Kohtuasi C‑408/06

Landesanstalt für Landwirtschaft

versus

Franz Götz

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesfinanzhof (Saksamaa))

Kuues käibemaksudirektiiv – Majandustegevus – Maksukohustuslased – Avalik-õiguslikud organisatsioonid – Piimakvootide müügipunkt – Põllumajanduse sekkumisametite ja oma töötajate kaupluste tehingud – Oluline konkurentsi moonutamine – Geograafiline turg

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Majandustegevus kuuenda direktiivi artikli 4 tähenduses

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikkel 4)

2.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Maksukohustuslased

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 4 lõige 5)

3.        Maksusätted – Õigusaktide ühtlustamine – Käibemaks – Ühine käibemaksusüsteem – Maksukohustuslased

(Nõukogu direktiiv 77/388, artikli 4 lõige 5)

1.        Tasu eest tarnekvootide ülekandmisega seotud tegevus, millega tegelevad piimakvootide müügipunktid, kujutab endast majandustegevust kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta artikli 4 tähenduses, kui see on kestev ja kui seda osutatakse tasu eest, mida saab tehingu tegija. Siseriikliku kohtu kohustus on kontrollida, kas kõnealune tegevus ühendab neid kahte tingimust ning samuti tuvastada, kas piimakvootide müügipunktide eesmärk oli sellise tasu saamine, võttes arvesse asjaolu, et tasu saamine iseenesest ei anna asjaomasele tegevusele majanduslikku sisu.

(vt punktid 18, 20 ja 21)

2.        Piimakvootide müügipunkt ei ole põllumajanduse sekkumisamet kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2001/4, artikli 4 lõike 5 kolmanda lõigu mõttes koostoimes sama direktiivi D lisa punktiga 7 ega oma töötajate kauplus nimetatud artikli 4 lõike 5 kolmanda lõigu mõttes koostoimes sama direktiivi D lisa punktiga 12.

Piimakvootide müügipunkti eesmärk erineb märgatavalt põllumajanduse sekkumisameti eesmärgist, mida iseloomustab põllumajandustoodete endi ostmine ja edasimüümine, nagu seda võiks teha mis tahes ettevõtja, kuna seda võib muu hulgas tõlgendada varude soetamisena, kui tegemist on näiteks teraviljaga. Kuuenda direktiivi D lisaga lahutamatult seotud automaatse maksukohustuse loogika jätab seega kohaldamisalast välja piimakvootide jagamise tootjate vahel, kuna nende tootjate erinevate pakkumiste kokkukogumise näol ei ole tegemist sellega, et üks ettevõtja omandab ja müüb turul edasi põllumajandustooteid.

Peale selle võimaldab kuuenda direktiivi D lisa punkti 12 saksakeelse, prantsuskeelse, ingliskeelse, hispaaniakeelse ja itaaliakeelse versiooni võrdlus kindlaks teha, et oma töötajate kauplus nimetatud punkti mõttes viitab asutusele, mis tegeleb ettevõtte või asutusega seotud töötajatele mitmesuguste toodete ja kaupade müügiga. Müügipunktil, mis aitab tasakaalustada tarnekvoote nende piiritlemise vaatenurgast kõikide tootjate huvides, ei ole sellist eesmärki.

(vt punktid 26, 31, 33, resolutiivosa punkt 1)

3.        Piimakvootide müügipunkti maksukohustuse puudumine seoses tegevuse või tehingutega, mida ta teeb ametivõimuna kuuenda direktiivi 77/388 kumuleeruvate käibemaksudega seotud liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mida on muudetud direktiiviga 2001/4, artikli 4 lõike 5 mõttes, ei saa kujutada endast olulist konkurentsi moonutamist, kuna see ei ole vastandatud ettevõtjatega, kes osutaksid avalike teenustega konkureerivaid teenuseid. Kuna selline käsitlus kehtib kõikide piimakvootide müügipunktide puhul, mis tegutsevad asjaomase liikmesriigi määratletud konkreetses ülekandmise piirkonnas, tuleb märkida, et nimetatud piirkond kujutab endast olulise konkurentsi moonutamise kindlaksmääramise seisukohast asjaomast geograafilist turgu.

(vt punkt 45, resolutiivosa punkt 2)