniliste teadmiste tulemusena kehtestatakse uusi nõudeid“. Hagejad on seisukohal, et pikaajalise ohu imetajatele hindamisel aluseks võetud piirväärtuse vähendamist (vt punkt 21 eespool) tuleb pidada uueks andmenõudeks, mis tuleneb komisjoni 1. märtsi 2013. aasta määrusest (EL) nr 283/2013, milles sätestatakse toimeainete andmenõuded vastavalt määrusele nr 1107/2009 (ELT 2013, L 93, lk 1).

170    Komisjon märkis sellega seoses kohtuistungil, ilma et hagejad oleks talle vastu vaielnud, et nõue, millele hagejad viitavad, jõustus 2013. aastal, samas kui hagejad esitasid toimiku tiraami heakskiidu pikendamiseks 2014. aasta novembris (vt punkt 16 eespool). Seega ei saa asuda seisukohale, et see nõue kehtestati „hindamisprotsessi käigus“.

171    Teiselt poolt tuleb seoses määruse nr 1107/2009 artikli 6 punktiga j märkida, et sellest tuleneb, et toimeaine heakskiidu võib seada sõltuvusse „mis tahes muud[est] eritingimus[test], mis tulenevad [selle] määruse raames kättesaadavaks tehtud teabe hindamisest“. Hagejad väidavad, et see säte võib võimaldada „esitada uued andmed, mis selgitavad ohu lindudele ja imetajatele hindamist“, eeskätt andmed, mis esitati 23. jaanuari 2018. aasta teabelehel.

172    Sellega seoses tuvastati eespool punktis 137, et uued andmed, mille hagejad komisjonile esitasid, sealhulgas need, mis esitati 23. jaanuari 2018. aasta teabelehel, ei kinnitanud vastuvõetavat ohtu lindudele ja imetajatele. Lisaks sellele tehti punktis 145 eespool järeldus, et hagejad ei olnud tõendanud, et oht lindudele ja imetajatele oli tiraami lehtede/okaste pritsimise korral suurem kui seemnete töötlemisel selle ainega.

173    Järelikult ei ole hagejad tõendanud, et vaidlustatud rakendusmäärus oli ilmselgelt sobimatu selle aktiga taotletavate tervise ja keskkonna kaitse eesmärkide saavutamiseks, sest komisjon ei kasutanud määruse nr 1107/2009 artikli 6 punktides f ja j ette nähtud võimalusi.

174    Teiseks tuleb seoses määruse nr 1107/2009 artikliga 21 täheldada, et see säte annab komisjonile õiguse toimeaine heakskiit igal ajal pärast selle heakskiitmist läbi vaadata, võttes arvesse uusi teaduslikke ja tehnilisi teadmisi. Hagejad leiavad, et seda sätet on võimalik kohaldada pärast pikendamismenetlust või sellega samal ajal.

175    Isegi juhul, kui läbivaatamismenetluse võib läbi viia pikendamismenetlusega samal ajal, piisab selles osas komisjoni eeskujul tähelepanu juhtimisest asjaolule, et hagejad taotlesid komisjonilt määruse nr 1107/2009 artikli 21 kohaldamist selleks, et pärast EFSA järelduse vastuvõtmist oleks võimalik arvesse võtta täiendatavat teavet lindude ja imetajate kohta. Arvestades seda, mis sai punktis 138 eespool tuvastatud, ei ole hagejad tõendanud sellise uue teabe olemasolu, millest nähtuks vastuvõetav oht lindudele ja imetajatele. Järelikult ja samal põhjusel, miks leiti punktis 173 eespool, et vaidlustatud rakendusmäärus ei ole ilmselgelt sobimatu selle aktiga taotletavate tervise ja keskkonna kaitse eesmärkide saavutamiseks, võib asuda seisukohale, et komisjon ei rikkunud õigusnorme, kui ta jättis kasutamata selles sättes ette nähtud võimaluse.

176    Kolmandaks väidavad hagejad seoses määruse nr 1107/2009 artikliga 78, et sellele võib tugineda kõnealuse määruse artikli 6 punkti f või j kohaldamiseks. Arvestades punktis 173 eespool tehtud järeldust nende sätete kohaldamise kohta, tuleb argument selle määruse artiklile 78 tuginemise kohta edutuna tagasi lükata.

177    Eelnevaga arvestades ei ole hagejad tõendanud, et vaidlustatud rakendusmäärus on ilmselgelt sobimatu selle aktiga taotletavate tervise ja keskkonna kaitse eesmärkide saavutamiseks.

b)      Ettevaatuspõhimõtte väidetav rikkumine

1)      Sissejuhatavad märkused ettevaatuspõhimõtte kohta

178    Sissejuhatuseks tuleb märkida, et kuigi ELTL artikli 191 lõikes 2 on ette nähtud, et keskkonnapoliitika rajaneb eelkõige ettevaatuspõhimõttel, kohaldatakse seda põhimõtet ka teiste liidu poliitikate raames, eeskätt rahvatervise kaitse poliitika raames ja juhul, kui liidu institutsioonid võtavad ühise põllumajandus- või siseturupoliitika rakendamisel meetmeid inimeste tervise kaitseks (vt 1. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Blaise jt, C‑616/17, EU:C:2019:800, punkt 41 ja seal viidatud kohtupraktika).

179    Seega peab liidu seadusandja selliseid taimekaitsevahendite turulelaskmise eeskirju vastu võttes nagu need, mis on kehtestatud määruses nr 1107/2009, järgima ettevaatuspõhimõtet, et eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 35 ning ELTL artikli 9 ja artikli 168 lõike 1 kohaselt tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse (vt 1. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Blaise jt, C‑616/17, EU:C:2019:800, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).

180    Ettevaatuspõhimõte tähendab, et kui on kahtlusi ohu inimeste tervisele olemasolu või ulatuse osas, võib võtta kaitsemeetmeid, ilma et oleks vaja ära oodata ohu tegelikkuse ja tõsiduse täielikku tõendamist (vt 1. oktoobri 2019. aasta kohtuotsus Blaise jt, C‑616/17, EU:C:2019:800, punkt 43 ja seal viidatud kohtupraktika).

181    Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on liidu institutsioonidel inimeste tervise kaitseks võetavate meetmete rakendamisel ulatuslik kaalutlusruum taotletavate eesmärkide määratlemisel ning sobivate meetmete valikul (vt 11. veebruari 2015. aasta kohtuotsus Hispaania vs. komisjon, T‑204/11, EU:T:2015:91, punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika).

182    Eespool punktides 178–181 viidatud kaalutlused on analoogia alusel kohaldatavad ka teiste määruse nr 1107/2009 artiklis 4 kaitstud huvide puhul, milleks on eeskätt loomade tervis ja keskkond (vt selle kohta 17. mai 2018. aasta kohtuotsus Bayer CropScience jt vs. komisjon, T‑429/13 ja T‑451/13, EU:T:2018:280, punkt 130).

183    Menetluses, mille tulemusel institutsioon võtab ettevaatuspõhimõtte alusel sobivad meetmed teatavate võimalike ohtude rahvatervisele, julgeolekule ja keskkonnale ennetamiseks, võib eristada kolme üksteisele järgnevat etappi: esiteks selgitatakse välja teatavast nähtusest johtuvad võimalikult negatiivsed tagajärjed; teiseks hinnatakse selle nähtusega seotud ohtu rahvatervisele, julgeolekule ja keskkonnale ning kolmandaks, kui väljaselgitatud võimalik oht on ühiskonna jaoks vastuvõetavast olulisem, juhitakse riski sobivate kaitsemeetmete võtmisega (17. mai 2018. aasta kohtuotsus BASF Agro jt vs. komisjon, T‑584/13, EU:T:2018:279, punkt 60).

184    Seoses kolmanda etapiga, mis seisneb riskijuhtimises, tuleb märkida, et teatise ettevaatuspõhimõtte kohta punkt 6.3.4 „Tegevusest või tegevusetusest tulenevate eeliste ja kulude analüüs“ (edaspidi „eeliste ja kulude analüüs“), millele viitavad hagejad, on sõnastatud järgmiselt:

„Tuleb võrrelda kavatsetava tegevuse ja tegevusetuse kõige tõenäolisemaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi neist [liidule] nii lühi- kui ka pikaajaliselt tuleneva kogukulu seisukohast. Kavatsetavad meetmed peaksid tooma kaasa üldise eelise riskitaseme alandamisega vastuvõetavale tasemele.

Eeliste ja kulude analüüs ei saa piirduda ainuüksi kulu/tulu majandusanalüüsiga. Selle ulatus on laiem ning hõlmab mittemajanduslikke kaalutlusi.

Eeliste ja kulude analüüs peaks siiski hõlmama kulu/tulu majandusanalüüsi, kui see on sobiv ja mõeldav.

Arvesse võivad siiski tulla ka muud analüüsimeetodid, näiteks need, mis lähtuvad võimalike valikute tõhususest ja nende vastuvõetavusest elanikkonnale. Nimelt võib ühiskond olla valmis maksma kõrgemat hinda sellise huvi – näiteks keskkond või tervis – tagamiseks, mida ta peab oluliseks.

Komisjon kinnitab, et rahvatervise kaitsega seonduvate nõuete ülekaalukust majanduskaalutluste suhtes tuleks vastavalt Euroopa Kohtu praktikale vaieldamatult tunnustada.

Võetud meetmed eeldavad tegevusest või tegevusetusest tulenevate eeliste ja kulude analüüsi. See analüüs peaks hõlmama kulu/tulu majandusanalüüsi, kui see on sobiv ja mõeldav. Arvesse võivad siiski tulla ka muud analüüsimeetodid, näiteks need, mis lähtuvad võimalike valikute tõhususest ja nende sotsiaal-majanduslikust mõjust. Lisaks võivad otsustajat juhtida ka mittemajanduslikud kaalutlused, näiteks tervise kaitse.“ [mitteametlik tõlge]

185    Eespool toodud õigusliku ja kohtupraktikast tuleneva raamistikuga arvestades tuleb analüüsida, kas komisjon oli käesolevas kohtuasjas kohustatud ettevaatuspõhimõtte kohaselt analüüsima eeliseid ning kulusid teatise ettevaatuspõhimõtte kohta punkti 6.3.4 tähenduses ning – juhul, kui ta oli selleks kohustatud – kas ta seda käesolevas asjas tegi.

2)      Komisjoni kohustus analüüsida eeliseid ja kulusid

186    Kõigepealt tuleb välja selgitada, kas – nagu väidab komisjon – tal puudub kohustus analüüsida eeliseid ja kulusid teatise ettevaatuspõhimõtte kohta punkti 6.3.4 tähenduses toimeaine heakskiidu pikendamise menetluses, mis on ette nähtud määruses nr 1107/2009 ja mille raames taotleja peab tõendama asjaomase toimeaine tõhusust ning ohutust.

187    Määruse nr 1107/2009 põhjendusest 8 ja artikli 1 lõikest 4 tuleneb, et selle määruse sätted põhinevad ettevaatuspõhimõttel tagamaks, et turule lastavad toimeained ja vahendid ei avalda inimeste ja loomade tervisele ega keskkonnale kahjulikku mõju.

188    Nagu märgitud punktis 184 eespool, kohustab teatise ettevaatuspõhimõtte kohta punkt 6.3.4 analüüsima eeliseid ja kulusid. Tuleb tuvastada, et see punkt on hõlmatud pealkirjaga „Kohaldatavad üldpõhimõtted“. Seega peetakse sellist analüüsi üheks ettevaatuspõhimõtte kohaldamisel kehtivatest üldpõhimõtetest. Sellega seoses on kõnealuse teatise punkti 6.3 esimeses lõigus täpsustatud eeskätt seda, et neid üldpõhimõtteid kohaldatakse „kõigi riskijuhtimismeetmete suhtes“.

189    Neil asjaoludel ei saa vastupidi komisjoni seisukohale leida, et eeliste ja kulude analüüs ettevaatuspõhimõtte kohaldamisel on määruse nr 1107/2009 artikli 21 alusel kohustuslik vaid toimeaine heakskiidu läbivaatamise menetluses.

190    Komisjoni esitatud argumendid ei lükka seda järeldust ümber.

191    Esiteks viitab komisjon 17. mai 2018. aasta kohtuotsusele BASF Agro jt vs. komisjon (T‑584/13, EU:T:2018:279), milles Üldkohus asus seisukohale, et komisjon peab määruse nr 1107/2009 artikli 21 alusel analüüsima eeliseid ja kulusid toimeaine heakskiidu läbivaatamise menetluses. Seda kohtuotsust ei saa aga tõlgendada a contrario nii, et komisjonil puudub kohustus analüüsida eeliseid ja kulusid heakskiidu pikendamise menetluses.

192    Teiseks märgib komisjon, et heakskiidu pikendamise menetlus erineb määruse nr 1107/2009 artiklis 21 ette nähtud heakskiidu läbivaatamise menetlusest seoses asjaomase toimeaine tõhususe ja ohutuse tõendamise koormisega. Sellega seoses piisab märkusest, et nagu sai tuvastatud punktis 184 eespool, on eeliste ja kulude analüüs osaks tuvastatud riskide juhtimisest. Asjaomase toimeaine tõhususe ja ohutuse tõendamise koormis, mis lasub heakskiidu pikendamise menetluses taotlejal, on seevastu asjakohane vaid punktis 183 eespool nimetatud kahes esimeses etapis, milleks on teatavast nähtusest johtuvate võimalikult negatiivsete tagajärgede väljaselgitamine ja selle nähtusega seotud ohu hindamine rahvatervisele, julgeolekule ning keskkonnale.

193    Kolmandaks väidab komisjon, et tal ei ole mingit valikuvõimalust ega kaalutlusruumi heakskiidu pikendamise taotluse puhul, sest ta saab heakskiitu üksnes pikendada, jätta selle pikendamata või pikendada seda teatavatel tingimustel ja piirangutega. Kuid just nimelt need kolm valikut jätavad komisjonile kaalutlusruumi selle üle otsustamisel, milline võimalus on kõige kohasem toimeaine puhul, mille heakskiidu pikendamist taotletakse, et hoida ettevaatuspõhimõtte alusel ära teatavad võimalikud ohud rahvatervisele, julgeolekule ja keskkonnale. Isegi juhul, kui ohu hindamisel tuvastatakse probleemid seoses loomade ja inimeste tervisega ning andmed on mitmest küljest lünklikud, jääb komisjonile ikkagi kaks võimalust: kas jätta asjaomase toimeaine heakskiit pikendamata või pikendada seda teatud tingimustel ja piirangutega.

194    Eelnevaga arvestades tuleb teha järeldus, et komisjon oli kohustatud analüüsima eeliseid ja kulusid teatise ettevaatuspõhimõtte kohta punkti 6.3.4 tähenduses. Tuleb veel välja selgitada, kas komisjon analüüsis käesolevas kohtuasjas eeliseid ja kulusid.

3)      Kas komisjon analüüsis eeliseid ja kulusid?

195    Tuleb märkida, et teatise ettevaatuspõhimõtte kohta punkt 6.3.4 ei täpsusta, kuidas tuleb analüüsida eeliseid ja kulusid ning kui ulatuslikult. Eeskätt ei tulene sellest punktist kuidagi, et asjaomane ametiasutus on kohustatud algatama spetsiifilise hindamismenetluse, mille tulemusel koostatakse näiteks kirjalikult ametlik hindamisaruanne. Lisaks sellele tuleneb punkti tekstist, et ettevaatuspõhimõtet kohaldaval ametiasutusel on arvestatav kaalutlusruum analüüsimeetodite valikul. Teatises on nimelt märgitud, et analüüs „peaks“ hõlmama majandusanalüüsi, samas kui mittemajanduslikke kaalutlusi peab asjaomane ametiasutus ka igal juhul arvestama. Lisaks sellele on sõnaselgelt rõhutatud, et teatavatel asjaoludel tuleb majanduslikke kaalutlusi käsitada teistest oluliseks peetavatest huvidest vähem tähtsana; sõnaselgelt on näitena ära toodud sellised huvid nagu keskkond või tervis (17. mai 2018. aasta kohtuotsus BASF Agro jt vs. komisjon, T‑584/13, EU:T:2018:279, punkt 162).

196    Lisaks sellele on teatise ettevaatuspõhimõtte kohta nõuded täidetud, kui asjaomane ametiasutus, kelleks on käesolevas kohtuasjas komisjon, on tegelikult teadlik nii kavatsetavast tegevusest kui ka tegevusetusest tuleneda võivatest positiivsetest ja negatiivsetest, majanduslikest ja muudest tagajärgedest ning ta on neid otsustamisel arvesse võtnud. Seevastu ei ole vaja, et need tagajärjed oleksid täpselt arvudes väljendatud, kui see ei ole võimalik või nõuaks ebaproportsionaalseid pingutusi (17. mai 2018. aasta kohtuotsus BASF Agro jt vs. komisjon, T‑584/13, EU:T:2018:279, punkt 163).

197    Käesolevas kohtuasjas tuleb tuvastada, et komisjon viitab alalisele komiteele 24. ja 25. mai 2018. aasta koosolekul esitatud teabele selleks, et tõendada, et ta täitis oma kohustuse analüüsida eeliseid ja kulusid. Komisjon tsiteerib sellega seoses kõnealuse koosoleku kokkuvõtte punkti B.11, millest nähtub, et ta leidis, et „tuvastatud ohud ja probleemid on olulisemad mõjust, mida aine võimalik kaotus avaldab resistentsuse haldamisele, ning mis tahes majanduslikest tagajärgedest, võttes arvesse ka olemasolevaid alternatiivseid lahendusi“.

198    Neil asjaoludel võib asuda seisukohale, et komisjon oli tegelikult teadlik tiraami heakskiidu pikendamata jätmisest tuleneda võivatest positiivsetest ja negatiivsetest, majanduslikest ja muudest tagajärgedest ning et ta võttis neid vaidlustatud rakendusmääruse vastuvõtmisel arvesse.

199    Seda järeldust ei sea kahtluse alla hagejate argument, mille kohaselt eeliste ja kulude analüüs teatise ettevaatuspõhimõtte punkti 6.3.4 tähenduses peab hõlmama kavatsetava heakskiidu pikendamata jätmise kõige tõenäolisemate positiivsete ja negatiivsete tagajärgede põhjalikku hindamist.

200    Nimelt nähtub ühelt poolt eespool punktis 181 viidatud kohtupraktikast, et liidu institutsioonidel on inimeste tervise kaitseks võetavate meetmete rakendamisel ulatuslik kaalutlusruum taotletavate eesmärkide määratlemisel ning sobivate meetmete valikul. Lisaks tuleb täpsustada, et tulenevalt vajadusest kaaluda mitut eesmärki ja põhimõtet ning samuti tulenevalt asjakohaste kriteeriumide rakendamise keerukusest peab kohtulik kontroll tingimata piirduma küsimusega, kas liidu institutsioonid on teinud ilmse hindamisvea (vt selle kohta 21. detsembri 2016. aasta kohtuotsus Associazione Italia Nostra Onlus, C‑444/15, EU:C:2016:978, punkt 46). Hagejad ei ole aga esitanud käesolevas kohtuasjas ühtegi konkreetset argumenti vea kohta, mille komisjon võib olla teinud seoses eeliste ja kulude analüüsimisega teatise ettevaatuspõhimõtte kohta punkti 6.3.4 tähenduses.

201    Nagu sai märgitud punktis 196 eespool, ei ole teiselt poolt vajalik, et kavatsetavast tegevusest või tegevusetusest tuleneda võivad positiivsed, negatiivsed, majanduslikud ja muud tagajärjed oleksid täpselt arvudes väljendatud, kui see ei ole võimalik või nõuaks ebaproportsionaalseid pingutusi.

202    Järelikult ei ole hagejatel õigus, kui nad väidavad, et komisjon kohaldas vääralt ettevaatuspõhimõtet.

c)      Võrdse kohtlemise põhimõtte väidetav rikkumine

203    Tuleb meenutada, et võrdse kohtlemise põhimõttega on vastuolus see, kui võrreldavaid olukordi koheldakse erinevalt ja erinevaid olukordi samamoodi, välja arvatud juhul, kui selline kohtlemine on objektiivselt õigustatud (25. oktoobri 2005. aasta kohtuotsus Groupe Danone vs. komisjon, T‑38/02, EU:T:2005:367, punkt 453, ning 12. aprilli 2013. aasta kohtuotsus Du Pont de Nemours (France) jt vs. komisjon, T‑31/07, ei avaldata, EU:T:2013:167, punkt 310).

204    Kui hagejad heidavad käesolevas kohtuasjas komisjonile ette võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist, peavad nad silmas vase fungitsiidsete ühendite ja metoksüfenosiidi hindamist ning nende teatavat võimalikku sarnasust tiraamiga (vt punkt 163 eespool). Hagejad peavad aga täpsustama ja tõendama, milline on selle erinevalt lahendatud olukorraga võrreldav teine olukord.

205    Hagejad ei ole seda aga kuidagi tõendanud, sest nad piirduvad tiraamiga ühistele probleemsetele valdkondadele osutamise ning väitega, et puuduvad spetsiifilised juhised selliste looduslikult esinevate metallide hindamiseks nagu vask. Nad ei ole esitanud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et vase fungitsiidsete ühendite ja metoksüfenosiidi analüüs, nende konkreetsed huvipakkuvad omadused ja teaduslik kontekst, millest lähtudes neid aineid hinnati, on igast küljest võrreldavad tiraami omadega.

206    Seega tuleb kuues väide tagasi lükata.

207    Kõike eeltoodut arvesse võttes tuleb hagi tervikuna jätta rahuldamata.

V.      Kohtukulud

208    Kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud.

209    Kuna hagejad on kohtuvaidluse kaotanud ning komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud, tuleb vastavalt tema nõudele jätta hagejate kohtukulud nende endi kanda ning mõista neilt välja komisjoni kohtukulud.

210    Kuna Taminco kaotas vaidluse ajutiste meetmete kohaldamise menetluses ja kohtukulude jaotuse küsimus jäeti edaspidiseks (vt punkt 40 eespool), tuleb Taminco kohtukulud jätta tema enda kanda ja mõista temalt vastavalt komisjoni nõudele välja komisjoni kulud ajutiste meetmete kohaldamise menetluses.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (seitsmes koda)

otsustab:

1.      Jätta hagi rahuldamata.

2.      Jätta Taminco BVBA ja Arysta LifeScience Great Britain Ltd kohtukulud käesolevas menetluses nende endi kanda ning mõista neilt välja Euroopa Komisjoni kohtukulud.

3.      Jätta Taminco kohtukulud ajutiste meetmete kohaldamise menetluses tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kulud selles menetluses.

da Silva Passos

Valančius

Reine

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 9. veebruaril 2022 Luxembourgis.

Allkirjad



Sisukord



*      Kohtumenetluse keel: inglise.