Esialgne tõlge
KOHTUJURISTI ETTEPANEK
MANUEL CAMPOS SÁNCHEZ-BORDONA
esitatud 25. aprillil 2024(1)
Kohtuasi C‑228/23
Association AFAÏA
versus
Institut national de l’origine et de la qualité (INAO),
menetluses osales:
Ministre de l’Agriculture et de l’Alimentation
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu))
Eelotsusemenetlus – Põllumajandus – Mahepõllumajanduslik tootmine – Määrus (EL) 2018/848 – Väetiste, mullaomaduste parandajate ja toitainete kasutamine mahepõllumajanduslikus tootmises – Rakendusmäärus (EL) 2021/1165 – II lisa – Mõisted „tööstuslik loomakasvatus“ ja „maata loomakasvatus“ – Kriteeriumid, mille põhjal liigitada loomakasvatus tööstuslikuks rakendusmääruse (EL) 2021/1165 tähenduses
1. Käesolevas eelotsusemenetluses palutakse Euroopa Kohtul tõlgendada määruses (EL) 2018/848(2) ja rakendusmääruses (EL) 2021/1165(3) sisalduvat mõistet „tööstuslik loomakasvatus“(4).
2. Põhikohtuasi asetub mahepõllumajandusliku tootmise kasvu konteksti,(5) mis kajastub liidu õiguses. Üks küsimustest on seotud selliseks tootmiseks kasutatavate maa-alade väetamisega,(6) mille korda ei ole Euroopa seadusandja jõudnud veel piisavalt täpselt reguleerida.
3. Määruses 2018/848 ja rakendusmääruses 2021/1165 on lubatud mahepõllumajanduses kasutada teatud tingimustel erandina mittemahepõllumajanduslikku sõnnikut(7), mis pärineb tavapõllumajandusest(8). Peamine piirang, mis nende õigusnormidega seda tüüpi sõnniku kasutamisele seatakse, on see, et sõnnik ei tohi pärineda tööstuslikust loomakasvatusest. Eelotsusetaotluse eesmärk on määrata täpselt kindlaks viimati nimetatud väljendi tähendus.
I. Õiguslik raamistik: liidu õigus
A. Määrus 2018/848
4. Artiklis 4 („Eesmärgid“) on sätestatud:
„Mahepõllumajandusliku tootmise üldised eesmärgid on järgmised: […] b) säilitada pikaajaline mullaviljakus; […] d) aidata tuntavalt kaasa mittetoksilise keskkonna saavutamisele; e) edendada loomade heaolu rangeid standardeid, eelkõige selleks, et täita loomade liigiomaseid käitumuslikke vajadusi […]“.
5. Artiklis 5 („Üldpõhimõtted“) on sätestatud:
„Mahepõllumajanduslik tootmine on säästlik majandamissüsteem, mille aluseks on järgmised üldpõhimõtted:
a) austatakse looduslikke süsteeme ja tsükleid ning säilitatakse ja parandatakse mulla, vee ja õhu seisundit, taime- ja loomatervist ning nendevahelist tasakaalu;
[…]
d) toodetakse erisugust kvaliteetset toitu ja muid põllumajandus- ja vesiviljelustooteid, mis vastavad tarbijate nõudlusele kaupade järele, mille valmistamisel on kasutatud protsesse, mis ei kahjusta keskkonda ega inimeste tervist, taime- ja loomatervist ning heaolu;
[…]
g) piiratakse väliste sisendite kasutamist; kui väliste sisendite kasutamine on vajalik või kui punktis f osutatud asjakohased majandamistavad ja -meetodid puuduvad, kasutatakse ainult järgmisi väliseid sisendeid:
i) mahepõllumajanduslikust tootmisest pärinevad sisendid; taimse paljundusmaterjali puhul eelistatakse sorte, mille aretamisel lähtuti mahepõllumajanduse konkreetsetest vajadustest ja eesmärkidest;
ii) looduslikud või looduslikul teel saadud ained;
iii) vähese lahustuvusega mineraalväetised;
[…]
j) tagatakse heal tasemel loomade heaolu, järgides nende liigiomaseid vajadusi.“
6. Artikli 9 („Üldised tootmisnõuded“) lõikes 3 on sätestatud:
„Artiklites 24 ja 25 ning II lisas osutatud eesmärke ja kasutust silmas pidades võib mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada ainult nimetatud sätete kohaselt lubatud tooteid ja aineid, tingimusel et need on samuti lubatud kasutamiseks mittemahepõllumajanduslikus tootmises kooskõlas liidu õiguse asjaomaste sätetega ning, kui see on asjakohane, kooskõlas liidu õigusaktidel põhinevate riiklike sätetega.
[…]“.
7. Artikli 12 („Taimekasvatusnõuded“) lõike 1 kohaselt:
„Taimi kasvatavad või taimseid saadusi tootvad ettevõtjad järgivad eelkõige II lisa I osas sätestatud üksikasjalikke nõudeid.“
8. Artikli 14 („Loomakasvatusnõuded“) lõikes 1 on sätestatud:
„Loomakasvatusettevõtjad järgivad eelkõige II lisa II osas sätestatud üksikasjalikke tootmisnõudeid ning käesoleva artikli lõikes 3 osutatud rakendusakte.“
9. Artikli 24 („Toodete ja ainete kasutamise lubamine mahepõllumajanduslikus tootmises“) sõnastus on järgmine:
„1. Komisjon võib lubada mahepõllumajanduslikus tootmises järgmistel eesmärkidel kasutada teatavaid tooteid ja aineid ning lisab sellised lubatud tooted ja ained piiratud kasutusega toodete ja ainete loeteludesse:
[…]
b) väetiste, mullaomaduste parandajate ja toitainetena;
[…]
3. Lõikes 1 osutatud toodete ja ainete kasutamise lubamisel mahepõllumajanduslikus tootmises lähtutakse II peatükis sätestatud põhimõtetest ning järgmistest kriteeriumidest, mida hinnatakse tervikuna:
[…]
d) lõike 1 punktis b osutatud toodete puhul on nende kasutamine oluline mullaviljakuse saavutamiseks või säilitamiseks või taimede konkreetsete toitainevajaduste rahuldamiseks või konkreetsetel mullaomaduste parandamise eesmärkidel;
[…]“.
10. II lisa I osas („Taimekasvatusnõuded“) on märgitud:
„Lisaks artiklites 9–12 sätestatud tootmisnõuetele kohaldatakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse suhtes ka käesolevas osas sätestatud nõudeid.
1. Üldnõuded
[…]
1.9 Mulla majandamine ja väetamine
[…]
1.9.2. Mulla viljakust ja bioloogilist aktiivsust säilitatakse ja suurendatakse
[…]
c) kõigil juhtudel mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit eelistatavalt komposteeritud sõnniku või orgaanilise aine abil.
1.9.3. Kui taimede toitainevajadusi ei ole võimalik rahuldada punktides 1.9.1 ja 1.9.2 sätestatud meetmetega, võib üksnes vajalikul määral kasutada ainult neid väetisi ja mullaomaduste parandajaid, mis on artikli 24 kohaselt mahepõllumajanduslikus tootmises kasutamiseks lubatud.
[…]“.
11. II lisa II osas („Loomakasvatusnõuded“) on öeldud:
„Lisaks artiklites 9, 10, 11 ja 14 sätestatud tootmisnõuetele kohaldatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse suhtes ka käesolevas osas sätestatud nõudeid.
1. Üldnõuded
1.1 Maata loomakasvatus, mille puhul põllumajandustootja, kes kavatseb hakata tegelema mahepõllumajandusliku loomakasvatusega, ei majanda põllumajandusmaad ega ole sõlminud mõne põllumajandustootjaga kirjalikku koostöökokkulepet mahepõllumajanduslike või üleminekuaja tootmisüksuste kasutamiseks loomakasvatuse eesmärgil, on keelatud, välja arvatud mesinduse puhul.
[…]
1.4.2.1 […] karjatatakse mahepõllumajanduslikke loomi mahepõllumajanduslikul maal […]
1.6.3. Hoonete loomkoormus peab tagama loomade mugavuse, üldise heaolu ja liigiomaste vajaduste rahuldamise, mis eelkõige sõltuvad loomaliigist ja ‑tõust ning loomade vanusest. […]
[…]
1.6.8. Mitte ühegi loomaliigi kasvatamisel ei ole lubatud puuride, kastide ega ülestikku asetatud sulgude kasutamine.
[…]“.
B. Rakendusmäärus 2021/1165
12. Artiklis 2 on sätestatud:
„Määruse (EL) 2018/848 artikli 24 lõike 1 punkti b kohaldamisel võib mahepõllumajanduslikus tootmises väetistena, mullaomaduste parandajatena või toitainetena taimekasvatuses […] kasutada üksnes käesoleva määruse II lisas loetletud tooteid ja aineid, tingimusel et need on kooskõlas liidu õiguse asjakohaste sätetega […]“.
13. II lisas on nähtud ette:
„Käesolevas lisas loetletud väetisi, mullaomaduste parandajaid ja toitaineid võib mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada, tingimusel et nad vastavad
– liidu ja liikmesriikide asjakohastele väetisetooteid käsitlevatele õigusnormidele, eelkõige määrustele (EÜ) nr 2003/2003 ja (EL) 2019/1009, kui neid kohaldatakse, ning
[…]
Neid võib kasutada üksnes kooskõlas liidu ja siseriiklike õigusaktide kohaste spetsifikatsioonide ja kasutuspiirangutega. Mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavad rangemad kasutustingimused on täpsustatud tabelite parempoolsetes veergudes.
Nimetus | Liittooted või ainult järgmisi aineid sisaldavad tooted | Kirjeldus, konkreetsed tingimused ja piirangud |
Laudasõnnik | Loomaväljaheidete ja taimse materjali (allapanu ja sööt) segust koosnev toode Tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud |
Kuivatatud laudasõnnik ja kuivatatud linnusõnnik | Tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud |
Kompostitud loomaväljaheited, k.a linnusõnnik ja laudasõnniku kompost | Tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud |
Vedel virts | Virts kasutada pärast kontrollitud kääritamist ja/või asjakohast lahjendamist Tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud |
[…]“.
II. Faktilised asjaolud, kohtuvaidlus ja eelotsuse küsimused
14. Institut national de l’origine et de la qualité (Prantsuse riiklik päritolu- ja kvaliteediinstituut, edaspidi „INAO“) on avaliku sektori asutus, mis kuulub pädeva ministeeriumi alluvusse ja vastutab põllumajandus- ja toiduainetetööstuse toodete ametlike kvaliteeditunnuste ja päritolu valdkonnas liikmesriigi poliitika elluviimise eest.
15. INAO muutis 2020. aastal oma tõlgendamisjuhendit(9) Euroopa määruse kohta, eelkõige selleks, et tõlgendada määruse (EÜ) nr 889/2008 I lisas(10) sisalduvat keeldu kasutada mahepõllumajanduslikul maal „tööstuslikust tootmisest“ pärinevaid loomseid väetisi ja mullaomaduste parandajaid.
16. Vastavalt tõlgendamisjuhendile välistatakse sõnnik, mis on pärit „ettevõtetest, kus loomi peetakse üleni rest- või võrkpõrandatega rajatistes ja mis ületavad direktiivi 2011/92/EL lisas kindlaks määratud piirmäärad“ ning „ettevõtetest, kus loomi peetakse puuris ning mis ületavad“ samad piirmäärad.
17. Ühendus AFAÏA(11) palus juhendi selle osa tühistada, aga INAO jättis tema taotluse 4. veebruaril 2020 rahuldamata.
18. AFAÏA nõudis, et Conseil d’État (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) tühistaks INAO 4. veebruari 2020. aasta otsuse.(12) AFAÏA leiab, et INAO ei olnud pädev määruste (EÜ) nr 834/2007(13) nr 889/2008 kohta täiendavaid meetmeid kehtestama ning tõlgendamisjuhend on vastuolus määruste mõtte ja ulatusega. Eelotsusetaotlus on esitatud selle vaidluse raames.
19. Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et kohaldada tuleb otsuse tegemisel kehtinud õigusnormi ehk määrust 2018/848 ja rakendusmäärust 2021/1165. INAO ajakohastas pärast mõlema määruse jõustumist tõlgendamisjuhendit, aga ei muutnud selles tööstusliku loomakasvatuse mõistet.(14)
20. Eelotsusetaotluse esitanud kohus on seisukohal, et
– keeleversioonides esineb lahknevus(15) tööstusliku loomakasvatuse mõiste osas, mida pole määratletud ei rakendusmääruses 2021/1165, määruses 2018/848 ega eelnevates mahepõllumajandust käsitlevates õigusnormides.
– Liikmesriigid tõlgendavad mõistet erinevalt, kuna osa liikmesriike samastab seda mõistet jätkuvalt maata loomakasvatuse mõistega, samas kui teised liikmesriigid teevad neil kahel mõistel vahet ja määratlevad mõiste „tööstuslik loomakasvatus“, viidates tehnilistele nõuetele, loomade arvu piirmääradele ja söödanõuetele.
21. Sellistel asjaoludel esitab nimetatud kohus Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas […] määruse 2021/1165 […] II lisa tuleb tõlgendada nii, et selles kasutatav tööstusliku tootmise mõiste on maata loomakasvatuse mõistega samaväärne?
2. Kui tööstusliku tootmise mõiste on maata loomakasvatuse mõistest eraldi mõiste, siis mis kriteeriumide põhjal tuleb otsustada, kas loomakasvatusettevõte tuleb määruse 2021/1165 II lisa tähenduses tööstuslikuks liigitada?“
III. Menetlus Euroopa Kohtus
22. Eelotsusetaotlus saabus Euroopa Kohtusse 12. aprillil 2023.
23. Kirjalikud seisukohad esitasid AFAÏA, Soome ja Prantsuse valitsus ning Euroopa Komisjon.
24. 21. veebruaril 2024 peetud kohtuistungil osalesid AFAÏA, Prantsuse valitsus ja komisjon.
IV. Hinnang
A. Esimene eelotsuse küsimus: mõistete „tööstuslik loomakasvatus“ ja „maata loomakasvatus“ vaheline erinevus
25. Rakendusmääruse 2021/1165 II lisa esimeses lõigus on sätestatud: „Käesolevas lisas loetletud väetisi, mullaomaduste parandajaid ja toitaineid võib mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada, tingimusel et nad vastavad
– liidu ja liikmesriikide asjakohastele väetisetooteid käsitlevatele õigusnormidele, eelkõige määrustele (EÜ) nr 2003/2003 ja (EL) 2019/1009, kui neid kohaldatakse, ning
– loomseid kõrvalsaadusi käsitlevatele liidu õigusnormidele, eriti määrusele (EÜ) nr 1069/2009 ja määrusele (EL) nr 142/2011, eelkõige V ja XI lisale.“
26. Osutatud II lisa kolmandas lõigus täpsustatakse, et väetisi, mullaomaduste parandajaid ja toitaineid „võib kasutada üksnes kooskõlas liidu ja siseriiklike õigusaktide kohaste spetsifikatsioonide ja kasutuspiirangutega“. Juuresolevas tabelis lisatakse mahepõllumajandusliku tootmise suhtes kohaldatavad piiravad tingimused.
27. Konkreetselt on tabelis täpsustatud, et „tööstuslikust tootmisest pärit toote kasutamine on keelatud“ mahepõllumajanduslikus tootmises järgmiste toodete puhul: laudasõnnik;(16) kuivatatud laudasõnnik ja kuivatatud linnusõnnik, kompostitud loomaväljaheited, k.a linnusõnnik ja laudasõnniku kompost; ning virts.(17)
28. Nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus rõhutab, pole mõistet „tööstuslik loomakasvatus“ määratletud ei rakendusmääruses 2021/1165, määruses 2018/848 ega üheski teises liidu õigusnormis.
29. Lisaks ei kasutata isegi rakendusmääruse 2021/1165 erinevates keeleversioonides mõistet „tööstuslik loomakasvatus“ samamoodi, sest mõnes keeleversioonis kasutatakse selle väljendi asemel hoopis väljendit „maata loomakasvatus“.(18)
30. Sellise olukorra tõttu on tekkinud lahknevad praktikad: mõned liikmesriigid võrdsustavad tööstusliku loomakasvatuse maata loomakasvatusega, samas kui teised liikmesriigid määratlevad mõiste „tööstuslik loomakasvatus“, viidates tehnilistele nõuetele, loomade arvu piirmääradele ja söödanõuetele, mis on erinevad.
31. Sellised erinevused moonutavad siseturul konkurentsi ning mõjuvad kahjulikult mõjutatud majandustegevuses osalejatele ning väetiste, mullaomaduste parandajate ja toitainete tarnijatele.
32. Rakendusmääruses 2021/1165 ei ole samuti viidatud liikmesriikide õiguskorrale, kus oleks määratletud, kuidas tuleb tõlgendada mõistet „tööstuslik loomakasvatus“. Seega peab Euroopa Kohus tõlgendama seda mõistet autonoomselt ja ühetaoliselt,(19) kasutades tavapäraseid tõlgendamiskriteeriume.(20)
1. Grammatiline tõlgendamine
33. Rakendusmääruse 2021/1165 II lisa kolmas lõik ei anna mingit teavet mõiste „tööstuslik loomakasvatus“ tähenduse kohta ega selle kohta, kas see langeb mõistega „maata loomakasvatus“ kokku või erineb sellest. Seda ei käsitleta ka määruses 2018/848.
34. Grammatiline tõlgendamine on eriti keeruline kui keeleversioonides esineb märkimisväärseid erinevusi nagu käesoleval juhul rakendusmääruse 2021/1165 II lisa kolmanda lõigu puhul.
35. Versioonide võrdlemine näitab, et 21 keeleversioonis räägitakse loomakasvatusest, tootmisest või põllumajandusettevõttest, mis on „tööstuslik“ (industrial),(21) „intensiivne“ (intensiva)(22) või „suuremahuline“ (a gran escala).(23) Neid mõisteid saaks käsitada samaväärsena ja nagu eespool öeldud, otsustasin mina kasutada mõistet „tööstuslik loomakasvatus“ (ganadería industrial). Taani, hollandi ja portugali keeles kasutatakse aga mõistet „maata loomakasvatus“ (producción (ganadera) sin terrenos).(24)
36. Euroopa Kohtu väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb erinevaid keeleversioone tõlgendada ühetaoliselt.(25) Ükski pole teiste suhtes eelisseisundis.(26)
37. Tavapärases tähenduses on tööstuslik selline loomakasvatus, mille puhul hoitakse karja üldiselt siseruumides tehislikult loodud ja kontrollitavates tingimustes. Karja kasvatatakse tööstusele omaste meetoditega ehk meetoditega, mille eesmärk on maksimeerida tootmine võimalikult lühikese aja jooksul.
38. Tööstuslikuks loomakasvatuseks on tavaliselt vaja suuri investeeringuid, kasutada rikastatud sööta ja ennetavalt antibiootikume ning tootlikkus on kõrge, aga võib põhjustada märkimisväärset keskkonnareostust. Loomade heaolu kaitse ei ole sellise loomakasvatuse puhul tingimata esmatähtis.(27)
39. Maata loomakasvatuse mõistet pole samuti määratletud rakendusmääruses 2021/1165 ega üheski teises liidu õigusnormis. Määruse 2018/848 II lisa II osa punktis 1.1 mainitakse seda mõistet, märkides, et „maata loomakasvatus“ on teatud juhtudel keelatud.(28)
40. Maata põllumajanduse puhul on seega tegemist loomade kasvatamisega tehisaedikutes, kus sööt ei pärine põllumajandusettevõtte aluselt alalt ja loomade väljaheited juhitakse hoonest välja.(29)
41. Sõnasõnalisest vaatepunktist hõlmab tööstuslik loomakasvatus maata loomakasvatust, aga on laiem mõiste. Olemas saab olla loomakasvatusettevõtteid, mis liigitatakse nende omaduste pärast tööstuslikuks olenemata sellest, et ettevõttel on põllumajandusmaad.(30)
42. Seega viib grammatiline tõlgendus järelduseni, et väetised, mullaomaduste parandajad ja toitained, mille kasutamine mahepõllumajanduses keelatakse rakendusmääruse 2021/1165 II lisas, pärinevad tööstuslikust loomakasvatusest, mitte lihtsalt maata loomakasvatusest. Teatud mõttes on maata loomakasvatus tööstusliku loomakasvatuse äärmuslikum, ent mitte ainus vorm.
2. Ajalooline ja süstemaatiline tõlgendus
43. Rakendusmääruse 2021/1165 keeleversioonide lahknevus oli olemas juba kehtivale määrusele eelnenud korra puhul (määrus nr 834/2007 ja määrus nr 889/2008).
44. Määruse nr 834/2007 artikli 12 lõike 1 punktis d lubati lisaks mahepõllumajanduslikku päritolu väetistele ja mullaomaduste parandajatele kasutada komisjoni lubatud väetisi ja mullaomanduste parandajaid. Määruse nr 889/2008 I lisas lubas komisjon kasutada samasid tooteid, välja arvatud „tööstuslikust loomakasvatusest“ (enamik versioone) või „maata loomakasvatusest“ pärinevad tooted (väiksem osa versioone), kusjuures neid mõisteid ei määratletud.
45. Varem oli määruses (EMÜ) nr 2092/91,(31) mis tunnistati määrusega nr 834/2007 kehtetuks, sätestatud järgmine:
– „laudasõnniku“ ning „kuivatatud laudasõnniku ja kuivatatud linnusõnniku“ kasutamine piirdub sõnnikuga, mis on „pärit ainult ekstensiivsest loomakasvatusest nõukogu määruse (EMÜ) nr 2328/91 artikli 6 lõike 5 tähenduses“.(32) Seega ei tohtinud selliseid tooteid mahepõllumajanduses väetisena kasutada, kui need olid pärit tööstuslikust loomakasvatusest.
– „kompostitud virtsa, k.a linnusõnniku ja laudasõnniku komposti“ ja „vedela virtsa“ kasutamine ei olnud lubatud, kui see pärines tööstuslikust loomakasvatusest (mõnes versioonis oli keelatud „tööstuslikust tootmisest pärit toote“ või „maata loomakasvatusest“ pärit toote kasutamine).
46. Õigusloome areng näitab, et enne rakendusmäärust 2021/1165 kasutati liidu õigusnormides enamasti mõistet „tööstuslik loomakasvatus“. Samamoodi nähtub sellest, et mõiste „maata loomakasvatus“ kuulub laiema mõiste „tööstuslik loomakasvatus“ alla.
3. Teleoloogiline tõlgendus
47. Mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevatel liidu õigusaktidel on mitu eesmärki, millest on käesoleva asja puhul olulised loomade heaolu kaitse ja tarbijate usalduse säilitamine mahepõllumajanduslikuna märgistatud toodete suhtes.
48. Määruse 2018/848 esimese(33) ja teise(34) põhjenduse ja selle artikli 4 lugemisel on näha, et nende sätete üks eesmärk on loomade heaolu, mis on kooskõlas ELTL artikliga 13. Selle kohaselt pööravad liit ja liikmesriigid poliitika kavandamisel ja rakendamisel „täit tähelepanu loomade kui aistimisvõimeliste olendite heaolu nõuetele“.(35)
49. Euroopa Kohus on sedastanud, et „[r]õhutades mahepõllumajanduse kontekstis korduvalt enda tahet tagada loomade heaolu kõrge tase, on liidu seadusandja tahtnud toonitada, et sellele põllumajandusliku tootmise viisile on omane loomade heaoluga seoses rangemate normide järgimine kõikides selle tootmise kohtades ja etappides, kus on seda heaolu võimalik veelgi suurendada.“(36)
50. Loomade heaolu säilitamine mahepõllumajanduslikus tootmises kutsub üles piirama tööstuslikust loomakasvatusest pärinevate väljaheidete kasutamist. Ekstensiivne loomakasvatus sobib aga loomade kõrge heaolu tasemega kokku, isegi kui see pole mahepõllumajanduslik.
51. Määruse 2018/848 kuuendas põhjenduses on märgitud, et mahepõllumajandusliku tootmise õigusraamistiku eesmärk on muu hulgas „säilitada ja õigustada tarbijausaldust mahepõllumajanduslikuna märgistatud toodete suhtes“.
52. Mahepõllumajanduslike toodete tarbijate õigustatud ootused on paremini tagatud, kui mahepõllumajanduse sisend pärineb mahepõllumajanduslikest allikatest (või kui see pole piisav, kasutatakse mittemahepõllumajanduslikku sisendit, mille komisjon on sõnaselgelt heaks kiitnud, et välistada võimalikult suures ulatuses saasteaineid). Väetiste puhul kajastab tööstuslikust loomakasvatusest pärinevate väetiste välistamine samasugust loogikat.
53. Nende kahe eesmärgi mõju mõiste „tööstuslik loomakasvatus“ tõlgendamisele langeb kokku grammatilisest ja ajaloolisest tõlgendamisest tuleneva mõjuga. Lisaks on selline tõlgendus kooskõlas määruse 2018/848 II lisa I osa punkti 1.9.2 alapunktiga c ja punktiga 1.9.3, milles on nähtud üldreeglina ette mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit eelistatavalt komposteeritud sõnniku või orgaanilise aine kasutamine mahepõllumajanduses.
54. Määruse 2018/848 artikli 24 lõike 4 punkt d tuleb mängu ainult erandjuhul, kui pinnase viljakust ja taimede toitainevajadusi ei ole võimalik rahuldada mahepõllumajanduslikust tootmisest pärineva loomse sõnniku või orgaanilise ainega. Selle kohaselt on lubatud kasutada (mittemahepõllumajanduslikke) väetisi, mullaomaduste parandajaid ja toitaineid (ja ainult vajalikus mahus), mille komisjon on sõnaselgelt lubanud ja mis ei pärine vastavalt rakendusmääruse 2021/1165 II lisa kolmandale lõigule tööstuslikust loomakasvatusest.
55. Seda erandit üldreeglist tuleb tõlgendada rangelt kooskõlas mahepõllumajandust käsitleva õigusakti eesmärkidega.(37)
56. Kui mahepõllumajanduses kasutamise keeld piirduks ainult maata loomakasvatusest pärineva sõnnikuga, tähendaks see rakendusmääruse 2021/1165 II lisa kolmandas lõigus sätestatud piirangu liiga kitsast tõlgendamist.
57. AFAÏA toetas kohtuistungil just nimelt seda laia tõlgendust, väites, et niimoodi on tagatud sõnniku kättesaadavus pidevalt kasvavale mahepõllumajandussektorile ja välditakse keemiliste väetiste kasutamist, mis on pikas perspektiivis keskkonna ja pinnase viljakuse seisukohast kahjulikumad. Siiski ei ole andmete põhjal, mille Prantsusmaa valitsus kohtuistungil esitas, selline tõlgendus hetkel mahepõllumajanduse jaoks piisava sõnniku kättesaadavuse tagamiseks vajalik.(38)
58. Kordan, et loomade heaolu kaitsemise ja mahetoodete tarbijate õigustatud huvide rahuldamise eesmärgid on paremini täidetud, kui lähtuda sellest, et tavapärasest loomakasvatusest pärit sõnnik (mille kasutamine on mahepõllumajanduses lubatud) on sõnnik, mis ei pärine tööstuslikust loomakasvatusest. Viimati osutatud mõiste hõlmab muidugi maata loomakasvatust, aga ka muid tootmismeetodeid, näiteks loomakasvatus mittepiisaval ja piiratud territooriumil.
59. Kokkuvõttes leian, et rakendusmääruse 2021/1165 II lisa kolmanda lõigu õigest tõlgendusest nähtuvalt tuleb järeldada, et mõiste „maata loomakasvatus“ on kitsam ega ole samaväärne tööstusliku loomakasvatuse mõistega. Viimane mõiste hõlmab esimest mõistet, nii et mahepõllumajanduslikus tootmises pole lubatud väetised, mullaomaduste parandajad ja toitained, mis pärinevad tööstuslikust loomakasvatusest ja mitte ainult maata loomakasvatusest.
B. Teine eelotsuse küsimus
60. Eelotsusetaotluse esitanud kohus sõnastab teise küsimuse hüpoteesi puhuks (mida ma jagan), et tööstuslik loomakasvatus erineb maata loomakasvatusest. Kohus soovib saada selle küsimusega teada, milliseid kriteeriume tuleb arvesse võtta, otsustades, kas loomakasvatuse puhul on tegemist tööstusliku loomakasvatusega määruse 2021/1165 II lisa tähenduses.
61. Nagu juba korduvalt märkisin, ei ole liidu seadusandja määratlenud, mida ta mõistab rakendusmääruse 2021/1165 kohaldamisel tööstusliku loomakasvatusena. Kuigi regulatsioon puudub, on Euroopa Kohtul võimalik anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule mõiste tõlgendamiseks suuniseid, võtmata enda kanda seadusandja rolli.(39)
62. Selles osas toovad veidi selgust kaks teabematerjali, mis pärinevad vastavalt komisjonilt ja komisjoni poolt kokku kutsutud eksperdirühmalt.
1. Komisjoni 1995. aasta juhend
63. Määruse nr 2092/91 rakendamise juhendis, mille komisjon koostas 1995. aastal,(40) selgitati, et liidu õigusnormis välistati tööstuslikust loomakasvatusest pärinevate väljaheidete kasutamine intensiivsete kasvatusmeetodite tõttu ja kuna sellistes väljaheidetes sisaldub soovimatuid jäätmeid.(41)
64. Juhendis oli mööndud, et tööstusliku loomakasvatuse kohta puudub liidu õiguses standarditud mõiste ja liikmesriigid peavad selle mõiste kohaldamisala piirama. Komisjon soovitas siiski mõistega hõlmata ka loomakasvatusettevõtted, milles:
– kasutatakse esiteks rajatisi, milles loomadel ei ole võimalik ennast 360 kraadi ulatuses liigutada või neid hoitakse peamiselt pimedas või ilma lebamiskohata, sealhulgas puurides kasvatamise süsteemid kodulindude ja muude loomade puhul ning broilerite tootmisüksused, mille koormus on suurem kui 25 kg/ruutmeeter;
– teiseks puudub neis põllukultuuride tootmiseks haritav maa, kuhu saaks sõnnikut laotada.
2. Eksperdirühma 2021. aasta märkus
65. Komisjon kutsus 2021. aastal kokku eksperdirühma, et muu hulgas piiritleda teatud päritoluga väetiste kasutamise piiramise kriteeriumid, milleks tuli täpsustada mõiste „tööstuslik karjakasvatus“ ulatus. Nimetatud rühma avaldatud märkuses(42) kinnitatakse, et neil ei olnud võimalik täpset määratlust anda, aga mõiste kohaldamisel saab kasutada tõendite või kriteeriumide kogumit, mis kas kinnitavad tööstusliku karjakasvatuse olemasolu või mitte.
66. Märkuses EGTOP 2021 on mainitud järgmisi tööstusliku karjakasvatuse olemasolu kriteeriume: loomakasvatus puurides (kodulinnud, jänesed jms); süsteemid, mille puhul loomadel ei ole võimalik ennast 360 kraadi ulatuses liigutada; maata kasvatamise süsteemid; karusloomad; loomkoormus on toitmisrajatistes (joogikohad) teatud piirmäärast kõrgem; loomade heaoluga seotud tingimused (loomapidamissüsteemid, kõva põrand, valgustus jne); toimingud, mis hõlmavad pikamaavedu; antibiootikumide ennetav kasutamine; geneetiliselt muundatud organisme sisaldava sööda kasutamine.
67. Märkuses EGTOP 2021 tuuakse välja järgmised positiivsed kriteeriumid, mis näitavad, et tavapärane loomakasvatusettevõte ei tegele tööstusliku loomakasvatusega: vabapidamine; kvaliteedikavade järgmine (näiteks Label Rouge, Compassion in World Farming, riiklikud kvaliteedisüsteemid jne) või põllumajandusettevõttes müümise ja piirkondliku sertifitseerimise süsteemid (kaitstud päritolunimetus, kaitstud geograafiline täis); antibiootikumide piiratud kasutamine sarnaselt mahepõllumajanduslikule loomakasvatusele; taimse allapanu olemasolu, et suurendada orgaanilise aine sisaldust pinnases; loomkoormuse piiramine sööda- ja joogikohtades; loomade heaolu käsitleva liidu õiguse järgimine; kohaliku päritoluga tooraine kasutamine.
3. Muud tekstid ja Euroopa Kohtu vastuse fookus
68. Lisaks eespool osutatud tekstidele on olemas liidu õiguse sätteid, milles viidatakse tööstuslikele loomakasvatusettevõtetele. Näiteks direktiivi 2011/92/EÜ artikkel 4,(43) milles hinnatakse I lisas osutatud projektide keskkonnamõju, mille alla kuuluvad muu hulgas (punkt 17) teatavad „kanalad ja sigalad“.(44)
69. Nagu istungil märgiti, kohaldatakse direktiivi 2011/92 neid sätteid keskkonnamõju hindamismenetlustes, aga need võivad anda vihje selle kohta, kas tegemist on tööstusliku loomakasvatusettevõttega.(45)
70. Euroopa Kohtul on võimalik selle taustateabe põhjal anda eelotsusetaotluse esitanud kohtule mõningad soovituslikud suunised selle kohta, millised loomade väljaheited on mahepõllumajanduses lubatud, kuna ei pärine tööstuslikust loomakasvatusest.
71. Eristada tuleb kolme tüüpi väljaheiteid: a) mahepõllumajanduslikust loomakasvatusest pärinevad, b) tavapärasest ekstensiivsest või mittetööstuslikust loomakasvatusest pärinevad ja c) tööstuslikust loomakasvatusest pärinevad väljaheited.
a) Mahepõllumajanduslikust loomakasvatusest pärinevad väljaheited
72. Määruses 2018/848 nähakse mahepõllumajanduse puhul ette mahepõllumajanduslikust tootmisest pärit eelistatavalt komposteeritud sõnniku või orgaanilise aine kasutamine (II lisa I osa punkti 1.9.2 alapunkt c)).
73. Selline sõnnik ja väetis ei tohi pärineda tööstuslikust loomakasvatusest, mida ei saa vastavalt määrusele 2018/848 ja selle rakenduseeskirjadele liigitada mahepõllumajanduslikuks loomakasvatuseks.
b) Tavapärasest ekstensiivsest või mittetööstuslikust loomakasvatusest pärinevad väljaheited
74. Nagu juba selgitasin, lubatakse määruse 2018/848 artikli 24 lõikega 1 erandkorras, et komisjon annab piiratud loetelude abil loa kasutada mahepõllumajanduslikus tootmises teatavaid tooteid ja aineid väetise, mullaomaduste parandajate ja toitainetena.
75. Rakendusmääruse 2021/1165 II lisas on loetletud sellised tooted ja ained. Selle lisa kolmandas lõigus on täpsustatud, et mõlemaid „võib kasutada üksnes kooskõlas liidu ja siseriiklike õigusaktide kohaste spetsifikatsioonide ja kasutuspiirangutega“. Selles seatakse mahepõllumajanduse puhul lisapiirang: kasutada ei tohi tööstuslikust loomakasvatusest pärinevaid väljaheited.
76. Nimekirjas on kokkuvõttes lubatud see, et mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses kasutatakse tavapärasest (ei ole mahepõllumajandus) mittetööstuslikust loomakasvatusest pärinevaid väetisi ja sõnnikut.
77. Kahtlemata kuulub tavapärane ekstensiivne loomakasvatus tavapärase mittetööstusliku loomakasvatuse alla, nii et sellest pärinevaid väljaheiteid tohib rakendusmääruse 2021/1165 II lisa kohaldamisel kasutada.
78. Selleks, et teha kindlaks, mida peetakse silmas „ekstensiivse loomakasvatuse“ all, on kasu komisjoni 1995. aasta juhendist, milles viidatakse veiste puhul määruse nr 2328/91 artikli 6 lõikele 5,(46) ning komisjoni osutatud kriteeriumidest teiste loomatüüpide kohta, mis vastavad erinevatele liidu määrustele.
79. Tavapärase mittetööstusliku loomakasvatuse puhul kehtivate kriteeriumide kindlakstegemine on keerulisem. See mõiste tuleneb a sensu contrario tööstuslikust loomakasvatusest, pidades silmas, et igasugune tööstuslik loomakasvatus on tavapärane loomakasvatus, kuna see ei täida mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid.
c) Tööstuslikust loomakasvatusest pärinevad väljaheited
80. Kordan, et määruse 2021/1165 II lisas keelatakse mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses tööstuslikust loomakasvatusest pärineva sõnniku kasutamine. Viimati nimetatud väljendi tõlgendamisel, lähtudes komisjoni 1995. aasta juhendist ja märkusest EGTOP 2021, on asjakohased järgmised kvalitatiivsed kriteeriumid, mille loetelu ei ole ammendav:
– loomakasvatusmeetod. Puurides, kastides või ülestikku asetatud sulgudes pidamine on iseloomulik tööstuslikule loomakasvatusele(47) ja vabapidamine näitab põhimõtteliselt, et tegemist ei ole tööstusliku loomakasvatusega;
– loomade liikuvus. Veel üks tööstuslikule loomakasvatusele omane element on süsteemide kasutamine, mille puhul loomadel ei ole võimalik ennast 360 kraadi ulatuses liigutada. Muidugi ei tegeleta tööstusliku loomakasvatuse puhul ei karjatamise ega rändkarjatamisega, mis on omased ekstensiivsele ja mahepõllumajanduslikule loomakasvatusele;
– loomakasvatusettevõttel on olemas maa. Kui loomakasvatusettevõtte aedikutele lisaks maad ei ole, on tegemist maata loomakasvatusega, mis on oma olemuselt tööstuslik loomakasvatus, kuna loomade sööt tuuakse väljastpoolt ja pinnas ei suuda nende väljaheiteid ohutult siduda. Et tegemist poleks tööstusliku loomakasvatusega, peab maaga loomakasvatusettevõttel olema ühe looma kohta siiski minimaalne maa-ala. Loomkoormus on muidugi liigiti erinev ning tagada tuleb võimalus, et üks osa loomade söödast tuleb ettevõttest endast ja üht osa loomade väljaheidetest kasutatakse väetisena;
– kasvatamistavad ja pidamistingimused loomakasvatusettevõtte aedikutes. Asjakohased on jootmis- ja söötmiskohtade olemasolu loomühiku alusel ja loomade heaoluga seotud tingimused (loomapidamissüsteemid, kõva põrand, valgustus jne). Kõva põranda asemel rest- või võrkpõranda kasutamine on üks tööstusliku loomakasvatuse märkidest, samuti on selleks kuiva põranda ja taimse allapanu puudumine loomade puhkekohas;(48)
– kariloomade sööda tüüp. Tööstuslikule loomakasvatusele on iseloomulik, et loomade toit tuleb väljastpoolt ettevõtet ja selleks kasutatakse sööta, samuti on iseloomulik see, et loomadel puudub söömiseks juurdepääs karjamaale või rohesöödale;
– profülaktilised süsteemid. Teatavate veterinaarravimite põhise ennetava ravi laialdane kasutamine on märk tööstuslikust loomakasvatusest, mille puhul loomi peetakse kitsastes oludes ja epideemiate oht on suurem;
– samuti on selleks kas kasvu soodustamiseks või toodangu suurendamiseks mõeldud ainete või paljunemise reguleerimiseks või muul eesmärgil hormoonide ja samalaadsete ainete kasutamine(49).
81. Erinevalt Prantsusmaa valitsuse ettepanekust ei tundu mulle loomade arvu kvantitatiivne kriteerium ilma loomakasvatusettevõtte pindala arvesse võtmata piisav, et öelda muud arvestamata, et tegemist on tööstusliku loomakasvatusega. Loomade arv võib näidata, et tegemist on tööstusliku loomakasvatusega, aga seda kriteeriumi ei saa kasutada eraldiseisvalt, võtmata arvesse eespool osutatud kvalitatiivseid kriteeriume.
82. Direktiivi 2011/92 I lisa punktis 17 on küll nähtud ette loomade arvu piirmäärad intensiivpõllumajandusettevõtete alla kuuluvate kanalate ja sigalate keskkonnamõju hindamiseks. Siiski ei tähenda see, et loomakasvatusettevõte on suur, tingimata seda, et tegemist on tööstusliku loomakasvatusega, kuigi ettevõtte territoorium peaks selleks olema suur.(50) Suurel loomakasvatusettevõttel võib igal juhul olla suur keskkonnamõju ja seetõttu nõutakse direktiivis 2011/92 ettevõtte keskkonnamõju hindamist, mida ei nõuta väikeste loomakasvatusettevõtete puhul isegi juhul, kui tegemist on intensiivpõllumajandusettevõttega.
V. Ettepanek
83. Esitatut arvestades teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Conseil d’État’le (Prantsusmaa kõrgeima halduskohtuna tegutsev riiginõukogu) järgmiselt:
Komisjoni 15. juuli 2021. aasta rakendusmääruse (EL) 2021/1165, millega lubatakse mahepõllumajanduslikus tootmises kasutada teatavaid tooteid ja aineid ning koostatakse nende loetelud, II lisa kolmandat lõiku
tuleb tõlgendada nii, et
– mõiste „maata loomakasvatus“ on kitsam kui mõiste „tööstuslik loomakasvatus“ ega ole samaväärne tööstusliku loomakasvatusega, mis hõlmab esimest mõistet. Mahepõllumajanduslikus taimekasvatuses ei tohi kasutada väetisi, mullaomaduste parandajaid ja toitaineid, mis pärinevad tööstuslikust loomakasvatusest ega a fortiori maata (looma)kasvatusest.
– Selleks, et liigitada loomakasvatusettevõte tööstuslikuks määruse 2021/1165 II lisa kolmanda lõigu tähenduses, saab muu hulgas kasutada järgmisi kvalitatiivseid kriteeriume: loomakasvatusmeetod, nende liikumisvõimalused, maa olemasolu loomakasvatusettevõttes ja loomkoormus nimetatud maal, kasvatamistavad ja pidamistingimused loomakasvatusettevõtte aedikutes, kariloomade sööda tüüp, profülaktilised süsteemid ning keemiliste ainete kasutamine kasvu soodustamiseks või paljunemise reguleerimiseks.