Kohtuasi T‑153/04

Ferriere Nord SpA

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Konkurents – Trahv – EÜ artikli 81 rikkumine – Komisjoni pädevus sundtäitmise rakendamisel – Aegumine – Määruse (EMÜ) nr 2988/74 artiklid 4 ja 6 – Vastuvõetavus

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.      Tühistamishagi – Esemeline kohaldamisala

(EÜ artiklid 230, 238 ja 249)

2.      Konkurents – Trahvid – Määruses nr 2988/74 ette nähtud aegumine

(Nõukogu määruse nr 2988/74 artikkel 4)

3.      Tühistamishagi – Vaidlustatavad aktid – Otsus – Mõiste

(EÜ artiklid 230 ja 249)

1.      Komisjoni otsusega EÜ artikli 249 mõttes määratud trahvi tasumata osa maksmise kohta tehtud ettekirjutus ja selles sisalduv hoiatus pangagarantii kasutamise kohta võla katteks, kujutab endast selle otsuse sundtäitmise ühte rakendamisviisi ja seda tuleb käsitleda haldusaktina.

Isegi kui panga ja komisjoni vahel esineb lepinguline õigussuhe, nimelt pangagarantii, mis tuleneb ettevõtja kohustusest komisjoni ees, ja kui nimetatud pangagarantii sisaldab vahekohtuklauslit EÜ artikli 238 mõttes, ei kujuta nimetatud ettekirjutuse vaidlustamine endast pangagarantiil põhinevat lepingulist vaidlust, mis võib välistada antud kohtuasjas määruse nr 2988/74 konkurentsieeskirjades ettenähtud menetluste ja sundtäitmise rakendamise aegumistähtaegade kohta kohaldamise.

Sellest järeldub, et EÜ artikli 230 alusel esitatud tühistamishagi kujutab endast hagiliiki, mis on sobiv vaidlustatud õigusaktide õiguspärasuse kontrollimiseks.

(vt punktid 39–42)

2.      Määrus nr 2988/74 konkurentsieeskirjades ettenähtud menetluste ja sundtäitmise rakendamise aegumistähtaegade kohta, on kehtestanud ammendavad normid, mis sätestavad detailselt tähtajad, mille jooksul komisjonil on õigus, piiramata õiguskindluse põhinõuet, täita otsuseid, millega on ettevõtjatele määratud trahv.

Sellest tuleneb, et juba üksnes sellise lepingulise suhte nagu pangagarantii olemasolu hageja ja komisjoni vahel konkurentsieeskirjade rikkumise eest määratud trahvi tasumiseks, ei saa ära hoida komisjoni õigusele rakendada sundtäitmise teel otsust, millega nähakse ette trahv, kohaldatava aegumistähtaja võimalikku möödumist nimetatud määruse artiklis 4 ette nähtud tähtaja lõppemisel.

Seoses sellega ei ole tähtsust asjaolul, kas pangagarantiid saab käsitleda kõrvalisena võrreldes põhikohustusega, mida ta garanteerib või vastupidi, autonoomsena, tänu selles sisalduvale esimese nõudmise makseklauslile.

(vt punktid 45 ja 46)

3.      Iga otsus, mis tekitab tema adressaadi õiguslikus seisundis selge ja lõpliku muutuse, kujutab endast otsust EÜ artikli 249 mõttes.

Nii on see sellise ettekirjutuse puhul, kus tuleb maksta tasumata jäänud summa ähvardusega kasutada pangagarantiid võla katteks, kui komisjoni õigus nimetatud trahvi määramise otsuse täitmisel on aegunud.

(vt punktid 54 ja 57)